Qoja Ahmet Yasauy kesenesi - YuNESKO-nyng әlemdik múra tiziminde layyqty oryn alghan arhiytekturalyq ónerding ghajap ýlgisi. HVI ghasyrdyng belgili tarihshysy Fazlallah ibn Ruzbihan Isfahaniy búl qúrylysty «dýnie jýzinde salynghan keremet ghimarattardyng jәne adamzat balasynyng tanghajayyp tuyndylarynyng biri» dese, «adam qolymen somdalghan keremet dýnie sol zamandaghy sheberlerding daryndylyghyn kórsetumen qatar qazirgi kórkemdik dýniyelerge de ýlgi bolarlyq dengeyde...» - dep jazdy Ontýstik Qazaqstannyng Resey imperiyasy qúramyna qosylghannan keyin Týrkistan qalasynda bolyp, Qoja Ahmet Yasauy kesenesin tamashalap qaytqan Miyr-Salih Bekchuriyn.

Búl ghimaratta bayyrghy qazaq tarihynyng asa manyzdy oqighalary órbigen. Qazaqtyng ataqty hany Abylaydyng orys patshasyna jazghan hatynda: «Óz dәstýrimizge say jәne aldynghy handardyng jolymen, bizding әulie әziret Qoja Ahmet Yasauy dýnie salghan Týrkistan qalasynda, onyng qabiri qasynda Fatiha sýresi oqylyp, men han bolyp kóterildim», - degen ýzindiden Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde han kóteru saltanatty rәsimi ótkenin bayqaugha bolady. Ortaghasyrlyq Qazaq handyghynyng astanasy bolghan Týrkistannyng eng kórikti ghimaratynda búdan da basqa býkil Euraziya taghdyryna qatysty mәjilister men qúryltay jinalystary bolyp túrghany kýmәn tughyzbaydy.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesi - YuNESKO-nyng әlemdik múra tiziminde layyqty oryn alghan arhiytekturalyq ónerding ghajap ýlgisi. HVI ghasyrdyng belgili tarihshysy Fazlallah ibn Ruzbihan Isfahaniy búl qúrylysty «dýnie jýzinde salynghan keremet ghimarattardyng jәne adamzat balasynyng tanghajayyp tuyndylarynyng biri» dese, «adam qolymen somdalghan keremet dýnie sol zamandaghy sheberlerding daryndylyghyn kórsetumen qatar qazirgi kórkemdik dýniyelerge de ýlgi bolarlyq dengeyde...» - dep jazdy Ontýstik Qazaqstannyng Resey imperiyasy qúramyna qosylghannan keyin Týrkistan qalasynda bolyp, Qoja Ahmet Yasauy kesenesin tamashalap qaytqan Miyr-Salih Bekchuriyn.

Búl ghimaratta bayyrghy qazaq tarihynyng asa manyzdy oqighalary órbigen. Qazaqtyng ataqty hany Abylaydyng orys patshasyna jazghan hatynda: «Óz dәstýrimizge say jәne aldynghy handardyng jolymen, bizding әulie әziret Qoja Ahmet Yasauy dýnie salghan Týrkistan qalasynda, onyng qabiri qasynda Fatiha sýresi oqylyp, men han bolyp kóterildim», - degen ýzindiden Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde han kóteru saltanatty rәsimi ótkenin bayqaugha bolady. Ortaghasyrlyq Qazaq handyghynyng astanasy bolghan Týrkistannyng eng kórikti ghimaratynda búdan da basqa býkil Euraziya taghdyryna qatysty mәjilister men qúryltay jinalystary bolyp túrghany kýmәn tughyzbaydy.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesining taghdyry qazaq halqynyng taghdyrymen ýndes bolghan dese de bolady. Týrkistan әkimining 1846 jylghy Qoqangha qarsy әreketin basu ýshin qoqandyqtar qorghan ainalasyn, onyng ishinde Qoja Ahmet Yasauy kesenesin de úzaq uaqyt sugha bóktiredi. 1864 jylghy orys әskerlerining Týrkistan qalasyn qorshaugha alyp atqylaghanda, Qoja Ahmet Yasauy kesenesi soghys maydanyna ainaldy. Orystargha qarsy jaq kesenege tyghylghandyqtan, Qoja Ahmet Yasauy ghimaratyna zenbirekten oq atyldy. Onyng on biri ghimaratqa tiyip, kesene qabyrghalaryna, kýmbezderine zaqym keltirdi. Keseneni qalayda saqtap qaludy oilaghan shyraqshylardyng biri basyn qaterge tigip, múnara basyna órmelep aq jalau tastamaghanda, oqtar legi tolastamay keremet jәdigerimiz jermen-jeksen bolar edi...

