Beysenbi, 18 Shilde 2024
Ádebiyet 6378 17 pikir 19 Mausym, 2017 saghat 00:45

Abay shygharmashylyghy qatang sayasy qúrsaudan qashan bosaydy?

Kópke ayan, Abay kitaby alghash ret 1909 jyly jaryq kórdi. Al 1933 jyly túnghysh tolyq jinaq baspadan shyqty. Sonan beride úly aqynnyng ólenderi men qarasózderi jinaghy shamamen 25 ret basylypty. Olardyng barshasyna da ortaq sipat – jinaq sonynda beriletin týsinikter qatang sayasy qúrsaudan   bosanghan emes. Týsinikterding tekstologiyalyq qateler men shygharmanyng qanday jaghdayda jazylghany siyaqty tek ýstingimen shektelip kelgeni sodan. Abay danalyghy jәne kemengerding kemengerligi nede degen terengi mәselege aparar esikke qara qúlyp salynghany aitpasaq ta ayan. Shyny kerek, kenestik kezendegi jinaqtarda oqyrman sanasyna danalyq tanymdy shóktiru, dýniyege Abaydyng kózimen qaraudy ýiretu degen maqsat qoyylghan da joq.

Endi býgingi tәuelsizdik jaghdayyna keler bolsaq, kerisinshe, jana jabyq qaldy, qúlyp salyndy delingen mәsele zaman súranysyna ainalyp, manday aldygha shyghyp otyr. Búl Abay jinaghy keshegi qasang qalyptan bosanyp, býgingi erkin dәuirge sәikes týzelui, dúrystaluy kerek degen sóz.  Abay kitaby – abaytanu ghylymynyng ainasy. Olardy bólektep qarastyru mýmkin emes.

Senseniz, janaghy Abay kitaby týzelsin, dúrystalsyn degen pikirdi men alghash qazaqtyng Geraghasy - Gerolid Beligerding auzynan estigen edim. Qalaysha? Sabyr etsenizder, bayanday keteyin, 1995 jyldyng may aiy. Abay qorynyng preziydenti Baltabek Ersәlimov jәne men, «Abay» jurnalynyng ghylymy qyzmetkeri, Semeyden sol kezdegi astanamyz - Almatygha kelip týskenbiz. Redaksiya tapsyrmasy – jurnaldyng dayar sanyn baspahanagha ótkizu jәne kelesi nómirge materialdar jinau bolatyn. Búl Abaydyng әlemdik toyyna nebary ýsh-aq ay qalghan, iysi qazaq «Abay, Abay» dep ruhtanyp túrghan ghajayyp uaqyt edi. Qayda barsaq ta esik aiqara ashyq, ghalym de, meyli, aqyn-jazushy de Abaydyng ózi kelip qalghanday qúraq úshyp qarsy alyp, tórine shygharyp jatty. BAQ ókilderi tipti «Jetisu» degen qonaq ýige,  nómirimizge deyin izdep kelip, tauyp alatyn boldy. Ne kerek, aityp jetkizuge til qysqa, әr kýnimiz kinodaghyday әdemi ótip jatty. Bir kýni Beligerding ýiine baryp, sәlem beruding de sәti týsti. Geraghang eski tanysy Baltekendi quana qarsy alyp, bәibishesine «Kәneki, shәy qamday beriniz» dedi, biz bir bólmeli ayaday pәterding zalyna ótip, jayghastyq. Amandyq-saulyq súrasqan son, әngime tetigi, әriyne, Abaygha auysty. Úly aqyngha degen halyqtyng yqylasy erekshe, asyl múrany zertteu, tanytu júmysy búrqyrap jýrip jatyr, búryn-sondy bolmaghan sony dengeyde degen synayda jelpinip, Baltekeng kórikti mazdatsyn kep. Geraghang bolsa, tynysh, ýnsiz, kózin júmghan hәlde tyndap otyr, tyndap otyr, aqyry shydamy tausyldy bilem, qolyn kótere: «Áy, qazaqtarym-ay, maqtanghanda aldygha jan salmay, jeldey esesinder-au! Men birdeneni bilsem, Abay kitaby әli týzelip te, dúrystalyp ta bitken joq. Barsha qazaq jabylyp jýrip, soghan әling jetpedi. Au, qashan bitiresinder, qay ghasyrda, a?!», - dep qalyng qabaghyn týksitti. Abay jayly әngime osymen tәmam boldy. Jaryqtyq jogharyda aitylghan sayasy qúrsaugha menzedi me, bilmeymin, ol kýnde sóz úghatyn hәlde emes ek,  úshpaqqa әne-mine shyghamyz dep jýrgen shaghymyz ghoy. Áytse de, qamqor aghanyng janaghy dualy sózi men keyisti ýni úmytylmastay qúlaghym týbinde mәngi qalyp qoydy.

