Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6394 0 pikir 28 Qazan, 2010 saghat 19:22

Zarqyn Tayshybay. ABAY MAQTAGhAN QÚS QANDAY?

Abaydyn  kópke mәlim «Qansonarda býrkitshi shyghady angha...» dep bastalatyn ólenining kórkemdik-estetikalyq qasiyeti oqyrmannyng da, abaytanushylardyng da layyqty baghasyna ie bolghan. Tabighat pen adamnyng ajyramas býtin-birligi múnday kemel surettelgen jalghyz ólenimen ghana talay aqyn tarihta qalar edi. Tipti, tabighat lirikasy degennen góri kórgish, sezgish, oy qorytqysh úshqyr qiyal iyesi әr adamnyng kónil kýiin terennen tartyp, jalanashtay, jarqyrata kórsetuding ghajayyp ýlgisi osynday. Abaydyng ózi aitatynday: «Eski biyshe bos maqaldaghan» emes, týzelgen sóz, tyndaushyny týzeytin sóz. Tek «ishi ghana altyn» emes, «syrty da altyn», mazmúny men týri birin-biri jaqtap, tolyqtyryp túrghan beyneli sóz órnegi men týr tútastyghy. Aqyndyqtyng airyqsha ereksheligi Abaydyng sózimen aitsaq:

Quaty ottay búrqyrap,
Uәzinge ólshep tizilgen.
Janbyrly jayday syrqyrap,
Kók búlttan ýzilgen,
Qayran til, qayran sóz...

eken. Aqynnyng osynday shabytty shaghynda tughan «Qansonarda býrkitshi shyghady angha...» dep bastalatyn ólenining jóni bólek. Nege bólek? Onyng jauabyn izdeu múratymyz da, maqsútymyz da emes, eger osy ólenning taghy bir núsqasy bolmasa. Jәne ol núsqasy aqynnyng kózi tirisinde tasqa basylyp, júrtqa taramasa.

Abaydyn  kópke mәlim «Qansonarda býrkitshi shyghady angha...» dep bastalatyn ólenining kórkemdik-estetikalyq qasiyeti oqyrmannyng da, abaytanushylardyng da layyqty baghasyna ie bolghan. Tabighat pen adamnyng ajyramas býtin-birligi múnday kemel surettelgen jalghyz ólenimen ghana talay aqyn tarihta qalar edi. Tipti, tabighat lirikasy degennen góri kórgish, sezgish, oy qorytqysh úshqyr qiyal iyesi әr adamnyng kónil kýiin terennen tartyp, jalanashtay, jarqyrata kórsetuding ghajayyp ýlgisi osynday. Abaydyng ózi aitatynday: «Eski biyshe bos maqaldaghan» emes, týzelgen sóz, tyndaushyny týzeytin sóz. Tek «ishi ghana altyn» emes, «syrty da altyn», mazmúny men týri birin-biri jaqtap, tolyqtyryp túrghan beyneli sóz órnegi men týr tútastyghy. Aqyndyqtyng airyqsha ereksheligi Abaydyng sózimen aitsaq:

Quaty ottay búrqyrap,
Uәzinge ólshep tizilgen.
Janbyrly jayday syrqyrap,
Kók búlttan ýzilgen,
Qayran til, qayran sóz...

eken. Aqynnyng osynday shabytty shaghynda tughan «Qansonarda býrkitshi shyghady angha...» dep bastalatyn ólenining jóni bólek. Nege bólek? Onyng jauabyn izdeu múratymyz da, maqsútymyz da emes, eger osy ólenning taghy bir núsqasy bolmasa. Jәne ol núsqasy aqynnyng kózi tirisinde tasqa basylyp, júrtqa taramasa.

Ol 1897 jyly Qazan qalasynda basylghan «Knyazi bilәn Zaghipa» qissasynyng mәtininen tabylghan. Anyqtap, kópshilik nazaryna úsynghan. Ý.Sýbhanberdina, týsinik bergen professor M.Myrzahmetov[1].

Abaytanu ýshin qyzygharlyq manyzy bar búl búl mәtin turaly qanday da pikir aitu ýshin, aldymen, ony qazirgi bizge mәlim núsqasymen[2] salystyra otyryp, aiyrmalaryn taldap shyghu kerek.

Hissadaghy núsqany  - Hissada, jinaqtaghyny - Jinaqta dep aldyq.

 

Hissada: Býrkitshi qansonarda shyghady angha.

 

Jinaqta: Qansonarda býrkitshi shyghady angha.

 

Sóz auysulary bar. Áueli qansonarda kim angha shyghady dese, jinaqta:

 

Qansonarda býrkitshi shyghady angha, -

 

dep keledi. Aytylar oidyn  bas-ayaghy býtin, eki núsqada da birdey. Tek, jinaqta birden ekspressiya, ekpin qysy-jazy qús salyp jýrgen anshy emes, qansonardaghy býrkitshining qimyl-qúbylysy turaly. Ekinshi jol da solay:

Jinaqta: Tastan týlki tabylar andyghangha,

 

Hissada: Tabylar tastan týlki andyghangha.

 

Ýshinshi joldaghy ózgeris te osy sipatta.

 

Hissada: Jýirik at, tatu joldas bir ghanimat,

Jarasar yqsham kiyim anshy adamgha

Jinaqta: Jaqsy atpen tatu joldas bir ghaniybet

Ynghayly yqsham kiyim anshy adamgha

 

Jinaqtaghy sózderding salmaghy artyghyraq. Aytalyq, jýirik attyng bәri jaqsy at ólshemine tola bermeydi, ekinshiden, yqsham kiyimning anshygha jarasatyny: jýirik at, tatu joldas, yqsham kiyim ýsheuining anshy adamgha ghaniybettigi jinaqta qosaqtalyp bir-aq berilgen. Jarasar degen sózdin  ornyna  yqsham kiyimning әri ynghayly boluy ýstemelep kórsetilgen.

 

Hissadaghy: Tabylar salang etip qashqan izi,

Sympang qaghyp jylghadan iz alghanda.

