FRANSIYa KÝNDELIKTERI (Basy)
Pariyj!.. Ol shynynda da eng әdemi qala ma? Eyfeli múnarasy eng ghajayyp sәulet tuyndysy ma? Shyndyghynda da Luvrdy bir kórgen adamda mýldem esh arman qalmay ma? Fransuz kelinshekteri rasynda da әlemdegi eng ademi kiyinetin sәnqoylar ma? Fransuz bageti dәmdirek pe, әlde kruassany ma? Mine, osy súraqtar búryn-sondy Fransiyada bolmaghan adamdy qyzyqtyrary haq. Osy jolsapar ocherkin jazu barysynda jogharyda aitylghan jәne odan da basqa súraqtargha jauap izdep kórmekpiz.
Resmy atauy: Fransuz Respublikasy (République Française)
Astanasy: Pariyj
Memlekettik qúrylymy: Unitarly respublika
Últtyq qúramy: fransuzdar, bretandyqtar, flamandyqtar, baskiler, korsikalyqtar, afrikalyqtar, arabtar.
Úrany: «Azattyq, Tendik, Bauyrlastyq!» ( Liberté, Égalité, Fraternité!)
Ánúrany: «Marselieza»
Preziydenti: Fransua Olland
Premier-ministri: Manueli Valis
Eng iri qalalary: Pariyj, Marseli, Lion, Tuluza, Bordo, Lilli
Halqynyng sany: 65 447 374 (әlem boyynsha 20-oryn)
Jer aumaghy: 674 685 sharshy shaqyrym (әlem boyynsha 47-oryn)
Resmy til: fransuz tili
Ár túrghyngha JIÓ : US$ 42,747
Valutasy: Euro
Telefon kody +33
Internettik domen: .fr
Derek pen dәiek
Fransiya – Batys Europadaghy eng iri memleket, jerining audany jaghynan ol Úlybritaniyadan eki ese ýlken. Fransiyanyng qúramyna Korsika araly, Jerorta tenizi men Biskay shyghanaghyndaghy úsaq araldar enedi. Fransuz odaghy dep atalatyn birlestikke bes shalghay departament (Karib tenizi alabyndaghy Gvadelupa, Martinika, Ontýstik Amerikadaghy Gviana, Ýndi múhityndaghy Reinion, Atlant múhityndaghy Sen-Pier men Miykelon) jәne t.b. jatady. Fransuzdar óz elin «geksagon» (altybúrysh) dep ataydy. Europanyng batysynda ornalasqan elding negizgi aumaghynyng qúrylyqtaghy shekaralary soltýstikte Beligiya men Luksemburg, shyghysta Germaniya men Shveysariya, al ontýstik-shyghysta Italiya jәne Monakomen, ontýstik-batysta Ispaniya jәne Andorramen shektesken.
Áuejayda
Mine, ataghy jer jarghan, «Bir kórip, óle beruge bolady» degen túraqty tirkes teneuine arqau bolghan, Napoleon Bonapart pen Aleksandr Dumanyn, Janna d`Ark pen Koko Shanelidin, Antuan de Sent-Ekzupery men Viktor Gugonyn, Voliter men Aliber Kamuding eli Fransiyagha da taban tiredik. Parijding әuejayy bizdi «jymiyp», biraq «qatqyl janarmen» qarsy aldy. Kedendik tekseristen óter aldynda múzday kiyingen poliyseyler pistoletterin býiirine qystyryp qoyyp, aldyn-ala qújattarymyzdy qarap shyqty. Kedendik baqylau terezesine jaqyndaghanda «Bonju!» dep sypayy jәne óz memlekettik tilinde amandasqan qyzmetker tólqújatymyzgha úzaqtau ýnildi. «Úzaqtau» degende, salystyrmaly týrde ghoy. Bizge deyingi 7-8 adamnyng әrqaysysyna kóp bolsa 1-2 minut qana uaqyt bólgen fransuz qyzmetkerin "stan" dep ayaqtalatyn elimizding atauy «oylantsa» kerek, 7-8 minutyn sarp etip, biraz shúqshidy. Demimizdi ishimizden alyp, sabyr saqtaudan basqa amal joq edi...
Áuejaydyng ishi yghy-jyghy halyq. Myndaghan adam ersili-qarsyly jýrgenin kórgende, basyng ainalyp, tura bir búryshqa saya tauyp otyra ketking keledi eken. Biraq bolmaydy, әriyne. Jónkip bara jatqan jolaushylar «kóshine» ilesip otyryp, ondaghan ainalmaly lentadan óz jolaghyndy tauyp, jýgindi aluyng kerek. Bir qyzyghy, jana jylgha eki kýn qalghan uaqytta kelsek te, әuejaydyng ishi-syrtynda qyzyl-jasyl jarqyraghan shyrshalar, bezendirilgen oiynshyqtar kórinbedi. Toylasa, osy Europa «tughan merekesin» dýrkiretip toylaytyn shyghar degen joramalymyzdyng kýli kókke úshty.
