Súraghan RAHMETÚLY, tarih ghylymdarynyng kandidaty

1770 j.j. sonynda Abaq Kerey aqylmandary alqaly kenes qúryp, han nәsilinen bir múrager әkelip, ózderine tóre etip belgileuge kirisedi. Búnyng sebebi, úlanghayyr bayyrghy mekenge egelik etu ýshin eldi eldestiru maqsaty túrdy. Shyghys Týrkistan ónirin qayta mekendey bastaghan irgeli júrtqa aibyny men aqyly astasqan biylik jýiesi qajet edi. Aqylmandar aqyry bir mәmilege keldi. Sol úsynysty әigili Esimhannyng nemeresi Jәnibekten tuatyn Ábilpeyiz súltannyng nazaryna jetkizip, onyng ekinshi әieli Túmar hanymnan tughan Kógeday, Sәmen, Jabaghy esimdi ýsh úl taq múragerlikke layyq dep әkelinedi. Múny shynjandyq tarihshy Asqar Tatanay: «...Kógeday 1773 j. dýniyege kelgen, on eki jasynda 1785 j. Abaq Kereyge tóre boldy. 1797 j. Beyjinge baryp Mәnju Chin patshalyghynan «gýn» shenin aldy, 39 jyl el biylep, 1842 j. 51 jasynda dýniyeden ótti...» dep keltiredi (A.Tatanay, «Tarihy derek, keleli kenes», I, 1986, Shynjang halyq baspasy. 1992).

Kógeday ómirden ótkennen keyin 1824 j. Ajy tóre taq múragerligine layyqtaldy. Qazirgi ShUAR-dyng (Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq audany) Buyrshyn ólkesi Ýshtas jaylauynda 1836 j. bolghan mәmilede Qaraqas ruynyng asa bedeldi túlghasy Janbayúly Kenening (1765-1862) bitimsózimen «Tórt by tóre» jýiesi úsynys etildi. Sol kezdegi «tórt oryn» biylerge: Mamytúly Kóken (1797-1879),  Janteliúly Qúlybek (1796-1852), Dónenbayúly Beysenbi (1799-1872), Satayúly Topan (1802-1881) qatarly bi, tóreler kelip on eki Abaq Kerey taghdyryna jón siltedi. Qaraqas pen Molqy ókpelemedi. Olardyng aldynda eldi mekenderdegi talas-tartystardy retteuden bastap, qazaqty bereke-birlikke shaqyru maqsaty túrdy. Dәl osy tústa qazaq tarihynda túnghysh ret Naymannan Dýzbenbet Qúmyrysqaúly, Mataydan Ospan Jәnibekúly Mәnju Chin patshasynan «әmbi» ataghyn aldy.

Ór Altay ónirine qazaqtardyng qonystanuy jergilikti ózge úlystar ýshin dau-damaysyz bola qoymady. Óris, shúrayly jayylymdargha talasu, maldyng syiyspauy, qystau, jaylaugha layyqty ónirler ýshin týrli qaqtyghystar tuyndady. Jaqsylyq Sәmiytúly, Nәbijan Múqamethanúly qatarly jazushy, ghalymdardyng dәleldeui boyynsha 1827 j. Kóktoghay, Qu Ertis, Aqdala, Sarbastau qatarly alqapty jerlerdi basa qonystanghan qazaqtardy qudalau toqtalmady. Búl turaly N.Múqamethanúly Chin patshalyghy túsyndaghy Shuan Zýn patshasynyng derekterine sýiene otyryp bylay jazady: «...Kýshi basym qazaqtar mongholdardy yghystyra bastaydy. Óris-qonys talastary ýzdiksiz jalghasty. Qazaqtardyng qonystaryna qatysty mәseleni Beyjinde sheshti. Sonyng biri Altay urianhaylarynyng qazaqtargha degen narazylyghyn,ótinish tilegin Qobda әmbisi Beyjinge mәlimdeydi. Mәlimdemede: «Qazaqtar Chin Lýn (Szya-Chiyn) Sayshaalt Eróólt (1796-1821) zamanynan qazirge deyin urianhay jerine san ret keldi, eki mynnan astam týtin kóshirildi. Tek ghana Izghúty Janbalaúly bastaghan 600 týtin kóshpey otyr. Búlardy Tarbaghatay әmbisi әsker jiberip qughyndau kerek...» delingen (N.Múqamethanúly, «Qazaq tarihynan zertteuler», Ýrimji, 1989. Jas órender baspasy).

