Otyz segizinshi qara sózding múraty
«Saharada ómir keship jýrgen qazaq balalary ýsh týrli jolda bolady. Birinshisi: jasynan bir auyz ghylym oqymaghan, әlipti tayaq dep bilmeytin, aiuan sekildi iship-jep, mal baghyp, ósek andyp, aitugha auyz shoshityn neshe týrli búzyq minezdilermen qaranghylyqta kýnin ótkizip barady. Ekinshisi - búrynghy ayan molda, nadan qoja-ishandardyng jolymen ketip, atsang oq, aitsa sóz ótpeytin milaryn shatastyrghan qiyaly bolady. Búl eki týrli dertke mýptala-kiriptar bolghan tuysqandarymyzdyng dauasyna rahmeti mol Alla ózi meyirbanshylyq qylmasa, basqa tәuipterding qolynan kelmeytindigi kónilinde oiy bolghan әrkimge kýn sekildi әshkere bolsa kerek. Ýshinshisi - bizder... »
Súltanmahmút. «Zarlandym» 1913 jyl
«...Ybyray marqúmlardyng sózi - bir qúrylghan tez. Árkim ózin-ózi sol tezge salsa, týzelse kerek».
Mәshhýr Jýsip, 1914 jyl
Súltanmahmúttyng bir ghasyr búrynghy zary. Abaydyng qaytqanyna - toghyz jyl. Abay zamany, shynymen, tauqymeti kóp, taghdyr-talayy qiyn, qaranghy, shyrghalang zaman edi. Qazir de basqa elden oza shauyp alysqa úzaghan joqpyz, jer moyyny qashyqqa kete alghan joqpyz. Jaghday - auyr, mәsele - kýrdeli. Senim men tanym bir-birinen alshaq, jer men kóktey, kýn men týndey, arasynda shytyrman jol, adasqaq oy kóp. Qadap aitsaq, keshegi taqyryp, jauyr bolghan әngime.
«Saharada ómir keship jýrgen qazaq balalary ýsh týrli jolda bolady. Birinshisi: jasynan bir auyz ghylym oqymaghan, әlipti tayaq dep bilmeytin, aiuan sekildi iship-jep, mal baghyp, ósek andyp, aitugha auyz shoshityn neshe týrli búzyq minezdilermen qaranghylyqta kýnin ótkizip barady. Ekinshisi - búrynghy ayan molda, nadan qoja-ishandardyng jolymen ketip, atsang oq, aitsa sóz ótpeytin milaryn shatastyrghan qiyaly bolady. Búl eki týrli dertke mýptala-kiriptar bolghan tuysqandarymyzdyng dauasyna rahmeti mol Alla ózi meyirbanshylyq qylmasa, basqa tәuipterding qolynan kelmeytindigi kónilinde oiy bolghan әrkimge kýn sekildi әshkere bolsa kerek. Ýshinshisi - bizder... »
Súltanmahmút. «Zarlandym» 1913 jyl
«...Ybyray marqúmlardyng sózi - bir qúrylghan tez. Árkim ózin-ózi sol tezge salsa, týzelse kerek».
Mәshhýr Jýsip, 1914 jyl
Súltanmahmúttyng bir ghasyr búrynghy zary. Abaydyng qaytqanyna - toghyz jyl. Abay zamany, shynymen, tauqymeti kóp, taghdyr-talayy qiyn, qaranghy, shyrghalang zaman edi. Qazir de basqa elden oza shauyp alysqa úzaghan joqpyz, jer moyyny qashyqqa kete alghan joqpyz. Jaghday - auyr, mәsele - kýrdeli. Senim men tanym bir-birinen alshaq, jer men kóktey, kýn men týndey, arasynda shytyrman jol, adasqaq oy kóp. Qadap aitsaq, keshegi taqyryp, jauyr bolghan әngime.
Jauap izdep - kózi joq bolsa da bar qazaqtan tiri - sol hakim Abaygha jýginemiz.
Abaydyng joly, ol tәrbiylegen úrpaq, qalyptastyrghan orta - qazaq qoghamyndaghy erekshe bir alabóten institut. Basqasyn aitpaghanda, Shәkәrim men Múhtar - sol instituttyng týlegi. Alashorda ýkimetin qúryp, sol eldik jolynda, azattyq jolynda ólimge basyn tikken úrpaqqa Abaydyng yqpaly zor bolghanyna kýmәn joq, dәleli - Abay ólenderining alghashqy jinaghyn Peterborda shygharugha Álihan Bókeyhannyng at salysqany jәne nasihattaghany aita keter jayt, Álihannyn Túzqaladaghy tútqyndalu hattamasynda onyng dýniye-mýlkining ishinde Abaydyng sol atalmysh jinaghy kórsetilgen. Taghy da bir dәlelin Ahmet Baytúrsynnyng «Qazaqtyng bas aqyny» degen maqalasynan bayqaymyz. Semeyding «Alashordanyn» astanasy boluynda da sol Abay atamyzdyng әseri boldy desek artyq aitqandyghymyz emes.
Elge jany ashyp, berisi «qazaqqa kýzetshi bolu» maqsatynda, әrisi «adamzattyng bәrin bauyrym» dep sýng ýshin, әueli shynayy iman kerek eken. Kәmil imangha jetu jolyn pendege jetkizu - «38 qara sóz» - «Ghaqliat-tasdiqattyn» múraty edi.
