Ótken jazda Manghystau oblysynyng Qaraqiya audany Tólep eldi­mekeninen 35 shaqyrym jerge Reseyding qúrlyqaralyq ballistikalyq RS-20 zymyranynyng bólshegi taghy da qúlady. Resey-Qazaqstan ýkimetaralyq komissiyasy zymyran bólshegi týsken jerdi tekserip, «eshqanday ziyany joq» dep akt jasap, hattama toltyrdy. Al jergilikti Tólep, Senek auyldarynyng túrghyndary bolsa: «Qúlaghan zymyran bólshegi qorshaghan orta men adam aghzalaryna ziyanyn tiygizdi» dep dabyl qaqty. Auyl túrghyndarynyng aituy boyynsha, zymyran bólshegi týskennen keyin maldary eki basty qozy, terisi joq bota tuyp, el shoshynghan. Zymyran bólshegi týsken kezde sol aimaqqa jaqyn jerde jeke sharuasymen jýr­gen, Tólep eldimekenining túrghyny, 20 jastaghy Bolat Sәbiytúly degen azamat my qan tamyrlary jarylyp, kenetten qaytys boldy. Al Senek auylynyng polisiya inspektory Janbolat Saghyndyqov - sol oryngha arnayy komissiyamen birge baryp, zymyran qaldyqtaryn zalalsyzdandyrugha qatys­qan azamat. Ýiine kelgennen keyin birneshe kýnnen song Janbolattyng my qan tamyrlary jarylyp, oblystyq auruhanagha auyr halde jetkizildi, qazir de auruhanada jatyr. Jergilikti túrghyndar zymyran bólshegi týskennen keyin ózderin auyr sezinetinin, bastary ainalyp, qan qysymy kóterilip, auyrghandaryn aitady. Osy qalyptasqan jaghdaygha baylanysty Senek auylynyng jastary auyl әkimdigine baryp, ýkimet oryndarynyng jauap be­ruin súrady.

Ótken jazda Manghystau oblysynyng Qaraqiya audany Tólep eldi­mekeninen 35 shaqyrym jerge Reseyding qúrlyqaralyq ballistikalyq RS-20 zymyranynyng bólshegi taghy da qúlady. Resey-Qazaqstan ýkimetaralyq komissiyasy zymyran bólshegi týsken jerdi tekserip, «eshqanday ziyany joq» dep akt jasap, hattama toltyrdy. Al jergilikti Tólep, Senek auyldarynyng túrghyndary bolsa: «Qúlaghan zymyran bólshegi qorshaghan orta men adam aghzalaryna ziyanyn tiygizdi» dep dabyl qaqty. Auyl túrghyndarynyng aituy boyynsha, zymyran bólshegi týskennen keyin maldary eki basty qozy, terisi joq bota tuyp, el shoshynghan. Zymyran bólshegi týsken kezde sol aimaqqa jaqyn jerde jeke sharuasymen jýr­gen, Tólep eldimekenining túrghyny, 20 jastaghy Bolat Sәbiytúly degen azamat my qan tamyrlary jarylyp, kenetten qaytys boldy. Al Senek auylynyng polisiya inspektory Janbolat Saghyndyqov - sol oryngha arnayy komissiyamen birge baryp, zymyran qaldyqtaryn zalalsyzdandyrugha qatys­qan azamat. Ýiine kelgennen keyin birneshe kýnnen song Janbolattyng my qan tamyrlary jarylyp, oblystyq auruhanagha auyr halde jetkizildi, qazir de auruhanada jatyr. Jergilikti túrghyndar zymyran bólshegi týskennen keyin ózderin auyr sezinetinin, bastary ainalyp, qan qysymy kóterilip, auyrghandaryn aitady. Osy qalyptasqan jaghdaygha baylanysty Senek auylynyng jastary auyl әkimdigine baryp, ýkimet oryndarynyng jauap be­ruin súrady. Ashynghan auyl jastaryn auyl aqsaqaldary sabyrgha shaqyryp, mәseleni bayyppen sheshkendi jón dep sanady. Audannan, oblystan arnayy basshylar kelip zymyran bólshegining halyqqa eshqanday ziyany joq ekenin aitumen boldy. Geptil otynymen úshatyn zymyrannyng ziyany joq degenge kózi qaraqty әrbir azamattyng senbeui, әriyne, oryndy. Oqyrmandargha týsinikti bolu ýshin búl zymyran úshyrudyng tarihyn basynan bastap qysqasha bayandasaq...

Resey ýkimeti 2008 jyldyng kókte­minde ózderining qorghanys salasyn kýsheytu maqsatynda RS-20 zymyranynyng bólshekterin qúlatu ýshin Qazaqstan territoriyasynan jer beruin súrady. Soltýstik kórshimizding kónilin qaldyrudan seskenetin Qazaqstan ýkimeti búl úsynysqa kelise ketti. QR premier-ministri K.Mәsimov Man­ghystau oblysynyng әkimdigine jer bólu jóninde tapsyrma berdi. Zymyran qúlaytyn jer Qaraqiya audany Senek sharuashylyghyna qarasty bolghandyqtan, audandyq mәslihat birauyzdan óz kelisimderin berip, Senek auyldyq әkimdigining úiymdastyruymen qoghamdyq tyndau ótti, jergilikti halyq «óz kelisimin berip», hattama toltyryldy.

