- ÚGhA-nyng korrespondent mýsheligine jariyalanghan konkursqa qatysu turaly sheshim qabyldapsyz. Siz ýshin búl qanshalyqty manyzdy? Jalpy qanday erekshe mәni bar?

- ÚGhA elimizding ghylymdaghy dәstýrli, tereng tarihy bar, eng jogharghy ghylymy úiym. Sondyqtan onyng qúramyn jana buynmen tolyqtyru kezeni qogham ýshin manyzdy dep bilemin. Akademiyanyng mýsheligine ótkizilip jatqan búl konkurstyng basty erekshe mәni sol – qogham ómirindegi, onyng damu kezenindegi orasan ýlken, auqymdy maqsat-mindetter qoyyp otyrghan Últ kóshbasshysy, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasynyng býkilhalyqtyq talqylau kezinde ótkizilip otyr.

Preziydentimizding búl maqalada kótergen mәseleleri bizding qogham ýshin, últ ýshin túghyrnamalyq sipatqa ie der edim. Búl maqala qoghamda ýlken serpilis tudyryp, әsirese Qazaqtardyng ensesin kóterdi deuge bolatynday sezimdemin. Elbasymyz – «Maqsatqa jetu ýshin bizding sanamyz isimizden ozyp jýrui, yaghny odan búryn janghyryp otyruy tiyis. Búl sayasy jәne ekonomikalyq janghyrulardy tolyqtyryp qana qoymay, olardyng ózegine ainalady. Al biz myqty әri jauapkershiligi joghary adamdardan túratyn Últqa ainalamyz» - deydi.

Álihan Bókeyhanov aitqanday – «Últqa qyzmet etu bilimnen ghana emes, minezden». Jauapkershilik degenimiz – batyldyq pen minez. Jasyq, jaltaq adamnan jauapkershilik izdep-tabu onay sharua bolmasa kerek. Elimiz myqty, әri jauapkershiligi joghary Birtútas Últ bolu maqsatyna jetu ýshin el bolyp oilau ghana emes, el bolyp tereng oilanu qajettigin Últ kóshbasshysy bәrimizge mindettep otyr.

Kýndelikti ómirde, qoghamnyng barlyq salalarynda búl mindetterdi oryndau ýlken, keleli ghylymsyz mýmkin emes. Yaghny ÚGhA-nyng aldynda da osynday mindetter túr degen sóz. Sondyqtan búl saylau QR ÚGhA-nyng ózining janaru jolynyng alghashqy qadamy ispetti.

«Ólenge әrkimnin-aq bar talasy» demekshi, jariyalanghan konkursqa ýmitkerler shyghatyny týsinikti jayt. Biraq júmys ornyndaghy ghylymy kenes, nemese akademiyanyng 3 mýshesi qoldap, hat bermese konkursqa qatysa almaysyz. Mening osy niyetimdi qoldaghan, senim bildirgen Qazaqtyng ilim-bilimining qara shanyraghy Abay atyndaghy Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining ghylymy qauymdastyghyna, Ghylymy Kenesine jәne onyng tóraghasy S.J.Pirәliyev aghamyzgha ýlken rizashylyqpen rahmet aitamyn.

- «Qoghamdyq sana» qoghamdyq jәne gumanitarlyq ghylymdar zertteytin, taldaytyn taqyryp siyaqty. Al siz jaratylystanu ghylymynyng ókilisiz. Nege әngimenizdi osy ruhany saladan bastadynyz?

- Bizding Ata Zanymyzda eng basty qúndylyq adam jәne onyng erkindigi men qúqyghy delingen. Al ekojýieler men biosfera adamzattyng tirshilik ortasy. Adam biosferagha әser etedi, biosfera adamgha әser etedi. Sondyqtan, gumanitarlyq jәne qoghamdyq ghylymdardyng jaratylystanulyq qyrlary (aspektisi) bolady, al jaratylystanu ghylymdarynyng gumanitarlyq-pәlsapalyq qyrlary bolady. Al adamnyng ómiri kóp qyrly, san-aluan. Sondyqtan gumanitarlyq nemese jaratylystanu ghylymdarynyng ara-jigin ajyratu da onaygha soqpaydy.

o L.N.Gumiylevti eske týsireyikshi. «Adam tek qoghamnyng ghana emes, sonymen qatar etnostyng da mýshesi. Ózining etnikalyq újymymen ol biosferamen baylanysty. Údayy ózgere otyryp, bizding planetadaghy barlyq tirshilik iyeleri siyaqty ólip, sosyn qaytadan tirile otyryp, adam ómirindegi oqighalar arqyly ózining izin qaldyrady. Onyng osy izi etnikalyq tarihtyng (skeleti) qanqasy – etnogenezding qyzmeti bolyp tabylady.