Býrkitshi tau basynda qaghushy oida,

Izining betin týzep angharghangha

 

Jinaqtaghy: Salang etip jolyqsa qaytqan izi,

Saghadan sympyng qaghyp iz shalghanda

Búrkitshi tau basynda qaghushy oida,

Izding betin týzetip andaghangha

 

«Salang etip» qashqan - týlki. Týlkining úzyn qúiryghy salandap bara jatady,- deydi qazaq.  Al, «qaytqan iz» ben «qashqan izdin» maghynasy birdey emes. «Qaytqan iz» anshylar kelmey túryp, týlki olardy kórmesten búryn salynghan iz. Edәuir uaqyt alshaqtyghyn kórsetedi. Al, «qashqan iz» jana ghana, osy anshylardyng dabysyn estip, nemese ózderin kórip qalyp, jylystaghan týlkining izi. Renki bólek, maghynasy birdey, aiyrmashylyghyn kórsettik.

 

Hissada:   Sympang qaghyp jylghadan iz alghanda

Jinaqta: Saghadan sympyng qaghyp iz shalghanda.

 

Búl eki joldyng ortaq sureti  jedel basyp, atyn  sympang qaqtyryp kele jatqan anshy jәne onyng qar ýstinen «iz aluy» nemese «iz shaluy», aiyrmashylyghy - «jylghadan» nemese «saghadan» ekendigi. Ekeui de angha jasyrynyp keludi kórsetedi. «Jylgha» búghyp keletin ózek, oipang bolsa,  «sagha» qylt etip, oqysynan, tótesinen shygha keletin tús. Ekeuinde de anshynyng saq, shapshang qimyly, kózining shalymdylyghy suretteledi. Demek, búlardyn  kótergen jýgi birdey, óleng týziliminde eshqanday kemshiligi joq. Tek «saghadan sympyn» degen alliyterasiya bolmasa. Ólende múnday bolymsyz ghana elementting ózi poeziyalyq sipatty kýsheytip jiberetinin osy mysaldan kóruge bolady.

 

Hissada: Izining betin týzep angharghangha.

 

Jinaqta: Izding betin týzetip andaghanda.

 

Birinshi núsqadaghy «iz» týlkining izi jәne onyng baghyty ekendigi anshygha týsinikti bolsa da, key oqyrman nenin, kimning izi dep janylyp qaluy mýmkin. Sondyqtan, jinaq-taghy joldyng bas-ayaghy býtin dep esepteymiz.

 

Hissada: Tartqanda tomaghasyn qyran býrkit,

Qaraydy sonda samghap bir qyrymgha.

Jinaqta: Tomaghasyn tartqanda bir qyrymnan,

Qyran qús kózi kórip samghaghanda.

Hissadaghy núsqanyng qay jaghynan alsa da, jinaq-taghydan ýzdik ekeni kimge de bolsa týsinikti. «bir qyrymnan» nemese býrkitting tomaghasyn týlkiden shalghay túryp tart-qannyng ózinde, qyran qús kózi kórip, samghay jóneldi degenge senging kelse de, múnday shúbalanqy sóilemnen góri: Tomaghasyn tarqannan keyin qyran býrkit samghap, úsha jóneldi de, tómenge qarady desek, әri yqsham, әri kórkem.

 

Hissadaghy: «Týlki órlep tómen úshsam qalady» dep,

Qandy kóz qayqang qaghyp shyqsa aspangha.

 

Jinaqtaghy: Tómen úshsam týlki órlep qútylar dep,

Qandy kóz qayqang qaghyp shyqsa aspangha.

 

Jinaqtaghy birinshi jol tolyq maghynaly eken.

Hissadaghy: Qútylmasyn bilgen song qúr qashqangha,

Kerilip, kókke qarap sekiredi.

 

Búl týlkining jantalasyp, ózining jauyna qolynan kelgenshe jasaghan qarsylyq qayraty. Áreket bar.

 

Jinaqtaghy: Qútylmasyn bilgen song qúr qashqangha,

Auzyn ashyp, qoqaqtap, tisin qayrap,

O da talas qylady shybyn jangha.

 

Týlki naghyz qarsylyq qimyl bastaghan joq, biraq qauip tónse, alysyp kórmekke dayyn. Osy arada, hissada bar, jinaqta joq:

 

Aspannan qyran qomdap qúiylghanda,

 

degen әdemi joldy kórsetken dúrys. Sonday-aq, hissada:

 

Ekeui jarq-júrq etip alyspay ma,

Shyqqanday jeke batyr qan maydangha.

 

degen jiyntyq maghynaly arpalys turaly aitylghan eki jol jinaqta eki taghynyn   alysuy qimyl-әreket ýstinde, dybyspen, týr-týspen kórsetilgeni útymdy-aq.

 

Qanat-qúiryq suyldap, ysqyrady,

Kókten qyran sorghalap qúiylghanda.

Jarq-júrq eip ekeui aiqasady,

Jeke batyr shyqqanday qan maydangha.

 

Jinaqta: Qar - appaq, býrkit - qara, týlki - qyzyl,

Úqsaydy hassa súlu shomylghangha.

Hissada: Býrkit qara aq qarda, týlki qyzyl,

Úqsaydy qyz ben jigit jolghasqangha

 

«Búl ýzindidegi epiytetter de... inversiyanyng zanyna sýienip jasalynghan. ...búl jalang epiytet, inversiya ghana emes, әri shendestiru (antiyteza). Surettemek ómir qúbylysyn jaynaqy, jarqyn etip beru ýshin aqyn poetik tilding ýsh týrining bir jerge basyn qosqan...»[3].

Q.Júmaliyev aitqanday, týsterdi shendestiru múnda da bar. Biraq inversiya osaldaghan. Jayylma sóilem týrinde týsinikti. Al, ólendik kórkemdik quaty jaghynan jinaqtaghygha ese bermeydi.

Ásirese, nazar audaratynymyz osy eki ýzindidegi ekinshi joldar, yaghniy:

 

Úqsaydy hassa súlu shomylghangha.

Úqsaydy qyz ben jigit jolghasqangha.

