Birinshi kurstyng studentimiz. Jazghan óleninning baghasyn Ádil Botpanov beretin kez. Áy, biraq baghasyn beredi degennen góri «janazasyn shygharady» degen dúrystau shyghar, sirә. Qyrtiyp otyryp, kirpigin qaqpaghan kýii, betine qarap: «Erunda» degende tura toghyzynshy qabattan sekirip ketking keledi...

Bir kýni Ádil joqta óleng oqyldy. Kimdiki ekeni esimde joq, bir әdemi ólenge júrt jappay qol soqqan sәtte Botpanovtyng tizesi batyp qalghan bireu: «Ádil qalay qarar eken...» — dep qalghany. Kenet ýnsizdik ornady. Birtýrli ýnsizdik. «Nemene, jaqsy ólendi  Ádil ghana tany ma eken? Dau joq, myqty ólen!» — degen senimdi dauys shyqqanda bәrimiz jalt qaradyq.  «Ras-au, Ádil de et pen sýiekten jaralghan pende emes pe?». Sanamyzda osy oy jylt ete qaldy. Jylt ete qalghan joq, boyymyzdaghy senimdi de oyatty. Qalamyn tastap ketkender qayta qolgha aldy.

Álgi dauystyng iyesi Qazybek Qúttymúratúly edi. Úzamay Qazybekting mahabbat lirikasyn QazMU-dyng qyzdary jatqa oqityn boldy. Ádette qyzgha qoly jetpegen adamnyng sýdini qashyp jýrushi  edi ghoy, búnyki bólek:

Sen mening armanym en, tómendeme!

Basyndy ie kórme ólerde de.

Boyymnan bir osaldyq kórer bolsam,

Senen kórem.

 

Júldyz bolshy, seni izdep kókke ketem,

Jigersiz bop jasyndy tókpe beker.

Senen de bir osaldyq kórer bolsam,

Ókpeletem!

Ózi kekireyip jýrgen qyz mynadan keyin qalay qaraydy, ә? Qyzdardyng bәri «tómendemeytin» «әdet» tapty...  

«Poeziyanyng mahabbatpen bastalyp, parasatpen ayaqtalatyny» (Múqaghali) ras qoy. Ólenning birinshi baghasyn beretin — qyzdar. Ásirese jastyq shaqta jyrymen arulardyng jýregin jaulaghysy kelmeytin aqyn joqqa tәn. Osy túrghyda Qazybekting kóbimizden aty ozdy. Toqsanynshy jyldardaghy qara boyau kóbirek jaghylghan ólenderding ishinde onyng sәuleli lirikasy týnekting ishindegi jap-jaryq әlem siyaqty edi. Sondyqtan da onyn:

Ótti ghoy kýnder qanshama,

Baqytymbysyng izdegen?

Kógildir kóktem bolsa da,

Kózinnen ylghy kýz kórem.

 

...Jas janyng japa shekken be?

Kónilden ketsin túman oi.

Kógildir mynau kóktemde,

Kýrsinip jýru kýnә ghoy!

nemese:

Qaytalay berem sózimning nesin,

Mendegi jaydy ózing bilesin.

Kýnim bop tanda oyatasyng da,

Ayym bop týnde kóz ildiresin, — deytin  ólenderi  studentter arasyndaghy «veshirlerde» jii oqylatyn.

Qazirgidey әleumettik jelileri, sayttary men portaldary, qaptaghan gazet-jurnaldary joq ol zamannyng «auditoriyasy» — sol «veshirler» edi. Al sanauly gazet-jurnalgha shyghu tipti qiyn edi, talap qatty bolatyn. Baspasózde ólenderi men әngimeleri shyqqandardyng esimin kýlli respublika júrtshylyghy biletin. Qazybekting sol tústa «Aq jelkenge» shyqqan toptamasy jastardy biraz shulatty.