Búl túrghydan alghanda tarih jaratylystanu ghylymdarynyng qataryna jatady, әri tarihy materializmning emes dialektikalyq materializm ayasynda boluy kerek» - (audarma). Al endi Biologiyalyq aluan-týrlilik turaly Konvensiyanyng myna bir alghyshartyna mәn bereyikshi: «Tól túrmys qalpyn saqtaghan kóptegen jergilikti qauymdastyqtar men týpkilikti el-júrttardyng biologiyalyq resurstargha degen dәstýrli jәne eleuli tәueldiligin, olardyng biologiyalyq aluan-týrlilikti saqtaugha jәne onyng qúramalaryn tiyimdi paydalanugha qatysty búrynghy dәstýrli bilimder,.. tәjiriybelerdi qoldanugha... yntyqtyghyn moyynday otyryp (12-alghyshart) jәne t.s.s. Osy bir tezisten tuyndaytyn qorytyndy sol – biologiyalyq aluan-týrlilik adamnyng tirshilik ortasy bola túra, onyng tilinin, mәdeniyetinin, әdet-ghúryptary men dәstýrlerining qaynar kózi bolyp tabylady eken. Al búl kategoriyalar ruhany salagha jatady. Al, ara-jigin ajyratyp kóriniz!..

«Ar-ojdan men namystyng altyn qazyghy – týp-tamyryndy, shyqqan tegindi bilu» - degen erteden kele jatqan әfsana-tәmsil bar. Fransuz oishyly Shatobrian aitqanday: «Adamnyng aldy orman bolghan, artynan shól ilesip keledi» - degen oy salatyn sózi de bar. Men múny nege aityp otyrmyn? Bizding ata-babalarymyz tirshilik etken kezdegi biosfera men biz tirshilik jasap jatqan biosferanyng aiyrmashylyghy bolsa kerek. Sonda Shatobriannyng sózi mәni tereng eskertu bolyp shyqpay ma? Biologiyalyq túrghydan dәstýrlerimizdi, dilimizdi saqtau degenimiz – ata-babalarymyz tirshilik etken ekologiyalyq jaghdaydy meylinshe saqtap qalu degen sóz. Sebebi әdet-ghúryp, dәstýr, til nanym-senim sol ata-babalarymyzdan qalghan múra emes pe?

- Búl oilarynyz qyzyq eken.  Elbasymyzdyng baghdarlamalyq maqalasynda belgilengen mindetterdi oryndau ýshin ÚGhA-syna, ghalymdargha ne isteu kerek dep oilaysyz?

- Tarih degenimiz ótken shaqtan keler shaqqa týsip túrghan jaryq sәule degen oy bar.Ózining maqalasynda Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev bylay deydi: «Búl – tarlan tarihtyn, jasampaz, býgingi kýn men jarqyn bolashaqtyng kókjiyekterin ýilesimdi sabaqtastyratyn últ jadynyng túghyrnamasy. Men halqymnyng taghylymy mol tarihy men yqylym zamannan arqauy ýzilmegen últtyq salt-dәstýrlerin aldaghy órkendeuding berik dini ete otyryp, әrbir qadamyn nyq basuyn, bolashaqqa senimmen bet aluyn qalaymyn».

Búl rette yqylym – erte zamanghy Tonykók pen Kýlteginnen bastap býgingi kýnge deyingi úly babalarymyz ben atalarymyz – ghúlama ghalymdardyn, danyshpandardyn, handardyn, biylerdin, aqyn-jyraulardyng batyrlardyng jәne t.b. ghylymi, mәdeni, ar-ojdandyq, sayasy múralaryn týisinip, jadymyzgha týiip aluymyz kerek.

