«Qytay biyligiúighyrlardyng últtyq bolmysyna balta shauyp jatyr» degen pikir qanshalyqty qisyndy? «Úighyr separatizmi» qaydan shyqty? Joq memleketting tuy Qazaqstanda jelbiregeni qalay? Memlekettik birtútastyghymyzgha iritki salatyn úrandardyng aityluyna nelikten beyjay qaraymyz? «Úighyrstan» halyqtyq partiyasyn qúrushylardyng maqsaty ne edi? Býgingi biylik últaralyq qarym-qatynastaghy kóshpeli tústardy jasyryp-jabumen, birjaqty maqtanumen jýrip, basty mәseleni syrt qaldyrghan joq pa? Osy jәne basqa da súraqtargha dýniyejýzilik úighyr qúryltayy tórayymynyng orynbasary, sayasattanushy Qaharman Qojamberdi qaytarghan jauapty nazarlarynyzgha úsynamyz.

BÁRINE QYTAY KINÁLI

- 250 jyldan asty. Úighyr últy Qytaymen arpalysyp keledi. «Úighyr mәselesinin» artynda Qytaydyng ÚQK túr. Qytaydyng maqsaty - qazaq pen úighyrdyng arasyna jik salu. Qazaqstandyq úighyrlar qytaydaghy qandastaryn azattyqqa ýndeydi-mis. Ondaghy shyndyqqa kóz jetkizu kerek. Mәselen, jazushy Qajyghúmar Shabdanúly seksendi alqymdady. Biraq әli ýiqamaqta otyr. Tarihy Otanyna jibermeydi. Nege? Óitkeni ol Qazaqstangha kóship kelse, Qytaydyng býkil sayasatyn pash etui mýmkin.

«Qytay biyligiúighyrlardyng últtyq bolmysyna balta shauyp jatyr» degen pikir qanshalyqty qisyndy? «Úighyr separatizmi» qaydan shyqty? Joq memleketting tuy Qazaqstanda jelbiregeni qalay? Memlekettik birtútastyghymyzgha iritki salatyn úrandardyng aityluyna nelikten beyjay qaraymyz? «Úighyrstan» halyqtyq partiyasyn qúrushylardyng maqsaty ne edi? Býgingi biylik últaralyq qarym-qatynastaghy kóshpeli tústardy jasyryp-jabumen, birjaqty maqtanumen jýrip, basty mәseleni syrt qaldyrghan joq pa? Osy jәne basqa da súraqtargha dýniyejýzilik úighyr qúryltayy tórayymynyng orynbasary, sayasattanushy Qaharman Qojamberdi qaytarghan jauapty nazarlarynyzgha úsynamyz.

BÁRINE QYTAY KINÁLI

- 250 jyldan asty. Úighyr últy Qytaymen arpalysyp keledi. «Úighyr mәselesinin» artynda Qytaydyng ÚQK túr. Qytaydyng maqsaty - qazaq pen úighyrdyng arasyna jik salu. Qazaqstandyq úighyrlar qytaydaghy qandastaryn azattyqqa ýndeydi-mis. Ondaghy shyndyqqa kóz jetkizu kerek. Mәselen, jazushy Qajyghúmar Shabdanúly seksendi alqymdady. Biraq әli ýiqamaqta otyr. Tarihy Otanyna jibermeydi. Nege? Óitkeni ol Qazaqstangha kóship kelse, Qytaydyng býkil sayasatyn pash etui mýmkin.

Dәl qazir úighyr últynyng taghdyry qyl ýstinde. Jar jaghasynda túr. Qytay iyterip ji­berse, odan keyin qozghala almaydy. Qytaydyng basty maqsaty - ózge últtardy týp-tamyrymen jong. Ásirese, týrki­tildi­lerding basyn biriktirmey, otarlau.

- Qajyghúmar aqsaqal týrmede otyrsa da, qaymyqpastan ómir shyndyghyn kitaptarynda jazdy. 6 kitaby Qazaqstanda jaryq kórdi. Ol kisiden endi Qytaygha keler zalal bola qoymas. Álginde qazaq pen úighyrdyng ortasyna jik salyp jýrgen Qytay dediniz...

