Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sozaq audanynda Qyzylkól degen shaghyn auyl bar. Ejelden tóre-tólengitter meken etkendikten «tóre auyl» dep atalady. Kenesary han qyrghyz jerinde mert bolghan son, hannyng úrpaqtary osynda auyp kelip, qonystanghan.

Kenesary hannyng tughan aghasy Esengeldining balasy Jәngir Kenesary ólgen song kishi әieli Mәuitini jengedey alyp, osy Mәuiti anadan Sozaq jerinde 1855 jyly Shәdi tóre tughan. Abylay hannyng shópshegi bolyp keletin osy Shәdi tóre Shayan, Qarnaq, Tashkent, Búharadaghy Kókeltash medreselerin bitirip, arab, parsy, shaghatay tilderin jetik bilip shyghady. Maylyqoja, Qúlynshaq, Túrmaghambet, Molda Músa aqyndarmen jii qarym-qatynasta bolyp, jazbasha aitysqan.

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sozaq audanynda Qyzylkól degen shaghyn auyl bar. Ejelden tóre-tólengitter meken etkendikten «tóre auyl» dep atalady. Kenesary han qyrghyz jerinde mert bolghan son, hannyng úrpaqtary osynda auyp kelip, qonystanghan.

Kenesary hannyng tughan aghasy Esengeldining balasy Jәngir Kenesary ólgen song kishi әieli Mәuitini jengedey alyp, osy Mәuiti anadan Sozaq jerinde 1855 jyly Shәdi tóre tughan. Abylay hannyng shópshegi bolyp keletin osy Shәdi tóre Shayan, Qarnaq, Tashkent, Búharadaghy Kókeltash medreselerin bitirip, arab, parsy, shaghatay tilderin jetik bilip shyghady. Maylyqoja, Qúlynshaq, Túrmaghambet, Molda Músa aqyndarmen jii qarym-qatynasta bolyp, jazbasha aitysqan.

