(Kino turaly kókeydegi oilar)

"Týrkistan" gazetining 26-tamyzdaghy ("Týrkistan", №34) sanynda rejisser S. Narymbetovtyng "Ár kórermenning óz Mústafasy bar" degen súhbaty jariyalandy. Ony múqiyat oqyp shyqtyq. Kónilge "әttegen-ay" degen oilar úyalady. Sonyng artynsha jurnalist G.Bektasovanyng ataqty akterimiz A.Áshimovpen súhbat-әngimesi taghy da basyldy ("Týrkistan", №37), Asekeng "Qyz Jibekten" asqan kino joq, biraq ony kórer kóz qayda!" dep qyjylypty. Kinorejisser inisine ókpe-nazyn da ashyq aitypty. Pikirlerimen kelise almaytynyn jetkizipti.
Biz búl pikirtalasqa aralasyp, eki ortagha tórelik aitudan aulaqpyz. Alayda, kópten beri oida jýrgen últ kinoóneri jayly oilarymyzdy gazet arqyly bóliskendi jón sanadyq.

* * *

(Kino turaly kókeydegi oilar)

"Týrkistan" gazetining 26-tamyzdaghy ("Týrkistan", №34) sanynda rejisser S. Narymbetovtyng "Ár kórermenning óz Mústafasy bar" degen súhbaty jariyalandy. Ony múqiyat oqyp shyqtyq. Kónilge "әttegen-ay" degen oilar úyalady. Sonyng artynsha jurnalist G.Bektasovanyng ataqty akterimiz A.Áshimovpen súhbat-әngimesi taghy da basyldy ("Týrkistan", №37), Asekeng "Qyz Jibekten" asqan kino joq, biraq ony kórer kóz qayda!" dep qyjylypty. Kinorejisser inisine ókpe-nazyn da ashyq aitypty. Pikirlerimen kelise almaytynyn jetkizipti.
Biz búl pikirtalasqa aralasyp, eki ortagha tórelik aitudan aulaqpyz. Alayda, kópten beri oida jýrgen últ kinoóneri jayly oilarymyzdy gazet arqyly bóliskendi jón sanadyq.