- Iә solay. Qazaqstandaghy oqighalardyng kóbine Qytay yqpal etude. Áytpese, Almatynyng ózinde úighyr úighyrdy óltirgeni jóninde derek bar. Búl mәseleni sayasilandyrghan - Qy­tay. Tipti qajet deseniz, olardyng múnda arnayy iydeologtary júmys isteydi. Al gazette («Jas Alashta» - D.I. ) jazylghan materialdardyng maqsaty - basylymnyng taralymyn kóbeytu ghoy, ә.

- Joq. Biz onday maqsatty kózdemeymiz. Úighyr mәselesin­siz de oqyrmandar ýshin qyzghylyqty taqyryptar jetkilikti. Basty mәsele - separatizmge úryndyrmau. Qazaq eli, jeri - birtútas. Ony bólshekteuge, iritki salugha jol bermes ýshin, eger aramza pighyldar bolsa, ony der kezinde әshkerelep, júrtshylyqqa habarlau. Mәse­leni jasyryp-japqyzbay, ashyq talqygha salu - «Jas Alashtyn» paryzy. Aurudy jasyryp, asqyndyrugha bolmaydy. Biz Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigin oilaymyz.

- Zang qazir sizder jaqta emes qoy.

- Desek te, zannyng aty - zan.

- Basqasyn qoyghanda, bostan-bosqa aiyppúl salyp jýr­gen joq pa sizderge?

- Batyl basylymdy túqyrtu ýshin aiyppúl salyp jatsa, ol - basqa әngime. Aytynyzshy, eger Qytay kinәli bolsa, úighyr se­paratizmi degen sóz qaydan shyqty?

- Separatizm - Qytaydyng bizge (úighyr últyna - D.IY.) tan­ghan jalasy. «Úighyr separa­tizmi» joq. Al Qazaqstanda mýlde joq. Úighyr problemasyn kótergen - qazaqtardyng ózderi.

Separatizm degenimiz ne? Mәselen, orystar Qazaqstannyng bir oblysyn bólip alamyz dedi delik. Mine, búl - separatizm. Jalpy, separatizmge qar­symyn. Qazaqstan - mening Otanym. Osynda tudym, óstim. Al Shyghys Týrkistan - Úighyrstan - Shynjang Úighyr avtonomiyalyq aimaghy - tarihy Otanym.

1984 jyly Qytay avtonomiya turaly zang shygharghan. 67 baptan túrady. Qazir dәl osy zannyng 50 payyzyn joqqa shyghardy. Territoriyasyn saqtap qalghan. Úighyr avtonomiyasynyng bastyghy, yaghny әkimi úighyr últynan saylanady degendi qaldyrghan. Qazir úighyr otyr onda. Alayda biz ony satqyn deymiz. Qytay dýniyejýzine úighyr úl­tyn separatister dep kórse­tudi maqsat etken.

Áytkenmen, Qytaydy tyndamaytyndar bar. Búryn Dýniye­jý­zilik úighyr qúryltayyn kez-kelgen biylik janyna jolatpaytyn. Biraq keyinnen jaghday ózgerdi. Mәselen, qúryltaydyng tórayymy Rabiya Qadyr Shve­siya­nyng parlamentinde sóz sóiledi. Jenevada úighyr qúryltayynyng uәkili bayandama jasady. Demek, Europada úighyr se­pa­ratizmin moyyndamaydy. Óitkeni olar bizding mәselemizdi ekijaqty týsinedi. Birinshiden, adam qú­qyghy mәselesi dep. Ekinshiden, demokratiya joq dep. Eng aldymen, Qytay ózi shygharghan avtonomiya turaly zanyn tolyq oryndasyn.

QYTAYDYNG TÝSINIGINDE ÚIGhYR ÚLTY JOQ

- Qytay týsinigindegi úighyr separatizmi degenimiz ne sonda?

- 1759 jyldan beri Qytaydaghy úighyrlar eki jýzge juyq kóterilis jasady. Sonyng ishinde 13 ret jeniske jetti. Úighyrlardyng erkine salsa, enshisin alyp, bólek shyghatynyn Qytay jaqsy biledi. Tilin, últtyq dәstýrin qúrmettese, onyng bәrin separatizm dep baghalaydy. 2001 jyly oghan terrorizm degendi qosty. Qytaydyng týsiniginde úighyrlar últ emes. Qytaydyng bir bóligi ghana. Tipti qazir oqulyq shyghardy. Úighyrlarda tәuelsiz memleket bolmaghan dep. Biraq shyndyghynda, tәuelsiz el bolghan. Mәselen, Shyghys Týrkistan. Orta ghasyrda Yarkent handyghy.

