Senbi, 8 Mamyr 2021
Anyq 6912 12 pikir 15 Sәuir, 2017 saghat 11:22

Latyn әlipby – qazaq tilin erkindikke shygharady

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng 2017 jyly 12 sәuir kýni jasaghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy tek shetel qazaqtaryn ghana emes, býkil týrki dýniyesin dýr silkindirdi. Qazirgi tanda býkil týrki dýniyesi latyn әlipbiyine ótkende tek Qazaqstan men Qyrghyzstan kirill tanbalarynda bolatyn. Olardyng ótuimen týrki dýniyesindegi mәdeny jәne ruhany yntymaqtastyq jana beleske kóshpek. Qazaqstan osy orayda ózge týrki respublikalarynyng latyngha ótude jibergen qateliginen sabaq alyp, eng myqty reformany jasaydy dep senemiz.

Týrkiler qoldanatyn latyn әlipbiyding әrqily emes, birkelki boluy tuysqan elder arasyndaghy týsinistik pen yntymaqtastyqtyng nyghangynda kókeykesti ekeni sózsiz. 1940 jyly kenestik kezende týrki respublikalary latynnan kirillge ótkende әr respublika óz betinshe alfavit jasap әzirbayjan, qazaq, qyrghyz, ózbek, tatar, týrkimen sekildi halyqtar bir-birining jazghanyn oquda qiynshylyqqa úrynghan edi. Onda birkelki dybysty beyneleytin әripter basqa boldy. Alfavittegi tanba sandary da әr týrli edi. Atap aitqanda, qazaqshada – 42, ózbekshede – 38, qyrghyzshada – 41, týrkimenshede 36 әrip. 1991 jyly Kenes Odaghy qúlaghanda týrki respublikalar osy kirill әripterinen bas tartyp latyngha kóshti. Múnda da Ázirbayjan, Ózbekstan jәne Týrkmenstan respublikalarynyng ortaq jýiede emes, әr qily jýiede ótkeni sonday-aq biraz aghattyqtar jibergeni bayqalady.

Al Týrkiya bolsa latyngha 1928 jyly ótkenimen onda bar-joghy 29 әrip bar. Olardan birqatar dauystar eskerilmegenin býgingi ghalymdar aityp otyr. Negizi týrki tilderin 34 tanbamen belgileuge bolady. Býgin týrik latyn әlipbiyinde 5 әrip kem bolyp otyr.

Jogharyda kenestik kezende týrki respublikalardyng týrli-týrli núsqada kirill tanbasyna ótkenin aitqan edik. Til ghalymdary, solardyng ishinde eng útymdy alfavitting Qazaqstan qoldanghan kirill әlipbii ekenin aituda. Mәselen, týrik ghalymy Hatiyje Shirin Úser qazaq-kirill әlipbii ózge týrki-kirill alfaviytine qaraghanda, tanbanyng grafikalyq jәne fonetikalyq túrghydan bir-birimen baylanysty boluy jәne bir dybysqa birden kóp tanba beruding bolmauyna baylanysty múqiyat dayyndalghanyn aitady. Búl túrghyda qazaq-kirill әlipbiyin dayyndaghan til ghalymy S.A. Amanjolovtyng rólining zor ekendigin atap ótedi.

Biz qazaq-kirill әripterining sәtti shyghuynyng qosymsha bir sebebin de odan aldynghy qazaq-latyn jәne qazaq-arab alfavitterining sәtti dayyndalghandyghy ekenin aitar edik.
Ásirese Ahmet Baytúrsynúlynyng jasaghan qazaq-arab әlipbii týrki dýniyesinde osy jýiedegi eng útymdy jasalghan әlippe bolyp tabylary haq. A.Baytúrsynúly Ismail Gaspirinskiyding «Úsúly sautiye», yaghny «dauysty tәsil» metodikasy retinde dayyndaghan әlipbii qazaqtyng til erejelerine naqty kelgen. Osy orayda Týrkiyada Atatýrikke qatysty aitylyp jýrgen bir anekdot A.Baytúrsynúlynyng osy reformasynyng útymdylyghyn kórsetu túrghysynan manyzdy. Sol anekdottaAtatýrik «Men Baytúrsynnyng tóte jazuyn búryn bilgende, arab grafikasynan latyngha ótu jayynda sheshim qabyldamas edim» degen eken. Búl anekdottyng qanshalyqty shyndyq ekeni belgisiz. Biraq bir nәrse búltartpas aqiqat. Ol týrki halyqtary myng jyldan astam qoldanghan arab grafikasyna búryndy-sondy eng útymdy reformany A.Baytúrsynúlynyng jasaghandyghy. Ol osy әlipbiyin dayyndaghan ýsh mәseleni negizge alghan.