1876 jyly zenbirek oqtarynan jaralanghan keseneni kózimen kórgen fransuz zertteushisi Mariyde Ujfaliviy-Burdon baspasóz betinde onyn symbatyna tamsana otyryp, kesenening tayau bolashaghyna alandaushylyq bildiredi: «Týr­kis­tan keremeti - Áziret meshiti. ...Jinishke kýn sәulelerin ótkerip túrghan kýmbez arhiytekturasynyng ýilesimdi pishinderi tandandyrady. Búl tuyndyny somdaghan arhiytektor asa daryndy maman jәne asa talghampaz adam bolghan. Ghimarattyng iri bólikteri batyldyqpen jәne qaytalanbas pishinimen tanghaldyrady, al úsaq bólikteri asa úqyptylyqpen somdalghan... Osy ghajap eskertkishti qazir jóndeu ýshin milliondaghan qarajat qajet bolar edi; kesenening úsqynsyz qúlandy tóbege ainalu sәti taqap-aq qaldy».

Fransuzdyng boljamy qalt ketip, eskertkish kóptegen restavrasiyalyq júmystar nәtiyjesinde   bizge aman-esen jetip otyr. Negizi, kenestik dәuirde jýrgizilgen restavrasiyalyq júmystar eskertkishti qauipti jaghdaydan alyp shyqty. Ar­nayy arhiytekturalyq, arheologiyalyq jәne injenerlik zertteuler jýrgizildi, kesenening ghylymy negiz­delgen alghashqy naqysh-órnegi qalpyna keltirildi. Alayda barlyq júmys oidaghyday bolmady. Qoja Ahmet Yasauy kesenesi ainalasyndaghy bir top eskertkishter búzyldy, eskertkishting tirshiligi men búrynghy qorshaghan ortasy ózgerdi. Kenestik zamanda kesenege tek ortaghasyrlyq sәulet eskertkishi túrghysynan ghana qarau basym boldy. Onyng qazaq halqynyn eng ataqty túlghalarynyn jerlengen panteony ekeni, onda qazaq dalasy ýshin manyzy zor oqighalardyn ótkeni eskerilmedi. Jóndeu jәne restavrasiyalyq júmystar barysynda qúlpytastardyng basym bóligi óz oryndarynan jyljytyldy, olardyng astyndaghy qabirler kóp jaghdayda zerttelmedi jәne jermen-jeksen etildi.

Kenester zamanynda Qoja Ahmet Yasauy kesenesine qatysty kóp mәsele jasyryldy. 1959 jyly qabyrhana esigindegi keremet óner tuyndysy - kýmistelgen qola qo­nyraushalar úrlandy. Alayda kópshilik qauym búl qylmys jóninde beyhabar boldy. Men búl úrlyq jóninde leninradtyq ghalym A.A. Ivanovtyng 1981 jyly az ghana danamen basylghan ghylymy maqalasynan oqyp bildim.

Keybir restavratorlardyng aqylsyz tirliginen kesenening ghasyrlar boyy aman-sau kelgen bólikterine zaqym kelgen. Almatylyq bir restavrator qazandyq kýmbezining oiy­ghyn bitep tastap, kesene ishindegi qalyptasqan aua auysu tәrtibin búzdy. Osynyng saldarynan qazandyq kýmbezindegi bir top stalaktitter opyrylyp qúlapty. Biraq búl jaghday ghylymy әdebiyette aitylmaydy. Osynyng ras-ótirigin teksergisi kelgen adam 1980 jyly Almatydaghy «Óner» baspasynan shyqqan Naghym-Bek Núrmúham­medovting «Qoja Ahmet Yasauy kesenesi» atty alibomyn qolyna alyp kesenege baruy kerek. Osy alibomdaghy fotosuretten (132-bet) qazandyq kýmbezining esh ketigi joq bayyrghy stalaktitterin kóre alasyz. Osy suretti qazirgi qazandyq kýmbezindegi stalaktittermen sa­lys­tyrsanyz, qazirgi stalaktiyt­terding sany azayghanyn, kýmbezding ýstingi bóligi ýnireyip qalghanyn bayqaysyz.