Osynday ghalamat ghylymiy-mәdeny múranyng qúramynda Jýsip Balasaghúnnyn, Babyrdyn, Múhammed-Haydar Dulatiydin, Ál-Farabiydin, Asan qayghynyn, Maylyqojanyn, handarymyz – Kereydin, Jәnibektin, Tәukenin, Tәuekeldin, Bәidibektin, Abylaydyn, Qasymnyng jәne t.b., diplomattar men sayasat qayratkerleri – Jiyrenshe-sheshen, Qadyrghaliy-biy-Jalairi, Tóle bi, Qazybek bi, Áyteke bi, Búqar jyraudyn, odan keyingi danyshpandar men oqymystylar – Abay, Shoqan, Ybyray, Sýiinbay, Jambyldyn, Alash arystarynyn, býgingi aqyn-jazushylarymyz, filosoftarymyz, ghalymdarymyzdyng enbekteri de enui kerek qoy dep oilaymyn.

Biolog retinde erekshe atap ótkim keletini – Óteyboydaq Tileuqabylúlynyng ghylymy filosofiyalyq múrasyn erekshe saraptap, dәripteuimiz kerek. Sebebi Jәnibek hannyng saray emshisi Qazaqtyng biologiya-medisina ghylymynyng negizin qalaushy bolyp tabylady. Múnday oy byltyrghy jyly kýzde Shymkentte aityldy.

Ol jerde Qazaq Handyghynyng alghashqy ósimdikter tizimin jasaghan Óteyboydaq Tileuqabylúly qazaq botanika ghylymynyng atasy dep tanu úsynyldy, sóitip Qazaqtyng botanika ghylymynyng jasy 550 jyl dep moyyndaldy. Mening múny aityp otyrghan sebebim, bizding úly babalarymyzdyng tek birining ghana ghylymy múralaryn týisine bastaghanda osynday tyng mәlimetter men oilargha tap bolyp otyrmyz. Sondyqtan osynday tereng tarihy qoynaudaghy úly babalarymyz ben atalarymyzdyng ghylymiy-mәdeny múralaryna jana kózqaraspen qaraghanda ózimizdi-ózimiz jana qyrlarymyzdan tanuymyz, tanyrqauymyz bek mýmkin.

Ózimning kýndelikti júmysym – botanika ghylymy salasynan mysal keltiretin bolsam, Almaty ónirindegi jabayy alma ormandary Jer jýzindegi almanyng atasy, halyqaralyq dengeydegi nәsildik qor (genofond) dep tanyluy akademik A.J.Janghaliyevting ómir boyy jýrgizgen tabandy ghylymiy-zertteu júmysynyng nәtiyjesi. Múny bizding ghalamshardaghy mamandar tolyq moyyndaghan. Al akademik I.O.Baytulin jer sharyndaghy 4 rizologiyalyq ghylymiy-mektepting biri sanalatyn Qazaqstandyq rizologiya, ósimdik tamyrlarynyng ekologiyalyq morfologiyasy ghylymy mektebinin, ósimdikter introduksiyasynyng jýieli ekologiyalyq әdisnamasy teoriyasynyng negizin qalaushysy ekenin býgingi kýni kópshiligimiz eskere bermeymiz.

Akademik I.O.Baytulinning basshylyghymen Qazaqstanda 2 Últtyq ekologiyalyq strategiya dayyndalyp, elimizding ekojýielerining býgingi jaghdayy tereng ghylymy tújyrymdalyp, ýkimetimizding kóptegen naqty qadamdary men sheshimderining alghysharty bolyp otyrghanyn da oilay bermeymiz. Qazaqstandyq botanika ghylymynyng Jer jýzindegi ózindik jarqyn beynesin negizdeytin N.V.Pavlovtyn, B.A.Bykovtyn, N.Rubsovtyn, M.Q.Kókenovtyn, M.S.Bәitenovtyn, P.M.Myrzaqúlovtyn, V.P.Goloskokovtyn, býgingi kýni ortamyzda jýrgen L.Ya.Kurochkinanyn, E.IY.Rachkovskayanyn, R.P.Plisaktyn, N.M.Muhitdinovtyn, S.S.Aydosovanyn, N.P.Ogaridyn, S.A.Arystanghaliyevtin, Yu.A.Kotuhovtyng jәne t.b. ghylymy múralary men enbekterin taghy bir qarastyryp, týisinuimizding manyzy zor dep bilemin.