 

Qaramen berilgen tirkesterding salmaghy birdey emes. Birinshisindegi: hassa súludy qyzgha balap aitsaq, «Qar - appaq... týlki qyzylgha sighyzamyz...». Al, jigit yaghni, «býrkit qara» qayda qalady? Kemshindigi kórinip túr. Ángime týlki alghan býrkitting súlu qyzgha tósekte jigit jolyqqanday kórik-әseri turaly ghoy. Sondyqtan da jinaqtaghy mәtin:

 

Appaq et, qyp-qyzyl bet, jap-jalanash...

...Kýieui er, qalyndyghy súlu bolyp,

Jәne úqsar tar tósekte jolghasqangha,-

 

dep keledi ghoy. Osylay payymdasaq:

 

Úqsaydy hassa súlu shomylghangha,

 

degennen góri:

 

Úqsaydy qyz ben jigit jolghasqangha,-

 

degenimiz týsinikke jenil siyaqty-au. Osy pikirimizdi әri qaray sabaqtay otyryp, eki mәtindegi bir ózgeshelik

 

Jinaqtaghy: Appaq et, qyp-qyzyl bet, jap-jalanash,

Qara shash qyzyl jýzdi jasyrghanda

 

degen joldar men

 

Hissadaghy: Appaq bet, jalanash et, qúmyrsqa bel,

Bauyryna kirip keter qymtaghanda,-

 

degendi salystyryp kórsek, birinshi mysaldaghy:

 

Qara shash qyzyl jýzdi jasyrghanda

 

Jay ghana jyltyraq boyauly suret, bәlendey bir mazmún jýgin kóterip túrmaghany bayqalady. Bәlkim, súlu qyzdyng bey-nesin tolyqtyra týsuge kerek boldy degenning ózinde:

 

Bauyryna kirip keter qymtaghanda,-

 

degen joldyng ornyn toltyra almaydy. Búl tolymsyz sóilem qazirgi jinaqtarda joq. Áriyne, Abay poeziyasynda tura bayanda-may, túspalday aitu, týsinik shylbyryn oqyrmangha ústata salu tәsili jat emestigin moyynday túrsaq ta, búl joldyng artyq-shylyghy kórinip túr.

Osy joldan keyin tabighy qisynymen oidy ayaqtap, mún-day súlu qyzdyn:

 

Aqyl, kórik, minezi birdey bolsa,

Bozbalanyng armany joq jalghanda,-

 

degen sózder ýilesim tapqan. Jinaqtarda búl joldar joq.

Býrkitshining angha shyqqany, iz keskeni, tapqany, týlkini «qaghyp» tastan shygharghany, oghan býrkitting týskeni - anshylyq-tyng әdettegi tizbekti jýiesi desek, aqyn bir sәt osynau kórinisti qyzyqtap, sol kórinisten ghajayyp suret tauyp, shabyt ýstinde lirikalyq sheginis jasady.

Ýy taghysy men týz taghysynyn  adam ýshin arpalysqan ayau-ly-ayausyz sәtterin anqúmarlyq qúshtar sezim jenip, aqyn «qy-zyl týlkini» «qara býrkitting býlk-býlk etkizip bauyryna dәl basqan» kórinisti adam әreketimen balamaly etip, qiyal  auany-men naqty kenistik pen uaqyttan shyghyp ketedi. Jýirik shabyt tabighat ayasyndaghy búl kórinisten ang men an, adam men adam arasyndaghy qimyl-әreketten әldebir alyp qashpa assosiasiya tughyzady. Aspandaghan aqyn qalamynan jogharydaghy joldar kestelenip qaghazgha qonady. Qas-qaghymda esin jiyp alghan aqyn, qaytadan «jerge týsedi».

Naqty kórinis. Kóz aldynda taghy da býrkit pen týlki.

Ol suret

 

Jinaqta: Qúsy da iyesine qorazdanar,

Alpys eki ailaly týlki alghangha.

 

Qissada: Sonda býrkit toyqandap әsemdener,

Alpys eki haylaly týlki alghangha

 

Eki núsqa da kem emes. Birimen-biri jarysa, birin-biri asha týsetin beyneleu órnegi.

 

Jinaqtaghy: «Ýiirimen ýsh toghyz» dep jymyndap,-

 

Asty qaramen jazylghan kósemshe oidy túiyqtap tastaytynday kórinse,

 

Hissadaghy: «Ýiirimen ýsh toghyz» dep jymyndasar,

 

ólenning bir ekpindegi týzilimine neghúrlym jarasatyn siyaqty. Mysaly, qylar, batysar, eter keter, әsemdener - jymyndasar - keler shaq túlghasyndaghy etistikter.

Hissadaghy núsqany jinaqtaghydan asyra baghalamaghannyng ózinde, osynday jeke sóz qoldanystaghy, teneu, boyau ereksheligi túrghysynan auyz túshytatyn mysaldar az emes eken. Aytalyq,

 

Hissada: Taudan jua tergendey kóp jiylsa,

Qúmaryng bir tarqaydy әr alghanda.

 

Jinaqtaghy: Taudan jiyde tergendey ala berse,

Qúmaryng bir tarqaydy әr qanghanda,-

 

degen mәtinderding ekeuining de ózindik qadiri barshylyq.

Birinshidegi «taudan jua teru» - «Taudan jiyde tergennen» góri dәlirek. Jiyde oipannan, tipti  aghash arasynyng jemisi - tauda bolmasa kerek. Biraq, «tau juasy» úghymgha ashyq bolghanymen jiydeden góri ashy jemister qataryna jatady.

 

Qúmaryng bir tarqaydy әr alghanda.

 

«Ár alghandaghy» bir sәttik, shashyrandy, jeke-jeke qúbylys. Qara sózge kóshirsek, «әr alghanda qúmaryng bir tarqap qalady».

Al, «Qúmaryng bir tarqaydy әr alghanda» - jiyntyq nәtiyje, adamnyng ómirinde eleuli iz qaldyratyn jaghymdy, kýrdeli qúbylystardyng qisyndy jýiesi. Dәlirek aitqanda, «әr alghan sayyn qúmaryng bir tarqaydy, qúmaryng әr qanghan sayyn bir jasaysyn».