- «Qytay biyligi úighyrlardyng últtyq bolmysyna balta shauyp jatyr» degen pikir qanshalyqty qisyndy?

- Birinshiden, til mәselesi. 2000 jyldan bastap Qytay avtonomiya zanyn búzyp, qostildi mektepting baghdarlamasyn jasady. Qytayda mektep ýshke bó­linedi. Bastauysh, tolyq emes orta jәne tolyq orta mektep. Baghdarlama boyynsha, bastauysh synyptar sabaqty tek qytay tilinde oqidy. Negizgi til - qytay tili. Ekinshi til - úighyr tili. Búghan úighyr últy týbegeyli qarsy. 2020 jyly Qytaydaghy barlyq mektep qytay tiline kóshu kerek degen maqsat bar olarda. Ekinshiden, 1949 jyly qytaylar Úighyrstandy («Shyghys Týrkistandy» - D.IY.) basyp kirgende, onda 261 myng qytay bolghan. Onyng jýz myngha juy­ghy әskeriyler edi. Dәl qazir 8,7 million qytay bar onda. Óit­keni ishki qytaylardy kóshi­ru mәselesi qolgha alyndy. Úi­ghyr tili joghalyp, qytaylandyru saya­saty jýrude. Ýshinshiden, qytay diplomy bolmasa júmys joq. Qazaq bolsyn, úighyr bolsyn joghary qyzmet jәne joq. Tórtinshiden, «bir otbasyna - bir bala sayasaty». 1989 jyly әr otbasynda auylda - 4 bala, qalada - 3 bala, keyin qalada - 2 bala, auylda - 3 baladan aspau kerek dedi. Dәl qazir bir otbasyna - bir bala. Odan artyq bolmaydy. Jýkti bolghan әielge qoldan týsik jasatady. Olardyng ekisining biri ómirden ótude. Onyng ýstine bir baladan artyq sәby dýniyege kelse, qú­jat bermeydi. Al qújatsyz mektepke almaydy. Júmysqa qabyldamaydy. Oghan qosa sa­lyq bar. Mәselen, búdan 2 jyl búryn dәl osy mәsele ýshin eki ret qozghalys boldy. Besinshiden, din mәselesi. Din - úighyrlardyng últ bolyp qaluyna úiytqy bolghan birden-bir qúral. Al Qytay dinnen bezdiru ýshin qoldan kelgenin istep baghuda. Din partiyanyn, ýkimetting qolynda.

Altynshydan, últtyq salt-dәstýrimizge shekteu qoyady. Saqal qoyghan, últtyq kiyim kiygen­derdi qayta tәrbiyeleydi. Kemsitu kóp. 3-4 úighyr birigip әngime­lespeydi. Bylaysha ait­qanda, otarshyldyq sayasat.

- Bir súhbatynyzda «Qytay biyligi bir ret referendum ótkizuge rúqsat berse, Dýniyejýzilik úighyr qúryltayynyng maqsaty oryndalady» depsiz. Siz­dinshe, búl referendum úighyr halqynyng basyndaghy bar mәseleni sheship bere ala ma?

- Eng aldymen, referendum turaly zang shygharu kerek. Áriy­ne, halyq qalauyn aitsa, mәsele sheshiledi. Biraq býgingi Qy­tayda referendum boluy mým­kin emes. Búghan jol bermeydi olar.

Búl tu úighyrlargha ruhany kýsh beredi

- Bizding esepteuimizshe, dýniye­jýzinde 20 milliongha juyq úighyr bar. Qytaydyng resmy statistikasy Shynjang audanyndaghy úighyrlardyng sany 10 millionnan asty deydi. Al Qazaqstandaghy úighyrdyng sany - 300 myngha juyq. 1991 jyly 200 mynnyng tónireginde edi. Úighyrlar Almaty oblysy jәne Almaty qalasynda kóp shoghyrlanghan.

- Qazaqstandaghy úighyr etnosynyng býgingi sayasiy-әleumettik kýii qanday?

