Jazushy Gýlzat Shoybekovanyng shygharmashylyghy turaly tolghanys

Býgingi әdebiyet, zamanauy proza turaly әrkim әrqalay әngime aitady. Áuezovten tartyp, Álimqúlovqa úlasyp, Ábdikovke jalghasqan klassikter legimen tәrbiyelengen aldynghy buyn oqyrman 90-jyldardan bergi, jana dәuirdegi әdebiyetke kónilderi tolmay, qonyltaqsyp, «әi, búlardy qoy…» dep qolyn bir silteuge әzir túrady. Kitap taq-túq taralymmen shyghyp, júrttyng bәrine jete bermeytindikten, keyde oqymay-aq әlgindey «ýkim shygharyp» tastaytyndar da az emes. Jas buyn, kerisinshe, kenes kezenindegi әdebiyetke syn kózben qarap, olardyng bәrin «ishine zamana jeli qarmasqan» dimkәstar qataryna qosyp, týbegeyli joqqa shygharyp jatady. Aqiqat әrqaysysy óz jaghyna búra tartar osy eki aluan kózqarastyng ortasynan shyghatyn bolar: kenes dәuirinde de (sayasat soyylyn soqqan uaqytsha dýniyelermen qatar) aitary bar, astary teren, kórkemdik quaty zor ghajayyp әdebiyet jasaldy, dengeyi óte joghary jaqsy shygharmalar (bir qaynauy ishinde qalghan shiyki, shalajansar shatpaqtarmen birge) qazir de jazylyp jýr. Óz basym әdeby ortadaghy aitys-tartys, týrli pikirlermen sharuasy joq, «men óitip jatyrmyn, býitip jatyrmyn» dep, әli jazylyp bitpegen jartykesh «tuyndysynyn» ózin aldyn-ala jarnamalap, jer-jahangha jar salyp jýretin qiqushyl qauymnan da alys, tek jazuyn ghana biletin enbekqor qalamgerlerge qúrmetpen qaraymyn. Ýn-týnsiz jýrip-aq, ózgege ýlgi ghyp kórseter «Qúm qoynauy» syndy júmyr da shymyr talay dýnie bergen jazushy Moldahmet Qanaz aqsaqal jaqynda 75 jasqa toldy. Yn-shynsyz ghana qaghazyna ýnilip, qalamyna sýiengen Janat Ahmady aghamyz «Dýrbelen» ispetti tili shúrayly, tini qúnarly kórkem tuyndylarymen jan qúmarymyzdy qandyrdy. Tym-tyrys qana talay is tyndyryp ýlgergen, byltyr «Ey, mening qúla bestim!» atty kitaby jaryq kórgen Gýlzat Shoybekova da – osy qatardaghy qalamger (surette).

«Búrym» atty alaqanday shygharmasymen-aq qyz búrymynyng qazaq aruynyng ary ghana emes, últynyng qúndylyghy ekenin de úqtyrghan jazushynyng «Múghalim» әngimesin oqyp otyrghanda jadynyzgha Akutagavanyng «Múghalim Moriyi» jylt etip, bir oralyp ótui mýmkin. Biraq, artynsha ol múghalim men búl múghalimning jalghyz ghana úqsastyghy bar ekenine kóz jetkizesiz – ekeui de óz kәsibine adal berilgen jandar. Boldy, baylanys osy arada kilt ýziledi, әri qaray zeynet jasyna jetkende vokzalda úsaq sauda jasap jýrgen, dorbasynda qalghan on shaqty samsasyn bir jas jolaushygha «satyp alshy» dep ótinetin, sonyng esesine onyng әldenuaqyt әurelenip otyrghan sózjúmbaghyn op-onay sheship bere salatyn Zaghipa apaydyng taghdyryna aralasyp kete barasyz, bayaghy ústazyn kórip túryp, tanyp túryp, sәlem de bermey qayqiyp jónegen keyipkerding ishki arpalysyna enesiz. «Torytóbel» hikayatynda balalardyng qolynan qant jep ýirenip, olardyng