Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Anyq 6476 23 pikir 27 Shilde, 2017 saghat 14:05

Aydos Sarym: Jana әlipbiyge ótu – últtyq nartәuekel

Preziydent N.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasynyng jariyalanyp, qoghamda talqylanyp jatqanyna ýsh aidan astam uaqyt ótti. Búl rette Elbasynyng maqalasynda atap kórsetilgen baghyttargha qatysty qoghamda últtyq konsensus tolyq qalyptasty desek, latyn qarpine ótu turaly mәselede әli de bolsa qobalju bar siyaqty. Osyghan oray baspasózde, Internet pen әleumettik jelilerde aitylghan syny pikirlerge, naqty súraqtargha, júrt ishindegi kýdik pen kýmәnge naqty jauap berip, latyn qarpine kóshudi qoldaytyn qauym atynan naqty pikir aitatyn kez keldi dep oilaymyn.

«Kirill qarpinen bas tartugha bolmaydy, sebebi ol da tarihy múra bolyp tabylady»

Kirill әlipbii de qazaqtyng tól әlipbii bolyp tabylmaydy. Jalpy alghanda, kirill әlipbii qazaq halqyna 1940 jyldan beri qyzmet etip keldi desek te, ony qazaq últynyng sanaly tandauy deuge bolmaydy. Kenes zamanynda kirill әlipbii negizinen qazaq halqyn odan beter otarlandyrudyn, ashyghyn aitqanda orystandyrudyng basty qúraldarynyng biri boldy. Kirill qarpi tandalghan múra emes, kýshpen, zorlyqpen tanylghan múra!

Keybir azamattarymyzdyng «ortaq kirill qarpi orys-týrik múrasy» degen sózderining astarynda eshqanday ghylymy negiz joq. Búny tek sayasiy-publisistikalyq argument, ritorikalyq aila desek әbden bolady. Kirill qarpi kezinde pravoslav shirkeui әulie dep tapqan Kirill men Mefodiy atty monahtardyng slavyan halyqtary arasynda hristian dinin nasihattau, ony slavyan elderine týsinikti qylu ýshin oilap tapqan jazuy edi. Býgingi kýni slavyan halyqtary arasynda kirill qarpin tek pravoslav dinin tútynatyn orys, ukraiyn, belorus, bolgar, makedon, serbter ghana tútynady. Qalghan slavyan halyqtary negizinen diny sebepterge qatysty latyn qarpine ótip ketken bolatyn. Onyng ishinde polyak, cheh, slovak, sloven, horvat t.b. halyqtar bar. Yaghny o basta kirill qarpi, әlipbii slavyandardy katolik shirkeuining yqpalynan saqtap qalu, oqshaulau qúraly boldy.

1917 jyly Qazan tónkerisinen keyin pravoslav dininen bas tartqan bolisheviktik partiya qatarynda halyq komissary Lunacharskiy bastaghan iri top orys tilining ózin latyn qarpine kóshiru qajet degen bastama kóterip, izdengen edi. Orys tilining latyn qarpindegi jobalary, zandary bekitilip te qoyylghan bolatyn. Búl bolishevikterding 1917 jyly bastalghan tildik reformasynyng basy boluy kerek-túghyn. Ondaghy maqsaty – bolishevikter arasynda keng taraghan «әlemdik revolusiya» iydeyalaryn nasihattau, barsha әlemge tanymal, týsinikti qylu. Búny o basta Lenin de qoldaghan kórinedi.