- Jaqsy deuge bolady. Basqa respublikalargha qaraghanda, tipti jaqsy. Birinshiden, týrki tildes últtarmyz. Qazaqstanda taza úighyr tilinde 12 mektep bar. Jalpy, aralas mekteppen qosqanda - 61 mektep. 15 myng bala úighyr tilinde bilim alady. Almaty memlekettik uniyversiy­te­tinde últ tilderi deytin fakulitette úighyr tilinde oqityn toptar bar. Úighyr   tea­try, memleketting kómegimen «Uygyr avazi» gazeti shyghady. Dәuirde ghoy deymin, úighyr redaksiyasy bar, oqu­lyqtar, kitap­tar shygharatyn. Bir deputatymyz jәne Aqtóbe oblysy әkimining orynbasary qyzmetin atqaryp jýrgen bauyrymyz bar. Songhy statistika boyynsha, Qazaqstan hal­qynyng 3 payyzyn qúraymyz.

- «Jas Alash» redaksiyasyna úighyrlar kóp shoghyrlanghan Almaty oblysy, Úighyr audany, Tasqarasu auylynyng túrghyndarynan hat týsken edi. Onda «auyl túrghyny Adyljan Tohtahunov jeke kóliginde «Shyghys Týrkistannyn» tuyn jelbiretti. Shyghys Týrkistannyng tuy, eltanbasy úighyr aghayyndardyng kiyimderinde, kólikterinde ilinip jýr. Tipti әnúranymyzdyng sózi búzylyp, «Qazaqstanym» degenning ornyna «Úighyrstanym» deytin oqushylar bar. Qazaqstan jerinde nege múnday bassyzdyqqa jol berilude?» delingen. Búl bayraq - Shynjang Úighyr avtonomiyalyq audanynda túratyndardyng keybirining beyresmy rәmizine ainalghan, jarty ay men júldyz bezendirilgen myna tu bolatyn. Sayasattanushysyz ghoy. Qazaqstandaghy últaralyq tatulyqqa, birlikke, syilastyqqa múnyng zalaly tiyetinin, el qauipsizdigine núqsan keltiretinin bilersiz. Songhy kezde tek Tasqarasuda emes, Almaty qalasynyng ózinde múnday oqighalar jiyilep ketti. Múnyng astarynda qanday sayasat jatyr sonda?

- Eng aldymen, dәl osy tudyng tarihyn aitayyn. Búl tu 1933 jyly Qashqariyada payda boldy. «Shyghys Týrkistan» ýkimetining tuy. Osy tudyng astynda qazaq-úighyr kýresti. Qy­taygha qarsy kýres jasap, danqy shyqqan Ospan Islam, ataqty Ospan batyr boldy. Ol da osy tudy kótergen. 1951 jyly Ýrimjide halyqtyng aldynda oqqa úshty. Búl tu biz ýshin qasiyetti. 1944-49 jyldary 50 myngha juyq úighyrdyng qany tógildi, qaza tapty osy tu dep.

Bir memleketting tuy ekinshi memlekette resmy emes jiyndarda kó­terilse, týk te etpeydi. Ýkimet ýii syndy resmy mekemeler bolmasa, qazaq jerinde búl tudy kóterip jýru - qylmys emes. Al auylda kóteruding eshbir oghashtyghy joq. Búl tu úighyrlargha ruhany kýsh beredi. Azattyq ýshin kýres bolghanyn bil­diredi. Bile bilsek, búl tu ýshin myndaghan qazaq ta qanyn tókken. Tipti qazaqtyng tarihshylary qazaqtyng tarihyn zerttep bitirgen joq. Mәselen, 1930 jyldardaghy tarihty kóterip kórinizder­shi. Qanday tariyh? Onyng aldyndaghy tarih she? Mәselen, Han Kenesaryny alayyq. Dәl qazir professor Núrlan Ámireqúlov jýgirip jýr. Hannyng basy Mәskeude dep. Al ziyalylar typ-tynysh otyr. Bile bilsek, qazaqtyng eng myqty últ-azattyq qozghalysynyng liyderi, naghyz últshyl, memleketshil túlgha ol - Han Kene, Kenesary bolatyn.

RAShID ABDULBAKIYEV SAYaSY QATELIK JIBERDI

- Jaqynda Berik Bekjanov jәne Núrlan Ónerbaev bastaghan bir top parlament deputattary dabyl qaghyp, Qazaqstannyng rәmizderin syilamaghan azamattar zang jýzinde jauapqa tartyluy kerek dep premier-ministr K.Mәsimovting qúlaghyn týrdi. Qazaqstandaghy úighyr últynyng aqsaqaly retinde, Tasqarasudaghy myna tenteginizge Siz qanday jaza qoldanatyn ediniz?

