Myrzataydyng jýregi muzykamen tynystaytyn

shuaghy mol quatty jýrek!

                                                                             Iliya Jaqanov.

Sezimsiz qalyp bara jatqan myna ainala tirshilikting salqynyna úryna bastaghan kónil shirkinning bir serpilip, bir sergip qalghany da  osy boldy. Birazdan beri jansyzdana bastaghan sol kónil shirkinnin  shattanyp, shalqy jónelgenin de qaytersiz?!  Jýregim oyandy! Janym sergidi! Shalqyp bir sóilegenim de sol edi sol joly! «Ýn qatshy kónilim!» dep úiyqtap qalghan sana týpkirindegi sezimimdi qanshalyqty shaqyrghanymmen ol qúrghyryng selt etpey, oy sergeldenine úshyraghan sol bir tústa lap etip, tútanghanym da sol boldy.

Anada, iyә... sol bir kónil pernesin dir etkizgen keshte, belgili de ataqty kompozitor әri óner zertteushisi Iliya Jaqanovtyng «Dýnie shirkin...» dep atalatyn esse-elegiya kitabynyng túsaukeser tanastyrylymynda sahnagha shyghyp, pikir bildirgenimde  shalqyghan kónil kýiining sharyqtaghan shabytymen birazgha deyin asqaqtap ta jýrdim. Búl nening qúdireti der bolsam, búl әn men kýiding jәne de mening qos aghalarym, ózimning ómirlik ústazym Myrzatay Joldasbekov pen  әn kónilding ajary Iliya Jaqanov syndy tamasha adamdardyng bir- birlerine degen syilastyqtary men bir-birlerining jan dýniyelerin tany bilgen, bir-birlerin baghalay bilgen, bir-birlerin daralay da, biyiktete bilgen asyl adamy qasiyetterining qúdireti edi.

«Dýnie shirkinnin...» túsaukeser tanystyrylymy sol kezde tughanyna seksen jyl tolghan Iliya Jaqanovtyng mereytoyymen túspa-tús kelse de, jany jaysang Iliya aghamyz «býgingi kesh Myrzekenning keshi» dep aitudan bir tanbasa,  súnghyla Myrzatay agham «býgingi kesh Iliyanyng keshi, әn keshi» deumen boldy. Apyr-ay, qyzghanyshtyng qyzyl soyylyn soghyp,  qos jýirigin mәrege qatar jetkizbeytin qazaqta da dәl mynanday irilik tanytar minez ben qasiyet qalghan eken-au degen pendeshilik bir oimen sahnagha shyghyp, «dombyranyng qos ishegin qatar shertpey әn aitugha da, kýy tartugha da bolmaytyny siyaqty, býgingi keshti Myrzatay aghamyz ben  Iliya aghamyzdyng esimderi qatar atalar, qos jýrekting ansarly әn keshi deuimiz kerek. Býgingi keshte sol qos jýrek qatar sóilep, sol qos jýrek qatar әn salyp túrghanday әserdemiz» dep kesimdi pikir aityp, kónil shirkinning tiyegin aghytyp edim.

Álqissa, әuelgi sóz Iliya Jaqanovtyng «Dýnie shirkin...» esse-elegiya kitaby men Myrzatay aghamyzdyng «Dýnie shirkin...» atty oily kónilding oily da ghajayyp bir әni haqynda bolsyn da,  ómirge, sol ómirding jalghandyghy men jasandylyghyna, baghy men baqsyzdyghyna, sol baq pen taq talasty  bayansyzdyghyna qaramastan  osy bir ghana kitap ta, osy bir ghana әn de taghy da sol ómirding aqtyghy men pәktigin jýrek tilimen aitu ýshin dombyranyng qos ishegindey kýmbir qaqqan sol qos jýrekting inkәrli әuenin qosyp,  jan-dýniyendi terbep te kónilindi sezim besigine salyp terbeter de qúdiretin sezindire alghandyghyn aitar edik.

