Jaqynda «Arys» baspasynan belgili emshi Seyitqamza Qaliyevting qazaq emining resepteri men Tiybet medisinasynyng negizderin qamtyghan «Emdik resepter ensiklopediyasy» jaryq kórdi. Kitapta qazaq tilindegi aluan týrli dәrilik shópterding aty atalyp, emdik qasiyeti kórsetiledi. Sondyqtan da búl enbek halyq emshiligi ýshin ýlken qazyna ghana emes, qazaqtyng sózdik qoryna kóptegen qúndy ataulardy qosatyn sóz qorjyny. Tómende atalmysh kitap avtorynyng qazaq tilindegi ósimdik ataulary turaly maqalasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Jaqynda «Arys» baspasynan belgili emshi Seyitqamza Qaliyevting qazaq emining resepteri men Tiybet medisinasynyng negizderin qamtyghan «Emdik resepter ensiklopediyasy» jaryq kórdi. Kitapta qazaq tilindegi aluan týrli dәrilik shópterding aty atalyp, emdik qasiyeti kórsetiledi. Sondyqtan da búl enbek halyq emshiligi ýshin ýlken qazyna ghana emes, qazaqtyng sózdik qoryna kóptegen qúndy ataulardy qosatyn sóz qorjyny. Tómende atalmysh kitap avtorynyng qazaq tilindegi ósimdik ataulary turaly maqalasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Botanik ghalymdarymyzdyng esepteu­leri boyynsha, respublikamyzdyng aumaghynda alty mynnan astam ósimdik týri bar delinedi. Onyng 760-y basqa eshbir jerde óspeytini de dәleldengen. Demek, qazaq jerinde ósetin barlyq ósimdikting qazaqsha atauy bar degen sóz. Tek sol ósimdik ósetin jerdegi túrghylyqty adamdarmen keninen otyryp asyqpay әngimelesu arqyly әr týrding atyn jazyp, týsin anyqtap, qasiyetin bilip, malgha júghymdylyghyn, dәrilik erekshelikterin tәptishtep jazyp alu kerek.
On tomdyq «Qazaq tilining týsindirme sózdiginde» bar bolghany 768 ghana ósimdik atauy bar. Sonyng ózinde keybireui jansaq jazylyp, ataudyng tolyq maghynasyn bere almaydy. Demek, qazaq jerining kóptegen ósimdik týrleri basqa últtardyn, әsirese, orys­tardyng atauymen túrghany últtyq namysymyz­gha syn dep oilaymyn. Atalghan týsindirme sózdikte 67 myng sóz tirkelgen eken. Oghan basqa jaqtan iz­de­mey-aq ózimizde ósetin ósimdikterding atauyn qos­saq, sóz qorymyz qanatyn jayyp, qomdana týser edi.
«Erterekte Tarbaghatay ónirinde ómir sýrgen Ospan Babalyqov degen aqsaqal ósimdikting on mynnan astam týrining atyn atap, týsin týstep berushi edi»,- dep eske alushy edi kýni keshe ghana kóz júmghan ghúlama kariya Jaghda Babalyqov. Osy orayda eriksiz oigha qalasyz. Osynshama ósimdik bolmasa sonshama ataudy sol adam qaydan bildi? Ony kezinde eskerip, qaghazgha týsire almaghanymyz ókinishti-aq. Aghylshyndardyng sózdik qorynda 415 myn, orystarda 120 mynnan astam sóz bolsa, osynyng asa qomaqty bóligi ósimdikterding atauymen kórkeyip túrghan joq pa?!
Ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary kórshiles Qytay eline barghan saparymyzda әr audanda ósetin ósimdikterding týsin týstep, sanyn rettep, sapasyn zertteytin arnayy top jasaqtalghanyna kuә bolyp edik. Topqa osy salanyng janashyr mamandarynan jiyrma shaqty adam jinalghan. Olar tek osy júmyspen ghana ainalysady. Ay sayyn jogharygha esep berip, júmys nәtiyjesin sarapqa salady. Óz isine salghyrt qaraghan adamdar bolsa ony júmystan shygharyp, ornyna qúlshynyp túrghan adamdardan tolyqtyrady. Olar «qay ósimdik qanday topyraqta ósedi? Topyraqtyng qúnary, ylghaldyng mólsheri, mal azyqtyng qúndylyghy, júghymdylyghy, dәrilik qasiyeti qanday?» degen súraqtargha jergilikti mal sharuashylyghymen ainalysatyn adamdardy qatystyra otyryp, jauap izdeytini bizdi qyzyqtyrghan edi. Áriyne, búl júmys týgeldey memleket qúzyrynda. Sondyqtan da onyng jauapkershiligi joghary.
Bizding elde de osynday jýieli júmys bolma­yynsha ósimdik ataularyn tolyq jinap ala almaymyz. Áli kýnge deyin el ishinde auyzsha aitylyp, túrmysta qoldanyp jýrgen ósimdik ataulary týsindirme sóz qorymyzda joq boluy nemese basqa maghynamen aityluyna birer mysal keltireyin. Týsindirme sózdikte «sasyq shóp» dep atalatyn shópti el ishinde «gýlbuyn» dep te ataydy. Ony orys­tar «pustyrniyk» dep ataydy. Ony sasyq degennen góri gýlbuyn degen maghynasy qúlaqqa jaghymdy әri aitsa aitqanday әr japyraghynyng týbinen gýl qauashaqtary ashylady. Ol - jýrek dәrisi retinde atyna zaty say kórikti ósimdikterding biri.
Áli esimde, eluinshi jyldardyng ortasy bolatyn, qyltamaq syrqatymen әl ýstinde jatqan әkem: «Tughan jer topyraghynda ósken (Altay tauyn aitady) qaraghaydyng qazanynan dәm tatar ma edi», - dep ókinishpen kóz júmyp edi. Keyin kele sol sózding maghynasyn kóp izdeuime tura keldi. Akademiyalyq sózdikterdi sýzip, ensiklopediyagha da ýnildim, tabylmady. Biraq el ishindegi kóne kóz qariya­lar úmytpapty. Onyng syry mynada eken: «Elu jylda el janarady, jýz jylda qazan tolady» degen qanatty sóz bar qazaqta. Osyndaghy «elu jylda el janarady» degen sóz týsinikti. Al «Jýz jylda qazan toladysy» qalay? Dәrilik qasiyeti ózgeshe ósimdikting biri - býrshikti sibir qaraghayy. Ol bes jýz jyl boyy ónin joghaltpay ósumen bolady eken. Býrshigi bes-on jyl ishinde pisip jetilmese de alyp jeuge, dәrige jaratugha bolady. Sol býrshik dәni júlynbasa jyl sayynghy kóktemde qayta kógildir tartyp, jandanyp, ósu ýstinde ekenin anghartyp túrady. Osylaysha jýz jyl boyy pisip-jetilip, merzimi jetkende ózdiginen ýzilip týsedi eken. Býrshik dәnning pisken sol mezgilin babalar «qazan toldy» ataghan. Búl - kópti kórgen qariyalardyng týsinigi. Osy býrshik dәnning dәrilik qasiyetin Shyghys emshileri ejelgi dәuirlerden-aq bilgen.
Endi aqjýrek (aqbiyau) gýldi shóbin alayyq. Onyng shipalyq qasiyetinen búryn atauyn res­publikamyzdan shyghatyn eshbir basylymnan tappadyq. Búl ósimdik ózimizding Tarbaghatay, Tekeli, Qapal, Alatau bauraylarynda óte kóp ósedi. Dәrilik qasiyeti asa joghary. Halyq medisinasynda ejelden qoldanylady. Aqjýrek - teniz dengeyinen 1500-2000 metr biyiktegi taulardyng kýngey betindegi qalyng shóp arasynda ósip, mamyr-mausym ailarynda jetiletin ósimdik.