* * *

Kino óneri barlyq ónerding ishindegi eng eleulisi ghana emes, ol el jýregine tez jetetin eng elgezek, eng úshqyr, eng ontayly janr ekeni dәleldeudi qajet etpese kerek. Óz kezinde V.IY.Lenin kinonyng "barlyq ónerding manyzdysy" ekenin erekshe aityp, óz maqalasynda barynsha terendete, kónil bóle, kórsete jazdy ghoy.
Qazaq kinosy HH ghasyrda, dәlirek aitqanda, ghasyrdyng ekinshi jartysynda qaryshtap damydy. Eng alghashqy filimder әriyne, 30-jyldary-aq jaryqqa shyqqany ras. Biraq ol kezdegi kinonyng sapasy turaly býgingi kýn terezesinen sóiler bolsaq, әriyne, aitylar sóz de kóp, syn da kóp.
Solay bola túrsa da, biz osy kýni alghashqy qazaq filimderin eriksiz auyzgha alamyz. Elimizde 1925-1937 jyldar aralyghynda "Dala әni" (ssenariyi S.Ermolinskiy men M.Korostiyn), t.b. sekildi filimder jaryqqa shyqty. Al, qazaq kinodramaturgteri arasynan eng aldymen "Amangeldi" filimi óndiriske jiberildi, onyng ssenariyin jazghandar - B.Mayliyn, Gh.Mýsirepov jәne V.S.Ivanov. Búl kino 1937 jyly jaryqqa shyqqan-dy. Kinonyng basty keyipkeri Amangeldi Imanov - Torghay topyraghynan shyqqan halyq batyry. Mine, osy obraz arqyly elding ensesin kóterip, erlikke shaqyrudy maqsat etti. Ol uaqyt talaby bolatyn.
1939 jyldan bastap kinony damytu erekshe qolgha alyndy. Búl salagha respublika basshylyghynan jauapty bolghan - Núrtas Ondasynov edi. Ol búl salagha qyzu kiristi, últtyq kino jasau ýshin qúlshyna enbek etti. Sonyng birden-bir kórinisi - 1940 jyly eng ýzdik kinossenariyge bәige jariyalau boldy. Osy bәige qorytyndysynda M.Áuezovting "Rayhan" degen shygharmasy birinshi oryndy jenip aldy.
Búdan song halqymyzdyng ayauly úldary - Abay Qúnanbaev pen Jambyl Jabaev turaly ssenariyler jazyldy. Shoqan Uәlihanov beynesin ónerde somdaugha jýieli týrde bet búrdy.
Qysqasy, qazaq kinosy 1940 jyldan bastap dәiekti týrde jolgha qoyyla bastaghan edi, birqatar óner tuyndylary ómirge joldama ala bastap edi, alayda soghystyng bastaluy bәrine de eleuli kedergi boldy.
HH ghasyrdyng 50-60 jyldary bizding últtyq kino óte tez damydy. Ózining biyigine tez-tez kóterile bastady. Faktige sýiene sóilesek, 1953 jyly - 8, 1954-jyly - 15, 1955 jyly - 23 filim ómirge joldama alypty. Búl filimderdi jaryqqa shygharugha ózge últ ókilderi tikeley atsalysqanyn atap aitugha tiyispiz. Olarmen qoyan-qoltyq qazaq kinorejisserleri de ayanbay ter tókti.
Sonday ónimdi enbek etken rejisserler tobynda S.Qojyqov, M.Begaliyn, A.Qarsaqbaev, Sh.Aymanov, t.b. sekildi azamattar bolghan edi.
Alghashqy últtyq naqyshtaghy filimder qataryna "Qyz ben jigit", "Biz osynda túramyz", "Ana turaly anyz", "Án qanatynda", "Artymyzda - Moskva" t.b. kinolardy qosugha bolady.
Kórnekti rejisser A.Qarsaqbaev belgili jazushy B.Soqpaqbaevtyng "Mening atym - Qoja" povesi boyynsha ónersýier qauymdy eleng etkizer kino týsirdi. Búl filim dýniyejýzilik festivalide jýldege ie boldy. Oghan qosa búl filim últtyq ónerding biyik shynyna kóterile alghan tuyndygha ainaldy.
Elep aitarlyghy - filimdegi kórinister kitaptaghy oqighamen astasyp jatyr. Kitapty qalay sýiip oqysaq, filim de dәl solay әser etti. Mine, sodan da bolar, búl filim osy kýnge deyin óz kórermenin joghaltqan joq.
"Mening atym - Qoja" tek balalargha arnalghan kino emes, ol eresekterdi de oilandyratyn filim. Osyndaghy Qoja beynesi arqyly ómirdegi әdiletsizdik, ótirik, aldau men arbau - bәri de aldynyzgha tartylady.
Eng bastysy, múnda ómir shyndyghy bar. Qazaq balalary bastan keshken shynayy ómir sureti bar.Talanttyng bir qyry - shynayylyq emes pe!

