Halyqty shóldi jerding masasy siyaqty shuyldata beru kóbeyip barady. Búl jaqsy ýrdis emes. Til tóniregindegi taqyryp ta «tilin tartatyn» týri joq. Tynysh otyra almadyq. Pikirimizdi tyndar qúlaq bolsa! IYә, Abay «Dýniyening kilti – orysta» dep aityp ketti. Tamyrynan ajyramay, әlemdik órkeniyetke ilesu ýshin osylay siltedi. Halqynyng qamyn oilaytyn bilimdi qazaq osylay aitsa kerek. Al endi qazir «Dýniyening kilti – aghylshyngha» auysqanyn moyyndamasaq, bilgenimiz qaysy?!

Biraq Bilim jәne ghylym ministrligining pozisiyasyn qúptay almaymyn. «Shash al desen, bas alatyn» prinsipten aryla almay-aq qoydyq. Áli sosialistik «podhodtan» әri asa almay otyrghanymyz jangha batpay qoymaydy. Ministrlikting qazirgi pozisiyasy Stalinning kollektivtendiru sayasatymen para-par sayasat ekenin bayqau qiyn emes. Barlyq qazaqty aghylshynsha ólseng de sayrata almaysyn. Búl – baryp túrghan projektorizmning klassikalyq ýlgisi. Nege?

Negesi sol – qazir zaman basqa, zang basqa. Qazir – kollektivizmning dәuiri emes, individualizmning dәuiri. Biylikting kez kelgen sayasaty naryqtyq ekonomikanyng kanondaryna negizdelui kerek. Josparly ekonomikanyng zandaryn úmytatyn kezimiz jetken joq pa? Osy zandylyqty eskermey, alashapqyn bola beruding ne jóni bar edi?

Myna zamanda qay qazaqqa aghylshyn tili auaday qajet – olar biyliksiz de mengerip jatyr. Qazaq halqynyng úl-qyzdary sonshalyqty aqymaq emes. Ómir men zamangha beyimdeluding shartty refleksi bayaghyda-aq qalyptasqan. «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyp kelgenderdi bylay qoyghanda, elimizde jýrip-aq qazirgi jastar aghylshyn tilin mengeruge manyz bergenin kóz kórip otyr. Individualidy týrde. Mәselege osy túrghydan qaraudy maqúldau kerek. Kerek deseniz, biylik osyghan yqpal jasauy qajet.

Al endi orta mektepte aghylshyn tilin jappay oqytu degeniniz – absurd. Oibay-au, biz әlem kóshine ilesken júrt bolghanymyzben, ózining territoriyasy bar, bekitilgen shekarasy bar, tili bar, dili bar, salt-dәstýri men bir basynan asyp jatqan baylyghy bar Qazaq degen el emespiz be?! Osy eldi kórkeytu ýshin jappay «inglishtendirudin» qajeti bar ma? Joq. Óitkeni biz eng aldymen qazaq ekenimizdi úmytpay, osy jerdi úly memleketke ainaldyrumen ainalysatyn adamdardy dayyndauymyz kerek. Ol eng aldymen qazaq tili arqyly jýzege asyryluy tiyis.

Al myna jappay «inglishtendiru» sayasaty barlyq qazaqty AQSh pen Batysqa gasterbayterlikke jiberu maqsatyn qoyyp otyrghanday әser qaldyrady. Búdan basqa maqsat kórip túrghan joqpyn. Elding ishinde eshkim qalmasa, memleketimizding atyn úmytyp qalmaymyz ba? Elding ishinde enbek etu ýshin aghylshyn tilin bilmesek, aram qatamyz dep kim aityp jýr? Marazmnyng naq ózi!

El bolatyn elding sharuasy búlay bolmasa kerek. El bolatyn el eldigine qam jeydi. El bolatyn el eng aldymen elding ishin qalay retke keltiremin dep qayghy jeydi.

Sondyqtan da qazaq tilin beyshara qylyp kórsetkendi tolyq jәne týpkilikti qoy kerek. Nemeresin «Japyraghym menin» dep erkeletetin atalar azayyp ketti. «Pәlensheni jer jútyp ketti me, kózime týspeytin boldy ghoy» dep, astarlap sóileytin qazaq azayyp bara jatyr. Eki maghynany «chetnyi-nechetnyi» dep, bir sózben әri-biri qaytalap aitatyn orys tilinen sorly emespiz. Qúdaygha shýkir, «júp-taq» dep taqyldap túrghan tildi jútang dep jýrgenderding ózderi beyshara!

Áli kýnge deyin oqu prosesin «ABVGDEYKA» prinsiypimen jýrgizip otyrghan BGhM qazaq tilin oqytudyng elementarlyq mәselelerimen ainalysqany jón der edim. Kez kelgen úly is kishkentay nәrseden bastalatynyn basymyzdan shygharmayyqshy, aghayyn!

Osy bizde, pәn demey-aq qoydym, dissiplina bar ma «Dybystanu» degen? Qazaq tilining qúdiretin bilu ýshin eng aldymen әripti emes, dybysty oqytu kerek. Dybysty dúrystamay, sauatty qazaq bolu mýmkin emes. Birinshi synypqa barghan balagha «Álippeni» oqytqanda, eng aldymen dauysty dybystaghy әripterden bastap oqytu kerek.

P.S. Postskriptumdy biletin qazaq bilgisi kelse, aghylshynshany ózi-aq bilip alady. Don’t panic! Tuyn sýigende ghana enkeyetin qazaqty jappay «inglishtendiru» tizerlete almaytynyn bilip túrmyn. Óitkeni kez kelgen sayasat halyqtyng sanasynan ótkende ghana jýzege asatynyn BGhM úmytpauy kerek. Úmytpaghanyng ne, esinen shygharmauy tiyis!

Sharhan QAZYGhÚL

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №13 (377) ot 06 aprelya 2017 g.