Án ómir!  Adam jany әn men kýiden túrady. Adamnyng balasyn әnmen esti de, eser de qylugha bolady. Án sol Adam balasynyng ishki jan dýniyesining ainasy, jýrek tazalyghy men aqyl-parasatynyng jәne de   oy-niyetining ólshemi,  sezim terbelisi men kónil kýiining qúdiretti qúbylysy! Án ótken ómirinmen tabystyrady, saghynyshyndy basady. Án keler kýnderine yntyqtyrady.  Án kónilinning kirin arshidyp, tazalaydy, ýmitindi oyatady. Ghashyq qylady.  Án Adamnyng ózi! Kónilding kýii! Áriyne, myna dýnie jayyn  әn bolyp sóiletu ýshin jýrek taza boluy kerek. Niyet adal boluy kerek. Nәzik janyng boluy kerek. Sol dýnie qúdiretting jaqsylyghy men súlulyghyn ghana  kóre biletin, solardy  ghana tany biletin sezim kerek. Myna dýniyening kez-kelgen adam balasynyng sezine  almas tylsym syrlaryn sezine bilgen sezim әn әuenine de tyndaghan jannyng kónil kýiin jaylandyratyn aqyl men parasat kerek. Eng abzaly, jýrek... jýrek kerek!

Osy bir oidy  Myrzaghamnyng «Dýnie shirkin...» әninin  yrghaghy aitqanday bolary bar.  Osy bir oidy Iliya aghamnyng әr әnining әueni qaytalap túrary da bar.  Qos jýrek myna dýniyening ansarly әnin myna jaryq әlemge qosarlana jetkizgisi kelgendey sezinemin. Sol sәtte býgingi eser dýniyening essiz әueni eliktirip te jeliktirip te bara jatqan myna danghazaly dýniyening esti әni men esti janyn tanyp alarlar  bar ma eken, qaldy ma eken ózi dep alandaryng da bar. Sol sәtte tamaghym bar, qarynym toq bolsa da, janym jýdeydi... Qúrmanghazynyng «Serper» kýiine sel etpeytinder, Aqan serining «Qara torghay» әninin  әueninen adam balasynyng qayghysy men qasiretin tany almaytyndar, Mosarttyng «Ayly týn» sonatasyn sanasymen qabylday bermeytinder men Shopenning «Aq jauyn»  valisining tәttiligin sezine bilmeytinder әn jazyp, әn aityp jýrgen myna zamanda endigining dýniyesinen de, endigining әninen de bezinging keleri de bar.

Dәuren ótip barady qaraylamay,

Qúbylady kýn sayyn qalay-qalay!

Sening altyn  sәulene ne jetedi,

Jarqyldaghan tirshilik sharaynaday,-degen Myrzatay aghamnyng «Dýnie shirkin...» әnining aitar osy bir oy dýniyesining әueninde sol dýnie shirkinge degen adam balasynyng inkәrligi men mahabbaty, sýiinisi men kýiinishi, sýiispenshiligi men yntyzarlyghy, әldebir ókinishi men tәtti bir saghynyshy jatyr. Bәlkim, Myrzatay aghanyng osy әni jayynda Iliya Jaqanovtyn:  « Dýnie shirkin...» әni әlgi bir tylsym túnghiyq oidan eleng etkizip, bir ertegi dýniyesindey jaynaghan tanghajayyp dýniyege meni jeteley jóneledi»,-dep oy terbeuinde kez kelgenimiz tany bermeytin, tipti tany da ala almaytyn keremet bir tylsym әuendi syr jatqan bolar.

Bәlkim, meninshe, Myrzaghamnyng osy bir «Dýnie shirkin...» әninde nemisting úly aqyny Geteden orystyng úly aqyny Lermontov audarghan «Gornye vershiny spyati vo time nochnoy» dep bastalar ghajayyp jyryn qazaqtyng úly aqyny Abaydyn  «Qaranghy týnde tau qalghyp» dep audarghan jәne de sol jyrdy soghan  para-par   әnge salghan, әn emes-au, kónil yrghaghyna, jýrek tebirenisi men terbelisine salghan toryqqan jan sezimining dәl sol Abay kýii jatqandyghyn andar edik. Oilylardyng ómir tolqyny men kónil tolqyny búl!..

O, Siz aqyn Júban Moldaghaliyevting ólenine jazylghan Iliya Jaqanovtyng «Edil men Jayyq» әnin bilesiz be?! Osy әndi bilseniz, әnshi bolmasanyz da, sol әndi aityp kórinizshi.

Qúlpyrady dala, gýldeydi orman,

Emizedi egiz Edil men Jayyq, - dep bastalar osy bir әnning әn әueni tap-taza, móp-móldir, sezimning nәzik bir yrghaghymen terbele bastalady da, sol jýrek terbelisining ýni onan әri әn bolyp jýrekting ózinen- ózi shyghyp, ózinen-ózi tógile beredi, tógile beredi.  Sol sәtte dýnie shirkining kenip sala bererin de, sol dýnie shirkinning jylyp sala bererin de sezineriniz bar. Qamyghyp jýrgen  kónilinizdi quanysh kernep, jabyghyp jýrgen janynyz jadyraydy. Dýnie mýlgiydi! Tylsym tabighattyng ózi de  ýnsiz mýlgiydi. Sol mýlgigen dýniyening qúshaghynda bir ózing jalghyz qalyp, túrghandaysyn!