Osydan song Mәnju patshasynan «...Urianhay búqarasynyng kónilin tabu ýshin kóshpeli qazaqtar men jergilikti túrghyndardy qyrqystyru maqsatynda dórvódting on, sol qanatynan bir myn, halhadan bir myng qol jinap Chuluundorj degenge basqartyp atalmysh ónirlerden qazaqtardy quyp shygharu kerek...» degen pәrmen týsiredi. Áskerler jasaqtalyp, jaybaraqat jatqan elge shabuyldar jasaldy.

Qarasengirdegi qanatty el-júrt, irgeli auylymen kýzep, jaylap otyrghan Begen Bәiimbetúlynyng eline tiyiskender beygham eldi ayausyz qyryp-joyady. Irgeli auyl ýrke kóship, kóbisi jolshybay tozghyngha úshyraydy. Búl turaly A.Tatanay: «Begen baydyng qalyng jylqysyn, birqansha otauy men jýzden asa jas jigit, qyz-kelinshekterin oljalap Qobdagha asyryp aidap әketedi. Búl әigili «Sayn noyan shapqan» degen tәmsilmen el esinde qaldy» deydi (A.Tatanay, «Tarihy derek, keleli kenes», I, 1986, Shynjang halyq baspasy. 1992., 89-91-b.b).

 Mongholiya qazaqtary búl oqighany «Halha shapqyny» dep ataydy. Sebebi, Sayn noyon han – Halhanyng senimdi tórt iri aimaghynyng birining súltany, Mәnju patshasynyng senimdi adamy-tyn. Shekaralyq aimaqtan qughyn kórse de, qazaqtar týp qoparylyp alystap ketpedi. Jyldyng tórt mezgiline tәueldi el-júrt, taudyng qoynau-qolattarynda mal-janyn baghyp jata berdi.

 1830 j.j. Izghúty Janbalaúly (1772-1836), Qazybekting úrpaghy Iman Qojekeúly (1790-1824), Quanbay qatarly iri auyldar meken etken jerlerine qayta kóship keldi. Taghy da dýrkin-dýrkin qaqtyghystar jalghasty. Sonday bir kezende Izghúty, Iman, Quanbaylar monghol әskerlerining qolyna týsti. Al, Jarqynbay, Ótemis, Qúlybek bastaghan mynnan astam týtin Búlghyn ózenining Ulaanhus degen jerine qonystandy (N.Múqamethanúly, «Qazaq tarihynyng zertteuleri», 169-170 b.b).

Osy jaghdaylargha qaraghanda Qobda betine qazaqtardyng kóship qonystanuy 1820 j.j qarqyndy jalghasa týsken. Izghúty auyldary sonda da Mongholdyng shekara shebinen alystamady. Búnyng bir aighaghy Jarqynbaydy arulap qoyghan jer – Delýýnning Bessala-Ýirtisinde, Izghútynyng beyiti – Delýýnning Jalghyz aghash degen jerinen anyqtaluy bolyp otyr. Key zertteushilerding pikirinshe, Minis Ábiltayúlynyng «Qazirgi Bayan-Ólgey qazaqtary HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda nemese 1868-1869 j.j bastap Qobda betine qonystana bastady...» deui shyndyqqa janaspaydy (Kereyhan Amanjolov, «Týrki halyqtarynyng tarihy», Almaty, 1999, «Bilim» baspasy, 321 b., 201-206 b.b).