Parij әuejayy derbes birneshe ghimarattardan túrady eken. Árqaysysy bir-bir otau. Olardy birine-birin jalghap túrghan tuneliderding ishi arnayy ekskalatormen jaraqtalghan. Janadan ghimarat salu ýshin eskisin búzbay, sonyng ynghayymen, qasynan jana ghimarat salyp ýlkeytkeni kórinip túr. (Astanadaghy «QazTransOyl» mekemesinin «rekonstruksiya jasaymyz» degen jeleumen әp-әdemi sportkeshenin týgel qiratyp tastaghany esime týsip ketti. Tәp-tәuir, tym qatty eski de emes ghimaratty bizdikilerding qalay búzyp jatqanyn kórse, fransuzdar tolassyz kýler me edi, әlde esil enbek pen qayran qarajatty ayap, jylar ma edi, kim bilsin?..)
Metroda
Jýgimizdi alyp, әuejaydan shyqtyq. Fransuzdardyng shynayy, qarapayym ómirimen tezirek tanysqymyz kelip, birden metrogha biylet aldyq. Búl jerde kóp dýniye, biz oilaghannan da avtomattandyrylghan eken. Metronyng biyletin almaqshy bolyp, sonday bir avtomattyng birine arnalghan qaz-qatar kezekke túra kettik. (Aytpaqshy, biz qoldanatyn «biylet» sózi fransuzdyng «billet» sózinen shyqqan eken, «qysqa hat» degen maghyna beredi.) Qalanyng ortalyghyna deyin metromen jetu bir adamgha 20 evrogha, al bizdikine shaqqanda 4000 tengege shyghady eken.
Qolymyzda biylet. Tóbede tablo. Neshe minuttan song kezekti metro poezy keleri kórsetilip túr. Áriyne, Almatynyng jap-jana, tap-taza metrosymen salystyra almaysyn. Qansha degenmen, bizding el ýshin metro әli de tansyq: búqaralyq sipattaghy, kýndelikti qalypty kólik týrine әzirge ainala qoymaghan ghoy, al múnda 1898 jyldyng ózinde metronyng alty baghytyn iske qosyp jibergen. 117 jyl boyy qoldanylyp kele jatqan búl kólik týri fransuzdar ýshin eng qarapayym, eng jii qoldanylatyn qoghamdyq kólik.
Eki minutqa jeter-jetpes uaqytta metronyng ishinde boldyq. Tek kózimmen jergilikti halyqqa úqsaydy-au degen «tituldy últtyn» azamattaryn izdegenimmen, basym kópshiligi qara nәsildi, ózge elden kelgen azamattar ekeni kórinip túrdy. Osy sәtte «Fransiyadan fransuzdy tabu múng bolyp barady» degen sóz oiyma oraldy... Jayghasa bergenimiz sol edi, bir qara nәsildi, úzyn boyly, tәp-tәuir kiyinip alghan jigit vizitka siyaqty sary týsti qaghazdardy keshirim ótinip túryp, vagondaghylardyng bәrine tarata bastady. Qazaq elinde әdette múnday dýniyeni bir sauda jelilerinde arnayy nauqan nemese jappay satylym bolghanda jarnamalyq maqsatpen taratady emes pe? Mening oiym sol bolghandyqtan, fransuz jәne aghylshyn tilinde kompiutermen basylghan sózderge asa zer salyp qaramaghan edim. Bir 5 minuttay uaqyt ótken son, әlgi jigit sol qaghazdaryn taghy da keshirim súrap jýrip, jinay bastady. Key jolaushylar, qaltasynan tiyn-teben berip jatyr. Sonda baryp bir-aq bildim: búl – kәdimgi mәdeniyetti qayyrshy eken ghoy... Biz sekildi nemqúraylyq tanytqan jolaushy kóbirek boldy ma, bilmedim, әlgi «sabazymyz» azdap únjyrghasy týsip, kelesi ayaldamadan týsip qaldy.