Hakim Abaydyn ýsh bilim bastaularynyng bireui әri biregeyi Qúran men hadister jәne shyghys arab - parsy músylman әdebiyetteri ekeni belgili.
«Ghaqliat-tasdiqat» o basta «Qara sózderden» bólek bolghan, ol tipti kezinde Abay auylynda úzatylghan qyzdardyng dýniye-mýlkine qosylyp berilip te otyrghan. Qazirgi biz biletin «Qara sózderdin» ret sandary bastapqyda basqasha bolghandyghy, Kenes ýkimeti túsynda «Ghaqliat-tasdiqat» diny traktat bolghandyqtan senzuradan ótkizu maqsatynda «Qara sózderdin» qúramyna engizilgeni belgili.
Ángime «Ghaqliat-tasdiqat» jayynda bolghandyqtan, Qúran men hadisterge siltemeler jasap otyramyz. Múhammed, oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn, hadiysinde: «Mening eng jaqsy izbasarlarym - menmen jýrgender, odan keyingi úrpaq (at-tabi'un) jәne odan keyingi úrpaq (atba'u at-tabi'iyn)» degen.
Atap aitatyn jayt - Abaydyng búl enbegining Imam Aghzam atanghan Núghman ibn Sәbit Ábu Hanifanyng (699-767 jj.; hidjra boyynsha 80-150 jj.) «Ál Fiykh әl Akbar» enbegimen úshtasyp, sabaqtasyp jatuy. Ábu Hanifa Kufada tuyp, sonda diny ozyq bilim alghan. Ábu Hanifany bireuler at-tabi'ungha, al keybireuler atba'u at-tabi'iyngha jatqyzady.
Taghy bir qyzyq jayt - ataqty hadister jinaqtaushy imam Búhariyding әkesi Ismaiyl Abdulla b. Mubarak jәne Hammad b. Zaydtardan bilim alghan, al olar Ábu Hanifadan sauat ashqan. Imam Búhary ústaz sanaghan qyryq sheyh - Ábu Hanifanyng shәkirtteri.
Osy «Qara sózdegi» esimi keltirilgen adamdar jayynda kishkene týsinik: «Ghasharan mýbashәrәdan qaziret Ghosman, Ghabdurahman bin Ghauf ua Saghid bin Ábudqas ýlken baylar edi».
Ál asharatul mubashirin - Payghambarymyzdyn, oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn, kózi tiri kezinde on adamgha ólgen song júmaqqa baratyndyghyna kepildik berilgendigin bildiredi. Abay atap ótken adamdar: Qaziret Osman haliyf, Abdurahman bin Auf jәne Sad ibn Aby Uaqqas.
Jalpy, oily adamzattyn, onyng ishinde músylman balasynyng ózine qoyatyn saualy: men qaydan keldim, kimmin, qayda baramyn. Búl súraqtardyng jauabyn Qúdaydan tys izdegenning - bәri bolmasa da - kópshiligi esinen adasqany mәlim (mysaly, Nisshe).
Taghy bir, sanaly adam payda bolghaly bergi súraq - materialdyq әlem jaralghan ba, әlde óz betimen o bastan bar ma edi. Uaqyt pen kenistik degen týsinikter jәne olardyng ólshemi - aqyl iyesi adamnyng ózine qatysty týsinik, uaqyttyng ólshem birlikteri aspan denelerimen tikeley, tyghyz baylanysty. Ol Kýn jýiesine tanuly, kýntizbeler Kýnning ne Aydyng qozghalysyna negizdelgen. Qazirgi ghylym ghalamnyng 13,7 mlrd jyl búryn bir nýktening alapat jarylysynan jaralghandyghyn dәleldep otyr. Búl jarylystan búrynghy uaqyt pen kenistikting adam ýshin ólshemi de, maghynasy da joq, óitkeni adamgha týsinikti kóriner, seziler fizikalyq әlem joq.
Jalpylap alghanda, diny tanymdaghy qalyptasqan metodologiya: Qúday - Sebep - Ghalam. Ghalamnyng jaraluyna Qúday sebepshi. Jaratushy әrqashanda bolghan jәne Ol - ghalamdy Jaratushy.
Abay osy «Qara sózinde» Jaratushyny azaly ham әbady dep keltiredi, kitaptarda basylghanday әdabiy emes. (kitaptardan kóshirilgende jiberilgen qate dep oilaymyz, azaly - ejelgi, әbady - sheksizdik. Osy arada Abay tilining sózdigin qayta qarap shyghu kerek ekenin aitugha mәjbýrmiz, mysaly, «Jiyrma besinshi sózdegi» «dar ul harab» - degen úghymnyng negizgi maghynasy aitylyp jýrgendey «soghys», «qauipti» emes - «dinsiz, kәpir biylegen jer» degen maghynada, «dar ul islam» degen qarsy maghynaly sóz bar. Abay qazaqtyng bodan, otardaghy el ekenin aitqysy kelgenin bayqaymyz). Búl qos termin diny filosofiyalyq әdebiyette kezdesedi, mysaly - Ábu Hanifanyng Ál Fikh әl Akbar kitabynda, týsinigi: bizge deyin bolghan, bizden de keyin bolady, matematikalyq terminmen aitsaq, teris sheksizdikten nólge deyin jәne nólden ong sheksizdikke deyin. Nólde - biz túrmyz.