- Ol tarihty bilmeydi de. Eger ony jazalasa, ol ýkimetke kek saqtap qa­lady. Tek tәrbie berip, týsindiru kerek. Múnda odan basqa eshtene de joq.

- Zandyq túrghydan alyp qarasaq...

- Meninshe, búl bayraqty kótergenge jaza qoldanatynday Qazaqstanda basqa zang joq. Negizi auylda kóteruding qajeti de joq edi. Bireu súrasa, kórsetsin. Mine, mynaday tu, әnúran bolghan dep. Onda basqa әn­gime. Múnyng bәri de nadandyqtyn, týsinbestikting saldary. Eger qúqyq qorghau oryndary múny zansyz dep tapsa, bitti. Istemender deymin jas­tar­gha. Biraq búl zansyz emes.

- Sizdinshe, qúqyqtyq memleket bolyp tabylatyn Qazaqstannyng eshbir zany beyresmy tudy kóteruge tyiym sala almay ma sonda?

- IYә.

- Estuimizshe, Qazaqstandaghy әrbir úighyr otbasynyng tórinde «Shyghys Týrkistannyn» tuy iluli túratyn kórinedi. Ol ol ma, key­bir úighyr últynyng ókilderi «manqa qazaq» dep qazaqtyng namysyna tiyip, kemsitetin kó­rinedi. Eger ras bolsa, búl as ber­genge tas laqtyrghannyng tirligi emes pe?

- Joq, múnday boluy mýmkin emes. Qaytalap aitamyn, múnyng artynda Qytay túr. Aytpaqshy, mynau ­da (Tasqarasuda kóterilgen tudyng suretin núsqap - D.IY.) - Qytaydyng tirligi. Mәselen, Qytayda osy bayraqty ústap jýrgen adamdy kórse qamaydy. Kem degende 10 jylgha sottaydy nemese ólim jazasyna kesip, atyp tas­taydy. Meyli ol qazaq bolsyn, úighyr bolsyn.

Jalpy, Qytay qazaqty shashynyng úshynan, barmaghynyng basyna deyin jaqsy biledi. Qytayda 1,5 million qazaq bar. Barlyghy qazaghym dep janyn bermeydi. Olardyng ishinde de satqyndar bar. Qytaygha júmys isteui mýmkin.

Al deputattar úighyrdyng tarihyn zerttep, tipti Ospan batyr dәl osy tudy kóterip túrghanda oqqa úsh­qanyn bilse, olar múnday mә­seleni parlamentte kótermeytin edi.

- Dәl qazir Qytayda búl tudy mýlde kótermeytin boldy ma?

- Mýlde kótermeydi. Basqasyn qo­yyp, mening atymdy ataghan adam 3 jylgha sottalady. Óitkeni Qytay úighyrdyng últshyldyghyn joghaltu ýshin baryn saluda. Al búl tu - simvol. Qazaqstandyq mәjilismen­der beyresmy tu kótergendi jazalau kerek dese, Qytay quanady.

- Habarynyz bar, Qazaqstan Respublikasynyng azamaty, Qazaqstan úighyr jastarynyng tóraghasy, Dýniyejýzilik úighyr qúryltayy bas hatshysynyng orynbasary Rashid Abdulbakiyev: «Jasasyn úighyr halqy! Úighyrlar­gha azattyq! Úighyrlargha erkindik! Úighyrlargha tәuel­sizdik!» dep úran tastady.  Búl úran qazaq jerinde, qazaq memleketinde jar salyndy. Sóitip, Qazaqstanda ómir sýrip jatqan úighyrlardyng qúlaghyn kóterdi. Sizdinshe, tóraghanyng týpki niyeti nede sonda? Qazaqstandaghy úighyr etnosyna tәuel­sizdik alyp berip, qazanyn bólip, enshisin almaq oiy bar ma?

- Jo-o-oq. Búl Qytaydaghy úighyrlargha qarata aitylghan sóz.

- Biraq qazaq jerinde aityldy. Onyng ýstine, sóilemning basynda «Qytaydaghy úighyrlargha» degen sóz joq.