Sóitip, 2018 jylgha deyin jylyna eki ret ýstimizden zymyran úshyryp, bólshekterin týsirip túrugha kelisildi. Tipti, zymyran bólshegi týsetin jerge әskery baqylau beketterin de sala bastady.

Sol uaqytta Manghystaugha tóner qaterding aldyn alu maqsatynda «AZAT» partiyasynyng Manghystau oblystyq filialy óz qarsylyqtaryn bildirgen edi. Partiyanyng oblystyq filialy Resey men Qazaqstan ýkimetine baghyttap, búl kelisimge resmy týrde qarsy ekendigin bildirip, әrtýrli BAQ betterinde mәlimdemeler jariyalady. Man­ghystaudy erikkenderding synaq alanyna ainaldyrmauyn ýzildi-kesildi talap etti. Biraq ókinishke qaray, bizding búl mәlimdememizge sol kezde qoghamdyq úiymdar da, el azamattary da qoldau bildirgen joq. Halyqtyng osynday enjarlyghyn, nemqúraydylyghyn paydalanghan biylik óz degenin jasady. Endi biylikke «lәbbay, taqsyr» jergilikti BAQ-tar: «Búl zymyrannyng qúlauy beybit maqsatta, bәri halyqtyng iygiligi ýshin jasalyp jatyr» dep týsindirip jatsa, «Beytarappyz, tәuelsizbiz» dep jýrgen kóptegen BAQ-tar ýn-týnsiz otyr.

Endi qolda bar mәlimetterge sýiene otyryp, qúrlyqaralyq ballistikalyq RS-20 zymyrany turaly oqyrmandargha týsinik bere keteyik.

Búl zymyran Reseyding Orynbor oblysy Domborov­skiy sheptik audanynan arnayy shahtadan atylady. Úzyndyghy - 32 m, diametri - 3,2 m, bólshek sany - 2, salmaghy - 22 000 kg, janarjaghar mayy - súiytylghan geptiyl. Zymyran kompiutermen jabdyqtalghan, tastaytyn salmaghy - 7 600 kg, úshu qashyqtyghy - 11 000 km, oqtúmsyq sany - 10, oqtúmsyqtyng kýshi - 500-550 kt    (1945 jylghy Japoniya jerine týsken bombadan 10 ese quatty), qatelesu (auytqu) dәldigi - 190 m.

Búl qaru 1973 jyldan bastap paydalanylyp keledi, birneshe ret janartyludan ótti. Reseyding qarsylastary búl qarugha «shaytan» degen at bergen. Qazaqstangha ziyannan basqa paydasy joq.

Endigi bir nazar audararlyq mәsele - búl zymyran súiytylghan geptil otynymen úshady. Geptil - Bayqonyr gharysh ailaghynan úshatyn «Proton» zymyrandarynda paydalanylghan otyn. Qazaq dalasyna birneshe ret osy «Protonnyn» qúlaghany belgili. Songhy jyldary Resey «Proton» zymyranyn úshyrudy azaytyp keledi, sebebi onyng otyny - geptilding qorshaghan ortagha asa ziyandy ekeni әbden dәleldengen. Amerikalyq әskery mamandar geptildi «himiyalyq qaru» dep esepteydi. Onyng әuede tolyq janyp ketui mýmkin emes. Geptilding bir bólshegi auagha tarap, su men topyraqqa qonady jәne onyng zardaby ondaghan jyldargha deyin sozylady. Geptil otynynyng adam aghzasyna óte ziyandy ekenin ghalymdar әldeqashan dәleldedi. Onyng әserine úshyraghan adamnyn kenetten qan qysymy kóteriledi jәne qan tamyrlary jarylady, tynys jýiesine de óte kýshti әser etedi, yaghny ókpe qabynady, sony ólimge әkelip soghady. Adamdar sharshaghysh keledi, júmysqa qabileti azayady, sәl nәrsege ashulanady, este saqtau qabileti kýrt tómendep, úmytshaqtyq payda bolady. Jýkti әielderding ishtegi balasy mýgedek bolyp tuady.

Osynday soghys maqsatynda paydalanatyn, jappay qyryp-joyatyn qaru bólshegi óz jerimizge qúlap jat­qanda, «ziyansyz eken» dep otyra bersek, kim bolghanymyz? Sondyqtan osy tajaldyng qorshaghan orta men halyqqa tiygizip jatqan әserin tәuelsiz halyqaralyq mamandar zertteui kerek. Zymyran bólshegi týsken eldi­mekenderding túrghyndaryn, maldaryn jappay tekseruden ótkizip, jýieli týrde ay sayyn qadaghalap otyru qajet. «Ýsterinen Resey zymyranyn úshyryp, bólshekterin týsirgeni ýshin Qaraqiya audanyna qarasty Senek auylynyng sharuashylyghyna 18 mln tenge bólinipti» dep estidik. Egerde búl әngime ras bolsa, ol qarajat talan-tarajgha týsip, joq bolyp ketpey, qarapayym túrghyndardyng densaulyghyn tekseruge, emdeluge júmsaluy qajet.

Jәnibek QOJYQ,

«AZAT» JSDP Manghystau oblystyq filialynyng tóraghasy.

«Jas Alash» gazeti