Osy arada algha ozyp, aita ketetin bir jayt bar. Býginde belgili aqyn, sol kezde múrty endi ghana tebindep kele jatqan bozbala, dәlirek aitsaq, mektep bitirgeli jýrgen óren Dәuren Berikqajyúly Áliya esimdi qyzgha ghashyq bolady. Qos ghashyqtyng bar әngimesi әdebiyetting ainalasy bolsa kerek. Dәuren Áliyanyng suretin salyp әurelenip jýrgende әlgi súlu da óz sezimin jurnaldan qiylyp, dәpterge әdemilep japsyrylghan ólendermen jetkizipti. Kimning óleni deysiz ghoy?! Qazybekting «Aq jelkenge» shyqqan ólenderi! Áriyne, sýiiktisining auzynan shyqqan әrbir sóz әn bolyp estilip jýrgen әibat kýnderde Dәuren ol ólenderding avtory turaly tipti oilamaghan da. Tek jyldar óte kele әleumettik jelige sol jyrlardy jariyalap, egesine izdeu saldy. Tapty.  Al segizinshi klasta oqityn «shópjelkenin» dәpterine «enip» ketken Qazybekting ólenderi tek Dәuren men Áliyanyng arasynda ghana «tilmash» bolmaghany anyq!

Syrbaz Jaras Sәrsegi, Ámirhan Balqybek, Saghyndyq Rzahmetov, Múrat Tileubergenov sekildi perileri, júrttyng bәrin bauyr kóretin, anqyldaq Abylay Sabdaliyni, jýzikting kózinen ótetin, pysyq Amanbek Sýleymenovi, kýy tartqanda, sezimtal qyzdardy bir jylatyp, bir kýldiretin Ghany Qalmahanovy bar Qazybekterding kursy óte úiymshyl boldy. Birtogha, u-shudan boyyn meylinshe alys ústaytyn, júlqynyp óleng de oqymaytyn Qúttymúratúlynyng birtýrli mysy bar edi. Sәl birdene bolsa, kózi aqilanyp shygha keletin jyndylar da odan iymenip túratyn. Ol júrt qyryq pyshaq bop jatatyn әdeby daulargha da kóp aralaspaytyn. Biraq anda-sanda aitatyn pikiri ornyqty, nyq edi. Oiyn eshkim talasa almaytynday etip myqty týiindeytin. Al endi «qymyz ýstindegi» bitpeytin qyrqystyng kezinde jymiyp qoyyp, otyra beretin.

Kanikulgha ketkende Qazybek pen Batyrbolat bizge ylghy taba almay jýrgen kitaptarymyzdy әkelip beretin. Onyng sebebi Almatyda tez ótip ketetin kitaptar oblys ortalyqtaryndaghy kitap dýkenderinde bolatyn.

Dostyqqa barynsha adal Qazybekke senbeytin adam joq-tyn. Jigitterdi bylay qoyghanda, qyzdardyng ózi eshkimge aitpaytyn syryn oghan ashatyn. Ol syr saqtaytyn qoyma siyaqty edi. Tek keyin ana qyzdardyng ózderi «aytyp qoymaghanda» onyng ishinde ne jatqanyn eshkim bilmes edi...

Jastyq shaqta adam albyrt keledi ghoy. «Al kettik...» degende ere qoymaytyn jas az. Ayaq astynan kýrt kóterilip, Tarazdaghy Maraltaydyng shygharmashylyq keshinen bir-aq shyqqandardyng ishinde Qazybek te boldy. Ishinde Ámirhan, Saghyndyq, Qazybekter bar top 1992 jyly Semeydegi Tynyshtyqbek aghasyna da arnayy baryp, sәlem berip qaytty. Sol kezde ataghy dýrildep túrghan aqyngha amandasyp kelgen olar biz ýshin pirge qol berip qaytqan mýritten kem kóringen joq. Aghalarynyng әngimesin aptalap, ailap aitty.

Jalpy toqsanynshy jyldarda búrynghy asta-tók baraqat ghúmyr ayaqtalyp, shyn mәninde tirshilik ýshin kýres bastaldy. Sol kezding qiyndyqtaryna shydamay, «erden auyp qalghandar» kóp. Bizding kóz aldymyzda birge jýrgen jigitter ekige aiyryldy — bireuleri zaman ynghayymen kommersiyanyng jalyna jarmassa, ekinshileri әli de bilim alugha úmtyldy, ertengi kýnge sendi. Qazybek, әriyne, songhylarynyng qatarynda boldy. Ol sol kezde-aq ózin-ózi jetildiruge, ruhty shyndaugha qatty mәn berdi. Osy baghyttaghy әdeby shygharmalardy, tanymdyq dýniyelerdi izdep jýrip oqydy, ózgelerge de oqugha kenes berdi. Onymen әngimelesken adamnyng boydaghy senimi oyanyp, qayrattanyp shyghatyn. Sodan da bolar, Qazybekti tónirekteytinder, oghan arqa sýieytinder kóp edi.