Mysalgha, Qazaq tilindegi Halyqaralyq binarlyq nomenklaturanyng negizin qalaghan, qúdaygha shýkir ortamyzda jýrgen, S.A.Arystanghaliyev ekeni songhy 1-2 jylda ghana belgili boldy. Al búl manyzdy oqigha 1977 jylghy S.A.Arystanghaliyev, R.Ramazanov – Qazaqstan ósimdikteri degen anyqtamalyghynan bastau alghan eken.

- Qazaqtyng botanika ghylymy shynynda da әlemde belgili me, ózindik orny bar ma?

- Songhy Dýniyejýzilik botanikalyq kongresske 150 elding delegasiyasy qatysty. Sol kongresting prezidiumyna 5 qúrmetti viyse-preziydent saylandy. Sol bes qúrmetti viyse-preziydentting biri Qazaqstandyq delegasiyanyng jetekshisi, akademik I.O.Baytulin boldy. Dýnie jýzindegi 150 memleketting ishindegi 5 memleketke búiyrghan osynday qúrmetke bizdin, Qazaqtyn, botanika ghylymyn dýniyejýzilik botanikalyq kongress layyqty dep tapty. Búl sózsiz moyyndau, Qazaqtyng botanika ghylymynyng әlemde ózindik orny bar ekenining dәleli.

- Preziydentimiz – Elbasymyzdyng osy baghdarlamalyq maqalasyndaghy maqsatqa jetu ýshin qoyylghan mindetterdi oryndaudyng nәtiyjesinde jeke óz basynyz neni kórginiz keledi?

- Elbasymyz N.Nazarbaev Últtyq biregeylikti saqtau men bilimning saltanat qúruyn kóregendikpen, danalyqpen halqymyzgha úsynyp, basymdyq berip otyr. Al últtyq biregeylikting eng bastapqy kórinisi, túghyry – til desek artyq bolmas. Til – últtyng jany, bilimning saltanat qúruynyng negizi ekeni de belgili dýniye.

Sondyqtan da osy orasan ýlken mindetterdi oryndaudyng nәtiyjesinde men ýsh naqty dýniyeni kórgim keledi. Ol – 1) qazaq tilining memlekettik til retindegi әleumettik basymdylyghy jәne onyng (tildin) materialdyq bazasynyng nyghangy; 2) memleketting ghylymgha monopoliyasy jәne Qazaq ghylymynyng damyghan infraqúrylymy; «Ghylym» baspasynyng qayta qúryluy; 3) qazaq tilindegi salalyq lingvistikanyng damuy. Búl Preziydent mindettep otyrghan últtyq sana-sezimning kókjiyegin keneytuding bastapqy, alghashqy qadamy bolatynyna senimdimin.

- Siz aitarlyqtay bolmasa da, jiyi-jii ghylym men bilim salasyndaghy keybir ótkir meselelerdi kóterip jatasyz. Al botanika ghylymynda tipti syn pikirler de aityp qalasyz. Búl týsinikti. Biraq, sizding BAQ-daghy birqatar materialdarynyzdan Konstitusiya – Ata zanymyzgha baylanysty da oilarynyzdy bayqap qaldyq. Siz jaratylystanu ghylymynyng ókilisiz. Nege – Siz? Nege – Konstitusiya?

- Ata zanymyz – Konstitusiya elimizdin, memleketimizding altyn dingegi. Qazaqstan azamattarynyng kýndelikti ómirindegi arqa sýieytin tiregi, ómirdegi baghytyn kórsetetin baghdarshamy; bizding qoghamdaghy nening jaqsy, nening jaman ekenin, nening dúrys, nening búrys ekenin kórsetip túrghan ar-ojdan, úyat-namys, qúqyqtyq-adamilyq tarazy. Eng bastysy, Ata zanymyzdy bilmeu – eshkimdi de el aldyndaghy, qogham aldyndaghy jauapkershilikten bosatpaydy.

Sondyqtan Konstitusiyamyzdyng túghyrnamalyq qaghidattaryn bilu, bilu ghana emes-au, janymyzben, sanamyzben týisinu barlyghymyzdyng boryshymyz, әri paryzymyz der edim. Konstitusiyanyng yqpaly bizding qoghamymyzdyng barlyq týkpirinde birdey boluy kerek.