Poeziya  tiline tәptishteu tәn emes, biraq sondyghymen óleng sózderi týsiniksiz nemese kelte úghym kýiinde bola beredi, desek, adasqandyq. Sondyqtan, osy eki qos jolda da biz kýtken, izdep otyrghan týsinik jetkilikti berilgenin aitu - lәzim.

 

Jinaqtaghy: Silke kiyip, tymaqty nasybaydy

Bir atasyng kóniling jaylanghanda.

Adamnyng qúmarlyq sezimi toyat alyp, qúshtarldyghy tiyanaqtalyp, sonyng aldyndaghy alasapyran kónil, jýrek lýpili mamyrajay tynym tauyp jaylanghan naghyz qazaqtyng mi-nezi, de salty men sәnin kóz aldyna keltiretin boyauy qanyq, jiyntyq suret osynday. Búl joldar hissadaghy núsqada joq. Olardyng esesine búl joqty basqasha, keng tolghau, kere kórsetip, qolgha ústalu mashyghyna óteuge talpynys bar.

 

Qyzyq kórem jalghannan dep oilasan,

Bozbala qaramay shap jyghylghangha

Kәdiri bolmas kóp sózding kóp maqtasan,

Suretin bile almassyng kóp baqpasan.

 

Eki ólenning ayaqtaluy eki týrli. Jәne de hissada býrkitshimiz «bozbala», jinaqta «jigit» ekendigi mәlim bolady. Búl arada biz auyspaly maghynada aityp otyrmyz. Óleng - birinshisinde bozbalagha arnalsa, ekinshisinde ony eseytip, jalpy týrde «jigitter» dep alynghan.

Bastaluy, órbui, shyghamdap sharyqtauy birdey shygharmanyng týiin-topshysy da bir sarynda, biraq basqa sóilemdermen berilgen. Ayyrmasy - jinaqta birinshi jaqtan, avtordyng óz basynan keshken hal týrinde topshylanghan:

 

Kókiregi sezimdi, kónili oilygha,

Bәri de anyq túrmay ma, oilaghanda.

 

Úqpassyng ýstirt qarap búlghaqtasan,

Suretin kóre almassyn, kóp baqpasan.

Kólenkesi týsedi kókeyine,

Ár sózin bir oilanyp salmaqtasan.

Múny oqysa, jigitter, anshy oqysyn,

Bile almassyn, qús salyp dәm tatpasan.

 

Hissada:

 

Oqysa, búl sózimdi qússhy oqysyn,

Qús salyp bile almaysyng dәm tatpasan.

Tiymey me kópilimnen aitqan sózim

Bir ústap әr sózimdi salmaqtasan

Nasihat qyp shyghardym osy sózdi

Bozbala osyny úq, sóz tappasan.

 

Aytar oi, onyng týp-qazyghy týgel. Ýlgi-ónege, nasihat sipatynda. Ayyrmashylyqqa nazar salsaq:

 

Jinaqtaghy:

Kókiregi sezimdi kónili oilygha,

Bәri de anyq túrmay ma, oilaghanda,-

 

degen joldar joq. Reti kelip túrghanda aita ketu kerek, osy eki jol ólendik jaghynan edәuir aqsap jatqan siyaqty. Áueli, birinshi joly - 13 buyn, ekinshi joly - 12 buyn. Oqugha da, tyndaugha da jenil emes. Oilygha, oilaghanda degen әr maghynaly sózderding qaytalanuy basynan qúiylyp týsken óleng búlaghyn sara betinen búryp jibergendey, kibirtik әser qal-dyrady.

«Qússhynyn» anshy bolyp ózgeruinde de úshqyrlyq bayqalmaydy. Anshy kóp te, qússhy - erek óner iyesi. Qús salu qyzyghyn qússhydan artyq kim kórgen? Hissadaghy «qússhygha» jaqtas ekenimiz sondyqtan.

«Qansonarda býrkitshi shyghady angha» ólenining búl núsqasyn ghylymy ainalymgha engizgen M.Myrzahmetovtyng enbegin atap ótken jón. Kórip otyrmyz, ózimizge mәlim núsqalardy tamsana oqyp, tandana bergennen góri Abay shygharmalarynyng týrli núsqalaryn salystyra zertteu abaytanudyng jana óristerin ashady eken.

Búl mәtinning ózgesheligi turaly M.Myrzahmetovtyng pikirleri mynaday: «Qissa avtory... kórkemdik quaty mol poetikalyq saz órnekterin ózinshe «óndep», «jana» joldar qospaq bolghan», «basym kópshiligi Abay sózine úqsamaytyn, jibekke japsyrghan jamauday bóten sóz ekeni kórinip túr».

Jogharyda, eki mәtindi bayyptap salystyryp, saralay otyryp, zertteushi M.Myrzahmetovtyng múnday qatal synyna tolyq kelise almaytynymyzdy aitqanymyz jón. Ras, Abay biyigine jetpey jatqan tústary bar jәne olar әldenesheu. Biraq, sonyng bәrin «hissa avtory «óndep» synyn qasaqana búzghan deu artyqtau. Múnday kýrdeli shygharmany tek bireuding auzynan estip, dәl osynday dengeyde jazyp shygharu onay emes-au. Tipti  «óndegen» kýnning ózinde «hissa avtorynyn» aqyndyq, oishyldyq óresi Abaygha tayap qalatynday. Múny osy zertteudi oqyghan adam týsiner.

«Dәl osylay» dep kesip-piship aityp tastaghannan góri «hissa avtorynyn» osy ólendi qaydan alsa, odan alsyn kitapqa kirgizuining ózin tarihy manyzdy enbek demeske bola ma? Osy týrinde sol zamanda, qazaq ólenining biyik parqyn tanytatyn poe-ziya tuyndysy bolghanyn, talaylardyng estetikalyq talghamyn ilgeri jetelegen, zamanynan ozyq, búryn-sondy dýniyege kelmegen tuyndy ekenine kózimiz jetip otyr ghoy. Búl - bir.