Nyghmet Mynjan enbekterinde 1860 j. «Qytay-Resey (Beyjin) sharty» jasalyp, osy kezenderdegi atalmysh elder qarym-qatynasyna ondy nәtiyjeler bergendigi aitylady. Búl sharttyng manyzy – kóshpeli qazaqtardyng eldi mekenderdi erkin tandauyna jol ashty. Chin dinastiyasy 1860 j. óz sayasy әleuetinen aiyryla bastady. Az últtar kóterilisteri birinen keyin biri ashyq maydangha shyqty. Áygili «Taypinder kóterilisi», «Niyendikter men islamdyqtar narazylyghy» asa kýshti qaqtyghystargha úlasty. Qashqariyada Britandyqtar jebeuimen «Qoqan handyghy» týren saldy. Osynday faktorlardyng barlyghy Chin patshalyghynyng shanyraghyn shayqalta týsken.

G.N.Potanin «Soltýstik batys Mongholiya ocherkteri», «Týrki taypalary. Qyrghyzdar (qazaqtar)» atty enbeginde: «Qazaqtar Qara Ertisting salaly qoynauyn, Tarbaghatay men Sauyrdyng soltýstik betkeyin, Ór Altaydyng ontýstik bókterin, keybir bóligi Qobda ózenining jaghalauynda kóship-qonyp jýredi. Qyrghyzdardyng aituynsha, bizding Qobdagha keluimizden alty-jeti jyl búryn olar Mongholgha qaray aua bastaghan. Múnda qazaqtyng belgili adamdary Kóbesh by (Aytbayúly Kóbesh by – R.S.), Ójekeúly Samarhan (Qojamjarúly Samarhan – R.S.) jәne Qojamjar súltandar (Qojamjar Sәmenúly – R.S.) qol astyndaghy rularmen birge shekaralyq aralyqtarda kóship-qonyp jýrgen. Olar alghashqy eki jyldy Altaydyng Qobda betinde ótkizgen. Sonday-aq Qojamjar súltan Altaydyng ontýstigindegi Súmdayryq ózenining basyn jaylasa, Sagsaydyng Qobda ózeni boyyn qystaghan. Búl jerler urianhay qonystary sanalatyndyqtan qazaqtar olargha jer ýshin salyq tólep, ol tólemder urianhay shonjarlarynyng qaltasyna týsip otyrghan. Qazaqtar Búlghyn ózenining basynan Shegirtaygha deyin kóship otyryp, Búlyntoqaydan Gushenge deyingi jolda Ýringi ózeni boyyndaghy keng jazyqty artqa tastap tura Govigha qaray tartady. Búl ónirding qazaqtary Altaydyng jazyghyn jaylap, Qara Ertisting Ýringisinde qystaydy. Al, qazaqtyng Jәntekey-Shaqabay ruynyng auyldary Bala Ertisting úshar basy men Chagan-chil tauynda jaylady. Bala Ertis qoynauynan aughan qazaqtar da shyghysqa qaray Tavan belcheer tauynda Kýrimti ózenining basynda jaylaghan.  Búl eng shyghystaghy jaylau bolatyn. Tileuli by bastaghan qaraqas ruynyng qystauy Sýpti jәne Kýrti ózenderining jaghalauynda bolghan jәne maldary qysta Ýringi ózenining boyynda otarlap otyrghan. Al, Baybosyn bastaghan molqy ruynyng auyldary Ýringi ózeni boyynda qystaghan. Altaydyng ontýstik bókterin qazaqtar osy jerding naqty iyeleri urianhaylardan qalyspay iyelendi әri olardan jan sany da kóp edi. Qara Ertis qoynauyndaghy keng jazyqty qonys etken qazaqtar Abaq Kereyler men Qarakerey ruynyng ókilderi boldy» dep keltiredi.