Kýndelikti tirshilikte onyng túghyrnamalyq qaghidattary saqtalynyp, oryndaluy mindetti. Odan auytqushylyq bolghan jaghdayda, qoghamda ótkir mәseleler payda bolady. Ghalym qoghamda bolyp jatqan oqighalargha nemqúrayly qaramauy kerek.

Búl rette Konstitusiyanyng myzghymastyghy elimizdin, qoghamymyzdyng immuniyteti deuge bolady. Men – biologpyn. Mening biletinim – aghzadaghy kez-kelgen auytqushylyqtar men stresster onyng immundyq jýiesining nyghangyna alyp kelmeydi, al tiri aghza әlsirep, qajidy. Qogham da tiri aghza siyaqty.

Konstitusiyanyng túghyrnamalyq qaghidattarynyng saqtalmay, búzyluy da qoghamda ótkir jaghdaylar men stresster, qarama-qayshylyqtargha alyp kelui mýmkin. Sondyqtan, Ata zanymyzdy údayy jadymyzda ústap jýrgenimiz abzal.

Elbasymyz ózining maqalasynda bylay deydi: «Ájeptәuir janghyrghan qoghamnyng ózining tamyry tarihynyng tereninen bastau alatyn ruhany kody bolady. Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degenimizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay».

Búl túrghydan alghanday Konstitusiya – últtyq kodtyng ózi degen ústanymdamyn. Últtyq kodtyng negizgi ýshtaghan túghyry Dil, til jәne jer dep alatyn bolsaq, Ata zanymyzdyng da ýsh-anyq, qúndylyghy da osy qasiyetti úghymdar. Osy qasiyetti úghymdardyng túghyrnamalyq orny men qasiyetti mәn-mazmúny Ata zanymyzben aiqyn belgilengen, bekitilgen.

Al endi sizding súraghynyzdyng ekinshi bóligine kelsek, 20-ghasyrdyng basynda Resey dumasynda «Kadetter» dep atalghan «Konstitusiyalyq demokratiyalyq partiya» bolghan. Ol partiyany taghy da «professorlar partiyasy» dep ataghan. Sol partiyanyng qúramynda ataqty V.Vernadskiy de bolghan eken... Sondyqtan da Ata-zanymyzdyng qadir-qasiyetin shyn týsinetinder jaratylystanu salasynyng ghalymdary ma? – dep te oilaymyn men, key-kezde.

- Sizding 1-2 jariyalanymdarynyzda plagiat turaly da pikirler bar eken. Osy turaly ne aitasyz?

- Búl súraghynyzdyng jauaby onay emes-au! Sol bir jariyalanymdarda keltirilgendey, Elbasymyz – Preziydentting ÚGhA-nyng minberinen aituy – búl mәselening bizding qoghamymyzda aitarlyqtay ushyghyp túrghanyn kórsetetindey. Onyng aldyndaghy bir maqalamda aitqanday: «Altyn tabaqqa as salugha da bolady, tas salugha da bolady. Biraq, altyn tabaqqa salynghan eken dep, sonyng bәrin jey beruge bolmaydy-ghoy».

Ghylym men ónerdegi eng qúndy nәtiyje – shynayylyq. Ol tvorchestvonyn, jasampazdyqtyng arqasynda keledi. Ghylymnyng altyn tabaghyndaghy as – osy tvorchestvolyq azappen kelgen shynayy nәtiyje, al plagiattyq degenimiz – altyn tabaqqa salyp qoyghan tas. Ol jeuge jaramaydy.

Asanәli-agha Áshimovtyng myna bir oiyn qaytalaghym kelip otyr: «Akter ózining erki ózinde, basy bos adam emes. Rejisserding talaptaryn oryndaytyn adam. Biraq akter rejisserding qolyndaghy shahmattyng peshkisi emes. Ol óz rólining avtory». Tvorchestvolyq túrghydan aktergha qoyylatyn talap osy.

Ghalym da solay boluy kerek. Búl – bir jaghynan. Ekinshiden, plagiatqa qoryqpay barghan «ghalym» tvorchestvolyq toqyraugha úshyraghan adam. Basqa sózben aitqanda – tvorchestvolyq eroziya.