* * *

Talantty rejisser Súltan Qojyqov qazaq әdebiyetining ýlken túlghasy Gh.Mýsirepovting ssenariyi boyynsha "Qyz Jibekti" sahnalady. Búl filim últ mәdeniyetin, sóz joq, sol kezde óte biyik dengeyge kóterdi. "Qyz Jibek" kýni keshegi mahabbat anyzy bola túra, múnda últ kelbeti, últ beynesi mәselesi barynsha aishyqty kórinedi.
Rejisserding útqany - osy filim arqyly últtyng salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn sol qalpynda móldiretip bere alghanynda. "Qyz Jibek" - últymyzdyng jan-dýniyesindegi tazalyq, móldirlik, inabattylyq hәm shynshyldyq turaly әfsana! Búl filim - qazaq elining ghasyrlar boyy qasiyettep kele jatqan ghashyqtyq dastanynyng kino tilindegi jyr-dariyasy! Kino-dastany!
Mine, biz osy kino arqyly býkil әlemge "osynday elmiz, osynday halyqpyz" dep maqtana, shattana jar sala aldyq.
Ónerding san-salaly mindetining negizgisi - últ qasiyetterin pash etu bolsa,"Qyz Jibek" sol mindetti tolyq aqtaghan óner tuyndysy! Oghan dau aitugha bolmaydy.
Sodan da bolar, búl kinofilim osy kýnge deyin halqymyzdyng sýiip kóretin, sýisine tamashalaytyn óner tuyndysy bolyp otyr.
Qazaq kinosy әsirese M.Áuezovting shygharmalaryn ekrandau arqyly barynsha tolygha týsti.
Mysaly, úly jazushynyng "Qarash-Qarash oqighasy" hikayaty neginde kino týsirilip, (ony әzirlep, sahnalaghan Á.Tarazy men B.Shәmshiyev), kórermen kózayymyna ainaldy. Sonday-aq, "Kókserek" hikayasy da (A.Mihalkov-Kochalovskiy men E.Tropiniyn) kino tilinde әdemi sóiley aldy.
Búl eki kórkem filim osy kýnge deyin últ kinoteatrlarynda qoyylyp, kórermender qyzygha tamashalaytyn kórkem tuyndy bolyp kele jatyr.
Osy rette aita ketu kerek, qazaqtyng kәsiby kinodramaturgiyasy HH ghasyrdyng alpysynshy-jetpisinshi jyldarynda qatty órkendedi. Á.Áshimov (Taraziy), O.Sýleymenov, Q.Ysqaqov, A. Sýleymenov, D. Isabekov t.b. kinossenarister ónimdi enbek ete bildi.
Búlarmen qabattasa qazaq kinorejisserlerining jana tolqyny qalyptasyp ýlgerdi. Olardyng alghy leginde M.Begaliyn, S.Qojyqov, A.Qarsaqbaev, Sh.Aymanov bolsa, olardyng sonyna ilese Q.Qasymbekov, S.Narymbetov, A.Qarpyqov, t.b. shyqty.

