Senbi, 23 Qarasha 2024
Betbúrys 7845 27 pikir 16 Mausym, 2017 saghat 11:22

Qúryltay qytaydaghy qandastar jaghdayyna nazar audarsyn

Qazirgi órkeniyetti әlemdik qauymdastyq dýniyejýzinde ghúmyr keship jatqan halyqtardy az-kóptigine, shyghu týp-tórkine, әleumettik mәrtebesine qarap bólmeydi. Nәsilshildik, zorlyq-zombylyq, genosid sekildi kereghar әreketter ótken ghasyrlar qoynauynda tarih bolyp qalghaly qashan. Adam qúqtary jónindegi jalpygha ortaq konvensiyagha qosylghan әr memleket onda kórsetilgen normalardy búljytpay oryndaugha mindetti.

BÚÚ Bas Assambleyasy úsynghan adam qúqtarynyng jalpygha ortaq deklarasiyasy barlyq memleketting ústanugha, oryndaugha tiyis bas qújaty bolyp sanalady.

Olay bolsa, adam balasynyn   basty  qúqyqtary ne degenge toqtala keteeyik:

  • Sóz, oi-pikir bildiru  jәne  baspasóz  bostandyghy.
  • Din bostandyghy.
  • Jiyn ótkizu,  odaqtasyp  birlesu  qúqyqtary.
  • Zanmen ten  dәrejede  qorghalu  qúqyghy.
  • Ádil sot  arqyly  is  sheshtiru  qúqyghy.

Demokratiyagha  tireu  bolatyn  basty  tetikterdi atap óter bolsaq mynanday eken:

  • Halyqtyng tolyq  qúqyghy
  • Óz halqynyn  shynayy  senimine  iye  bolghan  Ýkimet  orny
  • Kópshilikting biyligi
  • Azshylyqtyng qúqyghy
  • Adamnyng negizgi  qúqyqtarynyn  kepildendirilui
  • Erkin әri  әdil  saylau
  • Zang aldyndaghy  barshanyn  tendigi
  • Sot isinin  zandylyqqa  say  jýrgizilui
  • Ýkimet biyligin  Konstitusiya  boyynsha  shekteu
  • Qoghamdyq, ekonomikalyq, sayasy pluralizm
  • Tózimdilik, yntymaqtastyq, ózara bitimgershilikke kele bilu.

Alayda, Qytay sekildi kompartiyanyng qyzyl iydeologiyasynan әli kýnge deyin ajyramaghan elge múnyng bәrin moyyndatu, oryndaluyn talap etu әbestik bolar. Degenmen, óz azamattarynyng bostandyghyna, eng qarapayym qúqtarynyng búzylmauyna neshe jerden qyzyl imperiya bolsa da әr memleket mýddeli bolugha tiyis. Onyng ózi sol elding tútastyghyna, tynyshtyghyna, ishki birligi men yntymaqtyghynyng berik boluyna eleuli yqpal etetindikten so el ýshin asa manyzdy dýniye. Álem moyyndaghan konvensiyalargha qosylghan memleket retinde kim bolsa da әlemdik qauymdastyqtyng jalpygha ortaq  normalaryna  baghynugha tiyis bolsa kerek.

Songhy kezde Qytaydaghy qazaq diasporasy tarapynan qazirgi biyligining az últtar jóninde jýrgizip jatqan әreketterine kónil tolmaushylyq angharylyp otyr. Ony bir ghana әleumettik «Vatsap» jelisi arqyly taraghan aqparatqa 300-ge tarta azamattyng qosylyp, basym bóligining әrtýrli aqparattar men mәlimetterdi algha tartuynan anyq angharugha bolatyn siyaqty.  Bәlkim, búl jergilikti organdardyng asyra silteui, әsire sholaq belsendiligining saldary da boluy yqtimal. Qalay bolghanda da, әlem qauymdastyghy búl mәselege jiti kónil bóluge tiyis.

Qytaydyng resmy organdary ejelgi Shyghys Týrkistan jerindegi qazaqtargha sayasy qysym kórsetudi ýdetip jatqany turaly mәlimdep, dabyl qaqqan jazbalar әleumettik jeliler arqyly әr tәulik sayyn jeldey esip túr. Búl tarihy Otandaghy qandastardy ghana emes býkilәlemdik qauymdastyqty alandatarlyq tótenshe jaghday.

HHI ghasyrdaghy órkeniyetti әlemning qaghidalaryna óreskel qayshy, antiy-demokratiyalyq týrli anayy tәsildermen olardy jәbirlep jatqanyna bizding ókimet te, QR Syrtqy ister ministrligi, qoghamdyq úiymdar, jalpyhalyq bey-jay qaraugha tiyis emes.

Olar qazirgi tanda Qazaqstanmen baylanysy bar qandastarymyzdy esh negizsiz tergeuge alyp, «qayta oqytamyz», «týsindirme júmysyn jýrgizemiz» degen jeleumen әrtýrli oqu oryndarynyng ghimarattaryna aparyp ailap qamap qoyatyn bolghan. Onysy sóz jýzinde ghana kurs-seminar demeseng is jýzinde abaqty sekildi birdeme kórinedi.

Mao-Ze-Dunnyng kezindegi kóne tәsilmen jasalyp jatqan múnday týrli aila-sharghylary BÚÚ deklarasiya etip jariyalaghan adam qúqyqtary normalaryn anayy týrde búzu. Endeshe, búl mәselege BÚÚ-nyng salalyq mekemeleri de aralasugha tiyis. Europa Odaghy, Euro Parlamenti de óz nazaryna alghany abzal.

Qazaqstan tarapynan Parlament deputattary Qytaydyng Qazaqstandaghy elshiligine saual joldasa qúba-qúp. Qoghamdyq úiymdar da әrbiri statustaryna say zannyng ayasynda óz taraptarynan talap qonggha tolyq haqyly.

Sonday-aq, osy aidyng 22-i kýni bastalatyn Álem qazaqtarynyng V qúryltayy da nazardan tys qaldyrmasa eken.

Quandyq ShAMAHAYÚLY

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5446