Adam kim degen saual adamnyng jany jayynda súraq tughyzady, oghan kelesi ayattar jauap beredi:
«(Múhammed, oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn,) olar senen (ruh) jan turaly súraydy: Ol Rabbymnyng әmirinen. Senderge óte az mәlimet berildi de» (17:85)
«Sonday-aq, mening ishimdegini Sen bilesin, men Senikin bilmeymin. Sen shynayy týrde kómesterdi Tolyq Bilushisin» deydi.» (5:116)
Búdan adamzattyng ózining jany turaly bilimining nege az ekendigining sebebin týsinuge bolady. Yaghni, adamnyng aqylyna ózining janyn tanu onay emes. Onyng sebebi, eger adamgha óz ruhyn tanugha onay mýmkindik berilse, adam ózining kim ekenin anyq bilip «men men menikin aiyryp», ruhtyng mәngiligin týsinip, adamda tandau qalmas edi. Adamnyng údayy tezde, synaqta boluynyng sebebi osy dep shamalaymyz.
Al ózin tanymaghan basqany tany ala ma? Áriyne, joq, al ózin tanyghan, ne tanyghysy kelgen adam ózin Jaratushy - Allany izdeydi, Abay aitqanda «Týp iyesin kóksemey bola ma eken?».
Jaratushynyng jaratylyspen qarym-qatynasy Qúranda postulat dengeyine shyqqan konsepsiya. Alla absolutti transsendentti - «Oghan úqsaytyn eshtene joq», «Kózder Oghan jete almaydy» (6:103), sonymen qatar Qúran ayattarynda Allanyng әlemge degen immanenttigi keltirilgen. «Ol adamgha kýre tamyrynan da jaqyn» jәne "Ýsh kisi sybyrlassa, sóz joq, tórtinshisi, әlbette, besting altynshysy - Alla. Taghy búlardan az, ya kóp tipti qayda bolsa da, әriyne, Ol olarmen birge bolady". (58:7)
Allanyng transsendenttiligi men immanenttilgining qatar keluin qarapayym mysalmen týsindirip kóreyik:
«Sol uaqytta Rabbyng perishtelerge: "Men balshyqtan bir adam jaratamyn" degen» (38:71)
«Qashan ony jasap, oghan Ruhymnan ýrlegen sәtte, oghan sәjdege jyghylyndar" (delindi.)» (38:72)
Adamnyng jany men tәni, Abaysha aitqanda, «men» men «meniki» jәne olardyng ara-qatynasy jóninde: tәn jangha fizikalyq әlemdegi qúral bolyp qyzmet etedi, yaghny «synaq kostumi». Jannyng tәnnen tys bola alatyndyghy myna ayattan belgili: «Óler uaqytta jandy Alla alady. Sonday-aq, ólmegenderding janyn úiqyda alady. (Sezim qabiletteri toqtaydy.) Sosyn óluine ýkim berilgenderdikin toqtatady da basqalardykin belgili bir merzimge deyin jiberedi. Sóz joq, múnda týsinetin elge ghibrattar bar». (39:42)
Tiri adamnyng denesinde janynyng bar ekendigine kýmәniniz joq, biraq ol jan qayda túr dep, dóp basyp aita almaysyz.
Sol siyaqty Alla da, siz tap basyp aita almaghanynyzben, Ol ghalamnyng bar jerinde jәne ghalamnan tys kez kelgen nýktede bar. Al ghalam - fizikalyq әlemdegi bizge Onyng úlylyghyn dәleldeytin qúral, Abaysha aitqanda, «kólenkesi» ghana.
«Inna Allaha uasiy'yn 'alimun». 2:115
Týsinigi «Shynymen Alla bar jerde bar bәrin tolyq bilushi».
Búl ayattaghy «uasiy'- عساو» sózi «bar jerde bar», «vezdesushiy» degen maghyna bildiredi.
Búl mәselege Abay terenirek barghanyn myna tómendegi shygharmalarynan kóremiz.
«Otyz segizinshi qara sózinde» Abay «Ghalam Alla taghalanyng ishinde», - dey otyryp, ózining bir shumaghynda bylay deydi:
«Meken bergen halyq qylghan Ol Lә mәkan,
Týp iyesin kóksemey bola ma eken?
Jәne oghan qaytpaqsyng ony oilamay,
Basqa maqsat aqylgha tola ma eken?!»
Lә mәkәn, yaghny Alla adamdy jaratyp meken bergenimen Ózi mekensiz ekenin aityp otyr.
Allanyng adamgha transendenttiligi men immanenttiligining qatar bolu mәselesin Mutakallimder (mutazilitter) Allanyng Qúrandaghy sipattary arqyly sheshti. Dәstýrdi Asharitter jalghastyrdy. Asharitterding aituynda "sipattar - Alla emes jәne Odan tys ta emes".
Osy jerde «38- shi qara sózdi» qarastyrghanda, Abaydyng tómendegi óleninen ainalyp kete almaymyz. Olar bir uaqytta jәne bir taqyrypta jazylghan.
Aqylgha syimas ol Alla,
Taghriypqa tilim qysqa, ah!
Barlyghyna shýbәsiz,
Nege mәujýt ol kuә.
