Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1849 0 pikir 19 Qazan, 2010 saghat 10:28

Baghdat Áripov: «Elden qashugha mәjbýr boldym»

«El bolashaghy» úiymynyng tóraghasy Baghdat Áripov Amerika Qúrama Shtattaryna osydan bir ay búryn ketken eken. Azattyq radiosyna súhbat bergen qoghamdyq úiym belsendisi jeke basyna qauip tóngen song elden ketuine tura kelgenin aitady.

«El bolashaghy» úiymynyng tóraghasy Baghdat Áripov Amerika Qúrama Shtattaryna osydan bir ay búryn ketken eken. Azattyq radiosyna súhbat bergen qoghamdyq úiym belsendisi jeke basyna qauip tóngen song elden ketuine tura kelgenin aitady.

- Baghdat myrza, eki-ýsh ay búryn keybir internet basylymdar siz turaly AQSh-qa baryp, sol jaqta sayasy baspana súrady degen aqparat taratty. Búl aqparat qanshalyqty shyndyqqa janasady?
- «El bolashaghy» degen respublikalyq halyq qozghalysy bar edi, men sonyng tóraghasy bolatynmyn. Bizde jastar qanaty bar, aqsaqaldar alqasy bar. Jastargha da júmys isteuge mýmkindik bolmay, bizding qúqyq organdary jaghynan qudalau bolghasyn menimen birge ketuge mәjbýr boldy. Biraq olar menen keyin keldi osynda. Olar da sayasy baspana súramaqshy.

«ÚLTARALYQ QAQTYGhYSTAR» TURALY

- «El bolashaghy» úiymynyng úiymdastyrghan aksiyalary kóp emes qoy. Respublikalyq dengeyde bir-eki aksiya ótkizdinizder. Janylmasam, Qytaydyng Qazaqstangha yqpal jasauyna qarsy bir aksiya jasadynyzdar. Solay ma?

- IYә. Últaralyq qaqtyghystar bolghan kezde biylik ony búzaqylardyng is-әreketi dep týsindirdi. Al shyn mәninde Shymkenttegi Mayatasta, Shelektegi úighyrlar men qazaqtardyn, Malovodnyidaghy sheshender men qazaqtardyn, Atyraudaghy týrikter men qazaqtardyng aralarynda últaralyq qaqtyghystar boldy. Soghan «El bolashaghy» tikeley aralasyp, ýnemi osy mәselelerdi kóterip keldi.
Odan basqa, biz memleket qúraushy qazaq halqynyng әleumettik jaghdayyn kóterip otyrdyq. Almaty tóniregindegi «Shanyraq», «Baqay» siyaqty auyldardaghy zandastyrylmaghan ýiler jóninde mәselelermen ainalystyq. Sol sharualarmen shúghyldanghan qoghamdyq úiymdar men biylik ókilderinen arnayy komissiya qúryldy, men sonda júmys tobynyng jetekshisi bolyp istedim.

Baghdat Áripov, "El bolashaghy" úiymynyng jetekshisi, AQSh-tan sayasy baspana súraushy. Niu-York, 15 qazan 2010 jyl.

Segiz mynday zandastyrylmaghan ýiding tórt jarymyn biylikpen aiqasyp jýrip zandastyrdyq. Áleumettik mәselelermen de ainalystyq. «Jas Alash» gazetine jer dauy jóninde jazyp, biylikti synap ta jýrdik. Sosyn «Aziya tayms», «Interviu.kz» gazetterine qyrghyzdardyng tónkerisi jóninde biraz maqalalar jazyp, kózqarasymyzdy bildirip jýrdik. Ol, әriyne, biylikke únamady. Mening ýstimnen is qozghaghysy keldi.

- Biylik tarapynan qanday qudalau kórdinizder? Qanday qysym jasaldy?

- Últtyq qauipsizdik komiyteti meni shaqyryp, «Shanyraqtan» eki adam jalghan qújattar jasap, jer satyp jýrgen kezderinde ústalghanyn aitty. Solargha maghan qarsy týsinik jazdyryp, meni «Shanyraqtaghy» jerding bәrin satqyzghan, halyqty biylikke qarsy qoyyp, bolashaqta revolusiya úiymdastyrmaq bolghan [adam etip] kórsetip, jalghan týsinik jazdyrtypty.
Ekeuine eshqanday shara qoldanbay, sotta bosatyp jiberdi. Bolashaqta sizben ainalysamyz degendey, menen alayaq jasaghysy keldi ghoy endi. Shyn mәninde biylik bizge sayasy jaghynan qysym kórsetip, sayasy júmyspen ainalysqan belsendilerdi janaghyday alayaqtyq qylmys jasady dep,

neshe týrli is-әreket jasady. Sol jóninen men qysym kórdim. Qolymda olardyng shaqyru qaghazy bar.