* * *

Qazaq kino ónerinde Shәken Aymanov esimi keshe de, býgin de asa qúrmetpen atalady. Onyng sebebi bar.
Sh.Aymanov últtyq kinomyzgha eng aldymen astarly komediyany alyp keldi. Mәselen, ol týsirgen "Bizding sýiikti dәriger", "Taqiyaly perishte", "Aldar kóse" filimderi býgin de ómirshen. Ol sonymen birge "Atamannyng aqyry" sekildi detektivti filimdi de óte sәtti týsirdi. Ol filim әli de ýzdikter qatarynda atalady.
Búl rette biz Sh.Aymanovty әlemdik kino ónerine óz qoltanbasyn qaldyrghan R.Kapurmen, L.Gaydaymen,V.Shukshinmen, t.b. teng qoyyp sóz etuge әbden bolady.
Bәrimizding de esimizde, bir jyldary ýndi rejisseri әri akteri Radj Kapur "Mening atym - Kloundy" shyghardy. Osy kino әlemdi aralap, elding bәrining sanasyna erekshe әser etti. Ol ghana emes, Kapurdyng "Qanghybas", "420-myrza", "Bobbi" tәrizdi filimderi de kórermendi beytarap qaldyra almaghan-dy.
Osy filimdermen tústas, qanattas L.Gaydaydyng "Kavkaz tútqyny", "Y" operasiyasy nemese "Shurikting bastan-keshkenderi" t.b.komediyalyq shygharmalary Kenes kórermenderin shek-silesi qatqansha kýldirdi. Múndaghy oqighalar sonshalyq qarapayym, sonshalyq eleusiz bola túra, ol әrbir kórermenning esinen úzaq uaqyt shyqpay qoydy. Basty rolidi oryndaghan belgili akterler (Nikuliyn, Visiyn, Morgunov, t.b) sol bir kýldirgi keyipte qazir de el jýreginde.
Qazaq kórermeni ýshin Sh.Aymanovtyng "Aldarkóse", "Taqiyaly perishte" filimderi de sonday әser qaldyrghany shyndyq.
Búl rette biz R.Kapur, L. Gayday jәne Sh.Aymanovtar arasynda belgisiz bir úqsastyq bar ekenin atap aitugha da tiyispiz. Ony týsinu ýshin, әriyne, tereng zerdelep, týpkilikti taldau qajet-aq.
Dәl osynday úqsastyq Sh.Aymanov pen V.Shukshin arasynda da bayqalady. Mәselen, V.Shukshinning eng ýzdik filimi - "Kalina krasnaya" bolatyn. Onda taghdyry tәlkekke týsken, sóitip týrme kórgen jigitting endi dúrys jolgha týskisi kelse de, oghan búrynghy serikteri mýmkindik bermeydi. Ol adal jolgha týsu ýshin kýresip baghady. Alayda...
Al, endi Sh.Aymanovtyng "Atamannyng aqyry" da sol V.Shukshin filimimen taytalasyp, tipti asyp týsip jatatyn tuyndy. Múnda, әriyne oqigha ózgesheleu. Chekist Chadiyarovtyng atamandy óltirui turaly hikaya. Sony oryndau ýstindegi bas keyipkerding kónil tolqynysy, jan arpalysy óte senimdi әri nanymdy. Búl eki filimde ishki ýndestik bar. Ishki búlqynys pen tereng tynys - eki filimnyng basty nysanasy.
Biz osy kýni qazaq kinosy turaly arghy-bergini salmaqtap, salystyryp, týbegeyli zertteu enbekterin jazudy qolgha aluymyz kerek. Sonda Sh.Aymanov, S.Qojyqov, A.Qarsaqbaevtar sekildi óte talantty rejisserler enbegi әlemdik mәdeniyet biyigine kóterilgen bolar edi.