Aq shaghala aidyn, aqtalghan arman,

Terbeledi keme, oinaydy qayyq,-degen kónil yrqyna kónbey ketip bara jatqan әn әuenin «a...a...a...a...a...ay...» degen keng tynysynyzben bir qayyryp alyp:

Aghady shalqyp,

Aqqulary qalqyp,

Edil men Jayyq!, - dep  shalqi  tógilgen әn sezimdi sabyrly sabasyna bir týsirip alyp, tenizdey tolqyp, terbelgen dýnie besiginde ghana bolar jan tynyshtyghynyn  tәtti bir dәmin sezinesiz de, sol taza da tәtti sol jýrek әuenining kónil qúsyn keudenizge qayra bir qondyrasyz da, әnmen birge әueley beresiz, әueley beresiz!..

Osy bir «Edil men Jayyq» әni arqyly Iliya Jaqanov býkil bir tútas dýniyeni óz jýregining besigine salyp terbeydi, әldiyleydi, ayalaydy. Sol sәtte múnday qúdiretting qaynar kózi qayda jatyr eken dep te oilanarynyz bar. Álbette, ómir tolqyny men kónil tolqynynyng qily sәtterining ghajayyp  bir әserimen jýrek shirkinning әn bolyp soghar terbelis ýnin aq qaghazgha, notagha  týsire bilgen adam balasynyng osy bir tamasha bilimdarlyghyna  sheksiz razy bolarynyz da bar.

Sol aq qaghazdy notagha týsken Iliya Jaqanov әnderining barlyghy da әiteuir әn jazu ýshin kýshenip shyqqan kómeski dýniyeler emes, kompozitordyng kónil tolqynynyng ghajayyp ýni men adam balasynyng jan dýniyesining syrly seziminen syghylyp alynghan tәtti bir bal әueni.Búl arada Iliya aghanyng «Jaylaukól keshteri», «Ásel», «Daniyardyng әni» siyaqty adam janynyng sol bal әuenin sherter әnderi qay kezde bolmasyn, qay zamanalarda bolmasyn adam jýregining týpkirindegi túnyq búlaq bolyp móldirep qala bereri anyq. Mine, Myrzagha men Iliya Jaqanov jýrek týpkirlerindegi jan tazalyqtarynday sol móldir búlaq  ekeuara әn men jan úqsastyqtary «Dýnie shirkin..» bolyp birin-biri tolyqtyryp ta, tamsandyryp ta túrghany  sol!

Osy bir auyz pikirimizdi jandandyryp, quattandyra týsu ýshin aqyn Farizanyng «Al, agha... men kólgirsudi bilmeymin, sizding әn dýniyeniz maghan tolyq ayan, al, al myna Myrzatay aghamyzdyn... qalay desem eken...im.. bir ghana «Dýnie shirkin»  dep atalatyn әnine әlgi shirkinderding mening ólenderime jazghan qyruar әnderin shalyp jibersem, ókinbes em»,-degen adal syry Iliya Jaqanovtyng aituymen, qaghazgha týsiriluimen «Dýnie shirkin...» kitabynyng betteri arqyly (15-shi bet)  bizge jetip otyr. Jәne de ólmes sóz bolyp qalyp otyr. Saf altyndy tany bilerliktey qasiyetimen  shynayy ónerdin, sonyng ishinde qos birdey talant iyeleri Myrzatay Joldasbekov pen Iliya Jaqanov shygharmashylyqtarynyng qasiyetin  Fariza Ongharsynova syndy tabighy tazalyqtyng adamy tany otyryp, aityp ketken bolsa, búl baghanyng ólmes múragha berilgen ólmes baghasy dep qabyldarymyz da anyq.

Alayda... iyә, alayda... bar sanaly ghúmyryn qazaq әdebiyetining arghy bergi- tarihyn zerttep, zerdeleuge, týrik dýniyesin týgendeuge arnap kele jatqan ghúlama ghalym Myrzatay Joldasbekovting jan dýniyesi men jan jýregi osy «Dýnie shirkin» әn kýiin  nege shertti eken dep oilanaryng da bar. Áriyne, әn jazyp tarihta qalghysy kelmegendigi, bolmasa  bir maqtandy abyroydy iyelengisi kelmegendigi de basy ashyq mәsele. Osy bir oy saualyna Iliya Jaqanovtyng ózi Myrzaghanyng bir әngimesinen jauap alghanday bolady.