Búrynghylarda da bolghan, bizding qatarymyz da biraz «auyrghan», qazirgi jastarda da bar bir «dert» — batys әdebiyetine shekten tys elikteu. Al Qazybek shyghys әdebiyetine kóbirek den qoydy. Qazaq әdebiyetining bastaularyna ýnildi. Sol ýshin arab grafikasyn, tóte jazudy mengerdi.  

Kýlәsh Ahmetovanyng «Bizding zamannyng arulary ólenge ainalmady...» degen mazmúndaghy óleni bar. Áriyne, qay zamanda da arulargha jyr arnalady ghoy, aqynnyng aityp otyrghany Mәjnýnning Lәilisi, Nizamiyding Appaghy siyaqty adamzat tarihynda qalghan kórkem obrazdar bolsa kerek. Sol ólenning bir jolynda Kýlәsh apay: «Keshir, biraq Júmatay sen estesin...» — deydi. Rasynda da, Júmatay sózben qalaghan Lәilә obrazy — HH ghasyrdaghy qazaq aruyna qoyylghan ghajap eskertkish. Toqsanynshy jyldarda Almatydaghy jastardyng arasynda Júmataydy oqymaghan, oghan eliktemegen talapker aqyn az. Al Qazybek ol turaly keremet maqala jazdy. «Qazaq әdebiyetinde» «Qazaqy Mәjnýn» degen taqyryppen aqynnyng elu jyldyghyna arnalghan toptamada jaryq kórgen búl maqala әdebiyettanushylardyng nazaryn audardy. Júmatay poeziyasynyng taqyr jerge ósken dәn emestigin, onyng bastauy sopylyq poeziyany týrlentken Shyghys shayyrlarynda jatqandyghyn dәleldey kele, Qazybek býy deydi:  «...Júmataydyng jyrlaryn jogharyda atalghan shyghys shayyrlarynyng shygharmalarymen salystyra qaraghanda, ózara ýndese altyn arqaudy kórgendey bolamyz.

Men Shirazdyng pәk súluyn Tәnirime tener em,

Bir menine Samarqan men Búqarany berer em,  — dep shalqityn Hafiz jyrlaryndaghy sezimmen Júmataydyng ózekjardy mahabbaty tipti bauyrlas.

Hafiyz:

Dýniyede bәri qirar, bәrin qaudan shóp basar,

Qúlata alar kýsh joq biraq mahabbattyng sarayyn.

Júmatay:

Saghan degen mahabbatym myng jerden,

Men ólsem de ólmeytúghyn týri bar.

Hafiyz:

Qatal qystyng qaharynan qorghanysh ta izdemen,

Qúshtarlyqtyng qyzuly oty — mening ystyq mekenim.

Júmatay:

Qúy týgel múzdy múqit suyn әkep,

Kónilim sonda ghana suyr mýmkin.

Hafiyz:

Jýregimdi otqa salyp kýidiresing qashanghy,

Qashanghy endi shyjghyrasyng may sekildi eritken?

Júmatay:

Órtey-órtey ishim mening qyp-qyzyl,

Ishime endi jabamysyng tandyr nan?

Tughannan músylmandyq salt-dәstýrde tәrbiyelenip, ghúmyry Alla jolynda ótken Hafiyz:

Namazgha úiyy bergende elestep ketti qabaghyn,

Sol-aq eken qaldym úmytyp namazdyng bar sabaghyn, — dese, dinsiz-Qúdaysyz qoghamda tuyp-ósken Júmatay:

Óleng ne?! Ishinde atyng bar bolghan son,

Oqyghym kep jýr mening namazdy da, — dep jazady. Búl qarama-qayshylyq emes, aralaryn san ghasyr bólip jatqan qos shayyrdyng birin-birin tolyqtyruy sekildi», — dey kele avtor: «Biz búl shaghyn maqalada Júmatay Jaqypbaevty qalayda sopylyq әdebiyetting ókili etip shyghudy maqsat tútpadyq. Óitkeni, aradaghy san ghasyr, qogham men mәdeniyetting damuy Júmataydy múnday tar qalypqa syighyzbaydy. Ol — býgingi zamannyng aqyny! Alayda ótkensiz býgin joq. Qazaq poeziyasynda sony baghyt bastap ketken aqynnyng erekshe jarqyraghan qyry — mahabbat lirikasy, onyng nәr alghan bastauy haqynda tam-túm sóz qozghadyq» — dep tújyrymdaydy.