Esesine, bir top jolaushy dәl osy ayaldamadan kirdi. Otyra salysymen, birnesheui sómkelerin, papkalaryn ashyp, ishinen bir-bir kitap, jastary jurnaldaryn alyp, oqy bastady. Qoghamdyq kólikke minse, dereu «aqyldy» telefondaryna shúqshiyatyn bizding túrghyndargha kózim ýirengen men ýshin myna kórinis kýtpegen tosyn kórinis boldy. Maghan qarsy otyrghan fransuz atamyzdyng ózi qoly dirildep otyryp, 200-250 bettey bolatyn shaghyn kólemdi kitabyna ýniluin qoyar emes. «Ne kitap oqyp otyr eken?..» dep qaraghym kelip barady. Fransuzdardy qyzyqtyratyn әdebiyet týrimen tanysqym keldi. Álgi atamyzdyng týser uaqyty boldy da, kitabynyng ortasyna qay bette ekendigin úmytyp qalmaytyn arnayy qystyrghyshyn múqiyat salyp qoydy da, ketti...
Terezeden syrtqa qarap qoyamyn. Bizben qatarlas taghy 20 shaqty shoyyn jol sayrap jatyr. Jeltoqsanyng songhy kýnderi bolsa da, kýn jaymashuaq, әr jerden qyltiyp gýlder kórinedi, jasyl shópter jayqalyp túr, beynebir Astananyng mamyr aiyn eske týsiredi eken. Bir kezde әr týrli kartondar men qanyltyr qúrylys materialdarynan biriktirilip túrghyzylghan «lashyq» deymiz be, «vremyanka» deymiz be, qysqasy, uaqytsha basqa pana bolugha jararlyq ýishikter tizbektelip kórine bastady. Búl sirә, qala shetindegi ýisiz-kýisizderding túrghyzyp alghan «baspanalary» bolsa kerek dep topshyladyq. Ár jerden ýiilgen qoqystar kórinedi. Mektep baghdarlamasynan bastap «damyghan» elder dep syrttay tamsanatyn Fransiyamyzdy myna kórinisterge ishimnen azdap qimay túrdym...
Derek pen dәiek
Fransiyagha afrikalyqtar men arabtardyng tolassyz jer auyp kelip jatqanyna bir jaghynan Fransiyanyng ózi de «kinәli» deuge bolady. Tariyhqa ýnilsek, 1956 jyly Fransiya Marokko men Tunistin tәuelsizdigin moyyndaugha mәjbýr boldy. Afrikadaghy fransuz otarlary — Gviyneya, Sudan, Senegal, Madagaskar, Dagomeya, Niyger, Jogharghy Volita (qazirgi atauy Burkina-Faso), Pil Sýiegi jaghalauy (qazirgi atauy Kot-d'Ivuar), Chad, Ortalyq Afrika Respublikasy, Kongo, Gabon, Mavritaniya, Togo men Kamerun tәuelsizdikke ie boldy. 1962 jyly úzaqqa sozylghan soghystan keyin Aljir de tolyq tәuelsizdikke qol jetkizdi. Degenmen, ol elderding kóbi fransuz tilin ekinshi til retinde mengergen jәne vizasyz kelu qúqyghyna iye.
Luvr
Fransiyagha kelgende bizding elding adamyna eng aldymen qolaysyzdyq tughyzatyn túsy – saghattaghy aiyrmashylyq der edim. Batystyng aty batys. Bizding elde kesh bolyp jatsa, kýn búl jaqta keshirek atqandyqtan, tiyisinshe keshirek batady. Ayyrmashylyq – 5 saghat! Sodan aghzanyz da tang men keshten janylyp, asqazan da ne súraryn bilmey, әri-sәri kýige týsedi. Degenmen, sanauly kýnge kelgen sayahattyng әr sekundyn mәndi de sәndi ótkizu ýshin múnday «mayda-shýide» faktorlargha nazar audarmaugha tura keldi.
Sóitip, otaghasymen birge tanghy asymyzdy әdettegiden 5-aq saghat kesh iship alyp, eng aldymen ataghy jer jarghan, danqy әlemdi dýrliktirgen Luvrgha boy týzedik. Ázirge men ýshin búl múrajay Parijding basty simvoly bolyp sanalatyn Eyfeli múnarasynan da manyzdy nysan bolyp túr.