- Sizge qarsy qylmystyq is qozghaldy ma? Tergeu әreketteri, tergeu amaldary jasaldy ma?

- IYә, tergeu әreketteri jasaldy.

- Qay mekemede?
- Bizding Almaty qalasynyng ÚQK departamentinde jasaldy. Tergeu bólimi bar sonda. Sol tergeu bólimine qayta-qayta shaqyrdy meni. Onyng jasalu sebebi, kezinde Qytaygha jer berildi degen әreketterdi aitqanym boldy. Qazaqstanda barlyq mәseleni sheshetin preziydent, sondyqtan da jer beriletin bolsa, preziydentti ketiru kerek, referendum jasau kerek degen sózderdi aittym jinalystarda. Sol sózderden keyin ÚQK osy [sharany] shúghyl qoldana bastady.

AQSh-TAN SAYaSY BASPANA SÚRAUShYLAR

- Baghdat myrza, sonymnan taghy da biraz jigitter shetel asyp ketti degendi aittynyz. Eldi tastap shyghugha mәjbýr boldy deysiz. Sol jigitter turaly kenirek aityp berinizshi. Qansha azamat shyghyp ketti? Olardyng endi shetelde baspana alu mýmkindikteri qalay qarastyrylyp jatyr?
- Qazir eki jas jigit Qazaqstannan shyghyp ketti. Olardyng aty-jónin atamay-aq qoyayyn, sebebi Qazaqstanda tughan-tuystary qaldy ghoy. Olar әli sayasy baspanagha qújattaryn ótkizgen joq. Men ózim ótkizdim, jauabyn kýtip otyrmyn.
Odan basqa aqsaqaldar alqasynan eki adam ketti. Biraq olargha jasy kelgendikten viza bermey qoydy Qazaqstannan shyghugha. Olar әli viza alyp shyghugha әreket jasap jatyr. Al jastarymyzdan eki-ýsh adam kelgisi kelip jatyr. Biraq barlyghy Amerikanyng Qazaqstandaghy elshisine baylanysty. Qazir qiyndyq sol viza aluda bolyp túr.

- Nelikten siz dәl osy AQSh-qa bet týzediniz? Bayqauymsha, aghylshyn tilin jaqsy bilesiz. Nelikten Amerikany tandadynyz?
- Men, ókinishke qaray, aghylshynsha jaqsy bilmeymin. Aghylshyn tilin oqyp, shetelge baryp túram degen jospar mende bolghan joq. Otanymdy shyn sýietin últ patriotymyn. Álde de men tilge qaray moyyn búrghym kelip otyrgham joq. Ony jasyrmaymyn. Elime qaytam ba, elimning bolashaghyna aralasam ba dep jýrgen azamatpyn. Men Amerikany jastardyng aituy boyynsha tandadym. Biz Qazaqstanda otyrghanda aqyldastyq. Men, әriyne, Europagha barghym keldi, sebebi bizding biraz azamattarymyz Europada shoghyrlanghan.
Jasyratyny joq, bizding sheteldegi oppozisiya shashyrap jýr. Solardy biriktiruding әreketin jasasam degen, bir ýlken kýshke ainalsaq  degen oiym bolghan. Biraq jastarymyz Amerika demokratiyanyng bastalghan jeri, demokratiyanyng damyghan jeri dedi. Biz sol jerden óz kýshimizdi synap kórsek [dep úighardyq].

