Qazaqstan qoghamyn etnosaralyq kelisim men últaralyq qatynastar negizinde damytu eldegi reformalardy terendetudin, ekonomikany túraqtandyrudyn, tútas alghanda, qogham damuynyng qajetti sharty bolyp tabylady. Osyghan baylanysty, ghylymy negizdelgen til sayasaty Qazaqstan Respublikasy siyaqty polietnikalyq memlekette últaralyq qatynastardyng tabysty boluyna mýmkindik jasaytyndyghyn atap kórsetken jón. Qazirgi jaghdaylarda búl tek memleketting ghana emes, sonday-aq, býkil Qazaqstan qoghamynyng da qamy.

Qazaqstanda 130-dan astam últtar men etnikalyq toptar túrady. Olardyng jalpy sany 16 mln.- gha juyq adamdy qúraydy. Sol sebepti, bizding qogham qostildiliktin, tipti, kóp tildilikting mәselelerine beyjay qaray almaytyndyghy kezdeysoqtyq emes. Qazaqstan qoghamyndaghy qostildilikting qalyptasuy qoghamdyq ómirding eng kýrdeli problemalarynyng biri bolyp tabyla otyryp, otandyq sayasy ghylymda әli de zertteudi talap etedi.

Qazaqstan qoghamyn etnosaralyq kelisim men últaralyq qatynastar negizinde damytu eldegi reformalardy terendetudin, ekonomikany túraqtandyrudyn, tútas alghanda, qogham damuynyng qajetti sharty bolyp tabylady. Osyghan baylanysty, ghylymy negizdelgen til sayasaty Qazaqstan Respublikasy siyaqty polietnikalyq memlekette últaralyq qatynastardyng tabysty boluyna mýmkindik jasaytyndyghyn atap kórsetken jón. Qazirgi jaghdaylarda búl tek memleketting ghana emes, sonday-aq, býkil Qazaqstan qoghamynyng da qamy.

Qazaqstanda 130-dan astam últtar men etnikalyq toptar túrady. Olardyng jalpy sany 16 mln.- gha juyq adamdy qúraydy. Sol sebepti, bizding qogham qostildiliktin, tipti, kóp tildilikting mәselelerine beyjay qaray almaytyndyghy kezdeysoqtyq emes. Qazaqstan qoghamyndaghy qostildilikting qalyptasuy qoghamdyq ómirding eng kýrdeli problemalarynyng biri bolyp tabyla otyryp, otandyq sayasy ghylymda әli de zertteudi talap etedi.

Qogham damuynyng jәne halyqtar arasyndaghy túraqty әleumettik- ekonomikalyq jәne mәdeny qatynastar ornauynyng nәtiyjesinde, qostildilik jappay búqaralyq qúbylys retinde kórinis berip otyr. Óitkeni, kóp últty memlekette barlyq halyq ekonomikalyq jәne mәdeny ómirge birdey dәrejede qarqyndy týrde aralasady, nәtiyjesinde qostildilik keninen taralady. Sonymen qatar, qostildilikting taraluynyng taghy bir sebebi - bir halyqtyng ekinshisimen aumaqtyq jaghynan alghanda, kórshiles túruy nemese olardyng tútas bir aumaqta birigip ómir sýrui bolyp tabylady.

Endi qazaq tilining tarihyna toqtalar bolsaq, qazaqtar ghasyrlar boyy arab jazuyn qoldanyp keldi. Sodan son, qazan revolusiyasynan keyin, biraz uaqyt boyy olar latyn alfaviytining negizinde jasalghan últtyq alfavitti paydalandy. ( Týrkiyanyng tәjiriybesi kórsetkenindey, qazirgi jaghdayda týrki jazuy ýshin qolaylysy latyn alfaviyti bolyp tabylady). Alayda, kóp úzamay, qazaq jazuyn kirillisagha kóshiru turaly sayasy sheshim qabyldandy, sóitip, keyingi kenestik dәuir kezenining bәrinde de kirillisa negizinde jasalghan últtyq jazu qoldanyldy.