Shәdi - Qazan tónkerisine deyin qazaq dalasyndaghy baspadan eng kóp kitaby shyqqan aqyn. Qazan, Orynbor, Tashkent baspalarynan «Siyar Shariyf», «Hazireti Músa men Perghauyn», «Tórt dәruish» syndy talay diny ólen-dastandary, qissalary, shejireleri basylyp shyqqan. Kezinde Shәdi shygharmashylyghy boyynsha kandidattyq dissertasiya qorghaghan filologiya ghylymdarynyng doktory, jazushy Nemat Kelimbetov 13 kitaptyng atyn ataydy. Keybir mәlimetter ony jiyrmadan asyrady. Shәdi Pushkinning «Mys salt atty» poemasyn qazaqshagha audarghan. Tipti roman jazghan degen de sóz bar. Kenesary hannyng bel balasy, ataqty Syzdyq súltan 1910 jyly qaytys bolghanda, janazasyn osy Shәdi tóre shygharady. Ataqty kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng sheshesi Saqypjamal Shәdi tórening qaryndasy bolyp keledi. Yaghny Shәmshi - Shәdi tórening jiyeni.
Shәdi aqyn da Shәkәrim qajy syndy zerger ústa bolghan. 1928-29 jyly kәmpeske kezinde Shәdini kedey bolsa da, dinshil molda dep, Týrkistan týrmesine qamaydy. Biraq kezinde dәmdes-túzdas bolghan Sәken Seyfullinning aralasuymen bosanyp shyghady.
Shәdi aqynnyng tuysy, Qazaqstannyng enbek sinirgen múghalimi, Sozaq audanynda túratyn respublikagha mәlim kýishi, biyl toqsan jasqa kelgen Fayzula Ýrmizov aqsaqal:
- 1930 jyly jaz aiy. Myrzabay dalasy, Mynbasty qúdyghynda otyrghanbyz. Shәdi atam ýsh kýn tilsiz, ýnsiz, keudesinde lepes tynysy bar, kózin ashpay jatyp qaldy. Auyl qariyalary dem salayyn dese, basyn shayqap jolatpaydy. Ýsh kýnnen keyin búrynghy sau kýii kitabyn oqyp, jazuyn jaza berdi. Osy qúpiyasyn eki jyldan keyin Tashkent jaqqa kósherinde mening әjeme aityp ketipti. Ájem Shәdining ólgenin estigennen keyin Shәdining qúpiyasyn aitty. Shәdige ýsh kýndey qayberen qyryq shiltender kelise almay talasypty. Ne ýshin talasqanyn bilmeydi. Áli ýsh jyl kemdigi bar dep túrghyzyp jiberedi. Shәdi «bir jyl ómirim bar shyghar. Mening jayym qazaq-ózbek shekarasy Qaratóbe bolar» dep ketipti. Shәdining qorymynyng basynda shyraq janyp, sol mandaghy elder basyna týnep, topalang bolghan maldaryn týnetetin kórinedi, - deydi.
Shәdi aqynnyng ózbek eline qaray aughany, sol jaqta kóz júmghany belgili bolghanmen, aqynnyng jatqan jeri, qabiri osy uaqytqa deyin belgisiz bolyp kelgen-di. Al jaqynda osy aqiyq aqyn, ghúlama ghalymnyng qabiri Ózbekstannan tabyldy. Onyng qalay tabylghanyn týsinikti bolu ýshin basynan bastap bayandayyq.
«Qazaq» radiosynyng redaktory, belgili jurnalist Ghalym Esensariyev jerlesi Shәdi aqyn turaly qazaq radiosynyng efiyrinde birneshe jyl búryn bir habar jasaydy. Sol habar el ishinde qozghalys tughyzady. Qyzylorda oblysynan telefon shalyp habarlasqan Bektay Sýleymenov degen aqsaqal Shәdi tóreni jaqsy biletinin, tipti jastau kezinde qabirin de kórgenin aitady. Osyny estigen song jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymegen Ghalym Qyzylordagha sapar shegip, Bektay aqsaqalmen sóilesip, tyng derekterge qanyghady.
Bektay aqsaqaldyng aituynsha, ózining aghasy Jýsipbek Shәdimen birge Týrkistan manyndaghy Qarnaq medresesinde bilim alghan. Sol aghasy Jýsipbekten estui, al oghan Shәdining aituy boyynsha, aqyndy Aralda týrmege qamaydy. Bes uaqyt namazyn qaza qylmaytyn aqyn tang bozynda azan shaqyrsa, týrme esigi óz-ózinen ashylyp ketedi eken. Týrme bastyghy qorqyp, Shәdini Barsakelmeske jer audartady. Qughynda jýrgen shal adamnyng saqal-shashy ósip, ýsti-basy kirlegenin kórgen týrme bastyghy - qazaq jigitting jany ashyp, Shәdini parahodpen eki kýnge Aralgha juynyp keluge jiberedi. Qay ýige kirerin bilmey sandalyp kele jatsa, bir-eki adam kýbirlesip, әldene kitapty oqyp otyr eken. Qúlaghyn salsa, ózi jazghan «Siyar Shariyf». Shәdi aqyn әlgiler qate oqyghan bir-eki jerin týzep jiberedi. Álgiler «Sen bizdi týzeytin kimsin» dep shamdanady. «Men «Siyar Sharifti» jazghan adammyn» deydi. Sodan janaghylar «Shәdi aqyn keldi» dep quanyp, tórge shygharyp qonaq etedi. Eki kýnnen song parahod týrmege qaytyp barsa, ishinde Shәdi joq. «Aqsaqal meni aldapty ghoy, endi qayttim» dep týrme bastyghy qorqyp ýiine kelse, appaq qarday bolyp kiyingen Shәdi aqyn tórde otyr deydi. Sóitse, Shәdining týsken ýii týrme bastyghynyng óz ýii eken. Ata-anasy ótinish jasaghan son, týrme bastyghy ony «óldi» dep akt jasap, qashyryp jibergen. Shәdi tóre Ózbekstangha solay auyp ketken.
Keyin Shәdining artynan Jýsipbek te jer audarylyp Ózbekstangha ketedi. Bir kýni Jýsipbekke ózbekting bir balasy kelip, ony bir kisi shaqyryp jatqanyn aitady. Barsa, bir keruen Samarqangha ketip bara jatyr eken. Sol keruenning ishinde qatty auyryp, hal ýstinde jatqan Shәdi Jýsipbekti izdestiripti. Jýsipbek aqynnyng jolgha jaramaytynyn bilip, arba izdep ketedi. Keshtetip kelse, keruen ketip qalghan. Sol jerdegi adamdar Shәdining qaytys bolyp ketkenin aitady.
Keyin Jýsipbekke Shәdining molasyn kórsetedi. Ózbekter basyna tal ekken eken. Sodan Jýsipbek Shәdining basyna tas qoyyp, sol jerge ege bolyp jýredi.
Asharshylyq kezinde elde kýsh-quat qaydan bolsyn, Shәdini tizeden kómip kete salypty. Aradan 25 jyl ótkende molanyng bir sheti ashylyp qalady. Sóitip, Jýsipbek bar, sol auyldyng qariyalary bar sýiegin qayta jerleu ýshin ashady. Sóitse, Shәdining saqal-shashy men tyrnaghy ósip ketken. Denesi 25 jylda búzylmastan sary tap bolyp jatyr deydi. Qúrandy kóp oqyghan adamnyng ishine Qúran týsip ketedi de, denesi búzylmaydy degen sóz, sirә, ras bolsa kerek.
Sodan keyin Jýsipbek Samarqannan kók tas әkelip qoyyp, belgi soghady. Hrushevting jylymyghy kezinde Jýsipbek elge qaytady. Syr boyynda qartayyp, dýniyeden ótedi. Jýsipbekting Seyitqasym degen balasy men Bektay ekeui Ózbekstangha Shәdining molasyn izdep barady. Tappay jýrse, bir kóktas kómuli jatyr eken. Qazyp alyp qarasa, «Jihangerúly Shәdi, 1933 jyly qaytys bolghan» dep arab tilinde jazylypty. Olar kóktasty týzep qoyyp, Qúran baghyshtap qaytady.
Kelgen song Bektay Sýleymenov Shәdi turaly maqala jazady. Ókinishke qaray, ony «Ontýstik Qazaqstan» gazeti de, Qyzylorda men Jambyldyng oblystyq gazetteri de baspaydy. Kommunistik qyzyl zamannyng keri әseri. Odan beri de 30 jyl uaqyt ótken...
Sonymen Bektay aqsaqal bastap, Ghalym Esensariyev qoshtap, biraz kisi jaqynda sauapty jolgha shyghady. Kónilde taba alamyz ba degen kýdik bar. Qúday ondaghanda, Shәdi aqynnyng qabiri Jyzaq oblysynyng Zamin audanynda jay tapqan eken. Shәdi aqynnyng jatqan jerin jergilikti túrghyndar «әuliyenin» qabiri dep qatty qúrmetteytin kórinedi. Ózbek jerine búryn-sondy ayaq basyp kórmegen Ghalymnyng aituynsha, ózbekterding qonaqjaylylyghy qasynda býgingi qazaqtar jip ese almaydy eken. Sapardyng maqsatyn bilgen ózbek aghayyndar búlardy ýilerine qondyrugha talasqan. Bәri sauap jinap qalmaq. Ala taqiyaly aghayynnyng imandylyghynyn, dinshildigining arqasy. Sol auyldyng Qanybek Hoshmúratov degen moldasy Shәdi tórening basyna ie bolyp, talay jyldan beri Qúran baghyshtap jýredi eken. Qazaqstannan barghandar ayauly aqynnyng temir sharbaqty qabirin tauyp, Qúran baghyshtaydy, sol elding 30-40 adamyn jinap shaghyn as beredi. Basyna belgi qoyady. Sóitip, Shәdi aqyn ortamyzgha oralghanday bolyp, kónilderi jay tauyp qaytady.