Luvrdyng aldynda yghy-jyghy halyq. Tipti, qay eldegi qanday kezekpen tenerimdi de bilmeymin. Ony kózben kóru kerek. Maghan erekshe әser etken osynau kórinisti estelik eteyin dep fotoapparatyma qay jaghynan alyp týsirsem de, obektivke syya qoymady... Erte keldik degenning ózinde mynaday úshy-qiyry kórinbeytin kezek bolsa, týske qaray halyq nópiri qanday bolar eken dep oiladym. Búl kezekting sonyna baryp túru mýmkin bolmaghandyqtan, balaly adamdar paydalana alatyn «artyqshylyqty» qoldanugha tura keldi. Kez kelgen mәdeniyetti qoghamdaghyday, sәbiyli qonaqtargha arnayy kezek bar eken, ol jerde 10-15 minut qana kýtip, jýzdegen adam antalap jatqan lekke biz de kelip qosylu «baqytyna» ie boldyq. Búl múrajaygha 5 jaqtan kiruge bolady eken. Syrttan ishke engende aldymen ataqty múrajaydyn móldir әinekten jasalghan piramidasynyng astynan shyghady ekensin. Aynalamyzda taghy da jana kezekke túrugha úmtylghan nópir halyq. Biylet alu ýshin. Búl jerde de avtomattandyrylghan jýie jaqsy júmys jasap túrdy. Onyng ózine tólem kartochkasyn ústap, kýtip túrghan adam jeterlik. Ár adamgha 12 eurogha shyqqan (jobamen 2500 tenge) biyletimizdi alyp, anyqtama bólimine keldik. Álemning 20-dan astam tilinde basylyp shyqqan múrajay marshruty kórsetilgen anyqtama kartasynyng qansha danasyn alsanyz da óziniz biledi ekensiz. Solardyng ishinen orys jәne aghylshyn tilindegi núsqalaryn tandap alyp, múrajaydy aralaudy bastap kettik. Aytpaqshyday, «Orys tilin bilgim kelmeydi» dep shirenetin keybir qazaqtar bar ghoy bizde. Álemdik dengeyde qarar bolsaq, shet tili retinde, qosalqy til retinde qajetine jaraytynyn, kómekke keletinin osynday jaylar anghartady eken. Sondyqtan óz tughan tiline, oilauyng men sóileuine, últtyq dýniyetanymyna salqynyn tiygizbese, kóp til biluding artyqtyghy joq ekenine taghy da bir ret kóz jetkizdim.
Derek pen dәiek
Fransiya koroliderining búrynghy sarayy bolghan Luvr múrajayyn Týrkiyadaghy Topkapy, Dolmabaqcha saray-múrajaylarymen, Taylandtaghy «Altyn saraymen, Sankt-Peterburgtegi Ermitajben salystyrugha bolady. Negizi XII ghasyrda qalanghan Luvrgha 1793 jyly «múrajay» mәrtebesi beriledi. Múnda ejelgi órkeniyetterdin, ortaghasyrdan bastap HIH ghasyrgha deyingi islam jәne batys mәdeniyetining eng bay toptamasy jinaqtalghan. Luvr – әlemdegi kelushiler sany eng kóp múrajay (jylyna 8,5 mln adam) bolyp sanalady.
Aldymen Luvrdyng irgetasyn aralap, onyng salynu, damu tarihymen tanystyq. Búl ghibadathana Riyshelie qanaty, Denon qanaty, Sully qanaty dep atalatyn negizgi 3 bólimnen túrady eken. Asty 2 qabattan, ýstingi bóligi 3 qabattan túratyn tarihy ghimaratty týgeldey aralap shyghu ýshin birneshe kýnning ózi az bolatyn shyghar dep topshyladym. Ne de bolsa, tәuekel. Qolymyzdaghy múrajay kartasynda әr qabattyng marshrutynan bastap, sol bólimdegi eng manyzdy, eng qyzyqty degen eksponattardyng sureti berilgendikten, myndaghan turistpen birge múrajay aralau asa qiyndyq tudyrmady. O-o-y, kim joq deysiz múnda. Top-tobymen qytaylar da jýr, shashtaryn týrli-týrli etip órip alghan afrikalyqtar da jýr, júp-júbymen aghylshyndar da jýr, óz tarihyn jaqsyraq tanyghysy kele me, kim bilsin, fransuzdar da jetkilikti. Búlbúlsha sayraghan ispandyqtardy da, man-mang basyp, kerbezdengen týrikting qaltaly azamattaryn da, qoldaryn kókirek túsyna qoyyp basyn iyip zyryldap bara jatqan japondyqtardy da, sonday-aq әr týrli últtan jasaqtalyp, joghalyp ketpesi ýshin, qoldaryna basqalardan erekshelendirip túratyn bir-bir gýl, bir-bir jalau ústaghan jolserikteri bar turistik týrli miniy-toptardy da kóresiz búl jerden.
