Ghalymjan Elshibay. Ontýstikting polisiyasy qashanghy otpen oinaydy?
Inkar2003@mail.ru
Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokurory Q. Mәmiydin,
Ishki ister ministri S.Baymaghanbetovting nazaryna!
Alimjan Azadov 17 jasar Áziz Mәjitti sholaq myltyqpen atyp, auyr jaralasa, onyng synyptas dosy Núrjandy ayausyz úryp-soqqany, úyaly telefonyn tartyp alghany azday, ólimshi halde hristiandardyng molasyna aparyp temirmen bastyryp ketken. Eregis Alimjannyng Núrjannan «esep aluynan» bastalyp, oghan Ázizding arasha týsuining aqyry osynday oqighagha aparyp soqqan. Jaryq dýniyeden atar tandary, tatar dәmderi tausylmaghan eken, ekeui de ajal tyrnaghyna ilikpey aman qalghan. Estigen elding jaghasyn ústatqan súmdyq oqigha biylghy 1 shildede Shymkent qalasynyng aumaghyndaghy Qaytpas auylynda týngi saghat on ekining shamasynda bolghan.
- Auyr jaralanghan úlym Áziz oblystyq klinikalyq auruhananyng jansaqtau bóliminde әreng esin jidy. Áupirimmen ajaldan aman qaldy, әiteuir. Jaraqattan bir býireginen, qara bauyrynan aiyryldy. Oq týiirshikteri ókpege de zaqym keltirgen. Sol sebepti aua jetpey qysylyp qala beredi. Býginde auruhanadan shyqtyq degen atymyz bolmasa, eki kýnning birinde jedel jәrdem shaqyrtugha mәjbýrmiz.
Inkar2003@mail.ru
Qazaqstan Respublikasynyng Bas prokurory Q. Mәmiydin,
Ishki ister ministri S.Baymaghanbetovting nazaryna!
Alimjan Azadov 17 jasar Áziz Mәjitti sholaq myltyqpen atyp, auyr jaralasa, onyng synyptas dosy Núrjandy ayausyz úryp-soqqany, úyaly telefonyn tartyp alghany azday, ólimshi halde hristiandardyng molasyna aparyp temirmen bastyryp ketken. Eregis Alimjannyng Núrjannan «esep aluynan» bastalyp, oghan Ázizding arasha týsuining aqyry osynday oqighagha aparyp soqqan. Jaryq dýniyeden atar tandary, tatar dәmderi tausylmaghan eken, ekeui de ajal tyrnaghyna ilikpey aman qalghan. Estigen elding jaghasyn ústatqan súmdyq oqigha biylghy 1 shildede Shymkent qalasynyng aumaghyndaghy Qaytpas auylynda týngi saghat on ekining shamasynda bolghan.
- Auyr jaralanghan úlym Áziz oblystyq klinikalyq auruhananyng jansaqtau bóliminde әreng esin jidy. Áupirimmen ajaldan aman qaldy, әiteuir. Jaraqattan bir býireginen, qara bauyrynan aiyryldy. Oq týiirshikteri ókpege de zaqym keltirgen. Sol sebepti aua jetpey qysylyp qala beredi. Býginde auruhanadan shyqtyq degen atymyz bolmasa, eki kýnning birinde jedel jәrdem shaqyrtugha mәjbýrmiz.
Ózim mektepte múghalimmin. Eki ýlken úlym namaz oqidy. Aghalaryna qarap boy týzeytin Áziz de keyingi kezde imandylyq jolyna bet búra bastaghan edi. Júma namazdan qalmaydy. Ólim auzynan qalarday ol Alimjangha ne jazdy? Ne ýshin atty? Eshqanday jazyghy joq, tórt mýshesi sau balagha osynshama qastyq isterdey ne kórindi? - deydi ashynghan anasy Nesipkýl.
Nesipkýl Ábdighapparova Ál-Faraby audandyq sotynyng tóraghasy Nizameddin Jamashevtyng 21 qyrkýiek kýni shygharghan qaulysyn kórsetti. Qauly Alimjandy syrttay qamaugha alugha qatysty sanksiya bolyp shyqty. Onda ne jazylghanyn sózbe-sóz keltireyik:
«15.09.2010 jyly A.Azadovqa qatysty QR Qylmystyq kodeksining 24-baby 3-bólimi, 96-baby 2-bólimining «e» tarmaghymen aiyp taghylyp, búltartpau sharasy «qamaugha alu» búltartpau sharasyn qoldanudy syrttay sanksiyalaugha tilek qozghalghan.
OQO IID tergeu bólimining tergeushisi A.Rsymbetov qylmystyq is boyynsha prokuror qoldaghan ótinishinde, aiyptalushy A.Azadovtyng bostandyqta jýrip qylmystyq әreketin odan әri jalghastyratynyn, tergeuden boy tasalap jýrgenin, ózining túrghylyqty aumaghynan shyghyp ketip, qazirgi tanda onyng qay jerde jýrgendigin anyqtau mýmkin bolmay otyrghanyn, oghan qosa jasaghan qylmysynyng asa auyr ekendigin kórsetip, ony qamaugha alu jayly búltartpau sharasyna syrttay sanksiya berudi súranghan».
