«Uәde – qúday sózi» degendi ústanatyn halyqpyz. Sóz bergen adam salmaghy zil batpan jauapkershilik jýgin arqalaydy. Bergen uәdesin oryndasa, azamattyghy aishyqtalyp, bedeli artyp, sózi men isining qabysatyndyghyn aighaqtary sózsiz. Búny aituymyzdyng ózindik sebebi bar. Synaptay syrghyghan uaqyt kezinde berilgen uәdening súralar kýni jaqyndap qalghanyn eske salyp túr.

Alghashqy sóz QR Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqyshevting uәdesi turaly bolmaq. Osydan bir jyl búryn, jazdyng alghashqy kýni Parlamentting kezekti otyrysynan keyin jurnalisterding saualyna jauap beru sәtinde Bas bankirge «bizding qazaqsha súraqtargha qashan qazaqsha jauap beresiz?» degen súraq qoyylghan bolatyn. Sonda Últtyq bank tóraghasy saualdyng óte dúrystyghyn aita kele «kelesi jyly» degeni esimizde. Kýntizbege qarasaq, kýn men týn almasyp, ailar jyljyp, sol «kelesi jyl» da tayap qalypty. Endi sózding qanshalyqty iske úlasqanyn kóretin kez jetti.

D.Aqyshevtyng kópshilik aldynda sóilegen sózine nazar audarsaq, Últtyq bankke tóragha bolghan bir jarym jyl ishinde birneshe uәde bergendigin kóremiz. Ol últtyq bank júmysyn ashyq etu, 2016 jyly inflyasiya dengeyin 6-8 payyz dengeyinde ústau jәne últtyq valutany túraqtandyru turaly bolghan-dy.

Ashyqtyq mәselesinde birshama algha jylju bayqaldy. Oghan tengening qúnsyzdanuyna әser etui mýmkin faktorlardyng aityluyn, tenge baghamyn bir qalypta ústaugha júmsalghan intervensiya kólemining jariyalanuyn jәne oqys devalivasiyanyng oryn almaytynyn mәlimdeuin jatqyzugha bolady. QR Últtyq ekonomika ministrligi keltirgen derek boyynsha 2016 jyly inflyasiya dengeyi 8,5 payyz shamasynda bolypty. Álbette, tómen emes. Alayda boljanghan dengeyge shamalas. Búl da jas ta bolsa bas bankirding aitqan sózinde túrugha talpynysyn kórsetedi. Búl oiymyzdy songhy kezdegi últtyq valuta baghamyndaghy túraqtylyq bekite týskendey. Sondyqtan bir jylda qazaqsha erkin súqbat berudi uәde etken D.Aqyshevtyng sózinde túratynyna ýmitpen qaraymyz. Dýiim júrttyng aldynda úyatqa qaludy kim de bolsa, qalamasy anyq. Ony bas bankirding jaqsy týsinetini aiqyn.

El tarihyna ýnilsek, shendiler tarapynan qanday uәdeler berilmedi desenizshi. Alayda býgingi әngimege tek qazaq tilin ýirenuge qatysty berilgen uәdelerdi ghana arqau etudi jón kórdik. Sonday sertterding birin ýstimizdegi jyldyng qantar aiynda Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenov bergen bolatyn. Ózining ana tilin úmytuyn songhy bes jylda Resey astanasy Mәskeude qyzmet etkenimen baylanystyrghan ol jarty jylda memlekettik tildi mengeretinin aitty. Osy orayda ómir boyy Qazaqstanda túrsa da ana tilderin úmyta qoymaghan diaspora ókilderine qayran qalasyn. Qosh, bastysy ministr uәde berdi. Endi nәtiyjesin kýtelik.

Osy joldardy jazu kezinde aqparat qúraldarynda Ádilet ministri Marat Bektaevtyng qazaq tilin tolyqtay mengeruge bir jyl súraghany turaly habar tarady. Sóitsek, búl uәde de qazaq tilinde jauap berudi talap etken tilshilerge berilipti. Óz imidjin oilaghan ministrding jyl ótkende uәdesinde túraryna senelik.

Alayda mәsele basqada. Qashangha deyin osylay әr shendini týrtpektep, «qazaqshanyz qalay?» dep súramaqpyz. Qazaq tili memlekettik til ekeni, onyng zanda taygha tanba basqanday jazylghanyn biletin bizding sheneunikter ony ýirenuge nege asyghar emes? Elbasy aitqan ruhany janghyru iydeyasynyng ózegi de osy tól tamyrymyzben qayta qauyshudy maqsat tútpay ma? Al tól tamyrgha qan jýgirter tetik ol – halyqtyng tili. Memlekettik tilding býgingi ahualy ótpeli kezenning sipaty ghana ekenine kýnbe-kýn kóz jetkizudemiz.

Qazaqsha oilaytyn jana úrpaq ósip keledi. San sapagha auysyp, ýles salmaghy 70 payyzgha juyqtaghan qazaq halqy qoghamnyng qazaqylanuyn ashyq talap etude. Al ony bayqaghysy, moyyndaghysy kelmegen shendilerge erte me, kesh pe «qashan qazaqsha súraqqa qazaqsha jauap beresiz?» degen saualdyng kóldeneng qoyylary haq. Olardyng belgili bir merzimdi atap, jaltarma jauap berui әbden yqtimal. Biraq qoghamnyng býgingi últtyq kónil-kýii jaltarma jauapty mise tútpay, naqty isti talap etedi. Sondyqtan shendiler halyqpen altyn kópir qúrugha asyghyp, bergen uәdelerinde túrsa iygi.

Melis SEYDAHMETOV

Abai.kz