Osy maqala Qazybekke biraz bedel alyp keldi. Al 1995 jyly belgili ghalym, әdebiyettanushy Bauyrjan Omarúly qúrastyryp, «Er-Dәulet» baspasynan shyqqan «Tolqynnan tolqyn tuady» atty jastar jinaghyndaghy aqynnyng ólenderin júrtshylyq jyly qabyldady. 2000 jyly alghysózin belgili aqyn Úlyqbek Esdәulet jazghan «Jas aqyndar antologiyasyndaghy» Qazybekting toptamasy osy kitaptaghy eng súlu jyrlardyng biri. Ásirese «Mening búltym» degen ólenin jastar jattap aldy. Jattap alatynday-aq ólen. Qaranyz:

MENING BÚLTYM

Áuliyedey, oinaghan tóbesinde ot

Jebep jýrer dәl býgin elesing joq.

Tiybetting yogynday salqyn qanmen

Ózime ýkim kestim: «Ólesin» dep.

 

Tәn tozyp, qalsa-daghy qarang kózim

Bilemin jan shirkinge ajal joghyn.

Dәruish dúghasynan tastamaytyn

Alladay biylep aldyng sanamdy ózin.

 

Esti alyp, eles bolyp ketkeninde

Sonynnan qumadym ba, jetpedim be?

Jýregim alyp-úshyp, janyp-ysyp

Qarsylyq kórsetpep eng ópkenimde.

 

Kózdegen oy kóginen shyqpay qalyp

Jýrsem de kórgenim joq qúittay nalyp.

Erekshe belgisindey payghambardyn

Tóbemde qalyqtap eng búltqa ainalyp.

 

Bilmeymin úry alghanyn, qary alghanyn

Sol búltty býgin qarap taba almadym.

Kól aitty kólenkesin kóre alghanyn

Bel aitty jel erkesi joghalghanyn.

 

Zym-ziya, bir habary mýlde estilmey

Tang atqan sodan beri, kýn keshkirgen.

Sol kezde aitqan edim: "Tóbendegi

búltyng joq, sen de úzaq jýrmessin",  — dep.

 

Monahtay masang toptyng ghúrpyn synar

Sәtimdi kýtken edim bir tynshyghar.

Joq әli. Aq búlt kórseng sәlem aitshy —

Adasqan,  bәlkim,  mening búltym shyghar...

Uniyversiytet bitirgesin Qazybek Almatygha alandamay, birden ózining Oralyna tartty. «Jas Alashtyn» osyndaghy tilshisi retinde jazghan syn maqalalary kóp sheneunikting zәresin úshyrdy. Jalpy Núrtóre Jýsip basqarghan sol kezdegi «Jas Alashtyn» soyyly dittegen jerge tiyip jatty ghoy. Oraldan qiqugha qiqu qosqan Qúttymúratúlynyng materialdaryn da kýtetinder kóp edi. Sebebi, júrttyng qyshyghan jerin dóp basatyn. Ay, bizding biylikting de keybir әreketi keyde: «Áy, qay qylyghyndy aitayyn...» degizetindey ghoy, shirkin. Birde Oraldaghy jyndyhananyng tóbesine «Qazaqstannyng bolashaghy — bizding qolymyzda!» dep úran ilip qoyypty. Sirә, kósheden jaqsy kórinetin, biyik oryn bolghasyn ilse kerek. Biraq jyndyhananyng atyn estise ýrkip, qasynan ótuding ózinen qaraday qorqyp jýretin júrtty da oilau kerek qoy bir sәt. «Jas Alashqa» Ghalym Smaghúldyng keremet karikaturasymen Qazybekting materialy shyqqan song Oraldyng sheneunikteri biraz dýrlikti. Áriyne, úran alynyp tastaldy.

Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi retinde biraz kósheli ister atqarghan Qyrymbek Kósherbaev Qazybekti erekshe jaqsy kórdi. Keyde tipti ózi tikeley zvondap, hal-jaghdayyn bilip túrdy. Biraq әuelden «Assalaumaghaleykum» degen adamgha asyla ketetin pysyqtyghy joq mening dosym ýi-kýisiz jýrse de, jaghdayyn aityp, әkimning aldyna barghan joq. Bauyrlarymen birge anau Taypaqtan balyq әkelip satty, Qúttymúrat aqsaqaldyng enshige bergen malyn bazargha shyghardy, әiteuir, tiyn-tebenning basyn qúrap, bir bólmeli ýy satyp aldy. Keyin ýilenip, bala-shaghasy kóbeygen kezde ony satyp, qalanyng syrtyndaghy auylgha kóshti. Aynalakól atalatyn, aty aityp túrghanday, erke Jayyqtyng tarmaqtary qorshap jatqan auylda túryp jatqan onyng pәteri Oralgha kelgen aqyn-jazushy, jurnalist bas súqpay ketpeytin qúttyhanagha ainaldy.

Baqtyqoja Izmúhambetov tizgin ústaghan jyldarda oraldyq jurnalisterding jaghdayy biraz dúrystalyp, jabaghy jýni kóterilip qaldy. Qúramynda eki oblystyq gazet jәne barsha audandyq gazetter bar «Jayyq-Press» JShS-y  ýshin baspahanasy bar jeke ghimarat salyndy. «Jas Alashta» jýrgende oily materialdarymen kózge týsken Shynghys Múqan JShS-nyng eki tizgin, bir shylbyryn qolgha alghan sәtte iskerligimen tanyldy. Búryn belgili bir sebeptermen qyzmetinen shettetilgen talantty jurnalist, daryndy jazushy Bauyrjan Ghúbaydullin qaytadan bas redaktor bop bekidi. Shynghystan keyin basshy bop kelgen Jantas Safullin de isti dóngelentip әketti. Endi «Jayyq Press» osy ónirdegi mәdeny sharalargha múryndyq bolyp otyratyn iri ortalyqqa ainaldy. Ásirese múndaghy jigitterding 1911-1913 jyldarda shyqqan «Qazaqstan» gazetining Resey múraghattarynda saqtalghan 16 nómirining týpnúsqasyn tauyp, ony qazirgi әlipbiyge audaryp jinaq etip shygharuy elimizding jurnalistika salasy ghana emes, mәdeny ómirindegi de iri janalyq! Jinaqta әlgi 16 nómir ghana emes, «Qazaqstan» basylymynyng shygharushylary turaly zerttegen Qayyrjan Bekqojiyn, Mústafa Ysmaghúlov, Isatay Kenjәliyev, Maqsat Tәjimúrat sekildi ghalymdardyng әr jyldarda jariyalanghan maqalalary, 1912 jyly Oral qalasynda gazetting óz baspahanasynan basylyp shyqqan «Yzyn» atty jyr jinaghyndaghy jyrlar da toptastyrylghan. Bir qyzyghy, býgingi Qazaqstan memleketi aumaghynda shyqqan túnghysh gazetting týpnúsqasy týgili, kóshirmesi de ózimizde saqtalmapty. Al Resey múraghattary osyghan deyin qazaq ghalymdaryn jolatpay kelgen. Endeshe, ainala súrau salyp, shang basqan arhivterge jol tapqan Jantas Safullin men sol múraghattardan tabylghan qazynany arab grafikasynan qazirgi әlipbiyge audaryp, kópshilikke úsynghan Qazybek Qúttymúratúlynyng enbegi qanday maqtaugha da layyq! HH ghasyrdyng basyndaghy qazaqtyng ahualyn bilginiz kelse, «Qazaqstangha» ýniliniz! Aytpaqshy, «kirgiyz» atanyp jýrgen sol tústa basylymnyng «Qazaqstan» dep ataluynyng ózi ony shygharushylardyng kóregendigi emes pe?!