Ýshinshiden, plagiat degeniniz – asyghystyq, shalalyq. Al «asyqqan – shaytannyng isi» ekeni bәseneden belgili. Týptep kelgende, búl aqiqatqa qiyanat. «Ádildikke senim joghalghan jerde ómirding mәni qalmaydy» degen sóz bar. Sondyqtan da, plagiatpen el bolyp kýresu kerek. Sebebi búl qúbylystyng ghalymdar men ghylymgha degen senimdi joyyp, kónilge selkem týsiru qaupi joq emes.

- Endi ózinizding jeke basynyz turaly әngimelessek. Siz búryn da osynday konkursqa qatysypsyz. Nege ótpediniz?

- ÚGhA-nyng mýsheligine qabyldau prosesi tabighatta ótetin tabighy súryptau qaghidasyna negizdelgen. Búl súryptaudan myqtylardyng myqtysy ghana óte alady. Osydan tórt jyl búryn Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining ghylymy kenesi qoldau bildirip edi. Búdan ózge ÚGhA-nyng 3 mýshesining úsynys-haty, Qazaqstandaghy 2 ghylymy mekemenin, 1 JOO-nyng ghylymy kenesterining qoldau-hattary boldy.

Shynyn aituym kerek, men ótetin shygharmyn dep ýmittengenmin. Biraq, qajetti mólsherde dauys jinay almadym. Demokratiyalyq qaghidattyng biri – azshylyqtyng kópshilikke baghynuy. Sondyqtan ol saylau әdil ótti dep esepteymin. Óz basym, myqtylardyng qatarynda bolghanyma shýkirshilik ettim.

- Al qazir qalay bolyp jatyr? Sizding kandidaturanyzdy basqa bir mәsele boyynsha qoldap jazylghan újymdyq hat turaly habardarmyz. Oghan ne deysiz?

- Men onday hat turaly eshtene bilmeymin. Sizden birinshi ret estip túrmyn. Jasyrmaymyn – óte quanyshtymyn. Ol hatqa qol qoyghan azamattar men azamatshalargha alghysym sheksiz. Búl endi qoghamdyq pikir ghoy, sondyqtan dauys beru kezinde eskeriler degen ýmitim de joq emes.

Búl joly da Abay atyndaghy QazÚPU-ning ghylymy kenesi úsyndy. Býgingi tangha deyin Qazaqstannyng әr jaghynan әriptesterimnen jaqsy pikirler kelip jatyr. Sibirden reseylik әriptesterimiz de qoldau bildirgendigin erekshe aitqym keledi. Feysbuk arqyly da qoldau bildirip jatqandar bar. Shýkirshilik...

-Aldynghy, 4 jyl búrynghyday emes búl konkursqa qomaqty ghylymy kapitalmen kelip otyrmyn – 15 monografiya, 5 – oqulyq qúral men kitap, 173 ghylymy tezister men maqalalar, qorghalghan 27 dissertasiya, onyng 12-i kandidattyq, 15-i magistrlik dissertasiya.

Eng manyzdysy býgingi tanda «Qazaqstannyng florasyn» qazaq tilinde dayyndaytyn ghylymiy-tvorchestvolyq újym qúrastyratyn mýmkinshilik bar; zamanauy floristikalyq ghylymy mektep qúryldy; «Qazaqstannyng florasy» ensiklopediyalyq anyqtamalyghynyng konsepsiyasy jasalyndy; Qazaqstan florasynyng týr qúramy anyqtaldy – 6305 týr, 1164 tuys, 171 túqymdas. 5650 týrding qazaq tilindegi anyqtaghysh kiltteri jasalyndy; Qazaq tilindegi zamanauy binarlyq nomenklatura jasalyndy.

- Azamat retinde, ghalym retinde sizdi ne mazalaydy? Nege alandaysyz?

- Sizding búl súraghynyzgha berer jauapty az-kem sheginisten bastayyq... Bayaghyda bir kisi bir danyshpangha kelip «Baqyt degenimiz ne?», - dep súrapty. «Baqyt degen aqyl-esi dúrys adamnyng qalypty jaghdayy emes», - depti danyshpan. «Esi dúrys kisining qalypty jaghdayy ne?», - dep súrapty әlgi kisi. «Aqyl-esi býtin adamnyng qalypty jaghdayy – uayym», - depti danyshpan.