«Adam ruhany ashtyqty kótere almaydy. Adamnyng dәrmeni, jan-jýregining quaty – Muzyka! Súlulyq әlemi! Sony sezinip, tanyp-biluge, sodan lәzzat alugha yntyq boldyq. Biz sol tәrbiyemen ósip-jetilippiz,-degen Myrzatay Joldasbekovting osy bir auyz kónil syrynda «Dýnie shirkinnin» dýniyege kelgendigining bar syry men bar aqiqaty jatqandyghyn úghynyp edik. Endeshe Myrzaghamyzdyng «Dýnie shirkin» әnin sol dýniyening kendigi men kenistigindegi adam balasynyng myna ómirge degen jan  qúshtarlyghy men jýrek lýpili dep tanyr edik. Súlulyqqa degen inkәrlik te, dýniyege degen naz da, ómirge degen mahabbat ta osy әnde bar  jarasymyn tapqan. Sol jarasymdylyqty aita otyryp, әn qúdiretine qayran qalar  edik. Án ómirding de, adamnyng da ózi degenimiz osy arada beker bolyp shyqpasy jәne de bar.

Adam balasynyng jabyqqan da qamyqqan hәm toryqqan jan dýniyesin әn tazartyp, ashar edi.   Keshegi Rabigha Esimjanova men Rahiya Qoyshybaeva, Lәzzat Sýiindikova men Ermek Serkebaev, aghayyndy Rishat pen Mýsilim Abdullinder, Roza Baghlanova, Jamal Omarova syndy  perishtelerding súlu da tap-taza  әn-ýnderi keng  dalanyng saumal samalynday kókiregindi ashar edi. Myrzagha men Iliya aghanyng jan týisikteri sol bir súlulyqty ansay ma degen oy qaldy.  Óitkeni, ansarly qos jýrekting әuenin zerdeley otyryp, osy bir tamasha jandargha tәn ortaq bir qasiyetti, olardyng jan men ar tazalyqtaryn, ómirge qúshtarlyqtary men sýiispenshilikterin tanyr ediniz.

Altynmen toryng aptalghan,

Ózeging toly ókinish, - degen Myrzatay aghanyng «Totyqús» әni, bolmasa:

Qyz dәuren-qyzyl býldirgen,

Óterin jazdyng bildirgen,

Oynaqtap jýrgen Botanyn,

Keterin úzap kim bilgen?!, - degen «Qyz dәuren Aqbota»  әnining de ómir ansarlyghy men kónil asharlyq qasiyetin Iliya Jaqanov osy «Dýnie shirkin...»  kitabynda «úly tirshilik kenistigin ansaghan búla kónilding saghynyshy, ansauy bop jýrek pernesin syzdata shertti» dep bir týise, sonan song «tyndaushysyn tereng tolghanysqa, tebirinesike týsiredi» dep qayyra bir oy pysyqtap, Joldasbekovting kompozitorlyq qasiyeti men onyng әnderi men kýilerining kenistigi jayynda keninen pishilgen pikirlerin Myrzaghannyng әnderi men kýilerining әuen yrghaqtarymen dәleldey sóileydi.

«Jýregimning týbine tereng boyla...» degen Abay hakimning ýnimen ýndes taqyrypty essesinde Iliya Jaqanov «Qosbasar»-qazaqtyng kýy ónerindegi klassikalyq oily jýrekpen tolghap, onyng tabighatyn, kýrdeli qúrylysy men shertis mәnerin tolyq iygerip, berik saqtaghan Myrzataydyng qúpiyasy túnghiyq kompozitorlyq ampulasyn asha týsetin sony tuyndy,-dep baghasyn berse, «Oytolghau» - adam kónilining ekstazy, qiyal qozghaytyn sharyqtauy... «Qosbasar da, «Oytolghau» da qily-qily tarih hikayalaryn tilsiz shertetin jan-jýrekting ýni!» dep syryn ashsa, osy bir qos pikirdi qos talanttyng birin-biri tany alghan alghyr kónilderining alghy sózderi dep bilsek etti.