Alayda, Leninnin, artynan Lunacharskiylerding kóz júmuy, biylikke Stalin bastaghan toptyng kelui búl ýderisterdi toqtatyp tastady. Esesine osy arada imperiyadaghy týrki halyqtary, basqa da búratana etnostardyng barlyghy derlik latyn qarpine ótip ketken bolatyn. Búnyng sol kenes imperializmining maqsaty men mýddesine qayshy keletinin bolishevikter jaqsy týsindi. Sondyqtan da latyngha auysyp ketken barsha respublikalardy, múhtariattardy, etnostardy janadan kirillge kóshiru kerek degen sayasat jýzege asyryldy. Ondaghy týpkilikti maqsaty Kenes odaghy halyqtaryn bir әlipbiyge ótkizu, otarshyldyq sayasatty jana túrghyda, әldeqayda belsendirek jýrgizu bolatyn. Onyng ýstine kirill qarpi tek qana pravoslav slavyandaryn ghana emes, týrki, fiyn-ugor halyqtaryn Batystyng yqpalynan saqtau, jaqyndatpau, olardy sayasiy-ghylymy oqshaulaudyng qúraly boldy. Búghan әrbir týrki tilin kýrdelendiru, әrbir týrki etnosyna bólek-bólek әlipbi, til zandaryn jasau sayasatyn qosu kerek. Osynyng negizinde jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda bir-birin erkin týsinip, tildese bilgen týrki halyqtary aragha 60-70 jyl salyp, bir-birin mýldem úqpaytyn, úghynbaytyn, aralasu ýshin lingva-frankany, últaralyq qatynastar tili bolyp tabylatyn orys tilin paydalanugha mәjbýr boldy. Býginge deyin sonday kýy keshudemiz.

«Latyn qarpine kóshuge bolmaydy, sebebi oghan Ahmet Baytúrsynov qarsy bolghan»

Búghan mynaday uәj aitugha bolady. 1929 jylghy latyn qarpine ótu qazaq tarapynan, qazaqtyng betke ústar elitasy tarapynan qarsylyq kórgen ýrdis bolatyn. Bolishevikter qazaqty nege latyn qarpine kóshirdi degen súraqqa jauap izdelikshi. 1926 jyly Qazaqstangha basshy bolyp kelgen Goloshekin búl jerde eshqanday ózgeris bolmaghan, qazaqtar әli de jana rejimdi qabyldap jatqan joq, sondyqtan «kishi Qazan tónkerisin» jasau kerek degen úran tastaghanyn barshamyz jaqsy bilemiz. Sebebi diline, tiline, dinine berik qazaq halqy qanqúily bolisheviktik eksperiyment úsynghan tәsilder men әdisterdi qabylday almady. Últtyng immuniyteti, jatqa qarsylasu, qarsy túru tetikteri myqty bolatyn. Ony qúrtu ýshin qazaqty ruhynan, dilinen, dininen aiyru qajet edi. Latyn qarpine kóshu, ainalyp kelgende, qazaqty dini men dilinen aiyrudyng qúraly ghana bolatyn. Búl – qazaqtar ózine deyin babalary jýregimen qabyldap, sanasyna sinirgen dininen aiyrylsyn degen sayasat. Birinshi kezende qolyna qalam ústaghan ziyalyny, qazaqtyng baylaryn, moldalaryn qudalap, atyp-asyp, itjekkenge aidady. Ekinshi kezeninde barsha halyqty «eski» sauattan aiyryp, jana «sauatqa» kóshirdi. Sol ýshin de latyn qarpin engizdi. Últ kósemderining biri Ahmet Baytúrsynov atamyzdyng qarsy bolghany da osydan! Alayda sayasy sheshim qabyldanghannan keyin Ahandar jana latyn әlipbiyining últ múraty men mindetine qyzmet etui ýshin kóp enbektengeni de anyq.

«Latyn qarpine ótip jatqan joqpyz, oralyp jatyrmyz»

Búl asa prinsipti mәsele emes, alayda qogham arasynda aitylyp jýrgen uәjderding biri.

Shyndap keler bolsaq, býgingi tandaudyng jóni de, reti de bólek. Yaghny basty mәsele tarihy kontekstige qatysty bolmaq. Oralatynymyz otar jaghdayy, otarlyq kýy emes! Kerisinshe, býgingi latyngha kóshu otarlyq qalyptan shyghu, otarsyzdanu ýshin qolgha alynyp jatyr. Últymyzgha jasalghan qastandyq kezindegi latyn qarpine ótu men qazirgi kýni jana zamangha, jana dәuletke degen úmtylystan, serpilisten tuyndaghan latyn qarpine kóshuding jón-josyghy da, tabighaty da, tәsil-tәmsili de bólek. Birinshisi – últty óltiru ýshin jasalghan qandyqol eksperiyment bolsa, ekinshisi – últty óltirip almau ýshin, kezinde istelgen qiyanattan qútqaru ýshin jasalyp jatqan em-dom, kýrdeli hirurgiyalyq ota.