aitqanyn oryndap, qyzyqqa keneltetin, elding kózqúrtyna, osy shanyraqtyng sýiikti malyna, qymbat qimasyna ainalghan torytóbel túlpardy aqyrynda basqa bireuding alyp qashyp ketkenine ólerdey ókinesiz, keyipkerlermen birge qinalasyz. «…Jana oqu jyly bastalyp, mektepte alghashqy qonyrau ótip jatqanda biz Torytóbelding birneshe ret yshqyna kisinegen dausyn estip, ýige qaray túra jýgirdik. Shandatqan kóshe ortasynda túrghan apam eki ókpemizdi qolymyzgha alyp jetken bizdi kórip: – Jetpegir-ay, alyp ketti-au! – dedi kinәli jýzben. – Torytóbel! Torytóbel! – dep aiqaylaghan Áriphan ekeumizding jandausymyz kýnirene shyqty. Torytóbelding túyaghynyng shany basylmaghan jolmen jýgirip kelemiz, jýgirip kelemiz. Jetip alsaq, Baqyttyng jelkesin ýzerdey bulyghyp, jylap kelemiz. Torytóbelding birneshe ret yshqyga kisinegen dausy talyp-talyp estildi de, basyldy. Biz qansha jer qughanymyz belgisiz, ókpemiz óship, jyghylghan jerimizde ókirip, topyraqty sabalay-sabalay, artymyzdan apam kelgenshe jatyppyz. Apam bizdi júbatargha sóz tappay, topyraq pen jasqa malshynyghan betimizdi kezek-kezek etegimen sýrtip, alyp qaytty. «Torytóbel keledi» degen joq, «jylamandar» da demedi. Bizding endigi bar ýmitimiz әkemizde edi. Ákemiz keshkilik kelip estigende: – …El bolmas jýgermek-ay! – dep jer tayanyp otyra ketti. «Alyp kelemin» degen sóz әkemnen de shyqpady. – Kóke, kóke, barshy, alyp kelshi! – dep tús-tústan shulasa jalyndyq. – Joq, – dedi әkem óz-ózine kelgen son, – ol jiyendik jasady, qaytyp alugha bolmaydy. Ákelgen kýnde de ol endi bizge mal bolyp jarytpaydy. Osy sózi ýshin men әkemdi alghash ret jek kórdim. Qazaqtyng jazylmaghan zanyn – ata saltyn jek kórdim. Kisinegen attyng dauysy qúlaghyma tiyse әli kýnge Torytóbelding ýni me dep, jýregim shym ete týsedi. Biraq, jer betindegi birde-bir jylqy malynyng kisinesi Torytóbelding sol kýngi azaly dausyn qaytalay alghan emes» («Torytóbel» hikayaty). Gýlzattyng shygharmashylyghyna tәn basty erekshelikting biri – izdenis der edim. Onyng keyipkerleri tynym tappay, ýnemi әldeneni izdeydi de jýredi. Anasynyng beyitin tabamyn dep jýrip, kókeyin tesken san súraqtyng jauabyn da qatar izdeytin, tәjik aqsaqaly – kópti kórgen kónekóz Ravy ata syr ghyp shertken hikayalar arqyly talay jәitke qanyghatyn aru bolsyn («Saghynysh» hikayaty); ata-ana, aghayyn-tughanynan týgel airylyp, barar jer, basar tauy qalmay, qyrghynnan tiri qalghan jalghyz bozingenge minip, Tiybet asyp, odan Ýndistangha ótetin, taban tirer topyraq, tayanysh bolar janashyr júrtqa dilgir jasóspirim balalar bolsyn («Ýsh bala» hikayaty); ózin dәl ózindey týsinetin, sezinetin, baghalaytyn adam tappay, baqyttan da, sol baqytqa aparar baghyttan da adasqan әiel bolsyn («Qalampyr iyisi» әngimesi)… bәri-bәri, әiteuir izdenis ýstinde. Tartysty sujet, tartymdy bayandau