70 jyldyq kenestik dәuirde qazaq filologiyasy da, últtyq qoghamdyq oy da tilding damuyn qamtamasyz etuge jәne ony kóp funksionaldy baylanys qúraly dengeyine deyin jetkizuge qabiletti bola túra,derbes shygharmashylyq qyzmetinde kóp nәrseni joghaltty. Nәtiyjesinde qazaq tili, respublikanyng qazaq tildi bóligi ýshin qoghamdyq funksiyalardy orynday almaytyn dengeyge jetti. Sóitip, kenes biyligine baghynghan qazaqtar onyng esesine búl jýieden әkimshilik avtonomiya men jalpygha birdey sauattylyqty ghana qabyldap qoymay, sonday- aq olardyng tilderi de ayaqasty etildi.

Til ózin-ózi úiymdastyratyn jýie, adamzattyng erkine baghynbaytyn tabighat qúbylysy ekendigin atap kórsetken jón. Osyghan baylanysty, qazaqstandyq lingvist S. Qoygeldiyevtin: « Til - búl sózder jiyntyghy emes, búl, eng aldymen, belgili bir halyqqa tәn, týpnúsqa oilau jýiesi» degen sózin mysalgha keltiruge bolady.

KSRO-daghy qostildilik әr týrli últ ókilderining birlesip qyzmet etuining tabighy prosesining nәtiyjesinde qalyptasqan joq, ol kezende orys tilin bilu jetistikke jetudi, mansabynyng ósuin qalaytyn, kez kelgen «orys emes» halyq ýshin mindetti bolyp esepteldi. Eger, 1989 jylghy halyq sanaghynyng mәlimetterin salystyrar bolsaq, qazaq halqynyng 62 payyzy orys tilinde erkin sóilegen degen pikir bar. Sonymen birge, qazaq últynyng respublikalyq aktiyvi mýshelerining 94 payyzy orys tilinde sóilegen.

Qazaqstannyng orys tildi halqynyng kóbine qazaq tilin ýirenui ýshin sayasy qajettilik bolmady. Múnday jaghday kýshti migrasiyalyq prosesterding nәtiyjesinde tuyndady: bir jerge mәjbýrlep ornalastyrylghan qonys audarushylardyng arasyndaghy birden-bir qatynas qúraly orys tili boldy. Sondyqtan, migrasiyalyq prosester aitarlyqtay qozghau salmaghan, Qazaqstannyng biraz ónirlerinde «tabighi» qostildilik saqtalghandyghyn aita ketken jón, búl jaghday orystar men qazaqtardyng bir jerde túruy men sharuashylyq qyzmetti birlesip jýrgizuining nәtiyjesinde oryn aldy. Biraq, múnday ónirler óte az boldy.

Sondyqtan, Qazaq KSR-inde jýrgizilgen qostildilik sayasatynyng nәtiyjesinde, R.B.Ábsattarovtyng baghalauy boyynsha, Qazaqstannyng tәuelsizdikke ie bolghan kezeninde «qazaq halqynyng 40 payyzgha juyghy ózining ana tilin bilmedi, ne bolmasa ýstirtin ghana bildi». Qazaq tili bilim beru salasynda ghana emes, sonday-aq resmy tәjiriybede de týp-tamyrymen joyyldy. Búl prosesti sayasy jәne әleumettik instituttardyng damuy men taraluy, atap aitar bolsaq, orys tildi baspasóz, kino, radio, teledidardyng yqpalynyng ósui tezdete týsti. Orys tili qoghamdaghy biylik pen ataq- abyroydyn, mәrtebe men tabystyn, ýkimet pen sot isterin jýrgizudin, ónerkәsip pen saudanyn, bilimnin, ghylym men búqaralyq aqparat qúraldarynyng tiline ainaldy. Nәtiyjesinde tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik qúrylymynda negizgi qayshylyqtar oryn aldy, búl memlekette biylikting tili qazaq tili boluy kerek degen mәseleden tuyndaghan edi. Alayda, әli kýnge deyin biylikpen baylanysty kommunikativtik funksiyalar ózge til arqyly, yaghni, orys tili arqyly iske asyrylyp keledi.