Ol sonday-aq «Atantay, Esenbay, Esentay әuletteri Bazarqúldar, Atantaydyng úldary IYtqara, Tolybay, Aqqoshqar, Aqjigitpen (Tensizbay)... kezdesken» dep, olardyng Mongholdyng shekarasy manynda kóship-qonyp jýrgenin anyqtaydy (Potanin G.N. Etnografiyalyq jәne foliklorlyq enbekteri. 2-basylymgha qosymsha. Astana, «Altyn kitap», 2007. VI t. 248 b., 5-7 b.b). Sol Aqjigitting ózi balalarymen 1860 j. 103 jasynda dýniyeden kóshkenge deyin Altay óniri, Qobda betindegi Súmdayryqqa (Sum Dari eh) deyingi jerlerdi mekendedi. Aqjigitúly Manghúl (1828-1914) 86 jasynda Monghol jerin mekendep túryp, Ja Lama lany kezinde Qosh-aghash, Shýy arqyly Altay ónirindegi Boghda manyna baryp qaytys bolghan. Potanin derekterinde kórsetilgen rular әuleti әli de Monghol jerinde mekendeydi.

El Tileuli biydi «Bәleken» dep qasterlep, kie tútatyn. Ol qaytys bolghan son, biylik múragerlikpen úly Tyrqaygha ótti. «Bәlekennin» beyiti –  Delýýnning Jalghyzaghash degen jerinde, Janbalaúly Izghúty qabirining manda.

Sayahatshy G.E.Grumm-Grjimaylo qazaqtardyng Qobda betine qonys audaruy jayly asa manyzdy derekter keltiredi. Mysaly: «Múndaghy qazaqtar ótken ghasyrdyng 60-jyldarynda Altaydyng ar jaghynan bergi betine ótken. Qara Ertisting boyynan bastalghan jer dauy kereylerdi Qobda betine kelmeske sharasyz etti...». («Zapadnaya Mongoliya y urianhayskiy kray», Leningrad., 1930, 413-b.). Tarihshy Zardyhan Qinayatúly búl jóninde: «Qytaydyng batysyndaghy Mýsilimder kóterilisin paydalanghan Kereyler Qyran Ertis, Altay asyp Búlghyn, Sagsay ózenining basynan urianhay jerine qonystandy» dep keltiredi («Nulimstay jilýýdiyn namtar», UB., 193 b. 28-29 b.b). Músylmandar kóterilisi – 1863-1864 j.j. eki mәrte Tarbaghatayda kóterildi. 1865 jyly qantarda qazaqtar da oghan ýn qosty, qoldady. Osy jaghdaylar kezinde kóptegen qazaq auyldary Mongholiya shekarasyna qaray bettedi (Shynay Rahmetúly, «Mongholiyadaghy qazaq halqy», UB., 2007, 262 b. 87-88 b.b). Altay ólkesindegi qazaqtar kóbinese jergilikti urianhaylarmen jazghy jayylymgha talasa berdi. Osy jaghdaylardy ushyqtyrghan Oirattar arasyna Tiybetten keltirilgen dinbasy «Shaghan Kegen» (Sagaan Gegeen) Hongiljansan edi. Sonymen qosa 1876-1877 j.j  Qashghardaghy oqighalar dýmpui Altay betindegi qazaqtardy da alandatty.

Áygili ghalym Seveen Jamsrano Altay óniri, Batys Monghol nemese Qobda týgeldey Mәnju Chin patshalyghyna qarasty bolghanyn aita kelip, qazaqtar ýshin Qobda betine qonystanugha ontayly bolghanyn dәleldeydi. Ol «Qazaqtar alghash ret Altay ónirinen (Qobda betine) jayylym jaghdayymen ótken...» dep jazdy (S.Jamsrano, «Qazaqtardyng tegi, jayy». UB., 1927. 131-b). Onyng dәleldeui boyynsha osy kezendegi qazaqtardyng sany da naqtylanady. Aytalyq, «...1860 j.j Altay betindegi qazaqtar sany kóp emes... 1870 j.j bir otbasynda tórt adam dep eseptesek, barlyghy 7480 adam, bir týtinde 6 adam bar dep eseptesek 11220 adam bolar edi...» dep baylam jasaydy («Darhad, Hasag, Hamingan naryn garal ýndes baydlyn ógýýlel», UB., 1927, 131-b).