Aqyl men hauas barlyghyn
Bilmeydýr jýrek, sezedi-dýr,
Mútәkәllimin mantikiyn
Beker bosqa ezedi-dýr.
Osyndaghy mútakәllimin men mantikinder kimder jәne olar neni «ezedi» degen súraqqa jauap berip kóreyik. VII ghasyrda arabtar Irakty, Siriyany jәne Mysyrdy jaulap alghanda, ol jerlerdegi týrli ghylymy ortalyqtarda grek ghylymy men filosofiyasy oqytylatyn, zertteletin jәne dәripteletin. Alghashynda astronomiya men medisina ghylymdary ghana músylmandardy qyzyqtyrghanymen, keyinnen filosofiya da músylman oishyldary nazaryna týsip, qajetti ilimge ainaldy. Filosofiyalyq traktattar arabshagha VIII ghasyrda birdi-ekili tәrjimalanyp, IX-ghasyrda kóptep audaryla bastady. Búl óz kezeginde IX-ghasyrdyng ortasynda «ellindengen» dintanushylardyng - mutazilitterding shyghuyna sebep boldy. Mutazilizm - aqyl-oygha shekten tys sýienip, ony jan-jaqty qoldanghan ilim. Sondyqtan da, fiylosofiya, logika (mantyq) qaghidalaryna qayshy ayat pen hadisterge basqa maghyna berip, mәnin astarlaytyn. Olardyng әdis-amaldary aldynda - aldymen aqyl jýredi. Adamzattyng bar beyneti, bar prolemasy - adam ózin Qúdaydan aqyldymyn dep esepteuinen tuyndaydy. «Ezgen» jerleri osynda. Búl ilimning jalpylama aty - Ilim әl Kәlam, Kәlam ilimi. Mutazilizmmen Asharizm - eki ýlken mektebi.
Atap ótetin jayt - imam Ál Ghazaly mutazilittik baghytty - kәlamdy spekulyativtik din ilimi dep tanyghan. Búl jerde imam Ál Ghazaly men Abay kózqarastarynyng úshtasyp jatqandyghyn angharugha bolady.
Kәlam ilimining eki baghyty bar: Jәlil әl Kәlam jәne Dakik әl Kәlam.
Jәlil әl Kәlam - Jaratushynyng sipattary, ólgennen song tirilu siyaqty t.b. mәselelerdi kóteredi.
Dakik әl Kәlam - Naturaldyq filosofiyanyng mәselelerin pysyqtaydy: jaratylys nemese әlemning mәngiligi, kenistik, uaqyt, qozghalys, materiya jayyn qozghaydy.
Sunnittik dәstýrli din mutazilitterdi «eretiyk» dep tanyp, olardyng ornyn asharitter basty, olar mutazilitterding dәleldeu metodologiyasyn sunnittik diny doktrinany negizdeuge, qorghaugha qoldandy. Asharitter mutazilitterge qarsy kýresu ýshin Qúran men hadisterge qosymsha etip fiylosofiya men logika tәsilin keninen paydalanghany ras.
Jalpy alghanda, osy «Qara sózde» aitylatyn Allanyng sipattary sol Allanyng kórkem 99 atynan bastau alady. Jәne Allanyng 99 kórkem aty sinonimizmnen ada dep qabyldanghan, yaghny birin-biri qaytalamaydy.
«38- qara sózde» keltirilgen, segiz subutiya sipat orta ghasyrlardan jogharyda aitylghan mutakallimder men asharitterden beri ózgermey kelgen. Asharitterde - jeti, Maturidterde - segiz. Asharitter «Tәkiyn» men «Qúdiretti» biriktirgen. Subutiya degen sózding maghynasy «túraqty, bekitilgen», qazaq tilindegi «sәbiyt», «sabyt» degen sózderding týbiri. Taghy bir atauy «Sifaty kamalia» - «minsiz», «kemel» degen maghynada. Alla - minsiz. Minsizding sipaty da minsiz bolmaq.
Búl arada nege jeti nemese segiz sipat degen súraq tuady. Búghan Ál Ghazaly ózining «Allanyng 99 kórkem aty» degen kitabynda jeti sipatty aita kelip, tek osy sipattar ghana Allanyng Tәnirligin anyqtaydy degen. Jeteu bolghany - «Alla ózi Bir bolghandyqtan taq nәrseni jaqsy kóredi», - deydi Ál Ghazaliy.
«Biz Alla taghala «bir» deymiz, «bar» deymiz, ol «bir» demeklik te - aqylymyzgha úghymnyng bir tiyanaghy ýshin aitylghan sóz. Bolmasa ol «bir» demeklik te Alla taghalagha layyqty kelmeydi.» Búl oidy da Ábu Hanifanyng jogharyda keltirilgen enbeginen kóre alamyz.
Abaydyng Allany tanudaghy osy «Qara sózdegi» tújyrymy:
«Mýsilim bolu ýshin zәredey ghana ólsheuli pendening sipattaryn Úly Allanyng ólsheuge simaytyn Úly sipatyna ertu, onysy Allanyng ol sipattaryn bilgen adam sonday sipattardyng zәredey bóligin óz boyynan tapsa imany kәmil bolady».
Búl jerde oqyrmandy dýdamal qylatyn nege Allagha úqsau kerek degen súraq tuady. Óitkeni Qúranda aitylghanday "Oghan úqsaytyn eshtene joq", «Kózder Oghan jete almaydy».