Is jýzinde qazaq tilining kommunikativtiligi biylik funksiyalarynyng jýzege asyryluy ýshin onda leksikalyq resurstardyng әli joqtyghymen kýrdelene týsip otyrghandyghyn atap kórsetuimiz qajet. Búghan Qazaqstan Konstitusiyasynyng qazaq tilindegi mәtini mysal bola alady, onda 1300-ge juyq orys sózi bar. Búl problemanyng taghy bir qyry, mysaly, Kodeksterding mәtinderinen kórinedi - teoriyalyq jaghynan alghanda, teng kýshi bar, orys jәne qazaq tilderindegi QR-ynyng negizgi zandarynyng oqyluy әr týrli. Orys jәne qazaq tilderinde bilim alghan zangerler ýshin eki tildegi QR-ynyng zang normalarynyng mazmúny әr týrli. Onyng sebebi mynada:

1) negizgi úghymdardyng qúndylyghy men tújyrymdamalyq túrghydan audarylmaytyndyghy sebepti mәtinde aiyrmashylyqtar óte kóp;

2) imperiyalyq qostildilik auqymynda qazaq tili úzaq uaqyt boyy ózine tiyesili funksiyalardyng edәuir bóligin oryndamady.

Osylaysha, KSRO-daghy imperialyq qostildilik sayasat shenberinde jýrgizilgen qazaq tilining kemsitilui, ayaqqa taptaluy onyn, tym bolmasa, respublikanyng qazaqtildi bóligi ýshin qoghamdyq funksiyalardy oryndaugha da qabiletsiz boluyna alyp keldi.

KSRO-daghy orys emes barlyq halyq ýshin mindetti bolghan qostildilikti jasandy týrde kýsheytu sayasaty әr týrli tilde sóileytin kenes halqyn toptastyru ýshin jasalghan әreket, KSRO imperiyasynyng memlekettik qúrylymynyng mehanizmi bolyp tabyldy, óitkeni, KSRO-daghy qostildilik

KOKP-nyng imperiyalyq últ sayasaty men til sayasatynyng nәtiyjesi edi. Sondyqtan, K.H.Hanazarovtyng atap kórsetkenindey, tek imperiyalyq til sayasaty jaghdayynda ghana «memleketting tilge degen qatynasy - búl sayasat, qostildilik dep esepteletinderge qatysty - búl da sayasat».

Qostildilik fenomenining damu zandylyqtaryna sәikes kelmeui búl sayasy mehanizmdi tiyimsiz etti, nәtiyjesinde, ol KSRO-daghy 70-80 jyldarda bastalyp, 80-jyldardyng ayaghynda onyng ydyrauyna alyp kelgen etnikalyq yntymaqtastyqtyng artuy sebepterining birine ainaldy.

Qazirgi tanda postkenestik elderding kópshiliginde birden-bir memlekettik jәne resmy til tituldy últtyq tili bolyp tabylady, tek Belorussiya men Qyrghyzstanda ghana orys tili ekinshi memlekettik til nemese oghan tenestirilgen. TMD-nyng basqa elderinde orys tili asa yqpaldy emes, biraq onyng tanymaldylyghy onyng qúqyqtyq mәrtebesine eshbir әserin tiygizbeydi. Mysaly, Ázirbayjanda el azamattarynyng tórtten biri Reseyde túraqty týrde túryp jatqanymen jәne soghan sәikes olar orys tilinde sóilegenimen, múnda birden-bir memlekettik til әzirbayjan tili bolyp tabylady. Armeniyada da osyghan úqsas jaghday qalyptasqan, múnda orys tili mektepterde mindetti pәn bolyp qalghanymen, ol ekinshi memlekettik til mәrtebesine ie emes.

Qazaqstanda Konstitusiyanyng 7-babyna sәikes, memlekettik til qazaq tili al, orys tili resmy til bolyp tabylady jәne qazaq tilimen teng dәrejede qoldanylady.

Qazaqstanda qostildilikti tәuelsizdik alghan uaqyttan beri qaray qazaqtardyng edәuir bóligi eldegi demografiyalyq jaghday men últtyq memlekettilikti qayta jandandyru strategiyasynyng arasyndaghy mәjbýrli jәne uaqytsha mәmile retinde qabyldaydy. 2004 jyly búl jóninde J.S.Smaghúlova bylay dep atap kórsetken : « Til sayasatynyng qúraly retinde qostildilik eldegi túraqtylyqty saqtau ýshin, integrasiyalyq prosesterdi kýsheytu ýshin jәne halyqaralyq arenada Qazaqstannyng pozitivti imidjin qalyptastyru ýshin qajetti sayasy mәmile (kompromiss) bolyp sanalady; sonymen qatar, búl orys tiline әli kýnge deyin ýlken mәn beriletin sosiolingvistikalyq aqiqattyng moyyndaluy».