Al G.E.Grumm-Grjimaylo: «1860 j.j Shәueshektegi Resey konsuly Balkashkin bayandamasy boyynsha Altaydyng arghy betindegi qazaqtar sany Bilezik ózenining boyyn mekendeushi naymandardyng 500 týtinin qosqanda 12500 týtin, bir janúyada ortasha eseppen tórtten jan bolghan bolsa barlyghy 50 myng jan bolghan...» («Zapadnaya Mongoliya y urianhayskiy kray» III t. Vypusk II., Leningrad., 1930, 469-b.) dep jazady. Patshalyq Resey men Mәnju Chin memleketi 1864 j. qyrkýiekting 25-i kýngi shart boyynsha Tarbaghatayda soltýstik-batys shekarasy ony qazirgi Zavhan aimaghy Uliastaydaghy Mәnju әkimshiligine qarasty etip 1869 j. tamyzdyng 23-i kýngi hattamasy arqyly bekitti. (KSRO «Shekara» jurnaly, 1968. №8)

Osy hattama boyynsha shekara bekigen tústa Qobda betine qaray qonystanushylargha ynghayly sәt tuynday bastaydy. Búl jóninde tarihshy Zardyhan Qinayatúly: «...1864 j. «Qytay men Resey soltýstik-batys shekarasyn baqylaugha alu shartty belgileri» atty qazaqtyng ata-júrtyn saudagha salghan kelisim-sharttyng saldarynan Altay betindegi qazaqtar Chin imperiyasyna qarasty bolyp qaldy. Búrynghysha qazaqta han saylaytyn salt joyyldy. Ákimshilik birlikteri Mәnjulik ýlgidegi jýiege kóship, bólshekteldi. Ghasyrlar boyy handyq biylikke boyy ýirengen qazaqtar jana jýiege birden jatylyp kete bermedi. Keybir ru basshylary týgeldey qarasty elimen Qobda betine asyp ketip otyrdy» dep jazdy (Z. Qinayatúly, «Jylaghan jyldar shejiresi», 1995, Almaty, 297 b., 32-33 b.b).

Qobda betin mekendegen qazaqtar. «Qazaqtar Monghol jerine qay jyldary kelip ornyqty?» degen saualgha tarihshylar naqty dәiekter tappay keldi. Tarihshy Islәm Qabyshúly qazaqtar alghash 1867 j. keldi dep jazady. Búny әbden dәleldengen derek retinde qabyldaudyng qisyny joq. Áuelgi kezekte Mongholiya shekarasynyng Shynjan, Altay ónirimen shekaralas túsynan, yaghny Dayan ólkesine 1855-58 j.j. Dýt auyldary keldi degen derek tabylyp otyr. Dýtting ruy – Arghyn ishinde Sýiindik. Dýt Janbayúly 1858 j. irgeli auylymen, mal-janymen Monghol jerin meken etip túrdy. Qazirgi Sengel súmynynyng Dayan kólining jaghasynda «Dýt shoqysy» dep atalatyn tarihi, anyzdy jer bar. Sol manda Janbayúly Dýtting beyiti ornalasqan.

Ekinshi kezektegi irgeli auyldar – Kereyding Qankeldi ruynyng Buyantólekúly Dýmjik (1826-1918) auyldary qazirgi Delýýn súmynyna qarasty Búlghyn ózenining bastau túsy – Hóhsýnheg, Ýsh Kókbúlaq, Tóvshinnuur, Qasqaqúm manyna kelip qonystandy. Búl – 1856 j.shamasy.

Ýshinshi kezekte ruy Bazarqúl – Kóbesh Aytbayúly (1810-1890) bastaghan asa iri auyldar kelip qonystandy. Mәnju Chin ókimeti qúzyrlylyghyna tәueldi  boludy qalamaghan  Kóbesh Aytbayúly Mongholiyanyng Shynjan, Altay ónirimen shekaralasatyn Órmegeyti (Irmegt) asuymen asyp, qazirgi Altay súmyny Týrgen ólkesine qonys tepti. Osy kezde onymen Orystyng әigili sayahatshysy G.N.Potanin kezdesip, әngimeleskeni jóninde derekter qaldyryldy. Ókimetten salynatyn auyr salyqtan jaltarghan irgeli elding Monghol jerine naqty qonystana bastauy 1866 j. bastalady.