1. Qazaq-arab әlipbiyinen qazaq tilinde orny bolmaghan dybystardy beynelegen (sad, dat, ty, zy) әripterdi alyp tastau
2. Qazaq tilindegi әr dauysty dybysqa bir tanba belgileu
3. Qazaqtyng singarmonizm zandylyghyn qamtamasyz etu ýshin sózding basyna jinishkelik belgisin qon.

A. Baytúrsynúly ózi «jana emle» dep at berip 1912 jyly «Oqu qúraly» atymen jariyalanghan kitabynda atap ótken, osy reformalanghan qazaq-arab әripteri qazirgi kýnde «tóte jazu» dep ataluda. Sonday-aq Qytaydaghy qazaqtar ony qazirding ózinde de qoldanuda.

Týrik ghalymy Úser qazaq tilining emle qaghidalarynyng tarihta alghash ret A.Baytúrsynúlynyng qolgha alghanyn jәne onyng osy erejelerining keyingi latyn jәne kirill alfavitterining jasaluyna negiz bolghanyn aituda. Mine, býgingi tanda latyn әlipbiyine óterde Qazaqstan ghalymdarynyng negizge alary qazirgi kirill әripteri emes, sәtti jasalghan A.Baytúrsynúlynyng tóte әripteri bolu kerek. Sonda qazaq tiline tolyq ýilesimdi myqty alfavit ortagha shyqpaq. Áytpese kirill әrip jýiesinde keybir qatelikter latyngha da ótip, keybir kemshilikterge úryndyruy әbden yqtimal. Biz tómende kirill әripterining býgingi qazaq tiline keri әserin ashyp kórsetetin bolamyz.
Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaevtyng 2006 jyly latyngha dayyndyq jasaluy turaly sheshiminen keyin Qazaqstanda latyn әlipbiyine qatysty 100-ge tarta jobanyng jasalghany aityluda. Kóptegen gazet jәne jurnal, әsirese internet paraqshalarynda kirillge qosa, latyn jýiesindegi betterin de iske qosty. Jeke adamdar internette, qalta telefonynda latyn әripterin kóbirek qoldana bastady.

Bizding bayqaghanymyz, osy latyn әripterining kópshiligining oryndy qoldanylghanymen birneshe әripte, әsirese orys tilining emlesining әserinde qate qoldanystar keng taraghan. Búlar kezinde, atap aitqanda, 1940 jyly qazaq-kirill alfavit jýiesi jasalghan uaqytta 60 jyldan keyin qazaq tilining orys tilimen múnday aralasyp ketetinin eseptelmeuinen tuyndasa kerek. Osynyng saldarynan qazaq tilining fonetikasynyng ózgerip ketkendigin qarapayym halyq bylay túrsyn, til ghalymdarynyng ózi keyde paryqtay almauda.

Búghan әsirese «e» әrpi naqty dәlel bola alady. Qazaqtyng kirill әripterin jasaushylar búl әripting keyin orys tilindegi «e» әrpimen shatasatynyn eseptemegen bolsa kerek. Óitkeni orys tilinde osynday dybysty beyneleytin eki әrip barshylyq. Onyng ekinshisi «e» әrpi. Óitkeni «e» әrpi sózding basyna kelgende «ye» dep oqylady. Eger sózding basynda «e» oqylu kerek bolsa, onda ol sóz «e» әrpimen bastalady. Múny orystar ózining tilinde jaqsy ornalastyrghan. Qazaq әlipbiyin jasaushylar múny basshylyqqa almaghan bolsa kerek. Mine, múnyng saldarynan qazir qazaqtar búryn «er», «erlik», «Esengýl» dep oqylyp kelgen sózder men esimder «er», «erlik», «Esengýl» dep jazylghandyqtan, múny orys emlesining qaghidasymen oqyghanda búlar «yer», «yerlik», «Yesengýl» dep oqylyp, latyn әlipby jýiesinde solay («yer», «yerlik», «Yesengýl») jazylyp keledi. Búl sózderime dәlel ýshin 1910-1920 jyldary qoldanylghan tóte jazumen jazylghan mәtinderge qarau jetkilikti.