Al, sonymen qúlaghymyzgha elektrondy gidty qoyyp, múrajay ishine sayahatty bastap kettik. Ne qajet, qanday tarih betterin aqtarghynyz keledi? Nendey jәdigerler qyzyqtyrady? Barlyghyn týpnúsqada, óz kózinizben kórip, qolynyzben ústaugha mýmkindik bar. Perghauyndy Egiypet, Grekiya tarihy, 7-19 gh.gh. Islam óneri, Soltýstik Europadaghy, Italiyadaghy, Ispaniyadaghy mýsin óneri, Etruskiler, Afrika, Aziya, Amerika, Parsy óneri... Kete beredi, kete beredi. Al eng bastysy, әriyne, Fransuz tarihy men óneri, mәdeny janghyrularynyng aighaqtary orta ghasyry bar, neoklassisizm, rokoko, qayta órleu kezeni bar, barlyghyn qamty otyryp, Napoleonnyng bay apartamentterimen tamsanta otyryp, aldynyzda sayrap jatady. Tek bir qymsyntqany, Europa mәdeniyetining kórkemsureti bolsyn, mýsin óneri bolsyn, jalanash deneni salugha degen sheksiz-shetsiz «qúshtarlyqtyn» qúrbany bolyp kete barghan ba degen oy qylang beredi eken. Bizding handarymyz enku-enku jer shalyp, egeuli nayza qolgha alyp, túlparyna minip, jauyna qarsy shauyp jatqan kezde, olardyng korolideri tyrday jalanash, ainalasyndaghy kómekshileri bir-bir әieldi qúshaqtap alyp, qylyshtaryn arasynda jalandatyp qoyyp, aspangha qarap qiyaldanghan ba dep oilaysyn. Mysaly, David salghan әrqaysysy bir-bir qabyrghany alyp túrghan kartinalarda beynelengeni sol, endi. Sonymen qatar, bizding әnshisymaqtar «Mariya-Magdalena» dep, shiyq-shiq etip әndetetin ólenning arqauyna ainalghan «Áulie Mariya Magdalenanyn» shashy jalbyraghan, tyrday jalanash, qisayyp túrghan súlbasyn kórgende... auzymyzgha sóz týspedi. XVI ghasyrdyng suretshisi Gregor Egart jasaghan búl mýsindi «bizding sabazdargha bir kórsetse ghoy, shirkin» dep oiladym... Ongha qarasang da jalanash mýsin, solgha qarasang da jalanash mýsin, tike jýrseng de jalanash deneler salynghan kartina, artyna qarasang da dәl qaytadan sondaylar... Endeshe adamzat damuynyng bertingi kezenine deyin osylaysha, kiyim degenning ne ekenin bilmey, azghyndaudyng týrli ýlgilerin kórsetken Europagha nege ókpelep, neni dәmetip, ne ýmit, ne qayyr kýtip jýr ekenbiz dep, kýlki qatty qyspasy bar ma?..
Ýmitimiz «azdap» aqtalmaghan son, Leonardo da Vinchiyding ataqty «Mona Lizasy» - әigili «Djokondasyn» kóreyikshi endi, dep sheshtik. Eng bolmasa, suretshiler arasynda anyzgha ainalghan búl tuyndyny kórip, shabyttanyp ketip, kózimizge jas alarmyz degen oy boldy. Denon qanatyndaghy 2-qabattyng D bóliminde ornalasqan «Djokondany» kóruge bir mezette bizden basqa 2000-gha juyq adam talpyndy. Qozghalys tek bir baghytta. Ýlken zaldyng sonyna qaray ornalasqan, kólemi shaghyn ghana kartinany qaumalay ondaghan kýzet qyzmetkerleri «Suretke týsiruge bolmaydy!» degen eskertu taqtayshasyn taptap ótip, enteley úmtylghan kelushilerdi iygere almay әure. Sendey tolqyghan sol lekpen jýrip otyryp, kartinany kóz qiyghymen kórip, odan arghy jaghyndaghy esikpen shyghyp ketuiniz kerek. Aua tar. Qapyryq. Qaraqúrym halyq.
Fransuzdargha riza boldym. 15-16 gh.gh. ómir sýrgen Italiya suretshisining suretining týpnúsqasyn ózining múrajayyna ilip qoyyp, sodan brend jasap, jylyna milliondaghan adam «tәu etip kelerliktey» mәdeniyet pen óner ghibadathanasyna ainaldyryp, sekundyna myndaghan adamnan aqsha týsirip otyru... Keremet óner tuyndylary men mәdeny qúndylyqtargha ie basqa da elder bar, biraq olardyng eshbiri múrajay isin dәl osylay payda kózine ainaldyra almaghany anyq. Qysqasy, Luvr múrajayy Fransiyadaghy ondaghan mәdeniyet pen óner oshaqtarynyng ishindegi túghyry biyik ordasy bolyp sanalghan jәne aldaghy uaqytta da sol dәrejesin saqtap qala beretinine kózim jetti.