Abay: «Allagha úqsay alamyn ba dep, nadandyqpen jiyirkenbe, úqsamaq - dәl birdeylik daghuasymen emes, sonyng sonynda bolmaq», - deydi.
Áriyne, búl jerde adamzatqa ústaz retinde Jaratushy payghambarlar jiberip otyrghanyn eske ala otyryp aitamyz.
Bir qaraghanda «Bog sozdal cheloveka po svoemu obrazu y podobii» degen hristiandyq týsinikten alys ketpegen siyaqty bolyp kórinui mýmkin.
Ál Ghazaly obektilerdi jansyz, jandygha bóledi de, jandylardyng ózin ýsh topqa bóledi. Perishteler toby, adamdar toby jәne januarlar toby. Búlardyng ishinde perishteler fizikalyq denesiz, olarda alys - jaqyn degen týsinik joq, jandy jaratylystyng ishindegi eng jogharghy dengeydegi top. Al denesi bardyng nәpsisi bar. Adamda januar men perishtening tabighaty bar. Adamnyng ómirining basynda, bala kezinde januarlyq tabighaty basym keledi. Aynalasyn sezim mýsheleri arqyly tanidy. Birtindep aqyl núry payda bolady, búl obektilerdi alys - jaqyndyghyna baylanyssyz, tәuelsiz, derbes tanugha әkeledi. Adamdaghy perishtelik sipat úlghayghan sayyn onda januarlyq tabighat ortaya týsedi. Al perishteler - Allagha jaqyn ekeni haq.
«Osy sipattargha eliktep osy qasiyettermen ózindi bezendir, sonda adam «jogharylaydy», Allagha jaqyndaydy, perishtege dos bolady», - deydi imam Ál Ghazaliy.
Allanyng sipattaryn aitqanda, Alla Sýbhan Taghalanyng myna sóziderin eskere otyramyz:
«Qasterli Rabbyng olardyng sipattaghandarynan pәk.» (180) Saffat sýresi.
«Jaratushy bireu, jarata almaytyn bireumen teng be?» (16:17).
«Ol - qalaghanyn búljytpay isteushi» (85:16).
Tómende Allanyng sipattary men adam boyyndaghy «zәredey» ólsheuli sipattardyng salystyrmasy berilgen.
Hayat - Ómir.
Alla.
«Alla (T.), Odan basqa esh tәnir joq. Ol tiri, tolyq mengerip túrushy, Ol qalghymaydy da úiyqtamaydy. Kókterdegi jәne jerdegi nәrseler Oghan tәn» (2:255)
«Ol tiri Alladan basqa eshbir tәnir joq». (40:65)
Allagha mindetti týrde ómir tәn. Álemning boluy - bizge osy әlemdi jasaghan Tiri Jaratushynyng bar ekendigining dәleli.
Ólim Allagha tәn emes, óitkeni ólimdi Ózi jaratqan. «Sonday esh ólmeytin tiri Allagha tәuekel et» (25:58).
Pende.
Jaralghan. Tuylghan, óledi. Jany bar, denesi bar. Ár nәrsege múqtaj, әlsiz. Tek qana Jer betinde belgili bir fizikalyq, himiyalyq jәne klimattyq jaghdayda ghana ómir sýre alady..
Ghylym.
Alla.
«Ol - әr nәrseni tolyq bilushi». (6:101).
«Kómesting kiltteri Onyng janynda. Ony Ol - Ózi ghana biledi. Jәne qúrlyqtaghy, tenizdegi nәrselerdi biledi. Bir japyraq týsse de, Alla ony biledi. Jәne jerding qaranghylyqtaryndaghy qúrghaq jәne jas úryqqa deyin ashyq Kitapta bar». (6:59)
Onyng bilimi - mәngilik, bas-ayaghy joq. Ol bәrin biledi: ne boldy, qazir qalay jәne ne bolady, ne bolmaydy. Alla Óz jayynda, Óz sipattaryn biledi jәne ne jaratatynyn biledi. Ol ózining jaratqandary jayynda bәrin biledi. Bizding oiymyz ben niyetterimizdi jaqsy biledi. Onyng bilimi ózgermeydi, azaymaydy jәne janarmaydy. «Ol bizding isterimizdi bizdi jaratpay túryp bilgen» (Buhariy). Ilmy Ghaib - bar ghayypty bilu - Allanyng sipaty.
Pende.
Alla (T.) senderdi analarynnyng qúrsaghynan esh nәrse bilmeytin kýide shyghardy da, senderge estu, kóru jәne oilau qabiletin berdi. (16:78) Ghylymy shektuli, azayyp - kóbeyedi. Basy men ayaghy bar. Bәrin bile almaydy. Aldynda bolatyndy bile almaydy. Allanyng sheksiz bilimin tolyq tany almaydy. Kómesti, kórinbegendi tauyp, iygerip tanuy qiyn. Ghylymdy ýirenuge uaqyt, qarajat, orta kerek.
Qúdiret.
Alla.
«Ol senderge ýsterinnen nemese ayaqtarynnyng astynan azap jiberuge, ne senderdi toptar týrinde úrystyryp birine-birinning kesirin tattyrugha kýshi jetedi» de. (6:65)
«Olar, shynynda, kókter men jerdi jaratqan Allanyn; ózderi siyaqtylardy da jaratugha kýshi jetetindigin kórmey me?» (17:99)
«Sonday býkil әkimshilik qolynda bolghan Alla, asa úly әri Ol - әr nәrsege kýshi tolyq jetushi» (67:1).