Qazybek pen ony ainalasyndaghy jigitterding taghy bir iygilikti isi — Batys Qazaqstan oblysy  aumaghy qorymdaryndaghy qúlpytastardy zerttep, ony qazirgi әlipbiyge týsirip jýr. Jol jýrgen, joq izdegen qazaqtyng «geografiyalyq kartasy» da, «kompasy» da — mola ghoy. Ákelerimizdin: «Jalghyz moladan» asqasyn, aidau jolgha týsesin...» — dep jol siltep jatqanyn talay kórdik. Bala kýnimizde aidalada adasqan sәtterde de aldymyzdan kezdesken «Pәlenshening tamy» san ret «jol núsqady». Manghystauda aday men týrikpen shekaragha  talasqanda atasynyng qúlpytasyn kórsetken qazaqtyng mereyi ýstem bolypty degen anyz bar. Endeshe, mola — bizding tarihymyz. Qúlpytastarda san týrli derek, zamana salghan órnekter jatyr. Qazybekting aituynsha, bir Batys Qazaqstan oblysynyng ózinde on mynnan astam  qúlpytas bar eken. Solardyng bәri qaghaz betine týskende birshama tarih týgendeledi. Ázirge 50 qúlpytastyng jazuy oqylyp, kitapsha bop jaryq kórdi. Bәrekelde!

Oraldan shyghatyn DANA kz deytin jurnal bar. Qazybek basqaratyn sol jurnal aimaqtyng anyqtamalyghyna ainalyp keledi. Oral ónirine qatysty bir derek izdeseniz, sol jurnaldan tabasyz.

Qatarynda, jogharyda atalghan azamattargha qosa, respulikagha aty mәshhýr zanger Abzal Qúspanov,  tilinen u tógiletin satirik Núrlan Sәdir, ghajap suretshi Berik Shadyghali, aqyn, televiziya salasynyng maytalmany Múnaydar Baymolda sekildi últ dese janyn beretin azamattar jәne solardyng tәrbiyesindegi ondaghan jastar bar Qazybekterding toby Oraldaghy últtyq mәdeniyetting yadrosyna ainalyp otyr. Ana jyly Semeyden kózi kórmese de, kókiregindegi qazynasy mol jyrshy Dýisenghazy Nyghmetjanovty aldyryp jyrlatyp, Teke qalasy qazaqtarynyng qandaryn tulatty. Ózderindegi Farhad Orazov tókpeleytin termeler de kәri-jasty bir jelpintip tastaydy. Qansha degenmen, «Qyrymnyng qyryq batyryn» jyrlaghan Marabaydyng eli emes pe, osy kýni jyr dese, elendep túratyndardyng qatary kóbeyip keledi. Qazaqtyn: «Óshken jandy, ólgen tirildi» deytini osy bolsa kerek...

Qazybekti tyndasan, osynyng bәrin jigitter istep otyr. Búl — tek kómekshi. Biraq Almatydan, Astanadan, elimizding týkpir-týkpirinen barghan aqyn-jazushylar, jurnalisterding aldymen Qazybekti izdeytini kóp jaytty anghartsa kerek... 

Onyng  әdebiyetke, tarihi, tabighy múralargha qúshtarlyghynyng sebebi — qannan. Toqsangha jaqyndap dýniyeden ótken Qúttymúrat aqsaqal arghy-bergi tarihty jaqsy biletin, dilmar kisi bolypty. Kózi tirisinde balalaryna ata-baba zirattarynyng qayda jatqanyn kórsetip, kýlli Berish ruynyng tarihyn, úrpaq shejiresin qaghazgha týsirip, hattap ketken. Ákege erip, balalarynyng sayyn dalada arbamen sapar shekkeni de bir hikaya.

Bir sóilep ketse, ónir tarihy turaly tangha deyin aitugha bar Qazybekting qyzyq minezderi de jeterlik. Pende bolghasyn bireuge renjimey túrmaysyn, taghy bireuge kóniling tolmaydy. Onyndy basqa bireuge aitpay, taghy jýre  almaysyn. Aytqan kezinde әngimelesushing qostay jónelse ghoy,  tipti janyng kiredi. Sóitip otyryp, kýnәgha batyp jatqanyndy bayqamaysyn. Al Qazybekpen olay әngime aita almaysyn. Jo-joq, qarsy uәj aitpaydy. Sózindi de bólmeydi. Múqiyat tyndaydy. Tek kózderi... Syghyrayyp, synay qarap otyrady. Sәlden song әlgi kóz... ainagha ainalady. «Aynadan» әlemdegi eng únamsyz ispen ainalysyp otyrghan ózindi kóresin. Sosyn amalsyz qipaqtaysyn. Ángimeng de shashyray bastaydy. Aqyry dinkelep toqtaysyn. Ol taghy da ýndemeydi. «Ekinshiley osynyng aldynda eshkimdi jamandamaymyn...» dep ishtey ózine uәde beresing sosyn. Kinәz Qazybek adamdy osylay da tәrbiyeleydi.