Kóbesh batyr 1890 jyly 80 jasynda dýniyeden kóshti. Maghaz Rәzdanúlynyng deregine sýiensek, «Kóbesh batyrdyn... Qyzyl qiyany jaylap, ýsh jaghyna jýzdey biyeni baylap, kileng maqpal qara jylqy jasyl jaylaudy baran ónge boyap...» otyratyn jaylauy – qazirgi Bayan-Ólgey aimaghyna qarasty Altay súmynynyng jeri Qyzylqiyasy bolsa kerek. Onyng múrageri Kóbeshúly Asylbek 1831 jyly Altay ólkesinde dýniyege kelgen. Mәnji ókimetining Sary uandarynyng salyq sayasatyna qarsylyq kórsetkeni ýshin 1868 j. nebәri 37 jasynda basy alyndy. Asqar Tatanay, Ghazez Rayysúly qatarly qalamgerlerding dәleldeuinshe, Asylbekti Ile generalynyng núsqauymen Shaghan Kegen әskerleri óltirdi delinedi (Ghazez Rayysúly, «Samúryq», Almaty, 2007 j. 333 b.). Beyiti – Sagsay súmynyna qarasty Qu ýy (Huey) degen jerde. Asylbekting óz kindiginen ýsh úl bolghan: Tólepberdi, Jaras, Bayan. Qyzdary: Mәrke, Úmsyndyq, Zәure. Tólepberdiden Núrghali, odan Júldyzbay. Kenjesi Bayan 1876 j. dýniyege kelgen. 1938 j. Qyzyl ókimetting qudalauyna iligip, 62 jasynda qaza tapty. Áygili barlaushy Bayannyng balasy Qamay barlau salasyna kóp mindet atqardy.

Tarihshy Islәm Qabyshúly qazaqtardyng Qobda betine qonystanghany turaly aita kelip, «Kóbesh batyr» jyrynda «Qazaqtar qoyan jyly nemese 1867 jyly Qobda betine qonystandy» dep jazady. Halyq jazushysy Maghauiya Súltaniyaúly qúrastyrghan «Kóbesh batyr» (1997) atty enbekte jyr turaly qyzyqty derekter keltiredi de, «jyr – Qasihandiki emes, ruy Sarbas Qabimollaniki boluy mýmkin» degen joramalgha keledi («Kóbesh batyr», Ólgiy; 1997. 134 b. 4-10 bb). Jyrda: «Arghy atasy Qotyraq, bergisi Kóbesh batyry...» degen joldar keltiriledi de, «Batyrdyng sonda joldasy, Jylqyshy, Mәiti, Tileudi...» dep jalghastyra beredi.  Kóbeshting tughan jyly men qaytys bolghan jyly turaly tarihshy, ghalym Saray Asqanbayúly birshama izdenister jasady. Onyng dәleldeuinshe, Kóbesh batyr 1802 jyly tuyp, 1888 jyly 86 jasynda qaytys bolady. Qaytys bolghan batyrdyng sýiegi qoyylghan jer jóninde ruy Qaraqas Meshel atty aqyn: «Qyzylqiya  Súrtúmsyq, Batyr dýnie salghan jer...» dep úzynnan úzaq jyr jazghany bar. Kóbesh batyrdyng úrpaqtarynyng biri – Temirbek Shәmelúly «Qara shanyraq» atty esteliginde: «Kóbeshting 63 jasynda alghan kishi әieli Maqtadan tuylghan Jaqsylyqtyng (1878-1962) 10 jasynda, yaghny 1888 jyly 74 jasynda Kóbesh batyrdyng dýniyeden qaytqany taghy aitylady. Mәsele batyrdyng qay jyly tuyp, qay jyly dýniyeden kóshkeninde emes dep payymdaymyz.Al, aqyn-jazushy Kәkey Janjúnúly «Batyr Kerey» atty enbeginde: «Kóbesh batyrdyng eng alghash Qobda betine qonys audaruy 1852-1853 j.j» dep kórsetedi. Sonday-aq tarihshy Saray Asqanbayúly «Aytbayúly Kóbesh» atty enbeginde G.N.Potanin belgileuine sýiene otyryp, «...1876 jyly 9-aydyng 13-i kýni Dayan kólining jaghalauynda otyrghan Samyrhan tórening auylynyng manyndaghy Jәntekey Kóbesh batyrgha hat әkelgendigin...» tilge tiyek etedi de, túnghysh ret Qobda betine kóship kelushiler osy auyldar edi dep týsindiredi. Yaghni, orys jihankezining kelgeninen qanshama jyldar búryn Qobda betine qazaqtardyng qonys tepkeni jóninde derekter nelikten esepke alynbaghany týsiniksiz. Kóbesh batyr qaytys bolghan 1888 jyly qytaylar onyng balasy Asylbekting basyn alghany jóninde de derekter tabyluda. Asylbek Kóbeshúlynyng mәiiti qazirgi Dayan zastavasynyng manyna jerlengen. Qytaylyq shejireshi, jazushy Maghaz Rәzdanúlynyng «Sanatqa alynbaghan biylik» atty derekti әngimesinde «Shy әmbining qolshoqpary Shaghan kegenning qataldyghyna tóze almaghan qazaqtar Qobda betine qaray qonys audarghan...» dep, birsypyra mәlimetter keltiredi. Múnda: Sherushi Jylqyshy bi, Sýiinshәli biyleushisi Barlam, Molqy bii Juanghan Maytyúly, Qaraqas bii Bitimshi Tileudiúly qatarlylar Qobda betine qaray oiysty delinetin derekter bizding aitqanymyzdy dәleldey týsedi.