Ekinshiden, Abaydyng osy ólenining búl da bir núsqasy, bәlkim erterekte jazyp, el arasyna tarap ketken óleni boluy mýmkin emes pe? Eger, óz shygharmasyna aqyn keyin qay-ta oralyp, tolysqan shaghynda qayta qalam tiygizgen bolsa, aqynnyng ósu, órkendeu satysynyng bir baspaldaghy retinde týzetilip, qazirgi núsqasyna negiz bolghan variant retinde qabyldasaq she?

M.Áuezovting myna jazbalary abaytanushylardy tyng oi-largha jeteleydi. Qarayyq: «...1882 jyly jazylatyn «Qansonardagha» qarasaq, Abaydyng anyq sheberlengen iri suretshi jәne realist aqyn bolghanyn kóremiz. Búl óleng túnghysh tua qalghan, birinshi ghana kórkem shygharma bolugha mýmkin emes tәrizdi. Neghylsa, birtalay shygharmalar jazyp kelip, aqyndyghy shynyghyp, qalamy tóselip kelip tudyrghan shygharmagha úqsaydy»[4].

Áriyne, Múqang búl ólenning basqa bir, búdan búrynghy varianty bar demeydi. Onyng esesine Abaydyng aqyndyq jolyna barlau jasay kelip mynaday oy aitqanyn eske alayyq. Múqang Abaydyng jas shaghyndaghy ólenderining qorytyndysy esepti bolghan «Sap, sap kónilim» jәne «Taygha mindik» degen bir bitimdes, bir mezgilde tughan eki ólenning mazmúny men stili ýlgisi sol shaqtyng ózinde de kórkem sheber jyrlar tughyzugha jetip qalghanyn jәne osylargha qarap, aqynnyng jigittik shaghynda jazghan shygharmalary bir búlar ghana emes, ekenine nyq senedi.

«Tek óz ónerin әr kezende әr ólenmen synap, barlap jýrgen aqyn (Abay.-Z.T.) ol kezding shygharmalaryna óz basy tolyq meyirlene almay, úqypty saqtamaghan siyaqty. Sol sebepti osy aluandas әldeneshe shygharmalary joghalyp, keyingi shaqqa jetpey qalghan boluy kerek». Abaydyng aqyndyq jolynyng «...basy - jenil, syrtqary elikteuden bastalyp, songhy kezeni - oiy da, kórki de ósip, pisip qalghan bolashaq oishyl, synshyl aqynnyng izdenu, ósu kezenin kórsetedi. Búl shygharmalaryna boylay qarap, tanyp, bilip taldamay, keyingi óskeleng ýlken shygharmalar beretin klassik Abaydy sol shygharmalarynan ghana bastap tekserip, tanu, jarym joldan bastaghanday jartylay tekseru, shalaghaylyq tanu bolar edi»[5].

 

***

 

Merzimdi baspasózge Q.Múhamethanov úsynghan «Býrkit syny»[6] degen ólenining eki núsqasy da tereng zertteudi, onyng Abaygha tәn eken-emestigin anyqtaudy tileydi. «Abay» ensiklopediyasynda (401-bet) búl ólenning aqynnyng tól shygharmasy ekeni әli dәiekti dәleldeudi qajet ekendigi atap kórsetilgen.

Birinshi - Ásenov Mәdiy[7] (1879- ó.j.b.) degen múghalim tapsyrghan núsqasy (Mәdy núsqasyn M. dep alamyz).

Ekinshi - Mәkeev Sýleymen jibergen núsqa - «Sýleymen núsqasy». Q.Múhamethanov ta osynday shartty ataular qoyyp, eki núsqany salystyrghan. (Ony S. dep alamyz).

Mәdy núsqasy - bes shumaq (jiyrma jol), Sýleymen núsqasy - toghyz shumaq (otyz alty jol) ekendigi kórsetilgen[8].

Q. Múhamethanov: «Eki núsqanyng da bastapqy birinshi shumaghy bir-birimen dәlme-dәl kelip otyrady. Tek tórt qana sózde aiyrma bar. Ol sózderge búl maqalada taldau jasamaymyz»,- deydi. Búl qanday sózder:

 

1. M: Meljemdi qojyr ayaq, búty taltaq.

 

S: Meljemdi qojyr taban, búty taltaq.

 

Búrkittin, onyng ishinde qaruly býrkitting ayaghy qojyr-qojyr bolyp keletini belgili. Búl qoldanysta tabannan góri keng maghynada qoldanylghan syn esim.

 

2. M: Kók túmsyghy, júqalau kelse jalpaq,

 

S: Júqalau kók túmsyghy kelse jalpaq.

Maghynasy jaghynan eki núsqanyng aiyrmasy joq. Bir ghana úghymdy, kók túmsyqtyng sipatyn, ekinshi núsqada júqalau anyqtauyshy búryn kelip, ólenning yrghaghyn kýsheytken.

Búghan qarap M. núsqasynyng ólendik sapasyna min taghugha bolmaydy. Búl órnekti osy shumaqtyng ýshinshi jolyndaghy:

Kóz audany qyp-qyzyl, keshkil manday,-

 

degen jol jaqtap túr. Yaghni, «kók túmysyghynyn» sipaty men «kóz audanynyn» sipatynyng berilu týri birdey. Altynshy joldaghy «jýndi basty» dep bastalatyn jol da osy órnekti dәl qaytalaydy. Yaghny 2-4-6 joldardyng týzilimi ainymay kelui, aqyn sanasynyng zandylyghy, ózine ghana tәn stiyli ekenin aighaqtaydy. Búl tezisti bekite týsetin dәlelder retinde, osy ólendegi әr joldyng basynda retinmen kelip otyratyn: «kók túmsyghy», «kóz audany», «qúiryghy», «jýndi basy», «topshysy», «shalghysy», «erini» - qanday  ekendigining belgileri ret-retimen surettelgenin da aita ketsek, artyq emes.

 

3. M: Kóz audany qyp-qyzyl, keshkil manday.

 

S: Kóz audany shýnirek, keshkil manday.