Kenestik dәuirde syn-maqala bastyru qiyn bolatyn. Qoja Ahmet Yasauy kesenesi jóninde ghylymiy-kópshilik әdebiyettegi kemshi­likter turaly maqalam sol kezdegi birden-bir ghylymiy-tanymdyq «Bi­lim jәne enbek» - «Zerde» jurnalynda basylmay biraz jyl qozghausyz jatty. Tipti belgili ghalym Qúlbek Ergóbekting ózi maqalamnyng basy­luyn súrap redaksiyagha telefon shalghanynan nәtiyje bolmady. Tek tәuelsizdik alghan song ghana Qoja Ahmet Yasauy kesenesi jónindegi maqalam 1993 jyly Shymkenttegi «Jibek joly» jurnalynyng №1-2 «Kóne keseneni tanudyng keybir mәseleleri» degen atpen, 1994 jyly «Qazaq tarihy» (№4) jurnalynda jariyalandy.

Tәuelsizdigimiz últtyq mәdeny múramyzdy saqtap tanytugha zor mýmkinshilik berdi. Qazaqstannyng ótinishimen 1993-95 jyldary týrik mamandary Qoja Ahmet Yasa­uy kesenesining irgesin bekitti, «Vakif Inshaat» firmasy 1995-2000 jyldary kesenening ýlken restavrasiya­syn atqardy. Qazaqstannyng úsynysymen Qoja Ahmet Yasauy kesenesi YuNESKO-nyng «Álemdik múra tizimine» qosyldy.

Mәdeny múranyng eng basty janashyry - ziyalylar. Tayau arada   Týrkistan qalasynda Qoja Ahmet Yasauy kesenesin qorghau qoghamy qúrylypty degen habar estidim. Múnday qogham qúrudy úiymdastyru alghash ret 1926 jyldyn ózinde josparlanghan bolatyn. Tashkent­tegi Muzey isi, tabighat, óner tuyndylary men kóne eskertkishterdi qorghau jónindegi ortaaziyalyq komiytet Týrkistan qalasynda Qoja Ahmet Yasauy kesenesi jóninde túraqty komissiya qúrugha әreket jasaydy, arnayy ókil jiberedi. Biraq bolishevikter ýstem etken zamanda Týrkistan qalasynda búl komissiya dinge jәrdem beru ýshin jasaqtalghan dep tanylyp, komissiya mýshesi   Sadyq Ótegenov milisiyagha ústalghan.

Songhy kezde baspasóz betinde Qoja Ahmet Yasauy kesenesi jónin­de jariyalanghan týrli materialdar­gha qaraghanda jәdigerge qanday qauip bar degen mәsele kópshilikti oilandyrady. Sondyqtan osy mәselege qatysty jinaqtalghan oi-pikirimizdi, tuyndaghan súraqtarymyz ben úsynystarymyzdy bayan etudi qajet dep taptyq.

Jalpy, Qazaqstannyng ontýsti­ginde ornalasqan sәulet óneri eskertkishterining býlinuining basty sebebi - jerasty suynyng jaqyndyghy. 1940 jylghy ólshemder boyynsha Qoja Ahmet Yasauy kesenesi astyndaghy jerasty sulary 7-10 m terendikte, kesene ishindegi qúdyqta su 9 m terendikte jatqan eken. Ol kezde kesenege sudan qauip joq edi. Al Arys-Týrkistan kanaly salynghan son, jәdiger astyndaghy su jer betinen 3-4 m terendikte kezdesetin bolghan. 1982 jyly su dengeyi kóterilip, jer beti den­geyinen 1,5 m terendikte kezdesken. Búl eskertkish astyndaghy topyraq qabattarynyng júmsaryp, bosap, kesene qabyrghalarynyng shóguine әkelip soqtyruy mýmkin. Búghan qosa ghimarat qabyrghalaryna kóteriletin su joghary mólsherde túz әkeledi. Túz shoghyrlanghan qabyrgha búzylady, mýjiledi.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesining qabyrghalarynyng shógu qaupining aldyn alu ýshin Qazaqstan tarapynan ótinish jasalyp, 1993-94 jyldary týrik firmasy kesene qabyr­ghalary astyna ýlken qysymmen sement aidap, úzyndyqtary 4-7 m tireuler ornyqtyrdy. Búl keseneni saqtau ýshin asa manyzdy әreket boldy. Ol ýshin týrik agha­yyn­daryna alghysymyz sheksiz.