Qobda betine qaray qonys tebushilerding taghy bir iri bóligin Nayman ruynyng bii Otynshyúly Qaldeke (1809-1860) bastady. Qaldeke by 1809 j. Marqakólde dýniyege kelgen. 1860 j.j. Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghy Delýýn ólkesi qazirgi Oqas qystauynyng manyndaghy oipandy mekendedi. Búl ólke búrynghy Myangad, Ah, Oorsog, Servee dep atalatyn rulargha qarasty edi. Búl jerlerding ataulary jóninde Monghol zertteushisi t.gh.d. B.Katuu «Mongol urianhayn aman zohiol» (Monghol úranqaylary auyz әdebiyeti) kitabynda birshama derekter beredi.

Qaldeke Otynshyúly osy eldi mekenge kelgen kezinde jergilikti urianhaylarmen qaqtyghysyp, solardyng birining qolynan 1860 j. 49 jasynda qaza tapqan. Patshalyq Reseyding әmirshilerining qyspaghyna shydamaghan Qaldeke biyding auyly 1860 j.j balasy Abdollanyng bastauynda 300-400 týtin elimen Shynjannyng Altay óniri Shingildi meken etedi. Sol jyly, yaghny 1860 j. Shingilge syiysa almaghan auyldardyng Monghol jerine ótip qonystanuy jergilikti urianhaylar men qazaqtar arasynda tótenshe dau tuyndauyna sebepker boldy. Sol dau-shardyng saldarynan týrli qaqtyghystar oryn alyp shiyelenis kýsheye týsedi. Mәnju Chin patshalyghy Qobdadaghy Ámbi ózderi pәrmenimen qonystanugha rúqsat etken auyldardyng ara qatynasyna bitim jasaudyng ornyna rubasylaryn bir-birine aidap salu tәsilin qoldandy. 1860 j. Qaldeke by basqanyng qolynan mert bolghannan keyin Abdolla bastaghan 400-dey týtin qazirgi Qoshaghashtyng Shýy ózenining teriskeyine ótip qonady. Qaldeke biyding nemeresi Abdollaúly Shәkirt búdan keyin Batys Sibir general-gubernatoryna aryzdanyp Qaratay, Samay, Sarghaldaq auyldarynyng 400 týtinine jer bóldirip alady (Boshay Kitapbay «Shejire» I, II kitap. Almaty, 1994. 309-b., 275-b).