SOVETTIK ÚLT SAYaSATYNYN SARQYNShAGhY

- Baghdat myrza, siz әngimemizding basynda Qazaqstanda eki-ýsh jyl búryn bolghan birqatar últaralyq qaqtyghystardy zerttegeninizdi aittynyz. Sizding úiymdy osy qaqtyghystardyng tolqynynda payda boldy dep aitugha da bolatyn shyghar. Sol qaqtyghystardyng týp-tamyry nede?
- Onyng týp-tamyry mynada: qazir bizde shyn mәninde memleketqúraushy últ - qazaqtyng jaghdayyna biylik qaramay otyr. Bizding memleketting basqa memleketterdegi siyaqty últtyq sayasaty joq. Biz kópúltty memleketpiz, kópdindi memleketpiz degendi aityp jatyr. Onyng barlyghy jalghan. Biylikting oilap tauyp otyrghan oiynshyghy siyaqty.
Qazaqstan bir-aq últty memleket. Ol - qazaqtyng memleketi. Qazaqstan - qazaqtardyng Otany, ata-babasynan kele jatqan jeri. Sol memleketqúraushy qazaqtyng jaghdayy joq, óz elinde jýrip jetimning kýiin keshude.
Nege olay aityp otyrmyn? Sebebi, júmyssyz jýrgenderding bәri - qazaq, al kishigirim kәsiporyndar (bazar bolsyn, restoran bolsyn) - barlyghy ózge últtyng qolynda. Biylik sonday sayasat jasap qoyghan. Bazarda arba iyterip jýrgen de - qazaq, Seyfullin kóshesi boyynda júmyssyz jýrgen de - qazaq. Óitkeni qazaqtyng kóbi auyldyq jerding túrghyndary. Auyldyq jerde qazir júmys joq. Toz-tozyn shygharyp otyrghan - bizding biylik.

Sondyqtan qazaqtyng jaghdayy joq. Áleumettik jaghdayy nashar bolghandyqtan, osynday últaralyq qaqtyghystar shaghyp otyr. Basqa últ ókilderining jaghdayy jaqsy. Sondyqtan olar qazaqtargha qyr kórsetude. Oghan Shelektegi jaghday mysal bolady, "jer - senderdiki bolghanymen, biylik - bizdiki" degen...
Malovodnyidaghy sheshender "bizding jerge attap baspaysyndar, bizding jerge mal jaymaysyndar" depti. Atyraudaghy jaghdayda, sheteldikter "biz kelip senderge júmys berip jatyrmyz, biz myng dollar alsaq sender jýz dollar alasyndar" degen әngimeler aitqan.
Mayatastaghy (Shymkenttegi) oqighada "qazaqty bir qoy men bir bótelke araqqa satyp alugha bolady" dep basynghan. Áleumettik jaghdayy eng nashary - bizding qazaqtar. Múnyng bәri biylikting jýrgizip otyrghan sayasatynan.

- Baghdat myrza, keybir sarapshylar men qoghamdyq qayratkerler últtyq qaqtyghystardyng sebebin Qazaqstan biyligining sovettik modelide jýrgizip otyrghan últaralyq sayasatynan kóredi. Yaghni, sovettik modeli boyynsha, bir «agha últ» bolady, al qalghandary - sonyng tóniregine japa-tarmaghay jinalghan kishi últtar. Sonymen qatar, sarapshylardyng payymdauynsha, dәl osy sayasatty qazaq elindegi últtyq-demokratiyalyq úiymdar da qoldanatyn kórinedi.
Mine, siz de әngime barysynda aityp kettiniz "qazaqtar - memleketqúraushy halyq, al qalghandary - diaspora" dep. Al Batystaghy demokratiyalyq qoghamdarda últqa bólu degen sayasat qazirgi tanda joq. Siz óziniz Qazaqstandaghy últtyq-demokratiyalyq úiymdardyng sayasatynda osynday qarama-qayshylyqtardy bayqadynyz ba? Olar biylikti qazaqtardyng jaghdayyn jasamaydy dep synaydy da, biraq ózderi de sovettik modelige arqa sýieydi.
- Ony óte dúrys aityp otyrsyz, sebebi biz biylikti synap jýrmiz. Osynday bizding biylikting últtyq sayasaty joq. Biylikti synap jýrgen bizding oppozisiyanyng ózi de janaghy siz aitqan sovettik modelidi ústanady. Kópshilik bizde orystar, orys tildiler, sondyqtan biz oryssha sóileyik, tildi aita bermeyik dep mәseleni aitpay qorqaqtaydy. Sol sovettik jýieden qalghan qorqaqtyq bar.
Jasyratyny joq, iydeologiya sonday bolyp ketken, sony ústanyp otyr. Óz aramyzda til, jer, jәne últ mәseleleri jóninde aityp jatqanda, kóbinese últ patriottaryn osy mәseleni kótergeni ýshin ózimizding oppozisiya ókilderi "shuyldaqtar" dep at qoyypty. Bir jerge toghyspay jýrgeni sondyqtan bolar.