Alla - Qúdiretti jәne Qúdiretimen jaratady, eshtene Oghan bóget bola almaydy, eshkimning kómegining keregi joq. Allanyng Qúdiretine kemshilik, әlsizdik tәn emes. Ol ne qalasa sony jarata alady.
Alla - barlyq nәrseden Qúdiretti.
Pende.
Kýshi shekteuli, ólsheuli. Álsiz. Kedergileri kóp. Kemshiligi kóp. Tehnika men ghylymnyng kómegimen belgili bir dәrejege kóterile alady. Búl jerdegi negizgi týsinik - adamnyng fiziologiyalyq әlsizdigi, qajettilik, bizding әlsizdigimizde erekshe mәn-maghyna bar. Alla bizdi kemshiliksiz jarata alar edi, biraq kemshilikter belgili bir maqsattarmen berilgen. Kәrilik, adam aghzasyndaghy kәrilikten bolatyn ózgerister de - Allanyng isi, adamgha oy salatyn is, búl dýniyening uaqytshalyghyn, onyng jyldam ótetindigin, adamnyng búl kәmeletsiz dýniyege tym baylanbauyn, biraq basqa mәngilik ómirding mýltiksiz keletindigin este saqtau. Qúranda bylay delinedi:
«Dýnie tirshiligi esh nәrse emes. Oiyn-sauyq qana. Áriyne, aqyret júrty taqualar ýshin jaqsy. Sonda da týsinbeysinder me?» (6:32)
Basar - Kóru.
Alla.
«Kýdiksiz Alla, әr nәrseni estiydi, kóredi». (22:61)
Eger Allada múnday sipat bolmasa, ol estimeytin, kórmeytin edi, búlar - kemshilikter. Alla kemshilikten ada. Allanyng kórui Onyng jaratqandarynyng kóruinen basqa. Basqa sipattary da jaralghandarynyng sipatyna úqsamaydy.
Pende.
Alla (T.) senderdi analarynnyng qúrsaghynan esh nәrse bilmeytin kýide shyghardy da senderge estu, kóru jәne oilau qabiletin berdi. (16:78) Kózinde perdesi bar, shekteuli, bәrin kórip bile almaydy. Qaranghymen alysty, makro jәne mikro әlemderdi kórmeydi. Paralleli әlemdegi jyndardy, perishtelerdi, infraqyzyl, ulitrakýlgin sәulelerdi kóre almaydy. Tehnika men ghylymnyng sýieuimen, kómegimen belgili bir dәrejege kóterile alady.
Samigh - Estu.
Alla.
«Kýdiksiz Alla, әr nәrseni estiydi, kóredi». (22:61) «Kýdiksiz Alla әr nәrseni estushi, bilushi». (2:181)
«Alla әr nәrseni estip, bilushi». (3:121)
«Kýdiksiz Alla (T.) tolyq estushi, tym qyraghy». (40:20)
Pende.
Alla (T.) sendedi analarynnyng qúrsaghynan esh nәrse bilmeytin týrde shyghardy da senderge estu, kóru jәne oilau qabiletin berdi. (16:78) Qúlaghynda perdesi bar. Estui shekteuli, bәrin estip bile almaydy. Auasyz jerde estimeydi. Paralleli әlemdegi jyndardy, infraqyzyl ulitrakýlgin dybystardy estimeydi. Tehnika men ghylymnyng sýieuimen, kómegimen belgili bir dәrejege estudi arttyra alady.
Irada - Qalau- Jiger.
Alla.
«Ol - qalaghanyn búljytpay isteushi». (85:16)
«Shyn mәninde, Ol bir isting boluyn qalasa, Onyng búiryghy - oghan "bol" deu. Sonda ol bola qalady» (36:82)
«Biraq Alla qalaghanyn isteydi.» (2:253)
Pende.
Shekteuli, bar qalaghanyn istey almaydy, istese de ólsheuli, ghylymyna, kýshine baylanysty, belgili bir jaghdaylarda ghana. Isterinde qalau men tandau bolu ýshin Alla adamgha aqyl men qalau berdi, biraq adamnyng qalauy men tandauy Allanyng yrqynda. Alla adamdy kýshke salmaydy, kýshke salsa, adam jauapkershilikten qútylar edi. Búl - kýshke salu men sheksiz erkindikten jyraq әdiletti jol.
«Kisige shamasy keletin mindetti ghana jýkteydi; istegen jaqsylyghy óz paydasyna da, jamandyghy ziyanyna». (2:286).
Kәlam - Sóz, Til.
Alla.
Allanyng sózi adamdykine úqsamaydy. Allanyng qarpi joq, dybysy joq, dauysy joq, tili joq. Jaratylghannyng sózine úqsamaydy. Basy joq, ayaghy joq, ózgermeydi.
«Jәne Alla (T.) Músagha (Gh.S.) (tikeley) sóilesken». (4:164)
«Músa (Gh.S.) belgili uәdemizde kelip, Rabby oghan sóilegende, (Músa Gh.S.): «Rabbym maghan ózindi kórset, Seni kóreyin» dedi». (7:143) Alla Músanyng (Gh.S.) qúlaghyndaghy perdesin uaqytsha ashqan, estuine mýmkindik jasaghan.