- 5 shilde kýni Ýrimji oqigha­syn eske alu maqsatynda eki ay búryn respublikalyq úighyr mәdeny ortalyghyna hat jazyp, úsynys jasadym. «Dýniyejýzinde sheruler ótip, konferensiyalar úiymdastyryluda. Biz de bir shara ótkizeyik» dedim. Keyin Almaty qalasynyng әkimi shaqyrdy. «Ýrimjide oqqa úshqan úighyrlardyng sany eki myngha juyq. On myndaghan adam týrmede. Iz-týssiz ketkenderding sany bes myngha jaqyndaydy», - dedim. Jazyqsyzdan-jazyqsyz qúr­ban bolghandardyng aruaghyn qúrmettep as beruge kelisti. Rúqsat etti. 5 adamnan artyq eshkim sói­lemesin dep talap qoydy.

Ras, búl sóz aityldy. Biraq Qy­taydaghy úighyrlargha aityldy. Qazaqstan men Qyrghyzstanda ghana osylay as berildi. Qalghan elderde «Úighyr­lar­gha azattyq! Qytay Úighyrstannan shyghyp ket!» dep úran tastaldy, sheru ótti. 19 memle­kettegi Qytay elshili­gining aldynda.

Rashid Abdulbakiyevti tanimyn. Moyyndau kerek, ol sayasy qate ji­berdi. Búl jay sóz emes, әriyne. Mún­day kemshilikter bar. Ókinishti-aq. Biraq múnday úran búdan keyin aityluy mýmkin emes. Sebebi Dýniye­jýzilik úighyr qúryltayy: «Birin­shiden, terrorizmnen aulaqpyz. Ekinshiden, Orta Aziya­daghy týrik tildi memleketterde jasaytyn úighyrlar sol memle­ket­terding zandaryn eshqashan búzbaydy» deydi.

- Qazaqstandaghy úighyr etnosy búlay «bilmestikten» beyresmy tu kóterip, «bayqamay» úran tastay berse, Qazaqstanda últaralyq mәseleni ushyqtyryp jibermey me?

- Qazaqtar úighyr mәselesin jete týsin­beydi. Kenes Odaghy búl mәseleni jauyp tastady. Preziy­dentting býgingi baghyty jaqsy, әriyne. Qazaqstan shetelmen jaqsy qarym-qatynasta. Biraq úighyr mәselesin sheshude Qazaqstanda shekteu bar. Mәselen, Qytaydaghy úighyr mәselesin Qazaqstanda kóteruge bolmaydy. Óitkeni, Shanhay yntymaqtastyghyna kirgen elding biri - Qazaqstan. Týsinbestik boluy mýmkin. Jer, memleket - qazaqtiki. Búghan eshkimning talasy joq. Kerisinshe, Qazaqstannyng tasy órge domalasa quanamyz. Yaghny últtyq bolmysymyzdy saqtap qalugha ýmit. Salt-dәstýr, mәdeniyetimiz damidy.

QAZAQSTANDAGhY «ÚIGhYRSTAN»

- «Úighyrlardyng astyrtyn últtyq partiyasy bar. Qazaqstandaghy úighyrlar Shynjannan quat alady», - degen gu-gu әngime órship barady. Biluimizshe, 2002 jyly Shynjanda tәuelsiz Úighyrstan Respublikasyn qúrugha yqpal etu maqsatynda Qazaqstanda «Úighyrstan» halyqtyq partiyasyn qúrugha kýsh júmsaldy. Sol partiyanyng taghdyry ne boldy?

- IYә. Búl partiya ýshin sottaldym da. Qazir partiyany taratyp jiberdik. «Úighyrstan» Qazaqstannyng barlyq zang talaptaryna say qúryldy. Biraq Qytaymen Qazaqstan dostyq qarym-qatynasta. Sondyqtan bir elde ekinshi respublikanyng ýkimetine qarsy partiya, úiym qúrugha bolmaydy. Partiya bir jyl da júmys istegen joq. Qazir últtyq tatulyq, birlik turaly jastargha leksiya oqyp jýrmin. Óitkeni qazir úighyrlardyng kóbi sayasattan qashyp jýr.

- Partiyanyng atyn nege «Úighyrstan» dep atadynyz?

- Sayasatta obektivtik realizm boluy kerek. Mәselen, býginde Qazaqstan, Qyrghyzstan bar. Ne joq? Úighyrstan joq. Al Úighyrstan degenimiz ne? Territoriyasy 1, 7 million sharshy kilometr Shynjang Úighyr avtonomiyalyq aimaghy. Mine, dәl osy jer - Úighyrstannyng jeri. Ystambúlda aitady. Úighyrstan emes Shyghys Týrkistan dep atau kerek dep. Biraq Shyghys Týrkistan tarihta qaldy. Býgin kim bar? Qazaqstan bar. Barlyghy - stan.