Týiin:
Belgili kýishi Fayzula Ýrmizovting aituynsha, 1938 jyly jazda ýiine ataqty ghalym Álkey Marghúlan kelgen. Maqsaty Shәdining qazaq shejiresin jazghan qoljazbasyn tabu eken. Ókinishke qaray, qoljazba tabylmaydy. Al endi Bektay Sýleymenovtyng qolynda Shәdiden qalghan óte qúndy dýnie bar. Ghalym ony qolymen ústap, paraqtap kórgen. Eki-ýsh týrli siyamen marjanday etip әdemi jazylypty. Jaqsy saqtalghan. Biraq eski arab әripterimen jazylghan song oqyp kóruge eshkimning sauaty jetpegen. Búl kitapty Shәdi shәkirti Jýsipbekke bergen. Jýsipbekten Seyitqasymgha, odan Bektaygha ótken. Búl Shәdining shygharmashylyghyn zertteushilerge taptyrmas derek. Bәlkim búl qazaqtyng ayauly aqyny Shәdi Jәngirúlynyng eng songhy ólenderi, mýmkin Álkey Marghúlan qolyna týsire almaghan qazaq shejiresi de boluy mýmkin. Al Shәdi aqynnyng basyna, tughan jerine eskertkish qong, esimin, shygharmashylyghyn qayta janghyrtu, búl - kezek kýttirmes dýniye.

"Ayqyn" gazeti