tәsilining arqasynda oqyrman da keyipkerlermen birge oilana bastaydy, birte-birte óz ómirine, óz tirshiligining mәnine ýnilip, kitapty ashyq qaldyryp, әldebir alys nýktege tesilip, óz sanasynda kópten kilkip, ketpey jýrgen saual ataulynyng jauabyn qatar izdep ketkenin angharmay qalady. Avtordyng týpki maqsaty da osy – oqyrmandy ghúmyr qúpiyasyn birge izdeuge shaqyru shyghar, bәlkim?.. Jalpy, jazushy G.Shoybekova әrdayym mәn-manyzy joyylmaytyn, adam balasyn keshe de oilantqan, býgin de tolghantatyn, erteng de elendetip, alandata berer taqyryptargha әues sekildi. Áriyne, osy dәuirde ómir sýrip otyryp, qazirgi qoghamnyng qordaly uayymyna, zamandastyng janyn jegidey jegen zargha qúlaq aspau, býgingi adamnyng ishki әlemine ýnilmeu әste mýmkin emes. Gýlzat sonda da ainaladaghy qúbylystar men ózgeristerdi kókeyinde qorytyp, jýregining eleginen ótkizip, kýiki tirlik kýibeni dengeyinde, uaqytsha alan, kezendik qater sipatynda kebektey elenip qalatyndaryna mәn bermey, mezgil eleuishining úsaq torynan ótip, arada qansha merzim ótse de ónin bermeytin ómirsheng oy oramdaryn ghana súryptap alatynday. Búl – naghyz jazushygha qajet, sonyng ghana boyynda kezdesetin siyrek qasiyet. G.Shoybekova shygharmalarynyng ishinde «Últabar» hikayatynyng orny erekshe. Biz jogharyda sóz etken izdenisting kókesi de osynda. Asqazanmen baylanysa qabysqan búl mýsheni qazaq nege últabar dep ataghan? Nege onyng dәlme-dәl oryssha audarmasy, jalpy ózge tilde balamasy joq? Qoydyng últabaryn jegen kelinshekting bәri úl tua bere me? Osynday san-sapalaq súraqtyng bәrine keyipker tynbay jauap izdeydi. Oghan osy taqyrypta izdenip jýrgen bir dәriger kómektesedi. Shygharmanyng edәuir bóligi osy dәriger jigitting әngimelerinen túrady. «Sózden sóz tuyp, onkologtar óz salasy boyynsha birining sózin biri ilip әketip, dabyrlasyp otyrghan. Kenet olar әiel jatyryndaghy onkologiyalyq isikterding operasiya kezinde tabylmay qalatynyn, qashyp basqa aghzagha emes, tura últabargha baryp jasyrynatynyn aityp qaldy. Al últabardaghy isikter – jatyrgha… – Últabar men jatyrdyng qanday baylanysy bar? – dep men júlyp alghanday súraq qoydym. – Últabar – as qorytu organy, al jatyr jynys mýshesine jatpay ma? – Bilmeymiz, – desti olar, – bilmeymiz. Allanyng bir qúdyreti!» (hikayattaghy dәrigerding besinshi әngimesinen). «Allanyng qúdyretinin» qúpiyasyn ashugha úmtylghan dәriger men jazushynyng izdenisteri shynayy oqighalarmen, ómirlik mysaldarmen sәtti kómkerilgen. Hikayatta adamnyng oy órisin keneyter mol maghlúmat ta bar, ózining úly halyq ekenin sezinbesten, dýniyedegi ózge júrttyng miyna kirip te shyqpaghan, ózinde ghana bar danalyq týiindi ghalamgha jariyalaudy da, ghylymgha endirudi de oilamaytyn qazaqtyng beyqamdyghyna degen alang da az emes. «Últabar» hikayasy keyipkerding keremet týs kóruimen