- Biraq nege tәuelsiz Qazaqstanda «Úighyrstandy» qúrudy maqúl kórdiniz?

- Búghan Qazaqstannyng esh qatysy joq. Qytaygha qaratylghan әngime. Onyng ýstine, partiyanyng aty boluy kerek. Qajetti zannyng bәrin qaradym. Mәselen, «Sayasy partiyalar turaly» zandy. Búl ataugha esh qarsylyq joq onda. Biraq partiya mýshele­rining sany az boldy. Tir­key­miz dep jýrgende qatarymyz eki myngha jetti. Keyinnen qarsy maqalalar shyghyp, meni sottaghan son, adam sany siyredi. Partiya tirkeluge ýlgermedi.

- «Memleket - qazaqtiki, jer - úighyrdiki» degen sóz tirkesin qúlaghynyz shaldy ma?

- Búl dúrys emes, әriyne. Memleket te, jer de - qazaqtiki. Búghan talasugha úighyrdyng eshqanday qúqy­ghy joq. Jalpy, búl sóz tirkesin gazetten oqydym. Basy isteytin úighyr múndaydy aitpaydy. Óitkeni bizding óz jerimiz bar. 1,7 million sharshy kilometr. Qytaydyng ózi avtonom dep kesip bergen kezinde. Qazir biz qytay últyna emes, biyligine qarsymyz. Al Qazaqstanda úighyr tilinde eshqanday sayasy gazet joq. Bizding sayasy sóz sóileytin minberimiz de joq.

- Degenmen, «kezinde úighyr separatizmi kýnnen-kýnge asqyndap barady. Olar Qytaydyng Shynjang Úighyr avtonomiyalyq aimaghynda tәuelsiz Úighyrstandy qúrudy maqsat etude. Keleshekte búl memleketting aimaghyna Almaty oblysyndaghy Shelek audany men Qyrghyzstannyng shyghys audandaryn qospaq», - degen qaueset tarady. Tipti qazaqstandyq úighyrlardyng keybirining qolynda, úyaly telefonynda arnayy karta bar ekenin, onda territoriyasy bólinbeytin Qazaqstannyng jeri de kirgenin kórdik. Aytynyzshy, Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigine tikeley qatysty múnday әreketti qalay týsinuimiz kerek?

- Múnday maqsat joq. Mәselen, úighyr últyna uәkildik birden-bir úiym bar. Ol - Dýniyejýzilik úighyr qúryltayy. Onda múnday mәsele kóterilgen emes. Úighyrlargha jer mәselesi kerek te emes. Óz jeri bar. Siz aitqan karta joq. Keri­sinshe, 1975 jyldary Qytay karta shyghardy. Kenes Odaghynyng 1,5 million sharshy kilometr jeri Qytaydiki dep. Onyng ishinde qazaqtyng da jeri bar. Osy karta Qytayda býginge deyin saqtauly. Dәl qazir Qytayda úighyr kartasyn shygharmaq bylay túrsyn, óz oqulyghyn ózi jazbaydy. Oqulyqtyng bәri qytayshadan úighyrshagha audarylady. Últtyq bilim degen mýlde joq. Ondaghy qazaqtyng da kýii - osy.

«QAZAQSTANDA 130 ÚLT EMES, 10 ShAQTY ÚLT BAR»

- Tasqarasu auylynyng túrghyny Ermek Kerimqúlov bylay degen-di: «Mәselen, Malovodnyidy alyp qaranyz. Sheshen men qazaq jigit­teri tóbelesti. Shesheni kinәli bolsa da, qazaghym sottaldy. Shelekti alynyz. Úighyr men qazaq jastary qaqtyghysty. Qazaghy sottaldy. Úighyrdyng bireui de isti bolghan joq. Malybaydy alyp qaranyz. Onda da qazaqtyng balasy sottaldy. Preziydentting saya­satynda 130 últ bar. Sol sayasat qazaqty basqa últtyng ayaghynyng astyna jyghyp berude». Búl pikirmen kelisesiz be?

- Biluimshe, úighyr jigitteri de sottaldy sonda. Kóp últty memle­ketpiz. Preziydentting sayasaty myqty. Belgili dәrejede tarazyny teng ústaydy. Qúqyq qorghau oryndary da zangha sýienedi. Qaytalap aitamyn, bolghan jәne bolyp jatqan oqighalardyng artynda Qytay túr. Molovodnyidaghy anyq. Tasqarasudy da tekserse shyghady. Kim úiymdastyrghan, qaydan kelgen tu ekeni anyqtalady.

