Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Bú ne mazaq? 4305 0 pikir 9 Aqpan, 2015 saghat 10:50

MAHADEVAN PROKURATURAGhA PYSQYRMAYDY

Qazaq eli ghana emes, jalpy júmyr jer betindegi alpauyt kәsiporyndardyng birinen sanalatyn qaraghandylyq «ArselorMittalTemirtau» jauapkershiligi shekteuli seriktestiginde aqsha joq eken! Senseniz de, senbeseniz de – osy. Aqsha joq! Sondyqtan da kәsiporyn basshylyghy «kóldeneng kók atty « bolyp eseptelmeytin «óz adamdarymen» ary-beri aqyldasa kele, metallurgter men shahterlerding enbekaqylaryn azaytu turaly búiryq shyghardy. Jaqynda. Oida-joqta shygha qalghan osynau aty-shuly búiryq «auyl arasynan» asyp, býkil el ishinde dýrbeleng tughyzdy – dýrbeleng tughyzghany emey nemene, temirshiler men kómirshilerding jan dauysy kenshiler astanasynyng aumaghynan shyghyp, býkil el ishine jayylsa! Qyp-qyzyl shoqqa qyzyl eti qarylyp jýrgen metallurgter men jeti qat jer astynda qara altyn qazyp jýrgen shahterler ýshin basshylyq búiryghy qay jaghynan alyp qaraghanda da, aqylgha qonymsyzdau edi. Áytse de, alpauyttargha daua joq eken, sózding turasyn aitayyq. Óitkeni, aqylgha qonymsyzdau atalmysh búiryqty «aqylgha qonymdy» etip qayta qaranyzdar degen maghynadaghy oblys prokuraturasynyng әngimesine «ArselorMittalTemirtau» basshylyghy pysqyrghan da joq. Dәliregi – temirshiler men kómirshilerding enbekaqylaryn azaytu jónindegi búiryqty qayta qarau mәselesine anau-mynau emes, oblys prokuraturasy kәdimgidey merzim belgilep edi, ol merzimge alpauyt kәsiporyn basshylyghy aiylyn da jighan joq. Sóitken merzim bitti. Aty-shuly búiryq qayta qaralghan joq. Kýshinde qaldy. Onyng esesine OLAR (kәsiporyn basshylyghy) Qaraghandyda jergilikti búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderin jinap alyp, jaqsylap túryp baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Mәslihatta qara jer betine qaharlana tónip kele jatqan ekonomikalyq daghdarys turaly LEKSIYa oqydy. Ras, mәselege oblys prokuraturasy aralasyp, enbek jónindegi memlekettik inspeksiyagha atalmysh kәsiporyngha tekseru úiymdastyru turaly tapsyrma berdi. «Endi dúrystalatyn shyghar» dep kópshilik quanyp edi, ALPAUYT búghan da qynq etken joq – búzylghan enbek zandylyghyn dereu qalpyna keltiru jónindegi memlekettik inspeksiyanyng úigharymy qaghaz jýzinde qaldy. Anau-mynau emes, prokuratura pәrmenimen kelip otyrghan memlekettik inspeksiyany tyndamaghannan keyin, alpauytqa aitar әngime joq. Elden úyaldy ma, әlde «sasqan ýirek artymen sýngiydi» degenning keri keldi me – әiteuir enbek inspeksiyasy «úyalghan tek túrmastyn» kebimen milliarder kәsiporyngha... o toba – 600-aq myng tenge әkimshilik aiyppúl saldy. HOSh deyik:

Jogharyda aityp óttik – kәsiporyn basshylyghy baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Osy mәslihatta «qazaqstandyq zang boyynsha júmys berushi enbekaqyny keshiktirgen әr kýn ýshin ýsteme aqy qosugha tiyis qoy, sizder solay isteysizder me?» degen jurnalist súraghyn estigen kezde kәsiporynnyng bas diyrektory, «ArselorMittalTemirtaudyn» qojayyny, milliarder MITTALdyng ong qoly Vidjay MAHADEVAN myrzanyng talaghy tars aiyryldy: «Býgingi kýni mende bazalyq enbekaqyny tóleuding ózine aqsha joq, al siz bolsanyz maghan qaydaghy bir ýsteme aqy turaly әngime aitasyz, - dedi ol ózi shaqyrghan jurnalisterdi jana kórgendey kózining astymen sýzile qarap, - men bir nәrsege senimdimin – mening qyzmetkerlerim de, mening júmysshylarym da meni jaqsy týsinedi. Qazir elding bәrinde internet bar, sonyng arqasynda bizding adamdarymyz әlemdi jaulap kele jatqan daghdarys turaly óte jaqsy biledi. Álbette, biz әrdayym zang boyynsha júmys isteymiz. Al endi qazaqstandyq zandylyqtyng búzylu mәselesine keletin bolsaq, búl jóninde biz óz zangerlerimizben aqyldasatyn bolamyz...»

Mine, QAZAQ elindegi ÝNDILIK qojayynnyng ONG QOLY osylay dedi. Aldymen zandy búzady – kózdi baqyraytyp qoyyp, sosyn baryp oilanady: «al endi maghan ne isteysin?» degendey. Rasynda da, qatardaghy qyzmetker men qarapayym júmysshy ne istesin – prokuratura men memlekettik enbek inspeksiyasynyng pәrmenin qúlaghyna da qystyrmay otyrghan әlemdik dengeydegi alpauytqa! «Qalay bolghan kýnde de, qosymsha qún salyghyna baylanysty shyghyngha bizge el ýkimeti kómektesetin bolady, - dedi baspasóz mәslihatynda Mahadevan myrza, - óitkeni, bizde qolma-qol aqsha degen mәselemen problema bolyp túr. Bizding esebimizshe, qosymsha qún salyghy qaryzynyng qaytaryluy qolma-qol aqsha problemasyn sheshuge tiyis, óitkeni, búl problema tek «ArselorMittalTemirtaugha» ghana emes, býkil aimaqqa da әbden qatysty. Nege desenizder, qolma-qol aqshanyng joqtyghynan biz óz merdigerimizge enbekaqy tólemeymiz, al olar óz qyzmetkerlerine tólemeydi – sodan ainalyp kelgende, býkil Qaraghandy oblysy qinalady...»

Mine, milliarder Mittaldyng Mahadevany osylay dedi. Eger qinalatyn bolsa, «ArselorMittalTemirtaudyn» jalghyz qinalmaytynyn, ózimen birge býkil bir aimaqtyng da... qosa qinalatynyn ashyq aityp saldy. Sirә, «osylay aitsam, qazaqtyng ýkimeti de oilanatyn shyghar» degen bolar. Ishtey.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini – prokuraturanyng da, enbek inspeksiyasynyng da «qynqylyna» (osylay demegende, basqasha qalay aitugha bolady) qúlaq aspaghan MAHADEVAN myrza endigi enbekaqynyng búrynghy enbekaqynyng 75 payyzy dengeyinde ghana tólenetini jónindegi búiryqtyng ózgermeytinin «ayttym – bitti, kestim – ýzildi» degen maghynada mәlimdedi. Al qalghan 25 payyzynyn... shamamen sәuir aiynda tólenetinin aitty. «Sәuir bolmay, tәuir bolmas» deushi edi, Mahadevan myrzanyng da sóz synayy soghan kelinkirep túr, eger shynymen sәuir aiynda jiyrma bes payyzdy ornyna qoyatyn bolsa? Áy, biraq kim bilipti, býgin osylay degen «Tansor diskonyn» otandasy erteng basqasha shyrqauy da mýmkin-au, óitkeni, «mening qyzmetkerlerim-júmysshylarym meni jaqsy týsinedi» dep mәslihatta mәlimdeme jasaghan Mahadevangha kәsiporynnyng kәsipodaghy da qayran qalyp otyr.

Kәsipodaq ta, qatardaghy qyzmetker men qarapayym júmysshy da, shynyn aitayyq, ne istey alady – prokuraturagha pysqyrmay otyrghan Mahadevan myrzagha, a?

Marat MADALIMOV.

 

Abay.kz 

0 pikir