Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4049 2 pikir 16 Mamyr, 2017 saghat 10:18

Qytaydyng asa ýlken ambisiyasy

Býgin Qytay óz tarihyndaghy eng ýlken qadamnyng birin jasady. Ol "Bir beldeu-bir baghyt" atty ekonomikalyq damu jospary.

Atalmysh jobany úsynu arqyly Qytay әlemdik gegemondyqqa úmtylatynyn anyq bayqatty. Óitkeni búl joba eki iri baghyttan túrady. Olar: "Qúrlyqtyq ekonomikalyq Jibek Joly" jәne "21 ghasyrdaghy múhittyq Jibek Joly" atty qos baghyt. Joba shynayy túrghydan jýzege assa әlem halqynyng 63% qamtyp, jyldyq qarjy tabysy 21 trln dollargha jetui mýmkin.

Asa ýlken ambisiya. Anau-mynau aytsa kýler edik, biraq Qytaydyng búl jobany asyrugha mýmkindigi de, niyeti de jeterlik. Biraq bir ghana súraq: Asyrugha mýmkindik bere me? Mening oiymsha AQSh búl jobagha kóz júmyp qarap otyrmaydy. Óitkeni búl tek qana AQSh ekonomikasyna ghana emes, onyng әlemdik ýstemdigine tónetin ýlken qauip. Búl tikeley dollargha soqqy jasaytyn qaterli Qytaylyq qadam. Nege deseniz, Qytay búl jobany sәtti jýzege asyrsa, onda ózi sauda jasaytyn әlgi әlem halqynyng 63%-men sauda qatynasyn yuanida jýrgizetin bolady degen sóz. Ol sәtte dollar ózi-aq ekinshi pozisiyagha týsip qalar edi. Onday jaghdaygha aparatyn jobagha Vashington auzyn ashyp qarap otyrmasy anyq. Sondyqtan jaqyn arada ýlken sayasy sheshimder qabyldansa tang qalmaymyn. Mysaly SUAR(úighyr avtonomiyasy) qayta túraqsyzdansa nemese Tiybet aimaghy bir typyrshysa, Tayvanigha AQSh qaruy kelip jetse, tipti Pekinmen shektesetin Soltýstik Koreyagha soqqy jasalsa tandanbanyz.

Ashat Hasenghaliy

Facbook-tegi paraqshasynan

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475