«Qazaqty basqa últtyng ayaghy­nyng astyna jyghyp berude» degen jón emes. Mәselen, Qazaqstanda biylikting 90 payyzy qazaqtyng qolynda.

Qazaq pen úighyr dostyghyn qoldaymyn. Songhy eki aidyng ishinde 3 aralas toyda boldym. Ekeuinde qa­zaqtyng jigitteri úighyrdyng qyzyn aldy. Basqalargha qaraghanda, qazaq pen úighyrdyng salt-dәstýri, menta­liyteti úqsas negizi.

- Úighyr últynyng janashyry retinde aralas nekege kózqarasynyz qanday? Aralas neke últtyq bolmysqa keri әserin tiygizbey me?

- Shyghu tegimiz, dinimiz bir. Eger dini basqa bolsa qarsy bolatyn edim. Mәselen, oryspen otau qúrsa. Qyzym qazaqqa túrmysqa shyqty. Qúdam keybir úighyrlardan on ese artyq.

- Almaty oblysy, Úighyr audanynyng әkimi Kongmchan Omarov әkim emes, azamat retinde audan atyn ózgertu jóninde óz pikirin bylay dep aitqan-dy: «Meninshe, últtyng atyn audangha beruding keregi joq. Audan bolsyn, eldimeken bolsyn. Ataudy últqa tireuding qajeti joq. Basqa tarihy nemese jer, tabighat atauyn alghan jón. Qazaqstanda 130 últ bar. Árqaysysy bir audannyn, ne auyldyng atyn alsa, kórpeni әr jaqtan tartqanday bolady». Sizdinshe, Úighyr audanynyng atyn ózgertu dúrys pa, búrys pa?

- Prinsiptik jaqtan dúrys. Biraq basqa jaghy da bar. Audan 1939 jyly Úighyr dep ataldy. Búl - tarihy shyndyq. Songhy 70 jyldyng ishinde úighyrlarda «bizding audan» degen týsinik qalyptasty. Al ony birden auystyrsa, tartyp aldy degen pikir payda bolady. Ekinshiden, ekonomikalyq shyghyn. Estuimshe, bir audannyng atyn ózgertu ýshin 10 millionnan astam qarjy kerek. Osy eki sebepti oilasaq, audandy auystyrmaghan jón. Onyng ýstine, mәselen, býgin Petropavldyng atauy ózgerse búl qazaqqa ne beredi? Eger búl mәsele 20 jyldan keyin kóterilse, eshkim lәm-mim demeydi. Sondyqtan bir kýnde Úighyr audanynyng atyn ózgertuge qarsymyn. Biraq, týbinde ózgeruine dauym joq.

Omarov dúrys aitqan. Ataudy últqa tireuding qajeti joq. Kópúlt degen sózge anyqtama kirgizeyik. Negizi, Qazaqstanda 10 shaqty últ bar. Mәselen, Aughanstannan aughandar qashyp keldi. Bir últ dep qosyp qoydyq. Sol on últqa da audan atyn beruge bolmaydy. Dese de, dәl qazir qala, audan atyn auystyru qiyn. Óitkeni memleket endi ayaghynan túryp jatyr. Úighyr audanynyng túrghyndary kóshege shyqpauy mýmkin, al Petropavlda orystar kóterilui әbden mýmkin. Múnyng keregi bar ma? Joq.

Negizi, dýniyejýzi boyynsha últ mәselesi - óte nәzik mәsele. Mәselen, qyrghyz ben ózbek últy qanday tatu edi? Býginde ne boldy? Estuim­she, jýz myndaghan ózbek aua kó­ship­ti. Barlyq mәsele týsinbestik­ten bolyp túr.

- Týsinistikti qazaqtar basqalardan kýtedi. «Orystar Petropavldy, úighyrlar Úighyr audanyn ózgertu kerek. Biz memleketqúrushy últtyng zandy talabynyng oryndaluyna kedergi keltirmeyik» desinshi. Qazaqtyng endi búrynghyday jaltaqtay bergisi kelmeytinin týsinbeu - aghattyq. Al aghattyq - arandatudan da qauipti. Ashyq әngimenizge raqmet.

Ángimelesken -  Dilara ISA

«Jas Alash» gazeti