Alayda  mamandardyng jazuyna qaraghanda, 1993-94 jyldarghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesining ir­gesin bekitu kezinde, belgisiz sebeptermen kesene qabyrghalary men sement tireuleri arasyna gidroizolyasiya jasalmaghan. Osynyng saldarynan Qoja Ahmet Yasauy kesene­sining q­abyrghalarynyng tómengi bóliginde ylghaldylyq búrynghy jyldarmen salystyrghanda eki ese ósken. 1998 jyly tazalanyp qo­syl­ghan qa­shyrt­qy jýiesi qayta iske qosyl­ghanmen, eskertkish qa­byr­ghalary ylghaldy bolyp qaluda. Al ylghaldylyq eskertkishting qas jauy ekenin jogharyda aitqanbyz. Búl Qoja Ahmet Yasauy kesenesine dәl qazirgi tanda ýlken qauip tóndi­re qoymasa da, týpting týbinde keri әser etetini haq. Qazirding ózinde búl olqylyq jәdigerimizdin әsem syrly qyshtary men sylaghyna teris әserin tiygizip otyr.

Mamandardyng pikirinshe, Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde 1995- 2000 jyldary jýrgizilgen jóndeu júmystary barysynda jasalghan ekinshi ýlken qatelik - angidrittik eritindi qoldanu boldy. Osynyng nәtiyjesinde eskertkishte ziyandy túz mólsheri eselenip ketken. Osy eritindimen japsyrylghan kóne syrly qyshtar qabyrghadan ajyrap jerge týsip synuda. Búl jerde biz aldymen osynday aqaular jibergen týrik restavratorlaryn ghana kinәlamay, olarmen birge júmys jasaghan óz mamandarymyzdan da múnyng sebebin súrauymyz qajet. Ne sebepti restavrasiya kezinde talay synaqtan ótken Qazaqstannyng kóne qúrylystarynda paydalanylatyn jergilikti ýlgidegi lay-sylaq qoldanylmay, búryn aimaqtaghy eskertkishterdi jóndeude qoldanylmaghan angidrittik eritindi qoldanyldy?

Osymen bizdi qynjyltatyn taghy bir mәseleni aytpasaq taghy bolmaydy. Búl - Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde bolghan әrbir jóndeu júmystarynan song eskertkishte eskining lebi, bayyrghy ústalardyng qoltanbasy qalghan kesenening eski bólikteri, syrly naqyshtarynyng azang mәselesi. Qoja Ahmet Yasauy kesenesindegi songhy restavrasiyalar «qayta janghyrtudan» góri «janalau», eskining ornyn janamen auystyryp bara jatqan siyaqty. Jәdigerde kónening kózi bolyp tabylatyn kórkem dýniyeler azayyp barady. Búl - eskertkishting tarihy qúndylyghyna, turisting qyzyqtap tamashalauyna keri әser etetin faktor. Qoja Ahmet Yasauy kesene­sine baylanysty internettegi sayt­tardy ashsang jәdigerde kónening kózi azayyp barady, «aynatas» óz ornynda joq degen joldar kezde­sedi. Janalay, jyltyrata bergennen kóne kesenening kórki ketetinin, kórermenning alatyn әseri kemy týsetinin eskeru kerek. Naqysh órnegi búrynnan joq tústary ózgerissiz qaluy kerek. Áytpese, kesenening keybir bólikterinin 600 jyl búryn salynghan ghimarattay emes, keshe salynghan qúrylystay jyltyrap túrghany kózge oghash kórinedi.

Ortaghasyrlyq keramikany zerttegendikten, kesenedegi keramikalyq bólikterge erekshe qyzyghamyn. Alayda búrynghy әdebiyette Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde dep atalatyn keramikalyq búiymdardy qazirgi kesene ishinen taba almadym. Mysaly, 1980 jylghy «Qoja Ahmet Yasauy kesenesi» atty alibomnyng 134-betinde «Qazandyq. Soltýstik oiyq. Paneli Jaqtau. Búryshtaghy dingekshe. Mayolika» degen anyqtamamen fotosureti berilgen gýldesteni kesene ishinen kezdestire almadym. Qazirgi kesenede altynmen aptalghan gýldeste ornynda osy zamanda olaqtau jasal­ghan bir syrly keramikalyq búiym japsyruly túr. Súrastyra kele, kóne ýlgining «Áziret Súltan» qoryq-muzeyi ishinde, qor bóliminde saqtauly túrghanyn bildik. Keramikalyq altyn jalatylghan kóne gýldesteni óz ornyna qoyyp, kez kelgen turisting tamashalauyna, jaghymdy әser aluyna qolayly jaghday jasaugha bolmady ma?