JALGhAN OPPOZISIYa

- Songhy kezderi últtyq demokratiyalyq úiymdargha qatysty bir syn aitylady. "Keybir últtyq patriottyq úiymdardy biylikting ózi qúrghan, sebebi júrtty basqa arnagha arnayy baghyttap, populistik úrandarmen naqty kýn tәrtibindegi demokratiyalyq mәselelerden búryp jibergisi keledi" degen pikir bar.
Mәselen, byltyr Qazaqstanda últ birligi doktrinasynyng talqylanyp, sonyng tónireginde biraz pikirtalas bolghan. Sol kezde de últtyq-demokratiyalyq úiymdargha qatysty syn aityldy, "olar júrtty adastyru ýshin qyzmet etedi" desti. Osynday syngha qalay qaraysyz?
- Búl synda aitylghan әr sózding óz astary bar. Oppozisiya ókilderi aityp jýrgen onday mәselesinde de shyndyq bar. Biraq olar janaghy kóterilgen mәsele jónindegi aitylghan syn emes, keybir qoghamdyq úiymdar jóninde aitylghan syn dep bilem. Sebebi osy últ patriottarymyz dep sanap jýrgen keybir qoghamdyq úiymdar, shyn mәninde biylik tarapynan qúrylghan, biylik tarapynan qarjylandyrylyp otyrady, aitylatyn mәseleni biylikpen kelisip otyrady. Oghan mening kózim jetti, sebebi sol biylikten qúrylghan qoghamdyq úiymdar bizding «El bolashaghy» úiymyna da nebir sózder aityp, halyq jauy dep ataymyz dep, jinalys jasady. Sonday әreketterdi kórdim.

Rasynda da, biylik tarapynan qúrylghan qoghamdyq úiymdar bar. Biraq ol qoghamdyq úiymdar últtyq mәseleni kóterip otyrghan joq. Olar bir ósip bara jatqan qoghamdyq úiym, bolmasa, shyn mәninde halyqtyq qoghamdyq úiymdardyng júmysyna kedergi jasap otyrghan qoghamdyq úiymdar.
Sony kórip otyryp, oppozisiya sony aityp otyrghan shyghar. Biraq, jasyratyny joq, bizding oppozisiya ókilderining key kezde biylikpen kelisimge kelip jýrgenderin biz de kórip jýrmiz.
Sondyqtan mende keybir kezde kóptegen oilar bolady: Qazaqstandaghy oppozisiyalyq kýshter shyn mәninde oppozisiyalyq kýshter me, әlde konstruktivtik biylikpen kelisip otyrghan, syrtqy memleketterge oppozisiya bar degen sóz ýshin qúrylyp otyrghan oppozisiya ma?

- Naqty mysaldardy aita ketseniz. Qazir syrtta jýrsiz, "syrt kóz - synshy" deydi ghoy...

- Men endi últtyq mәseleni kóterip jýrgendikten be, ketkeli beri sondaghy oppozisiya ókilderinen kómek súradym (qarjylay da, moralidik te kómek). Olardan eshqanday kómek joq. Al eger «Vremya» gazeti bolsyn, «Svoboda slova» bolsyn, әleumettik jaghdaydy jazyp jýrse de, myna últtyq mәseleni qozghamay jýrgen oppozisiyalyq jay jurnalist bolsa da, partiyanyng jay mýshesi bolsa da - búlar at salysyp kómekteser edi.

Hat jazyp, osylay shetelge ketip bara jatyr, shynymen búl oppozisiyalyq túghyrda bolghan, oppozisiyanyng qatarynda bolghan, kózqarasy sol oppozisiyalyq túrghyda dep kómekteser edi. Últtyq mәseleni kóterip jýrgendikten maghan kómek joq búlardan. Keyingi kezde «Nazarbaevsyz biylik» degendi qoyayyq degen edim, sol partiya liyderlerining auzynan shyqqan sózderdi estip, olardan kónilim qala bastady.

- Oppozisiyalyq úiymdardyng tarabynan da últtyq-demokratiyalyq úiymdargha aitylatyn uәj kóp. Mәselen, Qazaqstandaghy birqatar últtyq-demokratiyalyq úiymdar liyberaldyq qúndylyqtargha ashyqtan-ashyq qarsy shyghady. Ne bolmasa, batystyng demokratiyalyq qúndylyqtaryn synaydy, qabyldamaydy. Ózderining kýn tәrtibine eng aldymen tar auqymdaghy maqsattardy qoyady. Mәdeny nemese ekinshi dәrejeli últtyq maqsat qoyady. Al keng kólemdegi Qazaqstandaghy avtoritarlyq biylikting sipatyn aitqysy kelmeydi. Mysaly, «Qazaqgeyt» mәselesin aitpaydy, qozghamaydy. Demokratiyalyq túrghydan qaraghanda, últtyq demokratiyalyq úiymdardyng kótergen eng manyzdy mәselesi qanday?