Sot tergeushining ótinishin qanaghattandyryp, aiyptalushygha ústalghan kýnnen bastap eki ay merzimge syrttay qamaugha alu búltarpau sharasyna sanksiya bergeni dúrys-aq. Alayda oqys oqigha 1 shilde kýni bolsa, qylmyskerge arada attay eki jarym ay ótken song aiyp taghylghany qalay? Sonda tergeushige qylmysty jasaghan kýdiktining kim ekenin anyqtaugha, jinaqtalghan materialdar boyynsha prosessualdyq sheshim qabyldap, aiyp taghugha baqanday eki jarym ay qajet boldy degenge qalaysha tanghalmassyz?! Osy uaqytqa deyin auruhanada auyr halde jatyp, tergeushilerge ózin kim atqanyn jәne onyng aty-jónin, týsin týstep, qayda túratynyna deyin aityp bergen Ázizding jauaby, dәrigerlerding anyqtamasy, oqighanyng basy-qasynda bolghan Vagif deytin әzirbayjan azamatynyn, basqa da kuәgerlerding jauaptary eshqanday kәdege jaramay qalghany ma?
Qylmystyq oqigha tirkelgeli ýsh aidan asyp ýlgerdi. Qylmyskerding әli kýnge deyin nelikten bostandyqta tayrandap jýrgeni jayly Ál-Faraby audandyq ishki ister basqarmasynyng bastyghy Bekejan Qydyrbaev pen onyng birinshi orynbasary Núrlan Núrjigitovke arnayy jolyghyp, biz de ashyghyn súradyq. Bastyq «qylmyskerdi aldaghy uaqytta ústaudyng amalyn qarastyryp jatyrmyz» dep basu aitsa, orynbasary saualgha dúrystap ta jauap qatpastan basqa sharuasyna barugha asyqty. Búl neghylghan nemqúraydylyq, búl neghylghan adam taghdyryna jauapsyz qarau ekenin týsinbedik. Tilshige qyzmettik etika saqtap til qatyspaghan adam qarapayym jәbirlenushilerge qanday kózqaras tanytatyny aitpasa da týsinikti. Múnday ústanymmen aiyptalushy ústala ma? Ústalsa da tergeushiler búl isti sotqa jetkize ala ma? Búl súraqqa dәl qazir kesimdi jauap beru qiyn. Óitkeni polisiyanyng key isterdi ózderining salghyrttyghynan, jauapsyzdyghynan toqtamgha alyp, artynan jyly jauyp qoya salatyn jayttar az kezdespeydi.
«Bir әzirbayjan eki qazaqtyng bireuin myltyqpen atyp, ekinshisin ayausyz úryp-soqqan song orys molasyna aparyp temirmen bastyryp ketipti» degen aqparattyng kim-kimge bolsyn jaysyzdau tiyetinin jasyrugha bolmas. Áriyne, qylmyskerding nemese jәbirlenushining kez kelgen últtyng ókili boluy zandy qúbylys. Qúdaygha shýkir, ontýstikte qanshama últ ókilderi tatu-tәtti ómir keship jatyr. Qylmystyq oqighalardy bet perde etip, últ arasyna jik salu, jalghan namysty jyrtyp, attandau oiymyzda joq. Oqyrman múny dúrys týsinse deymiz. Dey túrsaq ta, kýrt órship ketui mýmkin degen keybir shetin jayttargha asa jauapkershilikpen qarap, onyng kýni búryn aldyn alu qúqyq qorghau organdaryna syn. Alysqa barmay-aq, osydan ýsh jyl búryn Tóleby audany Mayatas auylynda bolghan oqighany eske alayyqshy. Tórt jasar beykýnә býldirshindi kýrd jigitining zorlauy, búl oqighany audandyq ishki ister bólimi bastyghynyng orynbasary men kriminaldyq polisiya bólimi bastyghynyng jauyp tastap, qylmyskerding jauapkershilikten jaltaryp ketuine jol berui, artynan qylmyskermen qosa osy qylmysty jasyrugha úmtylghan basshylyq qyzmettegi poliyseyding qosa sottaluy...Osynyng bәri últaralyq shiyeliniske úlasyp, qanday alasapyran men dýrbeleng kezeng bastan ótkeni belgili. Almaty oblysy Malovodnoe, Kazatkom auyldarynda oryn alghan qazaqtar men sheshender arasyndaghy qaqtyghys ta oilanarlyq, onaylyqpen úmytugha bolmaytyn jaghday. Qaytpastaghy súmdyq oqighagha oray oidy oy qozghap, qay-jaydaghynyng eske týsip jatqany beker deymisiz? Olay bolsa, ontýstikting polisiyasy qashanghy otpen oinaydy? Otpen oinaymyz dep Mayatas oqighasynda oiyndary onbay osylghandarynan nege ashy sabaq almaydy? «Jaman aitpay jaqsy joq». Biz qauip etkennen aitamyz. Basqa bóten oidan aulaqpyz.
Qylmysker qanshalyqty әdil jazalanatynyn nazarda ústap, búl taqyrypqa taghy da oralatyn bolamyz.
Ghalymjan ELShIBAY,
Ontýstik Qazaqstan oblysy
«Jas Alash» gazeti