Endi onyng aqyndyghyna oralayyq. Ghajap ólender jazyp jýrse de, ol kitap shygharugha asyqqan emes. Anau bir jyldary «Batys Qazaqstan oblysynyng kitaphanasy» seriyasymen shyqqan kitabyn da júrtqa taratpady. «Nege kitap shygharmaysyn?» degen súraqqa jyly jymiyady da qoyady. Jiyn-toylarda da óleng oqymaydy. Áleumettik jelilerde asa belsendi, jaqsy jyr, súhbat kórse, dereu kóshirip, jariyalap jatatyn ol óz paraqshasyna birde-bir ólenin salghan emes. Qazaqstan Jazushylar odaghyna mýshe bolugha da asyqpady. Jaqynda «Jazushy» baspasyna «Armantau» atty jinaghyn úsynghanyn, sonda isteytin Sәndibek Júbaniyazovtan estigende, qatty quanyp qaldym. Ózinen súrap jýrip alyp, qoljazbasyn qarap shyqtym. Qúday qalasa, kýshti kitap bolghaly túr.

Osy jinaqta mynaday bir óleng bar:

“Áldiyle, ólim, әldiyle”

Maghjan

Sarylyp qansha kýttim, Ajal, seni

Túnshyghyp, qamaghanda tozang seli.

Janymdy Ibilisten arashalap

Perishtem Ázireyil ózi alsa edi…

 

Talaydan qalghan ómir maghynasyz,

Sinirip boldy-au әbden janyma syz.

Suyq kór jymiyady salqyn maghan:

“Enseniz qúshaghyma, arylasyz”.

 

Bar edi Jerde jalghyz júbanyshym,

Ayryldym,

Arman tauym qúlady shyn.

Men qazir myng jasaghan qariyamyn,

Sarqylghan boyymdaghy búla kýshim…

 

Al, meni, Ajal, qylmay bekerge alan,

Tileydi jalghyz tilek keterde adam:

Bazaryn búl dýniyening tartyp alghan

Sol bir jan dúgha qylsa jeter maghan.

Birinshi shumaqtyng songhy eki joly boyyndy oqys dir etkizedi. «Janymdy Ibilisten arashalap, Perishtem Ázireyil ózi alsa edi…». Ádette pende bitken Ázireyilden ólerdey qorqady ghoy. Qansha jerden Allanyng perishtesi ghoy degenmen, janyndy alatyn Ázireyilding aty suyq… Al Qazybekting jyrynda ol — birtýrli sýikimdi obraz. Osy ólendi oqyghan sayyn qyltamaqtan qatty qinalyp ólgen әkemnin: «Adam qatty qinalyp jatqanda, Ibilis kelip, bir jútym sugha janyn saudalaydy. Ózim de berispespin, biraq oquy kýshti malghún ghoy, qorqamyn. Sondyqtan ótpese de  әlsin-әlsin auzyma su tamyzyp, bilgen ayattaryndy oqyp otyryndar…» — degeni eske týsedi. Búiryqty kýn bolghanda, Ibilisting qúryghyna iliktirmey, bәrimizding de janymyzdy Ázireyil perishtening ózi alugha jazsyn.

Oralgha jii jol týsedi. Búryn ylghy aqsiya kýlip, marqúm Talghat Bakushev dosym qarsy alatyn. Shay-su iship bolghasyn: «Qazybekke barayyq…» — deytin. Osy kýni Qazybek kýtip alady. Sosyn әueli Talghattyng ýiine, sosyn basyna baramyz. Ómir ghoy…

…Saghyndyqtyng altynshy balasy dýniyege kelip, Kýmis alqa alghanda Qazybek: «Búl itting sarandyghy sonday, әieline de alqany ýkimet alyp beredi…» — dep edi. «Soqyr atqa qotyr at…» degendey,  onyng ózi de tas «sarannyn» biri. Kelinshegi Maralgha altyn alqa alyp bergisi kelip jýr. Ýkimetting esebinen…

Bauyrjan BABAJANÚLY.

Abai.kz