* * *

Endi býgingi kýnge oralalyq.
Býgingi qazaq kinosy, sóz joq, óz soqpaghyn ýnemi izdep keledi. Songhy jyldary kóptegen qazaq filimderi dýniyejýzilik bayqaularda jýlde alyp jýr. Talantty rejisserler sapynda Q.Qasymbekov, A.Qarpyqov, S.Narymbetov, R.Ábdirash, E.Túrsyn, t.b. eldi eleng etkizetin filimderdi dýniyege alyp keldi. Áriyne, әr filim turaly jeke-jeke sóz etip, onyng sәtti jaqtary men olqy tústaryn aitugha bolady. Dey túrsaq ta, "Kóshpendiler", "Stalinge syilyq", "Qúraq kórpe", "Kelin", "Mústafa Shoqay" t.b. sekildi filimderdi arnayy sóz etuge tiyispiz. Mamandar ony taldap әngimeleui kerek-aq. Óitkeni, búl shygharmalar turaly әrtýrli, әrqily pikirler aitylyp jatyr. Ol әli de jalghasa beretin týri bar.
Bizding oiymyzsha, pikirding әrtýrli boluy - osy kýngi kino turaly synnyng joqtyghynan bolyp otyr. Qanday óner tuyndysy bolmasyn, ol ózining әdil baghasyn aluy tiyis.
Qazaq kinosynda songhy jyldary jana betbúrystar da bayqalyp qalady.
Osy rette aita keterligi - qazaq rejisserleri búl kýnde kóp seriyaly telefilimder týsiruge de mashyqtanyp keledi.
Kóp seriyaly telefilimderding alghashqy qarlyghashtary. - "Shegirtke" men "Kóshe qiylysynda" kórermenge әldeqashan jetti.
Biz kýni keshege deyin qytaydyng "Shynghyshan", koreyding "Hanzada Jumong", "Saray әmirshisi", týrik aghayyndardyng "Janbyrly mausym", t.b. kóp seriyaly telefilimderin qyzygha tamashalasaq, endi ózimizding tuyndylar da kónilge quanysh úyalata bastaghanday.
Tayau uaqyt ishinde A.Sataydyng "Aghayyndy" filimi kórsetildi. Ózi 6-seriyaly. Úzaq ta emes.
Birden aitugha bolady, filim tәp-tәuir. Oqighasy da nanymdy, sahnalyq sheshimi de kónilge qonady. Filim turaly baspasóz betterinde jap-jaqsy pikirler jazyldy. Bizding qosarymyz - kino әli ayaqtalmaghan sekildi. Oqigha endi shiyelenise bergende kilt ýziledi. Búl - rejisserding oilanar túsy.
Osy kýnderi "Astana - mahabbatym menin", "Janym", t.b. kóp seriyaly telefilimderding dýniyege kelip, kórermender nazaryna úsynylyp otyrghany kónil quantady. Búl óner tuyndylarynyng jaqsy hәm kemshin tústary jayly әngime keler kýnder enshisinde.
Bir nәrseni ashyq aitugha bolady, yaghny qazirgi qazaq kinosy әsirese shet elderge tanyla bastaghany dausyz aqiqat.
Dýniyejýzilik festivaliderde jylma-jyl jýlde alu - zor jetistik.
Alayda, bir eskererligi - biz tek qana festivalige arnap filim týsirip qana qoymauymyz kerek, kino týsiru barysynda últtyq erekshelik, últtyq qymbat qazynalar da әrdayym basty nazarda bolsa qúba-qúp.
Kino - eng aldymen últ qazynasy. Ár elding kinosy óz júrtynyn, óz halqynyng qymbat qazynasyn jariya etushi bolsa ghana, mәngilik bola alady.
Búl orayda ortagha salar oilar barshylyq. Býgingi kinorejisserlerimiz ben kinossenaristerimiz búghan basa nazar audarmasa bolmaydy. Óitkeni, kino degenimiz әrbirden son, sol últtyng betperdesi.
Bir ókinishtisi - býgingi kinolardyng kóbine tәn bir kemshilik bayqalyp qalady. Ol - artta qalghan auyldy, jýdep-jadaghan qauymdy hәm "bet terisi kelispegen adamdy" kórsetuge qúmarlyq. Jәne ol kórinister epizodtyq emes, kinony bastan-ayaq qamtidy. Ras, qazaq júrtynda onday auyldar bar shyghar. Biraq kino óneri kisige estetikalyq lәzzat berudi aldynghy kezekke qoymay ma!
Taghy bir oilasar jayt - biz tarihy taqyrypqa esh dayyndyqsyz bara berudi әdetke ainaldyryp bara jatqandaymyz. Últtyng aty shartarapqa ketken danqty úldary turaly kino týsiru - eki ese jauapkershilik jýkteydi. Óitkeni, olardyng esimi el jýreginen әldeqashan-aq oryn alyp ýlgerdi ghoy. Endi sony suytyp almau kerek. Tarihty búrmalap kórsetu - ol óz aldyna bólek mәsele. Onday kino - óli dýniye!
Qysqasy, qazaq kinosy HH ghasyrda toqyrap qaldy, naghyz kinofilimder endi ghana dýniyege keletin bolady dep jansaq pikir aitugha esh negiz joq. Últtyq kinomyzdyng tarihyna endi azdaghan jyldardan song jýz jyl bolatynyn da este ústaghan lәzim.
Ótkensiz erteng bolmaydy. Tarihsyz jana dәuir bastalmaydy. Búl bizding kinomyzgha da tikeley qatysty.
Jangha lәzzat beretin hәm últyng ýshin keude kere maqtana alatyn ruhy kýshti, oiy tereng ghajap kinofilimderdi kóruge jazsyn, aghayyn!

Joltay JÚMAT, jazushy-dramaturg

"Týrkistan" gazeti