Derek pen dәiek
Dәl qazir Fransiyadaghy múrajay sany 1290 shamasynda. Búl kórsetkish auytqyp túrady, sebebi, әr kýn sayyn keybir múrajaylar jabylyp, jana múrajaylar ashylyp jatady. Ol múrajaylardyn basym bóligi Fransiyanyng mәdeniyet jәne búqaralyq baylanys ministrligine qaraydy. Búl eldegi múrajay isi XVIII-XIX ghasyrlarda qarqyndy damyp, onyng qúqyghy zanmen qorghalady. Fransiya múrajaylarynyng Joghary Kenesi últtyq muzeylerge qatysty týrli mәselelerdi sheship, qúqyqtyq jaghyn qamtamasyz etedi. «Últtyq múrajay» degen ataudy zansyz paydalanghan mekemege 15 myng euro kóleminde aiyppúl salynady.
Parij – sayahatshy kózimen
Eger siz alda-jalda Parijge baryp qaytam dep sheshseniz, ol jaqta bolyp kelgen tanysynyz mindetti týrde Sena ózeni boyymen batobasta seruendeudi úsynary haq. Batobas – sudaghy marshrutty keme. Ynghayly jýie. Qoljetimdi bagha. Biylet satushysynyng aldyna kelip túrghan mynynshy turist bolsaq ta, asyqpay, kýlimsirep bәrin týsindirip berdi. Kóptegen elding astanasynda osynday ýlkendi-kishili ózender aghyp jatuy zandylyq desek, ol ózenderde qayyqpen seruendep shyghu – qasiyetti paryz dese bolghanday. Turister ýshin jasalghan taghy bir jaghday – birneshe ayaldamadan túratyn búl seruenning marshruty bas-ayaghy eki jarym saghat uaqytynyzdy alady degenmen, óziniz qalaghan kez kelgen ayaldamadan týsip qalyp, sol jerdegi sayahatynyzdy jasap, qaytyp kelip, kelesi batobasqa aldynghy biyletinizben otyra alasyz. Bir biylet bir kýnge jaraydy. Keremet emes pe? Sena ózenin olay-da búlay da sharlap, 200 jyldyq, 100 jyldyq tarihy bar kópirlerding astymen, tarihy ghimarattar boyymen salqyn samalda seruen qúrasyz.
Sonday bir ayaldamanyng birinen týsip qalyp, Notr-Dam sarayyn kóruge bet búrdyq. III ghasyrda negizi qalanyp, HIV ghasyrda salynyp bitken, al 1831 jyly Viktor Gugonyng osy attas tuyndysyna arqau bolghan búl hramnyng bizge kónening kózindey bolghan syrt kelbeti qyzyqtyrdy. Búl jerde de kezekte túrghan kópshilik. Tek Luvrmen salystyrghanda anaghúrlym az, әriyne. Bir qyzyghy, shyrsha joq. Astanada bolsa ghoy, ýlkenirek kelgen kez kelgen ghimarattyng aldynda zәulim-zәulim shyrshalar túrushy edi. Jәy túrmay, eng kýshti әshekeymen әrlenip, jarq-júrq etip, nazardy audaryp túrushy edi. Al hristiandyqtyng qaynary shyqqan, Europanyng jýregi bolghan Parijde jeltoqsannyng songhy kýnderinde shyrsha kezdestiru múng bolyp túrghany... Tizilip túrghandardyng ishinen bir kezde qazekemderdi kózimiz shaldy. Birining esimi «Aynúr» ekenin estip qaldyq... Shet elde jýrgende óz qandasyndy kórgende kókirekti tolqyghan sezim biylep ketetini nesi eken, osy?.. Aynúr... Qúlaqqa jyly estildi...
Kelesi kezekte – Últtyq Opera. Áriyne, baramyz! Qazaqtyng maqtanyshy Mayra Múhamedqyzy Europa sahnalaryndaghy alghashqy júmysyn dәl osy Parijding Últtyq Operasynda Roberto Alaniyanyng «Bogema» qoyylymyndaghy Muzetta rólimen bastady emes pe? Kórmey ketuge bolmas. Opera ghimaratynyng tóbesinde ornalasqan qanatty mýsinderge altyn jalatylghandyqtan, erekshe jarqyraydy eken. Aynalasynda tizbektele boy týzegen jasyl týsti sylqym arulardyng mýsinderi – Luvrdyng syrty men ishindegi jalanash mýsinderden kem týspeytinin dәleldep túr. Al altyngha batyryp alghanday, biraq ózi tiri, ózi qozghalatyn «eskertkishpen» estelikke týsu óte qyzyqty boldy, tek qana ol shlyapasyn basyna qoyyp jatyp, betine ýnile qaraghanda, jýreging «dir» ete qalady eken. Tiyisti euromyzdy Parijding qazynasyna qúiyp, biyletimiz ben jolnúsqar kartamyzdy aldyq ta, Opera sarayyn aralaudy bastap kettik.
