Memleket basshysynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynyng maqsaty men mýddesin qalyng búqaragha jetkizip, keng kólemde nasihattau júmysyna erekshe mәn berilip otyr. Jetisu júrtshylyghy da ruhany janghyrugha ózindik ýnderin qosyp, manyzdy basqosuar men keleli kezdesulerge belsene qatysuda.

Kýni keshe qalyng qauym «Aqyndar men batyrlar eli» dep ýlken qúrmetpen ataytyn Jambyl audanynyng ortalyghy Úzynaghash auylyndaghy audandyq kitaphanada osy taqyrypta taghy bir taghylymdy jýzdesu ótkizdi, dep habarlaydy «Ayqyn» gazeti.

Ádebiyetsýier qauym esimderin jatqa biletin, kitaptaryn jastana jatyp oqityn elge belgili jazushylar Marhabat Bayghút pen Nesipbek Dәutayúly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynyng el bolashaghy ýshin ýlken mindetter jýkteytinin júrtshylyqqa jetkizuge tyrysty.

Ontýstik Qazaqstan jәne Jambyl oblysynan jyr alybynyng tughan jerine arnayy әri ardaqty maqsatpen kelgen qalamgerlermen kezdesuge au­dandyq me­keme, bólim basshylary men qoghamdyq úiymdar jetekshileri qa­tysty. Mәdeniyet pen әdebiyet sala­sy­nyng adamdary sýiikti jazu­shylarmen jýzdesuge bir kisidey jinaldy. Kezdesudi ótkizuge múryndyq bolghan Qazaqstan halqy Assambleyasy.

Birinshi bolyp sóz alghan audan әkimining orynbasary Qanybek Aytjanov Elba­synyng óz elimizde ghana emes, alys-jaqyn shet memleketterdegi memleket jәne qogham qayratkerlerinin, sayasatkerlerding joghary baghasyn alghan baghdarlamalyq maqalasy­nyng manyzy men maqsat-múraty jayynda egjey-tegjeyli bayanday kele, ontýstikten at arytyp jetken jazushylargha sóz berdi. Jazushy, jurnalist, audarmashy, Qa­zaqstannyng enbek sinirgen qay­ratkeri, Halyqaralyq «Alash» syi­lyghynyng laureaty, «Qúrmet» ordenining iyegeri, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Qúrmetti azamaty, Qazaqstannyng Qúrmetti jur­naliysi Marhabat Bayghút ruhany janghyru­dyng qalyng búqaramen birge qolyna qalam ústaghan qauymgha da sony serpilis әkelgenin aitty. Mún­daghy basty mindet te ruhaniyat sala­synda ter tógip jýr­genderge jýkte­letindigin, soghan say baghdarlamalyq maqa­lada aityl­ghandardy is jýzine asyrugha bar­ly­ghymyz at salysuymyz qajettigine de toqtaldy.

Jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qa­zaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Jambyl» әdebiy-kópshilik jurna­lynyng bas re­daktory, Qazaqstan Jazushylar odaghy Jambyl oblystyq filialynyng diyrek­tory Nesipbek Dәutayúly da әriptesining túshymdy oiyn tolyqtyryp, odan ary tolghady. Elimizding Túnghysh Preziy­dentining halyqty ruhany janghyrtuda­ghy sarabdal sayasatkerligin, kóregen kóshbasshylyghyn, últ mýddesin kózde­gen batyl bastamalaryn keninen qozghady.

Jazushylarmen jýzdesude Elba­synyng el bolashaghyn bayandy etuge baghytalghan baghdarlamasynyng últymyz ýshin asa manyzdylyghy, ónegesi óreli ekendigi jayly payymdy pikirler men tújyrymdy oilar ortagha salyndy. Qos qalamgerding bastamasy aldaghy kezde de jalghasyn tapsa jaqsy bolar edi degen úsynystar aityldy. Shyndyghynda, Elbasynyng baghdarlamalyq maqalasyn atqarushy biylik ókilderinen góri, esimderi el jadynda jattalghan, myn­daghan oqyrmandary asygha kýtetin ruhaniyat maydanynyng naghyz sardar­lary bolyp sanalatyn myqty aqyn-jazushylar nasihattasa, qazaqtyng bay tilimen kestelep jetkizse, halyq ony dúrys qabyldar edi. Keleshekte últy­myz tabysty boluy ýshin әrbir qa­zaqstan­dyq bәsekege qabiletti, sana-sezimi joghary, bilimdi, sauatty boluy tiyis. Últtyq kodty, mәdeniyetti saqtap, jana zaman jetistikterin boygha sinire otyryp, jalpyadamzattyq qúndylyq­tarmen ruhany bayymyz qajet. Qazaq tilin birtindep latyn әlipbiyine kóshiru, «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasy, jalpyúlttyq patriotizmdi dәripteytin «Tughan jer» baghdarlamasy, últtyq mәdeniyetimizding ozyq ýlgilerin kór­setetin «Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy bizderdi ruhany túrghyda jana belesterge bastary sózsiz.

Qúrmetti qonaqtardan keyin sóz alghan belgili jurnalist Kýmisjan Bayjan, audandyq ardagerler kenesining tóraghasy Qyrghyzbek Atageldiyev, aqyn Gýlnar Ómirzaqova Elbasynyng bagh­darlamalyq maqalasyna baylanysty oi-pikirlerin bildirdi.
Derekkózi: inform.kz