Búl túrghydan alghanda men ýshin baqyt degen jaqyndarym men kәsiby júmysymdy, elimizding túraqtylyghy men qoghamnyng tynyshtyghyn uayymdau. Uayymdau degenimiz – oilau, oilanu, bolyp jatqan oqighalardy saraptau, taldau, ózing ýshin qorytyndy jasau. Osy «uayymdau» kezinde alandaushylyq tudyratyn irili-úsaqty mәseleler bar. Ómir bolghan song olar da az emes. Biraq, solardyng ishindegi auqymdy-auqymdy degenderding eki-ýsheuin aitayyn:

Qazaqta «jylaytyn bala atasynyng saqalymen oinaydy» degen naqyl sóz bar. Mening eng birinshi alandaytynym – songhy uaqytta Ata zanymyzgha ózgeris engizu qúshtarlyghy, úmtylystar kóbeyip ketti. Parlament qabyldaghan zandardyng birqatarynan Ata zanymyzdyng talaptarymen sәikessizdikter tabylyp jatyr.

Ata zanymyzdy qorghau qajettigi kýnnen-kýnge aiqyn sezilip kele jatqan siyaqty. Búl rette Konstitusiyalyq Kenes pen jetekshi sayasattanushy, qúqyqtanushy ghalymdardyng ýnsizdigi men úyandyghy da meni alandatady.

Ghalym-pedagog retinde qazirgi studentter, magistranttar, doktoranttardyng az oqityndyghy da alandatushylyq tudyratyn jaghday. Týptep kelgende búl kәsiby eroziyagha (tozugha), bәsekelestikke qabilettilikting tómendeuine alyp keletini týsinikti-ghoy.

- Sizding jaqsy kóretin sharualarynyz bar ma? Neni jaqsy kóresiz?

- Júbayymmen, balalarymmen, jiyen-nemerelerimmen, әsirese nemerelerimmen aralasyp, sóilesip, shýiirkeleskendi jaqsy kóremin. Hakim Abaydy, L.N.Gumiylevti, Gerolid Belgerdi, ontýstik Qazaqstandyq aqyn-jazushylar – Marhabat Bayghútty, Ádihәm Shilterhanovty, ózimning aghatayym Ábdibek Aralbayúlyn oqyghandy jaqsy kóremin.

Túnghyshbay-agha Jamanqúlovtyng oryndauyndaghy әnderdi jaqsy kóremin. Onyng «Baryp qayt, balam...» әnin estigende, býtkil Qazaqtyng mún-zaryn sezinemin.
- Asanәli-agha Áshimovtyng oryndauyndaghy:
- «Ua, tәkappar dýniye!
- Maghan da bir qarashy!
- Tanimysyn, sen meni –
- Men, Qazaqtyng balasy!» - monologyn jaqsy kóremin.
- Dosqan-agha Joljaqsynovtyng oryndauyndaghy Búqar jyraudyng tolghauyn jaqsy kórem. Esinizde bolsa, ol bylay bastalatyn edi ghoy:
- «Aynalasyn jer tútqan
- Aydy batpas demeniz...
- Qúrsaghy juan baylardan
- Dәulet ketpes demeniz...
- Jarlyny jarly demeniz,
- Jarly baygha tenelip,
- Jaylaugha kóshpes demeniz!..
- Jalghyzdy jalghyz demeniz,
- Jalghyz kópke tenelip,
- Japan-týzde jolyghyp,
- Kek qaytarmas, demeniz...»
- «Shanshar» teatryn jaqsy kóremin.
- «Muzart» jәne «Jigitter» tobyn sýiip tyndaymyn.
- Kórispese saghynysyp jýretin dostarymdy jaqsy kóremin.

- Oqyrmandarynyzgha sóz sonynda ne der ediniz?

- Keyde, kinoserialdardyng keyipkerleri aitqan bir oilar oiynda shege bolyp qadalyp qalady. Jaqynda sonday bir keyipkerdin: «Dúrys adamdar dúrys jerde otyruy kerek» degen qaghidasyn estip, únatyp edim... ÚGhA-sy dúrys adamdar otyratyn dúrys jer-ghoy. Ýmitker retinde osy qaghidagha, talapqa say boluymyz kerek. Sondyqtan, «Dúrys bola almasaq – bizge syn, dúrys tanday almasa – ÚGhA-syna syn», - der edim.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken - Núra Matay

Abai.kz