Últtyq Opera. Grand Opera. Opera Garnie. Osy ataudyng barlyghyn iyemdengen, 15 jyl boyy salynyp, 1875 jyldan bastap júmys jasaytyn búl ghimaratty keshkilik qoyylymdardan tys uaqytta myndaghan turist aralap kóruge mýmkindigi bar. Eskilikting iyisi. Týrli-týsti mәrmәrdan jasalghan tepkishekter, qoladan qúiylghan mýsinder, týrli muzykalyq allegoriyalar, jýz jyl búrynghy sahna kostumderi men opera notalary týsirilgen ýlken kitaphana – osylardyng barlyghy sizdi qolynyzdan jetelep otyryp, 140 jyl búrynghy ómirge sýngitip jibergendey әserde bolady ekensiz. Kezinde koroli sarayynyng yghay-syghaylary sayran qúrghan, kónening kózindey bolghan oryndyqqa otyryp, «saqaly» shyqqan auragha qanshalyqty boy ýiretkimiz kelse de, jan dýniyemizge ózimizding Kýlәsh, Roza, Biybigýl apalarymyz әn shyrqaghan, terezesinen Alatau baurayy kórinetin Abay atyndaghy Últtyq opera teatrymyz ben Tәuelsiz elding jana ónerli buyny óner kórsetip jýrgen, ózi aq, ishi de jaryghyraq, janaraq, biyigirek, al terezesinen Bәiteregimiz ben Hanshatyrymyz kórinetin Astana-Operamyz ystyghyraq bolyp túrdy...
Endigi baghytymyz – ataqty Luksemburg baghy. Búl baqqa velosiypedpen, itpen kiruge bolmaydy. Biraq soghan qaramastan qos-qostan kýshik jetektegen birneshe túrghyndy kózimiz shaldy. Tarihy eskertkishter men jýzjyldyq fontandar ornalasqan búl sayabaqta erekshe bir tynyshtyq sezimi biyleydi eken. Aua-rayy salqyn bolsa da, ortalyq shenberli fontannyng ainalasynda kýnshuaqtap otyrghan kәri-qúrtannyng qarasy kóp. Múz aralasqan sudyng betinde qalyqtap jýrgen qústargha jem bergisi kelgen jastar suretke de týsip ýlgerip jatyr. Jana jyldyng keluine birneshe ghana saghat qalghangha mýldem úqsamaydy. Qazaqta «Eki qoyyng bir som» degen teneu dәl býgin, dәl osy fransuzdargha arnalghanday ma, qalay ózi?.. Ýiine jýgirip, dýkendi «tónkerip», qarbalasyp dastarhan jasap, otshashular alugha úmtylmaytyny jýzderinen kórinip túr. Ony aitasyz, týngi 11-ge deyin kóshedegi saudagerleri ýiine qaytugha asyqpaghany tanghaldyrdy. "Bizdegi qarbalas pen bizdegi entigudi kórse, búlar shoshyp ketetin shyghar" degen oy keldi maghan.
Luksemburg baghynan onsha alys emes jerde bir keremet meyramhana bar. Sony arnayy izdep taptyq. Negizi 1884 jyly qalanghan búl meyramhanada kezinde Aliber Kamu men Ernest Heminguey týstenip, shalqyp otyryp kofe ishkendi únatady eken. «Le de Magot» dep atalatyn búl tarihy dәmhananyn 70-ke tayaghan dayashy atasy bizdi qúshaq jaya qarsy alyp, zyr jýgirip jýrip qyzmet jasady. Til ýiirer kruassany (fr. «croissant» – jarty ai) men naghyz kýrtildegen fransuzdyq bagetten auyz tiyip otyryp, jogharyda aty atalghan «kókelerimizdin» búl jerdi ne ýshin únatqanyn týsingendey boldym. Alayda, osy jaqqa keler aldynda ghalamtor arqyly oqyghan jazbada: «Alayda... fransuzdardyng últtyq nandaryna dәmdeuishterding kóp qosylatyndyghy sonshalyqty, odan shyghatyn iyis parfurmeriyadan da asyp týsedi» degen derek bar edi. Múrnymyzgha әtir iyisi emes, ystyq nannyng ghana iyisi keldi.