Endigi bir әlqissa, Iliya aghamyzdyng «Myrzataydyng kompozitorlyq bet-beynesi – bar qúpiyasyn ishke býkken túnghiyq syr. Tylsym qúbylys»,-dep aita otyryp, sol әn men kýy túnghan Myrzatay Joldasbekovting jan sarayyna tua qonghan sol kompozitorlyq qasiyetting tamyryn tapqysy bar, ózegin kórgisi bar, arqauyn ajyratqysy bar zertteuine oiysar bolsaq, búl arada da kelisuge  әbden túrarlyq kesimdi oilar  bar. Osy arada Iliya Jaqanov ózining «Dýnie shirkin...» kitabynda  «Án qonghan auyl» atty kesek bir dýniyesinde  әngimeni әriden Shoqan tarihynan, ol ósken orta haqynda aitqan  ghúlama Álkey Marghúlannyng dәiekti sózderin keltire otyryp, әngime jelisin Myrzaghanyng tuyp ósken auyly qart Qarataudyng qoynauyndaghy Aqtóbege әkelip tireydi de,sol tónirektin  topyraghynyn  men adamdarynyng qasiyeti jayynda tereninen syr aitady. Aqtóbe әn qonghan kóp auyldyng biri ghana bolsa, sol auyldyng tumasy  Myrzatay Joldasbekov «óz kezining fenomeni derlik iri túlghagha ainalghan ghúlama!» degen Iliya Jaqanovtyng osy bir pikirining astyna biz de  qolymyz qaltyramastan qol qoyar edik.

Ómirlik jyr men ómirlik syrdyng qos pernesin qatar sherter «Dýnie shirkin...» Myrzatay Joldasbekov pen Iliya Jaqanov syndy saf altynday taza talanttardyng myna býgingi kýni darynymen emes, keudemsoqty qúr danghazasymen, әdebiyete de, mәdeniyette de, ómir men әn sahnasynda búryn-sondy ózinen basqa ózge eshkim bolmaghanday sezinip jýrgen keybir « bolmay jatyp bolghandar men tolmay jatyp tolghandar» ýshin sabaq әri ónege bolsa etti dep oy keshering bar. Iliya aghamyzdyng osy kitabyndaghy «Totyqús» pen «Dýnie shirkin» esseleri Myrzaghanyng osy attas әnderining shyghu jayyn ghana bayandap qoymaydy, sonymen qatar әn tuar jýrek pen әn tughyzar adamnyng jan dýniyesin zerdeleuimen de baghasynyng arta týseri bar. «Dýnie shirkin»- ghajap әn. Býgingi jastar onday әn shyghara almaydy»-, dep Iliya aghanyng kónilge qonymdy osy bir pikiri Myrzatay aghamyzdyng qaytalanbas jan dýniyesining jarq eter ainasynday  sezilgeni bar. Talant pen adam tanyghan jannyng adal kónilining sózi búl!

Taghy da bir aitar sóz Iliya aghamyzdyng «Bes әnning hikayasy» atty kónil syrynda Myrzatay Joldasbekovtin  «Atanghanym Myrzatay el arqasy», «Qyz dәuren Aqbota», «Bәiterek», « Shirkin dәuren», «Sen bolmasan» atty osy bir jýrek qylyn sherte týser әuendi de sazdy әnderding dýniyege kelu syryn bayanday otyryp, osy bir әnderding ishki bir iyirimderin de dóp basyp tany alghan zerdelilikting de tang qaldyrary bar. Áuendi әulie әnning әldiyimen terbeler myna dýniyening tal besigindegi adam ómiri men taghdyrynyn, adam janynyng múny men quanyshyn,  saghynyshy men ansaryn andap túrar kompozitor sezimi men jýrek lýpilindegi notalardy da kez kelgenimiz aiyryp, ajyratyp әri  tanyp oqy da almasymyz anyq jay da, soghan say kompozitor Iliya Jaqanov óz keyipkeri Myrzatay Joldasbekov syndy tylsym syrly bir jan iyesining «jýrek lýpilindegi notalaryn» myna siz ben bizge taratyp aita bilgendigi ýshin bas iyip, qol soghayyq! Óitkeni, Myrzagha syndy qasiyeti mol adamnyng tereng oiy men sezimin, jan tolghanysy men tebirenisin, syrshyldyghy mol jýrek ýnin kim kóringenning qúlaq týrip esty de almasy, zer salyp boylay almasy da, qat-qabat jatqan jan әlemindegi jan syryn týsine almasy da anyq. Myrzatay Joldasbekovting sol qat-qabat jan әlemindegi jan syryn ashyp aita bilu ýshin de eng әueli Iliya Jaqanovtyng «Edil men Jayyghynday» әn keltiruing kerek dýniyege!

Dýnie shirkin!.. Sen әn ekensin-au!..

Jabal Erghaliyev, jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Parlament Senatynyng deputaty

Abai.kz