Osynday ekinshi әrip – «u» әrip. Búl әrip orys tilinde jәne qazaq tilinde eki bólek oqylady. Sondyqtan ony latyn tiline transkriyp­siyalaugha abay bolu kerek. Biraq ókinishke qaray, ol qazaq tilining erekshelikteri nazargha alynbay, tek orys tilining qaghidasymen audaryluda.
Orys tilindegi «u» әrpining balamasy qazaq tilinde «ú» әrpi bolyp keledi. Al qazaq tilindegi «u» әrpi sózdegi dauysty nemese dauyssyz, juan dauysty jәne jinishke dauysty әripten keyin keluine baylanysty «v», «úv» jәne «ýv» týrinde oqylady. Biraq biz búlardyng bәrin latyngha transkripsiyalaghanda orys tilining qaghidasy boyynsha «ú» jasap otyrmyz.

Mәselen, «baru», «kelu» degen sózderding sonyndaghy «u» әrpi latyn bolghanda «-u, -u» týrinde kelse, jaqsy bolady. Sonda ol “barú”, “kelý” emes, “baru”, “kelu” týrinde jazylugha tiyis.

Mysal ýshin qazaq kiriylimen mening atym «Uaqap» dep jazylady. Biraq búl latyn әripterimen «Úaqap» dep emes «Uaqap» dep jazghan dúrys. Al Uaqap degen atty orys kirillisasymen jazatyn bolsaq, «Vaqap» dep jazar edik. Sol sekildi orys tilinde «Evraziya» sózin qazaq kiriylimen «Euraziya» dep jazamyz. Sonda qazaqsha «Euraziya» degen sózdi latyngha «Eúraziya» dep pe, әlde «Euraziya» dep jazu dúrys pa?

Mәselen, «uaqyt» degendi, qazirge deyin jazylyp kelgendey «úaqyt» (úaqyt) dep emes, «uaqyt» (uaqyt) dep jazylsa bolady. Sol sekildi «tәuelsizdik» sózin (múny orys tilining emlesimen jazsaq «tәvelsizdik» dep jazar edik) latyn әripterimen «tәúelsizdik» dep emes «tәuelsizdik» dep jazylsa dúrys.

Ýshinshi bir әrip – «i» әrpi. Orys tilinde birkelki dybysqa say keletin «e» jәne «e» әripteri bolsa, qazaq tilinde de bir-birine úqsas «i» jәne «i» әripteri bar. Búl jaghday orys tilinde joq. «I» әrpin latyngha transkripsiyalauda problema joq. Biraq «i» әrpi orys tilinen qazaq tiline kirgen sózderde «i» dep latyngha audarylghanda dúrys kelgenimen qazaq tilindegi sózderde dúrys kelmeydi. Ony keyde «iy», keyde «yi» dep audarghan dúrys.

Mysaly, «senin», «mәtin», «iman», «qisyn» sózderin «senin», «mәtin», «iman», «qyisyn» dep jazghan dúrys. Al «i» әrpi orys tilindegi bir mәtinde latyngha audarghanda «i» bolyp keletinin eskergen jón. Mәselen, orystyng «kniga» degen sózin latyngha audarghanda «kniga» týrinde emes, «kniga» týrinde audarghan dúrys. Búghan abay bolu kerek.

Qorytyndylar bolsaq, Qazaqstan – týrki respublikalar ishinde latyn әlipbiyine eng kesh ótetinderding biri. Osyny jaqsy paydalanyp Qazaqstannan búryn latyngha ótken elderding tәjiriybelerin múqiyat zerttep, olardyng artyqshylyq jәne kemshilikterin salystyryp, týrki elderi ishindegi eng myqty latyn әlipbiydi jasauymyzgha bolady. Sóitip arab jәne kirill grafikasynda býkil týrki dýniyesi boyynsha ozyq alfavitti jasaghan Qazaqstan latynda da búl tabysyn qaytalauy әbden mýmkin. Múmynen qazaq tili orys tilining әser yqpalynan erkindikke de shyghatyn bolady. Latyn әrpin qoldanyp jatqan ózge tuysqan elderding tilderimen bir arnada ózining tabighy damu jolyna týsip asqaqtaydy.

Ábdiuaqap Qara,

tarih ghylymynyng doktory, Mimar Sinan kórkem óner

uniyversiytetining professory, Týrkiya

Abai.kz

12 pikir