Sonymen, Abay kitabyn osy zamangha say janghyrtatyn uaqyt jetkeli qashan. Jel sóz bolmauy ýshin, dәlelge songhy 1995 jylghy Tolyq jinaqty qolgha alyp, biraz syn tezine   salmaqpyz. Birinshiden, ondaghy «Týsinikter» bólimi aldynghy kenestik kezendegi jinaqtardan alynghan. Mәtindik qateler jayly mәlimetter bastan-ayaq kóshirilgen. «Týsinik» degen úghym týsinuge auyr terminder mәnisi men danalyq tanymdar astaryn  ashyqtau degen maghynany bildiredi. Biraq eki tomdyq kitapta Abay shygharmasynyng mәn-mazmúny, әsirese, oishyldyq әlemi jayly týsinikter joqtyng qasy, tipti qolyna sham alyp izde, tapshy kәne. «Týsinikter» dep at qoyghan kólemdi bólim shyn mәninde «Tekstologiyalyq dәlsizdikter» bólimi bolyp shyqqan.

Akademiyalyq delinetin jinaqtyng kelesi aqsap túrghan jeri – keyinnen tabylghan óleng shumaqtar syrt qalghan. Maghauiyagha jazghan hatyndaghy, Mústafa deytin aqsaqaldyng esteligindegi, sonday-aq, Shәkәrim maqalasynan jetken Abay shumaqtary barshylyq. Kitapty shygharushylar nege osynday Abaydiki ekeni talassyz múradan qashqaqtaghany bizge týsiniksiz. Ol ol ma, Abaydyng «jazylghan jyly belgisiz» degen 18 ólenining segizi kitapqa kirmepti. Onyng ishinde «Tәnirberdige» degen tuyndynyng «qysqaryp» qalghany ókinishti-aq. Al kerek bolsa, múny úly múragha qiyanat demey kór.

Jaraydy, búlar asyghystyq saldary deyik. Biraq sóz bolyp otyrghan eki tomdyq jinaqta Abaydyng tól ólenderi men audarmalary miday aralasyp berilgeni nesi? Tek 1945 jylghy jinaqta ghana osy tәsil paydalanylghan edi ghoy. Qansha jerden uaqyt talaby bolsa da, oghan M.Áuezov azar da bezer qarsy túrghan. Búl tәsil әlemdik tәjiriybege de jat. Aytayyn degenim - aldaghy jinaqtarda  audarmalardy bólek jariyalau, yaghny Múhang qalyptastyrghan sara jolgha qayta oralu talas tudyrmaytyn qajettilik. 1995 jylghy Tolyq jinaq syn kótermeytin nashar, әlsiz basylym deuimizge osy aitylghan ýsh dәlel jetkilikti siyaqty (abaytanushy ghalym Qayym Múhamethanovtyng atalmysh jinaqty shygharushylar arasynda mening atym da túr, biraq is jýzinde meni oghan qatystyrmady, tipti jolatqan joq degen renishin san ret óz auzynan estigenbiz. Kem-ketik pen qighashtyq kóptigining bir sebebi osy arada jatsa kerek).

Abay jinaghy qaytsek janghyrmaq? Endi osy basty mәselege auysayyq.

Birinshiden, Abay shygharmalarynyng hronologiyasyn qatang ústanu qajet. Ol ýshin Abaydyng ósip-órleuining saty-satylaryna jiti kónil bólu shart. Búl   «adasyp» jýrgen, sonday-aq, jyly belgisiz degen ólenderdi óz ornyna qon amaly. Abay oiy men izdenuining saty-satysyn anyqtau metodologiyasy kómegimen osy joldardyng avtory «Abay shygharmalarynyng hronologiyasy» (2017 jyl) atty zertteu enbeginde 40-qa tarta Abay tuyndysynyng jazylu merzimin  anyqtaugha qol jetkizdi. Búl rette qanday derek-dәiekke, qala berdi, temirdey logikagha sýiendik, ony bayandau óz aldyna úzaq әngime.