Osy aqjýrekke baylanysty aita keter bir jayt, songhy jyldary Batys Qytaygha barghan saparymyzdaghy tandanysymyz edi. Tek qana osy atalghan ósimdikti jinau ýshin sonau Shyghys Qytaydan Altay, Tarbaghatay, Ile alatauyn betke alghan qytaylyqtar tórt myng shaqyrymdyq joldy alyssynbay lek-legimen aghylady eken. Olar óz jerindegi atalghan ósimdikti tauysyp, qazaq jerine top-tobymen ótip, sony jinap jýrgenin merzimdi baspasóz betterinen talay oqyghanymyz bar edi. Óitkeni aqjýrekti qytaydyng medisinalyq oryndary, halyq emshileri asa qymbatqa baghalap alady eken. Olar sonshama jerden jol azabyn tartyp, aryp-ashyp, azyp-tozyp kelgende әrqaysysy 3-4 kilogramnan jinasa, sonysyna quana-quana qaytatyn kórinedi. Osydan-aq onyng qúny qanshalyq ekenin angharugha bolady. Ókinishke qaray, osynday shipaly ósimdikting óz jerimizde baghalanbauy, dәri jasaytyn oryndardyng nazaryna ilikpeuin qalay týsinuge bolady?..
Halqymyz tabighat bitimine qaray at qoygha óte sheber. Qoyylghan әr atau belgi zattyng tanym­dyq qasiyetin aiday aighaqtap túratynyna qayran qalasyn. Mәselen, bizding akademiyalyq sózdikterimizde «tamyr dәri» delinetin ataudy «kәdimgi jenisheni» dep týsindiredi. «Jenisheni» - Qytay sózi. Basqa elder de ony osylay ataydy. Eger ol óz jerlerinde ósetin bolsa ózderinshe ataghan bolar edi. Al «jenisheni» bizding biyik taularymyzda óskendikten de óz tilimizde atauy bar. Ony ata-babalarymyz әlimsaqtan «adamshóp» dep ataghan. Búlay ataudyn, bizdinshe, eki týrli sebebi bar siyaqty. Birinshisi, ósimdikte ayaq-qoldyn, keude, moyyn, bastyng súlbasy ap-ayqyn kórinip túrady. Ekinshisi, onyng ghúmyryna baylanysty. Ertede Altay taularyndaghy qalyng qaraghay arasyndaghy shaghyn alanqayda ósken adamshópti kórgen babalarymyz sol jerge belgi qoyady eken. Ondaghy maqsat - ósimdikting ósip-ónip, pisip-jetiluin kýtu. Oghan óz ghúmyry jetpese, úrpaghyna tabys etetin kórinedi. Adamshópting tolyq quatyna keluine elu, jýz jyl uaqyt ketedi. On jyl, jiyrma jyl tolghanyna jas dep qaraghan. Demek, adamshópting de ósu-tolysu merzimi adammen para-par keletini ghoy. Shópting týri, ghúmyry adammen úqsas órilip jatqanyn anghara bilgen halyq «adamshóp» dep oryndy ataghan.
Bizde kýndelikti aitylyp-jazylyp jýrgen «lala gýlderinin» qazaqsha atauy joq siyaqty kórinedi. Búl ósimdik te halyq medisinasynda dәri retinde jii qoldanylady, qazaqsha ataulary bar. Mәselen, japyraqtary jinishke jylanqiyaq siyaqty taralyp ósetin sary týsti, shiratyla boy kóteretin gýldi ósimdikti oryssha-qazaqsha eki tomdyq sózdikte «lala -«Vodyanaya liliya» - su lalasy»dep atapty. Ony bizding halyq «altyn gýl» dep ataghan. Miyna zaqym kelgen adamdardy halyq emshileri osy shóppen saqaytqan. Osy atalghan gýlder tobyna jatqyzylyp jýrgen alashúbar lala gýlin halqymyz «sarana» dep ataydy.