bastalady. Jalpy týs – jazushy Gýlzat shygharmalarynda jii kezdesetin qúbylys. «Týs kóru-kórmeu – mening erkimnen tys qúbylys… Meni ata-anam emes, bala jastan kóretin týsterim tәrbiyeledi degenge kim sener? Qanday kemshiligim, qateligim bolsa, jelkelep túryp kórsetetin, jazalaytyn kim? Qauip-qaterdin, auru-syrqaudyn, qayghyly qazanyng kele jatqanyn aldyn-ala eskertetin kim? Keyde ne isteu kerektigin aiqyn aitsa, keyde nebir ghajap súraqtar (mening sanamdy ashu ýshin bolar) qoyatyn kim? Men nege aldyn-ala sezuge tiyistimin? Árbir oqighany óz uaqytynda ghana bilsem bolmas pa edi?» deydi hikayattaghy Aghira. Búghan «Ajal auzynda» әngimesindegi qúdyretti zor Dauystyng myna uәji jauap ispetti: «Sen ne, jer betindegi býkil tirshilik iyelerining ómiri kók әlemimen baylanysty ekenin bilmeushi me edin? Adamdardyng bilimi jetpegen oilaryna men týs arqyly baghyt-baghdar beremin, ony shyn aqyldy adamdar ómirinde damytyp, jetistikke jetip jatady, al sen siyaqty aqymaqtar ózdigimnen enbek etkim keledi deysin. Týsing de – sening ómirinning bir bólshegi». Jalpy, «Ajal auzynda» (búryn baspasózde «Ómir sýru erejesi» degen atpen jariyalanghan bolatyn) – jazushy shygharmashylyghyndaghy shoqtyghy biyik tuyndynyng biri. Búl ómirden baz keship, tirshilikten týnilgen pende Qadir týni Jaratqangha jalbarynyp, ózine ólim tileydi. Sol týni ol kózge kórinbeytin, tek qúdyretti zor ýni ghana estiletin Dauyspen tildesedi. «Ózine ólim tilep otyryp ta terezeden týsken jaryqtan kóz almaghan» pende men sol tylsym Dauystyng mazmúndy dialogy bizding ómir sýru turaly daghdyly týsinikterimizding tas-talqanyn shygharyp, kózqarasymyzdy týbegeyli ózgertedi. Ángime túmshalanghan sanasy qayta ashylghanday bolghan keyipkerding «Assalaumaghaleykým, Jaryq Kýn! Assalaumaghaleykým, Adamdar!» degen sózderimen ayaqtalady. Týs qúdyreti, týs tylsymy jazushy kitabynyng atauyna arqau bolghan «Ey, mening qúla bestim!» atty әngimede de bar. Keyipkerding ýnemi týsine enetin qúla besti – ony qauip-qaterden, qate qadamnan saqtandyryp jýretin, úmytyp ketse, saghyndyratyn, bayaghy balalyq shaghyn ansatatyn bir tylsym kýsh, tynymsyz arman sekildi. Al maghan búl qúla besti – shygharmashylyq adamynyng qalghyp bara jatqan úshqyr qiyalyn ýnemi týrtip oyatyp, qayrap, qanattandyryp otyratyn, ony pendeuy pighylgha úrynudan saqtandyratyn, ómirge suretkerlik kózben qaraudy әrdayym eske salyp jýretin ruhany temirqazyq, shabyt qaynary sekildi seziledi. Jazushy Gýlzat Shoybekova qút daryghan sol qúla bestisining – qúnarly oiynyn, qasiyetti qalamynyng qúdyretimen mәngilik mәnge ie shygharmalar jaza bersin dep tileyik. Tólen Ábdikúly aqsaqal dúrys aitady: «Qazaq әdebiyetining altyn ghasyry endi tuady». Jaqsy shygharmalar jazylmay jatqan joq. Tek oqu kerek, kóre bilu kerek, tany bilu kerek.
Sәken Sybanbay

Abai.kz