• Bizde tómendegilerding pikirimen sanasu, qúlaq týru bar ma? Kenestik zamannan qalghan «Bastyqtyng aitqany әrqashan jón» týsinigi shenge bas úrushylyq psihologiyasyn qalyptastyrdy. Tipti aqylgha qonymdy úsynystar qabyldanbaydy.

Ghylym tarihynda japon psihologtary alghashqylardyng biri bop Batys akademiyalyq ghylymy psihologiyasyna  kýmәnmen qaraghany mәlim. Óitkeni, onyng kópshilik әlemine sәikes kele bermeytinin bayqady. Batys psihologiyasyn importtaugha balama retinde indiygendik (tóltuma) psihologiyany damytu qajettiligi negizdelude. Ghylymdaghy «in situ» (In situ, latynsha- sol jerde) úghymy nemese japondar negizdegen «gemba» (júmys ornynda) iydeyasy kabiynetten tómenge, «jerge» týsuding manyzdylyghyn eskertedi. Mәselen, japondyq menedjment mektebin әlemning bәri moyyndaydy. «Kaydzen» degen japon sózi júrtshylyqqa keninen tanys boluda. «Kay» – ózgeris, «dzen» – eng ozyq, eng jaqsygha úmtylu degendi bildiredi. Eki iyeroglif birigip «ýzdiksiz jetildiru, túraqty týrde ýnemi  jaqsartu» degen maghynany  beredi. Býginde «kaydzen» termiyni әlemdik menedjmentting negizgi konsepsiyasyn anyqtap otyr. 1993 jyly ol New Shorter Oxford  English Dictionary jana basylymyna kirdi. Onda «kaydzen» termiynine júmys әdisteri men jeke túlghalyq tiyimdilikti  ýzdiksiz jetildirudi kózdeytin biznes filosofiyasy degen anyqtama berilgen. Osy strategiyagha sýiene otyryp, toqtausyz jetildiru prosessine bәri júmyldyrylady — menedjerlerden bastap qatardaghy júmysshylargha deyin jәne ony iske asyru shaghyn materialdyq shyghyndy talap etedi. Kaydzen filosofiyasy bizding ómirdi tolyghymen (enbek, qoghamdyq jәne jeke) ýzdiksiz jaqsartu baghytyna baghamdaydy. Psihologtardyng pikirinshe, kaydzen prinsipterin qoldanu biznes salasymen qatar adamnyng túlghalyq jәne kәsiby ómirinde tabysqa jetuine mýmkindik tughyzady. Al bizde tómendegilerding pikirimen sanasu, qúlaq týru bar ma? Kenestik zamannan qalghan «Bastyqtyng aitqany әrqashan jón» týsinigi shenge bas úrushylyq psihologiyasyn qalyptastyrdy. Tipti aqylgha qonymdy úsynystar qabyldanbaydy. Qogham men memleket damu ýshin adamgha jay qúral nemese enbek salasy talap etetin «júmys kýshi» retinde emes, ózindik ústanymy, ózin-ózi tolyqqandy jýzege asyrugha úmtylushy jan dep oghan qarau manyzdy. Óitkeni, kez kelgen adam ózine qúrmetpen qaraghandy, onyng pikirimen esepteskendi jón kóredi jәne jeke basynyng qadir- qasiyeti syilaugha layyqty dep sanaydy.

Osy kýni kóptegen zertteushiler tehnogendik órkeniyetten antropogendik órkeniyetke kóshu prosesi bastalghanyn aitady. Búl jana paradigmagha sәikes tehnologiyalyq determinizm konsepsiyasyn mәdeny determinizmge almastyru qajet. Adam sanasy qogham damuynyng jetekshi qaynar kózine ainalady. Postindustrialdyq qoghamda aldynghy oryngha adam mәselesi men ony zertteytin ghylymdar shyghady. Kýlli әleumettik, sayasy - ekonomikalyq reformalardy baghalaudyng negizgi ólshemi – adamnyng iygiligi. Kez kelgen menedjerdin, funksionerding kózqarasy sananyng múnday dengeyine jete bermeydi. Alayda strategiyalyq túrghyda gumanizm prinsiypin ústanghan menedjment konsepsiyalary týpting týbinde útady. Osy prinsipti ústana otyryp, qazaq menedjmenti qoghamdy «Bastyqtyng aitqany әrqashan jón» týsinigining túiyq shenberinen alyp shyghyp, isti basqaru men ýilestire biletin ortanyng altyn arqauyna ainala bilui kerek.

(Jalghasy bar. Maqalanyng basy myna siltemede: http://abai.kz/post/53257)

Jaras Seyitnúr, Ál Faraby atyndaghy QazÚU ding jalpy jәne qoldanbaly psihologiya kafedrasynyng dosenti, psihologiya ghylymdarynyng kandidaty 

Abai.kz