 

Kóz audany qanday dep súraq qoyar bolsaq, әriyne shýnirekti qoldaymyz. Búl jerde qústyng kóz janarynyng týsi qanday degen mәsele joq. Demek, «qyp-qyzyl» ózin-ózi te-riske shygharady.

 

4. M: Ishi ken, sany juan, ózi shalqaq.

 

S: Keng iyq, sany juan, ózi shalqaq.

 

Áriyne, keng qúrsaq qús alghyr bolmas kerek, sondyqtan boy quatynyng kórinisi iyghynyng kendigi bolar-au dep qabyldap, S. núsqasyna qol qoymasqa laj joq.

Ýstirt qaraghangha osy tórt qana sózding manyzy aitarlyqtay kórinbeui mýmkin, al taldaugha qarap otyrsaq, eki mәtinning kórkemdik dengeyinde eleuli aiyrmashylyq bar. Qaramen jazylghan sózderdi eki mәtinning birine, óz ornyn tauyp aparyp qoysaq, búrynghy eki núsqadan da ilgeri jana shumaq tuyp, jaynap  keter me edi, qayter edi. Ol, mysaly, mynau bolsa:

 

Kók túmsyghy júqalau, kelse jalpaq,

Meljemdi qojyr ayaq, búty taltaq.

Kóz audany shýnirek, keshkil manday,

Keng iyq, sany juan, ózi shalqaq.

 

Ári qaray taldayyq. Múndaghy aiyrma aita qalghanday, barshylyq. Mysaly,

 

M: Bayaly, qúiymshaqty, qauyrsyndy,

Qúiryghy ap-ajarly úzyn jýndi.

Jýndi basty, shekeli keng maydayly

Japyraq jiyren shuda, jalpaq qyldy.

 

Búl shumaq S. núsqasynda joq.

 

M: Sanghyru jýn sabalaq, alqaly ker,

Taqysy, býkisi joq qomaghay er.

Ayyr sýiek ashamay, arasy ken,

Bolsa jaqsy búl-jaghy bir qarar jer.

 

Búl shumaq ta S. núsqasynda joq.

 

M: Topshysy әldi bitken jogharylau,

Shalghysy qúiryghyna barsa tayau.

Úshsa úshqyr, tau basynda shaqyrmaytyn,

Bir týlkiden basqamen bolmasa jau.

S: Topshysy kelse aldyna jogharylau,

Shalghysy qúiryghyna túrsa tayau.

Kókte úshqyr, túghyrynda shanqyly joq,

Bir týlkiden basqagha bolmasa jau.

 

«Topshysy әldi bitken» qús artyq pa, әlde topshysy aldyna bitken qús artyq pa? Nemese, «topshysynyng aldyna bitui» qústyng әldiligin kórsete me? Ekinshi núsqadaghy belgige kýmandana qaraytyn oqyrman, әriyne, eshbir kýdiksiz, súrausyz anyq kórinip túrghan «әldi topshyny» qabyldamaq kerek. Sonda M. núsqasy - baghalyraq.

Shalghysy qúiryghyna jaqyn bitken qús tәuir eken. Eki núsqadan da úqqanymyz osy. Endi qalghany - osyndaghy «barsa» men «túrsanyn» qaysysy ornyqty? «Barsa» - bey-neli sóz, qozghalmaytyn, endi qayta bitpeytin dene mýshesining ornyn kórsetedi. «Túrsa» - týsinikti. Tekserip otyrghanymyz óleng bolghandyqtan, poeziyanyng beynelilik erekshelikterin esimizge alyp,  «barsagha» qol qoyar edik.

M. núsqasyndaghy qústy ýshyryp qoyyp, úshqyrlyghyn, tau basyna shygharyp qoyyp shaqyrmaytyn (shanqyl-damaytyn) qyzyqtaghannan góri S. núsqasyndaghyday jaqsy qústyng bir qasiyetin  «kókte», ekinshi qadirin  «túghyrda» kórgen artyq emes pe?  S. núsqasyndaghy naqtylyq  tәnti qylady. Onyng ýstine M. núsqasyndaghy  «tau basynda shaqyrmaytyn» degen proza tekti shúbalanqy beynelengen búldyr suret taghy bar.

 

M: Qalyng erin, qara til, qangha toymas,

Qansha qymbat alsang da basyn joymas.

Jiyren túyaq shúbardy tauyp salsan,

Jaza ústasa jәne úshyp әste qoymas,-

 

degen besinshi jәne songhy shumaq S. núsqasynda basqa, an-shylyq qyzyghyn suretteytin eki shumaqty attap baryp oryn alghan. Ol mynau:

 

S:  Qara til, qanjar qiyaq, qangha toymas,

Qansha kórip túrsa da almay qoymas,

Shúbar túyaq jiyrendi tauyp salsan,

Erding qúnyn berseng de basyn joymas.

 

Mazmúny bireu: Eki núsqagha da ortaq qús belgisi - «qara til», «qangha toymas», qansha qymbatqa alsang da basyn joymaydy, múnday alghyr qústyng әkeler paydasy shash etekten. Týz taghysyna janylyp týsip, ala almay qalsa da qoymaydy, qayta úshyp, degenine jetedi. Qarasózdetsek, osylay týsinemiz. Poeziyanyng óz zany bar.

Al, sol qúsymyzdyng týri-týsi qanday ózi? M. núsqasynda  «Jiyren túyaq shúbar», S. núsqasynda «shúbar túyaq jiyren».

«Abay tilining sózdigine» qarasaq, aqyn  «jiyren»,  «shúbar» degen sózderdi qoldanbaghan bolyp shyghady.

Bilgir abaytanushy Q.Múhamethanovtyng ózi kezinde osy ólenderdi bastyra otyryp mynaday jar saluy tegin emes: «...qús salugha mashyqtanghan sayatshy, býrkitshi, qúsbegilerden kýtetinimiz: osy jariylanyp otyrghan «Býrkit syny» ólenining eki núsqasy turaly az pikirlerin dәleldep jazyp jiberse eken»[9].