Pende.
Dybyspen, әrippen, sóz arqyly, ózgermeli, basy bar ayaghy bar, til mýshesi arqyly jәne belgili bir últtyng tili arqyly. Úmytylady, joghalady.
Tәkin - Jasau, Bar qylu.
Alla.
«Sonday-aq, әr nәrseni jaratyp, onyng ólsheuin belgiledi». (25:2)
Úly Alla ózining qalaghanyn isteydi. Eger búl sipat bolmasa - búl әlem bolmas edi. Álemdi Alla qalauymen jasady.
Payghambar, oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn, hadiysinde, Abu Daudten, aitylghan: «Alla ne qalasa bolady, qalamasa bolmaydy». «Sonday býkil әkimshilik qolynda bolghan Alla, asa úly әri Ol, әr nәrsege kýshi tolyq Jetushi». (67:1).
Alla - Jaratushy, Oghan eshtene bóget bola almaydy, eshkimning kómegining keregi joq. Allanyng qúdiretine kemshilik, әlsizdik tәn emes. Ol ne qalasa sony jarata alady.
Joqtan bar jasau adam úghym-týsinigine auyrlau bolghanymen, býgingi kýnde ony ghylym dәleldegen. Eynshteynning ataqty da qarapayym formulasy: E=mc2.
Formuladan shyghatyn týsinik kózge kórinbeytin quat (energiya) pen massanyng (materiyanyn) jaryq jyldamdyghyna tayaghanda bir birine auysa alatyndyghy. Mysaly, urannyng atomy sәule shygharyp, onyng atomy jenildep basqa elementke - qorghasyngha ainalady. Shygharghan sәule - quat. 1 gramm massada 2 500 000 litr benzin janghandaghy quat bar.
Pende.
Tek Allanyng jaratqanynan jaratylysyn týrlendire alady, onyng ózi tehnologiyany qay dengeyde mengergenge baylanysty, pendening jasaghandarynda kәmelet joq.
Qúranda jazuly túrghan postulatty taghriftaugha Abaydy ne mәjbýrledi? Abaygha múnyng bәri onsyz da týsinikti edi. Jay interpretasiyalau bolsa ol tәfsir - egzegezis bolar edi. Allanyng sipaty pendege birden alghanda abstraksiyaly, óitkeni «Oghan úqsaytyn eshtene joq», «Kózder Oghan jete almaydy» sondyqtan jaratylghannyng (adamnyn) sipatymen shatastyryp aluy mýmkin. (Ayyrmashylyghyn jogharydan qaranyz). Týsinuge, iygeruge jenil ýsh sipatqa әkeldi: Ghylym, Rahym, Ghadalat. Jauәnmәrttikting - jomarttyqtyn, mәrttikting - rysarlyqtyng qaydan shyghuyn analogiyamen kórsetti.
Atalghan Sipattardyng ózderining qasiyetteri bar: olardyng dәrejeleri ten, yaghny Abaysha «bir sipaty bir sipatynan ýlken ya kishi bolugha jaramaydy», biraq keybireuleri bir-birine sharh boluy mýmkin. Bir sipat basqa sipattan bólek kete amaydy, ne birneshe sipat basqa sipattardan bólinip kete almaydy. Sipattar jeke óz betimen bolsa, Qúdaydyng birligine qayshy bolady. Búl jerde Abay sipatqa qasiyet berip, olardy tolyqtyrady.
Allanyng minsiz sipattarynyng analogiyasyn jasay otyryp, adamnan ólsheuli jәne mindi sipattar shygharady, sodan keyin, kerisinshe, Adamnan Allagha analogiya jasaydy: «Adamda: Aqyl - hýkimshi, qayrat - quat - qyzmetshi.» Soghan qarap ghylym men qúdiretti biriktirip ghylymdy qúdiret etedi.
Ghylym, Rahym, Ghadalat, búl negizgi ýsh sipatty iygerseng - kәmil músylmansyn. Búl jerde Abay - din tanu ilimin damytushy.
Aqyl zauzatynnan bolghanda, qalghan ekeui - adamdyghyng men ghylym izdeu - ósken ortannan, óse kele - ózinnen. Odan keyin Allany shynayy tanugha úmtylyp kәmeletke jetu - kәmil músylman bolu mýmkindigi bar.
«Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nərse bar. Sonan qashpaq kerek: Əueli - nadandyq, ekinshi - erinshektik, ýshinshi - zalymdyq dep bilesin», - deydi Abay jәne, bir qyzyghy, osy ýsh nәrsening emi de Ghylym, Rahym, Ghadalattan tabylady.
Kәmil músylman - shynayy Allagha qúlshylyq etushi. «Jyn men adamzatty ózime qúlshylyq qylulary ýshin ghana jarattym». Qúran sýresi "Az-zariyat", 56 ayat
Qúran sózi - nyq, búltaryssyz, Abay sózi de - solay. Qúran, negizinen, qoghamnyng qalay boluy emes, jeke adamnyng qara basynyng qalay boluy kerektigin aityp otyrady. Abay da jeke túlghanyng minin kóp aitady. Jeke adamnyng mini azaysa - qogham gýldeydi. Býgingi qazaq qoghamyna osy Abay aitqan «zanimaysya pryamotoy» jetpey túr.