Osy taqylettes taghy bir shoghyr auyldy bastap kelgen túlgha – Aqtayúly Jylqyshy (1829-1890). Jylqyshy 1890 j. 61 jasynda dýniyeden kóshti. Súltan Tәukeyúlynyng shygharmashylyghy turaly N.Enhtórding enbeginin  64-betinde Jylqyshy Aqtayúly 1826 jyly tuyp, 1890 jyly 64 jasynda qaytys bolghany turaly jazylady (N.Enhtór. «Nert zohiolch T.Sultany amidral, uran býteeliyn ýne sened hótlóhýi». UB., 2008. 80 b. 64-65 b.b.). Shynjandyq qalamger Qostay Jaqiyaúly «Dәlelhan general» atty kitabynda (2006 j.) Jylqyshy by 1896 jyly qyrkýiekting orta sheninde qaytys boldy dep mәlimet beredi. Qalamger búl turaly: «1867 jyly shildening sonynda Botamoyyn asuynan asqan kósh Altaydyng teriskey beti Halha jerine qonys audardy» dep keltiredi («Dәlelhan general». Ólgiy, 2006. 95 b., 11-13 bb.). Aqtayúly Jylqyshy Monghol jerinde 30-day jyl mekendedi. Jylqyshydan Sýkirbay (1869-1918) jәne Mórdijan, Botajan, Ayjan, Bijan atty qyzdary bolghan. Jylqyshyúly Sýkirbaydyng aty erteden shyqqany bayqalady. Ol 1896 jyly 27 jasynda sherushi ruynyng ýkirdayy bolyp taghayyndaldy. Ýkirdaylyqqa saylanghan jeri – Mongholiyanyng Úlanqús, Soghaq ólkesi.  Sýkirbaydyng kindiginen Dórbethan (1884 j. t - 1921 j. ó.), Dәlelhan general  (1905 – 1949), Ajyqay, Bәdelhan, Dalayhan taraydy. Shekara bólingennen keyin osy shekaranyng eki jaghyn qonystanghan qazaqtargha qaybir elge qaraudy tandatu ýshin birjarym jyl uaqyt berildi. Osy mezet ishinde qaysy memleketke qarasty boludy qazaqtar ózderi sheshti. 1882 jyly 14 qazanda Shynjandy ólkege ainaldyru jobasy úsynyldy. Mәnju Chin patshalyghy 1884 jyly Shynjandy ólke etu jónindegi sayasatyn jýzege asyrdy. Shynjan ólke bolyp qúrylghanda Altay men Qobda erekshe aimaq bolyp ortalyqqa baghyndy. Ony Qobdada túratyn Mәnju Chin әmbisi (monghol nәsilinen) Sanzay Da Chin basqardy.  

Monghol jerin mekendeuge kelgen elding ornyghuyna taghy bir mýmkindik jasaldy. 1881 j. Peterburgta Qytay-Resey biyleushileri arasynda «Qytay, Resey soltýstik-batys shekarany ólshep, aiyru sharty» jasaldy. Atalmysh kelisimning 5-tarmaghynda: «Qazaq halqy búryn qay jerdi mekendep kelgen bolsa, bayyrghy mekenderinde otyryp, búrynghy kәsipterin istep, beybit ómir ótkize beredi. Shekara aiyrylghannan keyin búl jerler qaysy memleketke qarasa, sol jerdi mekendegender jerimen birge sol memleketke qaraydy» dep belgiledi (N.Mynjan, «Qazaqtyng qysqasha tarihy», Shynjang halyq baspasy, 1986. 550-b.) Qytay diplomaty Sen Chy Se-ning san retki is-qimylynyng nәtiyjesinde Shyghys Týrkistangha berilgen erekshe qúqyqpen Sankt-Peterburg kelisimi 1881 jyldan bastap jalghasyn tapty.

(Jalghasy bar)

Abai.kz