Mynaday bir mysal keltireyin. Adam aghzasy jaman aurugha, yaghny rak auruyna shaldyqsa dәrigerler asa qiyn, asa kýrdeli em-dom jasaugha mәjbýr bolady. Himiyalyq terapiya, sәulelik terapiya degen siyaqty. Adam aghzasy, jany әbden tityqtap, qinalady. Biraq nәtiyjesinde sauyghyp shyghyp jatady. Bizding de últ retindegi jayymyz osy. Biz otarlyq «jaman aurugha» shaldyqqan últ ekenimizdi esh úmytpalyq. Istep jatqanymyz eringenning ne erikkenning sharuasy emes. Eger auruymyzdy jasyrmay, oghan dúrys diagnoz qoyghanymyz ras bolsa, onda janymyz ben aghzamyzdy qinaugha tura keledi. Jana әlipby qiyndyq tudyrady, talay adamnyng qytyghyna tiyedi, jyldar boyy qalyptasqan qalam ústau, qaghaz oqu әdeti men mәdeniyetin búzady. Búl psihologiyamyzgha da ýlken jýk. Jana әlipbiyge kóz ýiretip, et pen sýiekke darytqangha deyin talay qinalady zamandastarymyz. Ángime de, renish te, sharshau da bolady. Biraq osyghan shydap, osyny dúrys sanap, kónip, tózip, barsha qajetti «em-domdy» uaqytynda jasaytyn bolsaq, týbi emdelip shyghamyz, qan janartamyz.

«Kirill әlipbii qazaq tilining barsha mәselesin sheshti, janalyq oilap tabudyng esh qajeti joq»

Osy orayda myna jayt turaly aita ketu kerek. Kenes zamanynda qazaq әlipbii ýsh ret auysty dep jatamyz. Álipbiyimiz shyn mәninde ainalasy 30 jyldyng ishinde ýsh ret auysqanyn úghyp-biluimiz qajet siyaqty. 1920 jyldardyng ayaghynda arab qarpinen latyn qarpine, al 1939-40 jyldary latyn qarpinen kirill qarpine óttik. Sonyng ózinde qazaq tili kýshinen, bóten yqpalgha qarsy tótep bere alar immuniytetinen airylmaghan edi. Kirme sózder, ataular, terminder qazaq tilining tabighaty men qúrylymyn búzbaghan bolatyn. Sol kezderdegi gazetter men kitaptardy oqyghan azamattardyng barlyghy búghan kuә.

Alayda, 1950 jyldary qazaq tili men til ghylymyna ekinshi bir ýlken qiyanat jasaldy. 1950 jyly 20 aqpanda IY.Stalinning «Marksizm jәne tiltanu mәseleleri» atty maqalasy jaryq kórip, sonynan bólek kitapsha bolyp shyqty. Osy maqaladan keyin búrynghy Kenes odaghynyng barlyq respublikasynda tildik jaghday men sayasatty «stalindik jolgha» salu sayasaty bastalyp ketti. Osynyng nәtiyjesinde elimizde taghy bir tildik reforma jýzege asyp, qazaq tilining orfografiyasy men orfoepiyasyna qatysty jana zandylyqtar qabyldanyp, kýshine ene bastady. Tilimizge jana әripter enip, «orys tilindegi sózder men ataular orys tilinde qalay oqylyp-jazylsa, qazaq tilinde de solay oqylyp-jazyluy kerek» degen qaghidattar qabyldandy. Osy kezden beri qazaq tilining jaghdayy, onyng tabighy qarsylasu mehanizmderi, aghzasy әlsirep, syr bere bastady desek artyq aitpaymyz. Eger ashyghyn aitsaq, osy kezden bastap bizding әlipbiydi «qazaq әlipbiyi» emes, «orys-qazaq әlipbiyi» degenimiz qay túrghydan da shyndyqqa sayady. Stalindik repressiyalardyng nәtiyjesinde betke ústar marqasqalary men maytalmandarynyng atylyp ketui, qoghamda qughyn-sýrginning ekinshi tolqynynyng bastaluy qazaq tili men ghylymyna qatty soqqy boldy. Sodan, shyny kerek, әli de onala almay kelemiz.