Atalghan alibomnyng 133-betin­degi «Qazandyq. Soltýstik oiyq. Ishki qabyrgha. Paneli. Mozaikalyq medalion» jәne 137-betindegi «Qazandyq. Soltýstik oiyq. Batys býiir kenestigi. Paneli. Segiz japyraqty mozaikalyq medalion» degen týsiniktemelermen berilgen fotosu­retterdi qazirgi kesene ishindegi medaliondarmen salystyryp kóriniz. 1980 jyly surette beynelengen medaliondar men olardyng oryndarynda túrghan qazirgi medaliondar arasynda aiyrmashylyq jer men kóktey. Sonda 1980 jyly aman-sau túrghan medaliondardy sonshalyqty ózgertu, janalau qajet pe edi? Ne sebepti ony da qoryq-muzeyi ishinde, qor bóliminde saqtau qajet? Ne sebepti barymyzdy tygha beremiz?

Jalpy, restavratordyng júmysyn san men kólemge qarap bagha­lau­dy qong kerek. Songhy jyldary pәlen tarihy eskertkish jóndelipti degen aqparatty estigende denem týrshigedi. Búl iste bizge san emes, sapa kerek. Restavrasiya - asa nә­zik júmys. Al Qoja Ahmet Yasauy kesenesindegi jóndeu odan jýz ese qiyn, kez kelgen sheberding qolynan kele bermeytin is. Shetelderde múnday restavrasiya júmystary ondaghan jyldar boyy atqarylady. Bizdegi bir restavrasiyanyng birneshe jylgha ghana jaraytyny tanghaldyrady. Úrandatyp, restavrasiya jasadyq dep týzeudin ornyna kýzep jatsaq, eskertkishke ziyan keltireri­miz haq. Qoja Ahmet Yasauy kesene­si - әlemde jalghyz, dara. Ony synaq alany etuge bolmaydy.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde restavrasiya jýrgizgenderding basym bóligi óz júmysyna berilgen adam bolghandaryna kýmәnim joq. 1955-59 jyldary Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde restavrasiyalyq jú­mys­tardy basqarghan, keyingi jyldary da aqyl-kenes berip kelgen L.n.Manikovskayamen jaqyn aralasqanymdy maqtanysh etemin. Ol ghúmyrynyng 17 jylyn Qoja Ahmet Yasauy kesenesine arnady, ghimarattyng әrbir jaryqshasyn, әrbir syzatyn biletin. 1963 jyly týrkistan­dyq keseneni zertteu men restavrasiyasy jóninde túnghysh dissertasiya qorghady. Marqúm Orta Aziya sәulet ónerining bilgiri edi, HH ghasyrdyng 80-jyldary ónertanu ghylymynyng doktory boldy. Onyng Qoja Ahmet Yasauy kesenesi turaly segiz maqalasy bir monografiyagha para-par bir zertteui 1985 jyly audarylyp, Angliyada basylyp shyqty. Qoja Ahmet Yasauy kesenesindegi keyingi jóndeuler turaly myna pikiri jaydan-jay aitylmaghan: «Glavnoe je upusheno - dobroe otnosheniye, bdiytelinosti y zabota o pamyatniyke...» (18.III.1984 j. jazghan hatynan).

Sondyqtan endigi restavrasiyalyq júmys jasaytyndargha jaqsy niyet, shynayy qamqorlyq, әr qadamyna qyraghylyq tileyik. Biz jogharyda tizgen kemshilikterdi bolashaqqa sabaq bolsyn degen oimen jazyp otyrmyz. Olar qaytalanbauy ýshin kelesi jóndeuler barysynda qanday tәrtip boluy kerek, qanday erejeler saqtaluy tiyis, res­tavrasiya qanday talaptargha jauap berui qajet? Osy súraqtar restavratorlardy, jauapty mekeme­ler­di, ziyaly qauymdy mazalauy tiyis.

Múhtar QOJA,

tarih ghylymdarynyng doktory

"Jas Alash" gazeti