Bizding kózqarasymyz boyynsha, 1997 jyly O.Sabdenov dúrys atap kórsetti. Ol bylay dep jazghan bolatyn: «... qazaq halqynyng taghdyrynda kóbine syrtqy kýshterdin, imperiyalyq ortalyqtyng әserinen shúghyl ózgerister jii boldy... býginde damudyng derbes jolyn tandaudyn, ózindik, últtyq ómir sýrudi iske asyrudyng biregey, birden-bir mýmkinshiligi bar.... Últtyq qayta jandanu mindetterin qazaq mәdeniyetining naghyz qaynar kózderindegi jaghymdy jaghdaylardy barynsha paydalanumen tyghyz baylanystyra otyryp sheshu qajet. Qazaq halqynyng intellektualdyq jәne ruhany әleuetin barynsha tolyq jýzege asyru - mine, egemendi respublikanyng memlekettik qúrylym auqymyndaghy sayasaty birinshi kezekte osyghan baghyttaluy tiyis».

Osyghan baylanysty, últ sayasatynyng negizgi elementterining biri - basqa da etnostardyng damuy ýshin barlyq jaghdaylardy bir mezgilde jasay otyryp, qazaq mәdeniyetining negizin maqsatty týrde damytu bolyp tabylady. Auyr qiyndyqtardy basynan keshirse de, ózining últtyq tózimdiligin( toleranttylyghyn), senimi men tatulyghyn saqtay otyryp qazaq halqy búghan basqa halyqtardy kinәlamaydy, búl eldegi últaralyq qatynastyng negizi bolyp tabylady.

Memlekettik últ sayasatynyng manyzdy ereksheligi qostildilik sayasaty bolyp tabylatyndyghy shýbәsiz. Ýkimet pen memleket eldegi barynsha taralghan eki tilge - qazaq jәne orys tilderine - naqty oryndaryn tauyp berdi. Qazaqstanda osy tilderde sóileytinderding arasynda sayasy shiyelenis tuyndaghan joq, óitkeni, halyq býkil qazaqstandyqtardyng ómirindegi búl tilderding shynayy manyzyn úghyna bilgen bolatyn.

Paydalanylghan әdebiyetter:

Koygeldiyev S. Delo gosyazyka zaputalosi v "treh sosnah" // Kazahstanskiy yuridicheskiy portal 2006 g. www.zakon.kz

Absattarov R.B. Nasionalinye prosessy: osobennosty y problemy.- Almaty: Gylym, 1995. - 248 s. - C. 135

Sabdenov O. Ekonomicheskaya politika perehodnogo perioda na rubeje HHI veka. - Almaty: Kazahstana, 1997. - 368 s. - S.350

Hanazarov K.H. Kriyteriy dvuyazychiya y ego prichiny //Problemy dvuyazychiya y mnogoyazychiya. M., 1972.- S.124

Status yazykov v razlichnyh gosudarstvah mira. // RIA «Novosti» 17.08.2006. http://rian.ru.Smagulova J. S. Yazykovoe planirovaniye: tipologiya y modeli: Diss... k.filol.n. - Almaty: KazNU, 2004. - S. 101

Sabdenov O. Ekonomicheskaya politika perehodnogo perioda na rubeje HHI veka. - Almaty: Kazahstana, 1997. - 368 s. - S.350.Nazarbaev N.A. Vystuplenie na III sezde rabotnikov obrazova­niya y nauky «Obnovlennoy strane - kachestvennoe obrazovaniye». // Kazahstanskaya pravda, № 233, 13 oktyabrya 2004g. - S. 1-2.

Biysenova Á.Z., Abay atyndaghy Qaz ÚPU-dyng teoriyalyq- qoldanbaly sayasattanu jәne әleumettanu kafedrasynyng agha oqytushysy, Almaty qalasy

«Aqiqat» jurnaly