- Óte dúrys aityp otyrsyz. Últtyq-patriottyq úiymbyz dep jýrgenderding ishinde bir-eki úiym shyn mәninde qazaqtyng әleumettik jaghdayyn aityp jýr. Biraq, olar Qazaqstan shenberinen shygha almay jýr. Basqa sheteldik últtyq úiymdarmen baylanystary joq.

Al qalghan úiymdar onday mәseleni kótermeydi. Janaghy mәdeniyet, salt-dәstýr, sonday kózqarasta jýrgeni ras. Últtyq úiymdar «Qazaqgeyt» siyaqty basqa da mәselelerdi kótermeydi. Men ol mәsele jónindegi kózqarasymdy telekanaldardan da aitqam kezinde. Mysaly, «Forbs» jurnalyna shyghyp jatqan bizding Qazaqstannyng azamattary jóninde de kózqarasymdy aityp jýrdim.
Biraq basqa últtyq qoghamdyq úiymdar onday mәselege kelgende, әriyne, biylik tarapynan qúrylghandaqtan, biylikpen aqyldasa otyryp, búl mәseleni aitpa degendikten aitpaydy olar.

QAZAQ EMIGRASIYaSY

- Baghdat myrza, sheteldegi qazaq oppozisiyasynyng qatary úlghayyp jatyr. Degenmen de, tәuelsiz Qazaqstannyng últtyq-demokratiyalyq úiymdarynyng jetekshileri búryn shetelge baspana izdep ketken emes. Osydan eki jyl búryn, últ-patrioty, sayasatker Hasen Qojahmet shetelden sayasy baspana súraymyn dep baspasóz maslihatyn ótkizdi, biraq ol jay sóz boldy da qaldy.
Endi últ-patriottarynyng qatarynan óziniz emigrasiyagha ketip, osynday eng alghashqy qadam jasap otyrsyz. Búryn tek liyberaldyq deuge keletin úiymdardyng basshylary, belsendileri elden ketip, syrttan sayasy baspana súraugha mәjbýr bolsa, endi últtyq-demokratiyalyq úiymdardyng basshylary ketip jatyr. Múnyng sony ne bolady dep oilaysyz? Shetelde jýrip qyzmetterinizdi jalghastyra alasyzdar ma?

- Biz júmysymyzdy jalghastyra beremiz. Qazaqstannan basqa jerde túratyn qazaqtarymyz da jetkilikti. Biz solarmen qarym-qatynas jasap, solardyng kózqarasyn bilip, olardy bir toptastyrghymyz keledi, sol jolda júmys istegimiz keledi.

Oghan qosa aldynda Qazaqstannan ketken bizding oppozisiya ókilderine júmylghan bir kýsh bolayyq degen úsynys aityp otyrmyz, birigemiz be dep otyrmyz. Birlik bar jerde tirlik bar deydi, sondyqtan birigip tirlik isteu kerek. Ol birlik bizding Qazaqstannyng manayynda boluy kerek.
Qazaqstannyng bolashaghyna aralasamyz dep otyrmyz. Qazaqstannan ketkende, shet memleketke kýn kóru ýshin, bolmasa әleumettik jaghdayymyzdy, túrmysymyzdy jaqsartu ýshin kelgenimiz joq. Qazaqstanda mýmkindik bolmaghandyqtan kelip otyrmyz. Biz Qazaqstannyng bolashaghy ýshin júmys isteuge keldik osy jerge.

- Baghdat myrza, súqbatynyzgha raqmet.

Baghdat Áripov – «El bolashaghy» úiymynyng jetekshisi. 1965 jyly Qyzylorda oblysy Shiyeli audanynda dýniyege kelgen. 1989 jyly Almaty halyq sharuashylyghy institutyn tәmamdaghan. Buhgalter bolyp júmys istegen, Qazaqstan ýkimeti kensesinde qyzmet atqarghan.

Sayasy qyzmetin 1999 jyly Patriottar partiyasynda bastaghan, odan song últ-patriottyq úiymdardyng qataryna qosylghan. «El bolashaghy» úiymynyng negizin qalaghandardyng biri.

 

19.10.2010

Erjan QARABEK

http://www.azattyq.org/content/Kazakhstan_baghdat_aripov_ngo_leader_seeks_political_asylum_in_us/2193695.html

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502