Dәleldi bir hadisting bayandauynsha, adamdardyng senimi men tanymy tyghyryqqa tirelip, ghylymnan ajyrap, jalang diny dogmagha tirelip, sektalargha bólinip, jamaghattyng arasyna jik týsken shaqta, islam kýntizbesi boyynsha әrbir jýz jyldyng sonynda Jaratushy ózining jamaghatyna jón silteushi - mýdjәdid - din janghyrtushysyn jiberip otyrady. Janghyrtushy dep tanyludyng bir sipaty, janghyrtushynyn kózi tirisinde islam jyl sanauy boyynsha jýz jyl ayaqtalu kerek. Janghyrtushy degen janalyq engizushi degen sóz emes.
Nadandyq pen bodandyqtyng búghauynan es jidyrmaghan halyqqa Abay - Qúdaydyng jibergen syiy edi. 1884 jyl, islam jyl sanauy boyynsha, 1300 jyl, yaghny taghy bir jýz jyldyq bitti, Abay qyryqqa tolyp «qartayyp, qayghy oilaghan» kezge dәl kelip túruy kezdeysoq emes siyaqty. Mәshhýr Jýsip Abay turaly «búl - bizding songhy payghambarymyz» («Abay», Ensiklopediya, «Atamúra» baspasy, 1995, 403-404 better) degende ol songhy payghambardyng Múhammed, oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn, ekenin bilmegendikten emes, Abaydyng dәrejesining qanshalyqty joghary ekendigin aitqysy kelse kerek. Áriyne, dúrysyn Alla ghana biledi.
Imam Ál Ghazaly - músylman intellektualy dep batys moyyndaghan, «Hudjat ul islam», yaghny islamnyng dәleli, qújaty atanghan, islamnyng besinshi ghasyrynyng janghyrtushysy dep tanylghan. «Eger Múhammedten keyin, oghan Allanyng iygiligi men sәlemi bolsyn, payghambar kelui kerek bolsa ol sózsiz - Ál Ghazaly bolar edi» degen de sóz bar. Abay - Imam Ál Ghazaliymen biyiktigi dengeyles, oilary saryndas túrghan intellektual. «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa dýnie oiran bolar edi», - dep Abay ózi jayynda aitqan siyaqty.
Árbir qazaqqa Abay bolu paryz emes, biraq Abay susyndaghan ruhany bastaular qazaqtyng el bolyp qalyptasuy ýshin negizgi alghyshart, ony Abay «Jiyrma besinshi sózinde» ósiyet qylghan. Birinshi - últtyq bastau, mәdeniyeti, óneri, tarihy, Abaysha aitqanda - «týrkitanyrlyq», ekinshi - islam, ýshinshi - batystyng ghylymy men tehnologiyasy. Búl islamdaghy din men ghylym egiz degen sózben jәne Qúrandaghy Allanyng «...Sonday-aq bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq», - (49:13) degen ayatyn quattaydy. «Biz Jaratushy emes, jaratqan kólenkesine qarap tanimyz» - «Qyryq besinshi sózdegi» búl sóilem dýnie ghylymynsyz Allany dúrys tanu mýmkin emestigin kórsetedi. «Ghylymsyz ahiyret te joq, dýnie de joq. Ghylymsyz oqyghan namaz, tútqan oraza, qylghan haj, eshbir ghibadat ornyna barmaydy», - «Onynshy sóz». Búl joldy is jýzinde jýzege asyryp jatqan basqa elder bar, mysaly, malayziyalyqtar men týrikter. Biylghy jyly halyqaralyq zertteushi úiym Science-Metrix Iran men Týrkiya - ghylymy basylymdarynyng ósu qarqyny boyynsha - dýnie jýzindegi alghashqy oryndargha shyqqanyn mәlimdedi. Óte quanyshty janalyq.
Bir qyzyghy, kez kelgen memleket nemese adam osy sózde Abay keltirgen ýsh sipat әdilet, ghylym, meyirimdi basshylyqqa alsa, orasan tabystargha jetedi, әrbir adam qúqyghy saqtalghan, ghylymy men tehnologiyasy damyghan, joq-jitigin elegen, auru-syrqatyn eskergen, mýgedek-gharipin mýsirkegen elde túrghysy keledi.
Búl ýsheui - Jeke túlghanyng ghana ústanymy emes, jalpy Últtyq iydeya negizi, memleketimizdi úshpaqqa shygharatyn, múratqa jetkizetin qaghida.
Súltan Ybyray,
Aqparattyq tehnologiya mamany
Paydalanylghan әdebiyetter:
1. Qúran týsinikteri Halifa Altaydan alyndy.
2. The influence of islam on medieval Europe, W. Montgomery Watt, Edinburgh. 1972
3. Time in Islamic Kalam, M.B. Altaie, Oxford. 2005
4. Kairdegi Beybarys medresesining tarazdyq ústazy. Á. Derbisәli
5. Problema vozniknoveniya mira v proizvedeniyah A.Kursavy y Sh.Mardjani. A. Yuzeev, Qazan. 1997
6. 38 -qara sóz, Abay, eki tomdyq, Jazushy. 1995
7. Al Fiqh Al Akbar, Abu Hanifah
99 prekrasnyh iymen Allaha, Ali Gazali, Moskva - S-P, «Dilya» 2009