Sondyqtan, eki núsqanyn  qaysysy qústyng tabighy týsine jaqyn keledi eken, degen mәselege keletin bolsaq, sayatshylyq taqyrybyndaghy kórkem әdebiyette  qarashúbar býrkitting de, «Sarybalapan» atanghan qyzghylt týsti býrkitting de bolatyny kezdesedi. Aqynnyng jiyren dep otyrghany, bәlkim, qústyng osynday týri shyghar.  Sonda da qara shúbar býrkitting túyaghy sary nemese qyzghyltym, yaky jiyren ekenin kórgenimizdi aitsaq artyq bolmas. Siyrek kezdesetin alghyr býrkitting týsi jiyren boluy da mýmkin ekendigin aittyq. Demek, ólendegi qús týsining auys-týiistigi bәlendey manyzdy bolmay qalady. Búl - tek aqynnyng shabytyna baylanysty mәsele.

 

M: Qansha qymbat alsang da basyn joymas.

 

Áriyne, S. núsqasyndaghy  «Erding qúnyn berseng de basyn joymastan» osaldau. Qazaq ýshin qymbat - qansha qymbat bolsa da, erding qúnyna (er azamattyng basyna, qadir-qasiyetine.-Z.T.) eshtene jetpeydi.  «Erding qúny» sanasa tausylmaytyn,  «esepke simaytyn» eng joghary bәs. Onyng ólsheui bireu ghana. Osynyng aldyndaghy «Attyng syny» jónindegi maqalada  aytylyp ketken:

 

Sat dese myng tillagha satpas edim,

Qimaytyn dostym kelip qalamasa.

 

M. núsqasyn tәmamdadyq. Búl mәtin jóninde mynaday týiin jasaugha bolady: Búl - alghyr qústyng statikalyq beynesi, naturadan salynghan keskinkeypi. Onda qymbat ba-ghaly, er jigitting qolyna siyrek týsetin, múnday arman qústyng kóz toyatyn syrt bitimi, kórik-kelbeti surettelgen. Qústyng is-әreketi, qyrandyq qimyly, minezi, alghan jemisi әli joq. Kór de - tamsan, qyzyghyp qana qoy.

Al, S. núsqasynda janaghy jaqsy qús sayat ýstinde synalyp, tanylady. Búl jerde «Qansonarda býrkitshi shyghady angha» ólenindegi anshynyng әseri, kónil-kýii, esimizge týsedi. Tipti, keybir jerinde sol ólenning saryny, sóz qalyby, sondaghy tabighat kórinisi, anshylyqtyng qyzyghy bar. Keybir tústardaghy qanyq boyaular, qan qyzdyratyn qyzyqtar  «Qansonardaghydan» da kórikti keste tapqan:

 

SQolynnan ózi tilep úshsa samghap,

Qúrghatpay qanjyghandy kýnde qandap.

Shegir kóz qandy balaq qyran býrkit

Bozbala, qapy qalma, malyndy irkip.

Alpys eki ailaly týlki ústap,

Baylasang qanday qyzyq, qargha silkip.

 

Qaramen jazylghan sózder men tirkester osynyng aldynda ghana taldap qarastyrghan  «Qansonardaghyny» dәl qaytalaydy Ári qaray:

 

Lyp etip, etpetimen ketse zulap,

Tym epti sypyrghanda jer bauyrlap,-

 

degen joldar «Qansonardaghydan» da kórkem, sәreli, ekpindi. Anshy emesting de nazaryn ózine tartyp alatynday quatty. Osylay eminip, emirenip, endi ne bolar eken dep, elegizip otyrghan oqyrmandy selt etkizetin myna joldardyng osy uaqytqa deyin Abay jinaqtaryndaghy bolmauy tipti, obal-aq:

 

Jarq etip jaqpar tastan týlki qashsa,

Shanq etip qyzdy ústaghan bozbala naq.

 

Týlki  «jarq etip» edi, býrkit  «shanq etip» sol mezette shap berdi.

Búl - «Tastan týlki tabylar andyghangha» degen bosang bayandau emes. «Jarq etip, jaqpar tastan» qashqan qyzyl týlki. Bir ghana  «jarq etu» men  «jaqpar tas» degen  «j» dybysynan bastalyp, jyldam ýndesuining ózi nege túrady. Naghyz Abay osy emes pe? Abaygha ghana jarasatyn shapshang aqyndyq sergek sezim, jasandysy joq jarasym osynday bolmas pa? Teneu qanday! «Jarq etken» qyzdy shap etip ústaghan bozbala qanday!

Ári qaray: býrkit pen týlkinin, jigit pen qyzdyn  «ústasuyn», sol ústasudyng nәtiyjesin kóremiz. Aqyn kózimen kórip túrmyz. Ol mynau:

 

Búlqynyp, bolmaydy dep shayqasqanday,

Sytylyp, qútylmaq bop bayqasqanday.

 

Arpalys, kýres osymen ayaqtaldy. Oqigha әri qaray óz qisynyna baghynyp, arnasyna týsti, sabyr tapty.

 

Qarandap dóng astynda jatsa basyp,

Tar jerde eki ghashyq aiqasqanday.

 

Osy bir arpalys sәtti baghamdap, sharyqtap ketken kónil qúsy ornyna qonyp, shalqyghan sezim jalyny sabasyna týsip, bir sәttik anshylyq qyzyghyna kóterip әketken qiyal qanatymen ilesip jerge qonyp qarasaq: kәdimgi býrkit, kәdimgi týlkini:

 

Jibermey basyp alsa júlqynghanda,

Bosatpay býre týsip, búlqynghanda.

Búltartpay júmarlap, tek jatyr

Shynymen yntasy auyp úmtylghanda,

Kók túmsyq kózge deyin qangha batyp,

Ýstine attay minip otyrghanda,

 

Kónilge kórmek ýshin o da qyzyq.

Úqsaydy qyz ben jigit qosylghangha.

 

Songhy bes joldyng ii qanbaghandyghy kórinip-aq túr.

 

Kók túmsyq kózge deyin qangha batyp, -

 

dep ayaqtalsa da, aqyn úpayy týgel. Al, myna:

 

Shynymen yntasy auyp úmtylghanda,

... .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..