Kýntizbe boyynsha 2014 jyldyng týgesilip, jana 2015 jyldyng bastaluyna birer saghat uaqyt qaldy. Qonaqýiimizge jetip alayyq dep keri qayttyq. Ádettegidey, jer asty әlemine týsip, 1900 jyldan beri ýzdiksiz júmys jasap túrghan, býginde 16 jeliden túratyn metropoliyten arqyly dittegen jerimizge sanauly minuttarda jetip bardyq. Bizding eldegidey 10 minuttan 30 minutqa deyin avtobus kýtu degen atymen joq, barlyq qoghamdyq kólik tabloda kórsetip túrghan 2-7 minut sayyn keletinine taghy da bir kóz jetkizdik.
Jolay dýkenge soghyp, kishkentayymyzgha qajetti zattardy almaqshy bolyq. Sol jerde bir fransuz qariyasy qolymdaghy sәbiyge baylanysty óz tilinde birnәrseni tez-tez aita bastady. Ózi kýlimsirep, jauabymdy kýtip túr. Men antarylyp, ne jauap bererimdi bilmey, aghylshyn tilinde ol kisini týsinbegenimdi aityp, keshirim súradym. Sondaghy әlgi qariyanyng týrin kórseniz!.. «Nege?.. Fransuzsha qalaysha bilmeysin?!» dep jazghyra da, kinәlay qarap, qatqyl jýzben kete bardy. (Nege ekenin kim bilsin, dәl sol renish sózderin týsindim...) Jylyna óz halqynyng sanynan da kóp turist keletin elding túrghynynyng óz tiline qatysty ústanymy, mine, osynday eken. Tughan tili turaly sonshalyqty joghary pikirine qyzygha da tamsana qarap, men qaldym...
Supermarketting shygha berisinen baqylap túryp, biraz nәrsege kóz jetkizuge bolady eken. Satyp alushylar dóngelekti sómkelerimen kelip, ony baqylaushynyng qasyna qaldyryp, ishke enip ketedi de, qajet zattaryn alyp, ózine ózi qyzmet jasatatyn avtomatty qúrylghynyng qasyna kelip, shtriyh-kodyn ótkize bastaydy. Eng sonynda terminalgha plastikalyq kartasyn salyp, esep aiyrysady. Sonday avtomatty tólem jasaytyn 8-9 qúrylghy túr. Al tólem jasaudyng balama týri ghana bolyp qalghan «tiri» kassir bireu ghana. Qalghanynyng bәri – avtomat. Zatyn tólep shyqqan satyp alushylar bir rettik plastikalyq paketing qayda dep súramaydy eken, alghan zatyn әlginde qoyyp ketken dóngelekti sómkesining ishine sýngitip-sýngitip jiberip, ketip bara jatty.
Bólmemizge keldik. Teledidardy qossaq, ýidegi balalarymyz «Balapan» arnasy arqyly kýnde kóretin "Djungly kitaby", "Pororo" mulitfilimderi bolyp jatyr eken. Bizding «balapandar» Europanyng damyghan elderi kórip jatqan mulitikterdi zaman kóshinen qalmay kóredi eken ghoy! Al aua rayyn aitatyn telejýrgizushileri olpy-solpy kiyimderimen, sәndelmegen bet-әlpetimen bizding «arularmen» salystyrghanda, tipti "jaydaq" kórindi...
Derek pen dәiek
Eyfeli múnarasy (fr. Tour Eiffel) - Parijding eng tanymal sәulettik tuyndysy. Ózining әigili qúrastyrushysy Gustav Eyfeliding atymen atalghan. Parijding búl nyshany uaqytsha ghimarat retinde, 1889 jylghy әlemdik kórmening kireberis darbazasy qyzmetin atqaru ýshin jobalanyp, salynghan bolatyn. Manhettendegi Kraysler salynghangha deyin 40 jyl boyy әlemdegi eng biyik múnarasy bolyp sanaldy. Álemnin zamanuy 7 keremetining ishinde Eyfeli múnarasy ekinshi orynda túr. Osy uaqytqa deyin múnaranyng ýshinshi qabatyna 200 mln adam kóterilgen. Ol býginde Fransiyanyn simvolyna ghana ainalyp qoymay, jylyna 53 million evro әkeletin ýlken tabys kózine ainaldy. 2007 jyly Eyfeli múnarasynyng 120 jyldyq mereytoyy atalyp ótti.
(jalghasy bar)
Alma SAYLAUQYZY, jurnalist
Abai.kz