Ken-baytaq ólkemizde juanyng da týrleri óte kóp. Osylardyng arasynda tek taghamdyq qasiyetimen ghana emes, shipaly dәrilik ereksheligimen de bólinetinderi de barshylyq. Sonyng biri - shijua. Ony orystar «dusay», qytaydar «jusay» dep qoldan egip ósiredi. Búdan aluan týrli tagham әzirlep, dәnin, japyraghyn, tamyryn jinap keptirip, dәri jasaydy.
Biz sózdik qorymyzda el arasynda auyzdan auyzgha taralyp, maghynasy týsinikti bolghanymen baspasózimizde kórinbey jýrgen, dәrilik ósimdikter qatarynan qagha beriste qalyp bara jatqan, biraq óte qajetti, shipalylyghy asa joghary, halyqtyng densaulyghyn kóteruge ózindik ýles qosatyn ósimdikterding keybirin ghana atadyq.
Songhy kezderi sóz qorymyzdy tolyqtyru maqsatynda kóptegen sózder orysshadan, halyq­aralyq ataulardan audarylyp, tilimizge kirige bas­tady. Osyghan oray ózimizde aitylyp, kýndelikti túrmysymyzda qoldanylyp jýrgen dәrilik әri asqa qosylatyn dәmdendirgish ósimdikter ataularyn týr-týsine, jeke qasiyetine, qoldanu ayasyna qaray qúlaqqa jaghymdy әri týsinikti ataumen ataghanymyz dúrys. Mysaly, «petrushkany» «iyistikók» dep ata­saq, óz maghynasyn tolyq ashatyn siyaqty. Al «seli­dereydin» týpki maghynasyn saqtay otyryp, «sel­dirkók» desek, óz sózimizge ainalmay ma?! Ol - jay ghana qatardaghy shóp emes, adam denesindegi týrli qabynu aurularyn tejeytin, denege jinalghan artyq ylghaldy yghystyryp shygharatyn dәrilik ósimdik.
Respublikamyzdyng әr ónirinen kezdesetin taghy bir dәrilik ósimdik - «kýidirgi». Tilimizde kýidirgi degen aurudyng atauy da bar. Shópting atauy joq. Biz jazba derekterden kezdestire almadyq. El ishinde ol shópti dәri retinde kóp qoldanady. Ony denenizge merziminen artyq ústasanyz, kýldiretip kýidirip tastaydy. Al shamaly ghana ústasanyz, buyn aurularyn jazady. Eki tizesinen basa almay qalghan adamdardyng osy emnen song tolyqqandy jazylyp ketkenin kózben kórdik. Ol qyrang jerde úiysyp ósedi. Boyy alasa, basynda kәriqyzdyng jemisine úqsas tikendi sopaqsha jemisi bolady. Tikenderi әlsiz, ústay alsanyz, japyrylyp mayysyp qalady.
Bizdinshe, elimizde dәrilik ósimdikter sany myngha juyqtaydy. Onyng belgili bóligining atauy orysshadan tikeley audarylghandyqtan, tolyq maghynasyn bermeydi. Sondyqtan da onyng týpki maghynasyn jete zerttep bilu, súryptap, at-atauyn naqtylap qaghazgha týsiru - býgingi ghylym aldynda túrghan asa jauapty mindetterding biri. Sondyqtan osy salada enbek etetin әrbir qazaq ózi biletin ósimdikter jayyndaghy mәlimetti hal-qaderinshe redak­siyagha jazyp jiberse, sózdik qorymyzdy kóbeytuge qosqan ýlesi bolar edi.

Seyitqamza QALIYEV, halyq emshisi

«Ana tili» gazeti