Ýstine attay minip otyrghanda

Kónilge kórmek ýshin o da qyzyq.

Úqsaydy qyz ben jigit qosylghangha

 

degen joldardyng sybaghasy aldynghy shumaqtarda ótelgen. Qaytalau bolghan kýnning ózinde arqauy bos, shiykili-pisili osynday shumaqtar ghoy, jinaqtargha kirgizbey jýrgen.

Álbette, tóreshining әdildigi: «Ne joq dep emes, nening bar» ekenin kórip, baghalay bilude bolsa kerek. Osy ústanymgha say, qoryta aitar bolsaq,  «Býrkit syny» Abay poe-ziyasynyng bir kezeni retinde óz baghasyn alugha tiyis. Basqa mysaldar siyaqty Abaydyng aqyndyq laboratoriyasynyng ózine tәn ereksheligin tanytatyn biz taldaghan tórt óleng («Qansonarda» - eki núsqa,  «Býrkit syny» - eki núsqa) aqynnyng «Sayatshylyq turaly ólender sikly» dep tolyq moyyndaugha layyq shygharmalar dep sanaymyz. Tórt ólenge de ortaq taqyryp, aqyndyq әdis-tәsil, tipti tútas sujet deuge túrarlyq qúbylystar osyghan dәlel bola alady.

«Qansonarda» ólenining sózdik qory turaly kezinde M.Áuezovting tamsana otyryp, jazghanyn osy «Býrkit synyna» da qatysty ekenin aitsaq, qatelespespiz. «Shyndyqqa, naqtyly derektilikke erekshe mәn bergen aqyn, realistik dәstýr boyynsha óz shygharmasynyng barlyq búiymyn, bar túrmanyn tútas etu kerek. Sonyng belgisin búl shygharmada Abay ózining sózdiginen de anyq tanytady», deydi de Múqang ólende qoldanylghan «sonar», «qaghushy», «qaytqan iz», «ýiirimen ýsh toghyz» degen sózder men tirkesterdi keltiredi.  Sayatshy sózdigining qataryn «Býrkit synyndaghy»  mysaldarmen ósirer bolsaq: «Kók túmsyghy», «Meljemdi qojyr ayaq», «keshkil manday», «bayaly», «qúiymshaqty», «jýndi bas», «japyraq jiyren shuda», «jalpaq qyl», «sanghyru jýn sabalaq», «alqaly», «taqysy, býkisi joq», «ayyr sýiek ashamay», «әldi topshy», «shalghysy», «qalyng erin», «qara til», «qangha toymas», «jiyren túyaq shúbar», «shegir kóz», «qandybalaq qyran», «alpys eki ailaly týlki», «shúbar túyaq jiyren» t.s.s. kete berer edi. Múhannyng basqa ólenge bergen:   «...әri mazmún, әri týri qabysyp kelip, iri tabysqa ainalghan aqyndyq tuys tanylady», degen baghasyn osy «Býrkit synyna» da layyqtasaq, úshqary emes.

Ólendegi úiqas, ekpin mәselesi jeke  sóz bolugha túrady. Sol úiqasty qúraytyn etistikterding kórkemdik-beyneliligi de, sóz joq, ýlken suretkerge tәn.  Aytalyq, jyr tarmaghynyng tórt buyndy bolyp otyratyn, songhy bunaghy qanday әserli әri nanymdy.  «Qangha toymas», «almay qoymas», «tauyp salsan», «basyn joymas», «ketse zulap», «jer bauyrlap», «týlki qashsa», «shayqasqanday», «ayqasqanday», «bayqasqanday», «júlqyn-ghanda», «búlqynghanda»... Osylaysha, әdemi ýilesken sózderding dybys ýndestigin qongla-typ, úiqasty iriletip, erekshe qimyl-әreketke oqyrmanyn da qosyp әketkendey. Suretshilikting osynday Abaygha tәn sheberligin kóre otyryp, onyng avtorlyghy turaly ýndemey qalugha bolar ma?..

Ádebiyetter:

 

1.      Abay. 1-tom.-A., 1995

2.      «Abay» jurnaly. 1992, №2

3.       «Abay» jurnaly. 1995, №42

4.      Abay tilining sózdigi.-A., 1968

5.      Abay ensiklopediyasy.-A., 1995, 162-bet.

6.      Áuezov M. 20- tom

7.      Júmaliyev Q.J. Qazaq әdebiyeti mәseleleri jәne Abay poeziyasynyng tili.-A., 1960

8.      Múhamethanov Q. Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy.-A., 1959

 

 

 

Maqalanyng avtory turaly:

Zarqyn Syzdyqúly Tayshybay, 1942 jyly tughan, S.M.Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirgen.

Abaytanushy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining professory. «Abay jәne baspasóz» (abaytanudyng revolusiyagha deyingi qaynar kózderi - 1997), «Abaytanu arnasynda» (Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy jәne Abaydyng aqyndyq laboratoriyasy haqynda - 2006) degen monografiyalardyng avtory. Ghylymy basylymdar men merzimdi baspasózde abaytanudyng qazirgi kókeykesti mәseleleri jóninde kóptegen maqalalar jariyalaghan. Ghylymy jetekshisi, keyin ghylymy kenesshisi QR ÚGhA akademiygi, professor Rymghaly Núrghaliyev.



[1] «Abay» jurnaly, 1992, №3, 6-86-better.

[2] Abay, sol basylym, 1-tom, A., 1995, 42-bet.

[3] Júmaliyev Q.J. Qazaq Ádebiyeti mәselelerining tili jәne Abay poeziyasynyng tili.-A., 1960, 200-bet.

[4] M.Áuezov. 20- tom, 103-bet.

[5] M.Áuezov. 20- tom, 103-bet.

[6] «Abay» jurnaly. 1992, №2, 44-54 bb

[7] M.Tastambekúly Dildagha jiyen bolghandyqtan, Abay auylymen jasynan aralasqan, aqyn ólenderin jattap, jazyp alyp jýrgen.

[8] «Abay» jurnaly. 1992, №2, 48 b

[9] «Abay» jurnaly, 1995, №42, 49-bet.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407