Ekinshiden, qara sózderding ret sanyn qalpyna keltiru jәne Abaydyng songhy «Tasdiyq» (qazirgi 38-shi qara sóz) atty enbegin bólek jariyalau kýn tәrtibinde túr. Qara sózderding hronologiyasy 1933 jylghy Tolyq jinaqta sayasy qyspaqqa bola tútastay ózgertilgeni ayan. Eger qara sózderge Abaydyng kózi tirisinde qoyylghan ret sandary qaytarylsa, búl abaytanu ghylymynyng da ilgerileui bolmaqshy.

Qúr sóz bolmauy ýshin bir mysaldy keltire keteyin. Kitap «Tasdiyqty» hakim Abay 1899-1901 jyldar aralyghynda ayaqtap, ile-shala «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen әigili ólenine qalam terbegen ghoy. Búl óz ózinen menmúndalap túrghan jәit. Shyny sol, atalghan qos enbeginde oy alyby ózining osyghan deyin pash etken filosofiyalyq jәne teologiyalyq oi-tanymdarynyng kýllisin bir jýiege salyp, qorytyndylap ótedi. Amal qansha, qazirgi Abay basylymdary kisini búlay bolmaghan dep sendiredi. Óziniz oilanyz, «Tasdiyq» traktaty - 1898 jylghy, al «Allanyng ózi de ras...» óleni 1902 jylghy bolyp sanalady. Sóitip, Abayda tórt jyl әzirge bos. Búl qisynsyzdyqty әlem halqyna jәne de ózimizding jas úrpaqqa qaytip týsindirmekpiz?

Mynaghan qaranyz: osy maqalany jazu ýstinde «Tasdiyq»-ty, yaghny «38-shi qarasóz»-di izerlep jýrgen Astana qalasynyng túrghyny Súltan Ibraev degen azamattan jaghymdy habar kelip jetti. Ol maghan Abaydyng ózi kómekke keldi, yaghny traktatynda «...elektriyany tauyp, aspannan jaydy búryp alyp, dýniyening bir shetinen qazir jauap alyp túryp...» degenine naqty eki fakti tabylghanyn aitty. Sóitsek, Abay bizge 1901 jyldary býkil planetany sharlap ótken eki orasan ghylymiy-tehnikalyq janalyqty jetkizip otyr eken: birinshisi – amerikalyq Tesler degen ghalymnyng elektr zaryadyn tauyp, ony ólshegeni, ekinshisi – Angliya jeri men Soltýstik Múzdy múhittyng bir araly arasynda radio baylanys ornap, jauap alynghany («taq-túq» etken dybystar arqyly). Mineki, búdan artyq búltartpas dәlel bola ma. Múny Abay qara sóz múrasyn 1901 jyly tәmamdaghan degen payymgha kýmәnmen qaraytyn azamattar ýshin keltirip otyrmyn.

Sonymen, qorytyndylap aitqanda, Abay jinaghynyng dәuir súranysyna say janghyrtyluy - manyzdy memlekettik mәselemiz. Elbasymyz úsynghan «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn iske asyru bastauynda Abay jinaghy túrsa - qarapayym kópshilik qúp kórip, «bәrekeldi» dep sýisiner isi sol bolmaq. Óitkeni, anyq-qanyghy Abay múrasy halqymyzdyng ruhany shólin qandyrghan kәusәri bolyp keldi jәne bola da bermek. Endeshe oishyl aqynnyng ýsh-aq jyl qalghan 175-jyldyq mereytoyyna janghyrghan kitabyn dayarlap ýlgereyik, aghayyn. Jinaqty qateden aryltu, oghan sapaly ghylymy týsinikter jazu edeuir uaqytty talap eteri sózsiz. Sondyqtan biylik basyndaghy azamattargha qam-qareket qazirden oilastyrylsa, keleli is-sharany úiymdastyru erterek qolgha alynsa degen abaysýier kópting tileuin jetkizgim keledi.

Asan Omarov, abaytanushy ghalym

Abai.kz

 

17 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1253
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1976
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2022