Jana tildik reformalardyng basty maqsaty – qazaq tilining әleuetin arttyru, onyng immuniytetin kýsheytu, qalpyna keltiru, osy zamangha beyimdeu. Búl mәselelerdi sol tildi qúrtugha, qúl etuge negizdelgen tildik orta men zandylyqtar negizinde sheshu mýldem mýmkin emes. Jana әlipbiyge kóshu ýlken júmystyng basy ghana, qyruar mindetting әri ketkende 5-10 payyzy ghana. Osydan keyin qazaqtyng jana orfografiya, orfoepiyasyn jana zamangha layyqtap, qayta jasaqtap shyghu mindeti túr.

«Latyn qarpine ótu – Týrkiyagha elikteu, pantýrkizmning kórinisi»

Búl uәj shyndyqqa janaspaydy. Áriyne bolishevikterding tildik innovasiyalyq әdistemesin janarugha, janghyrugha ayaq basqan Týrkiya men onyng kósemi Atatýrik te jaqsy týsinip, paydalana bildi. Kýni keshe ghana músylman әlemin arab qarpi arqyly biylep kelgen Osman imperiyasynyng latyngha kóshui de onay bolmady. Atatýrik te qulyqqa saldy, neshe týrli uәj oilap tabugha mәjbýr boldy. Sonyng biri – Sovetstandaghy týrki dәuletteri men halyqtarynan qol ýzip almayyq, bir ruhaniy-simvolikalyq ortada bolayyq degen uәj.

Shyndap kelgende latyn qarpine kóshu iydeyasyn bastaghan týrikter emes, әzerbayjandar bolatyn. Týrki tilderin latyngha kóshiru turaly alghashqy jobany 1860-shy jyldary Ázerbayjannyng úly aghartushysy Myrza Fataly Ahundov bastaghan. Ol ózining jobasyn osmandyq Ystambúlgha aparyp, tanystyrghan da edi. Alayda onyng iydeyasyn ol kezde eshkim úghyna da almaghan. Sol Ázerbayjan latyngha 1922-23 jyldary kóship ketken. Al qalghan týrki elderi men halyqtary osy aghayyndardyng izin basyp, solardan tәlim alghan bolatyn. Týrkiyanyng ózi latyn qarpine tek 1928 jyly kóshti.

Latyn qarpine ótu Týrkiyagha elikteu de, Týrkiyagha jaqyndau da emes. Búl qazaq halqynyn, tәuelsiz qazaq memleketining mýddesinen tuyndaghan ýrdis.

«Latyn qarpine ótu Reseymen qarym-qatynastargha teris әserin tiygizedi. Latyn qarpine kóshu týrki halyqtarynyng birligine núqsan keltiredi»

Qazaq tilining jana әlipbiyge kóshui – tәuelsiz, egemen memleket pen qazaq qoghamynyng jeke-dara isi men tandauy. Latyn qarpine ótu turaly әngime býgin tuyndaghan joq. Búl turaly әngimeni qazaq ghalymdary, ziyaly qauym ókilderi 1990-shy jyldardyng basynan ýzdiksiz aityp jýr. Sayasy diskursqa búl mәsele 2000 jyldan beri enip, ózining ornyn tapty. Osy arada jýzdegen maqala jazylyp, kóptegen kitap ta shyqty. Qoghamda biraz әngime aitylyp, talay talqylar ótti. Qazaq qoghamy búghan ishtey dayyn otyr. Mәsele tek osy ýrdisting filosofiyasy men iydeologiyasyn anyqtaugha, әdistemesi men iske asyru joldaryna tirelip túr. Qalay bolghanda da mynany úghynyp alghanymyz dúrys. Jana әlipbiyge ótu – ýlken últtyq nartәuekel. Jana әlipbiyge kóshu – úly órkeniyettik tandau, bәlkim tәuelsizdigimizding alghashqy elu jylynyng eng taghdyrly, eng ghalamat sayasiy-simvolikalyq tandauy shyghar. Búnymyz ózining terendigi men astary túrghysynan payghambarymyzdyng Mekkeden Mәdinagha kóshkenindey hijrasy ispettes dýniye. Últymyzdyng otarsyzdanu jolyndaghy Rubikony. Jana әlipbiyge kóshu – órkeniyettik tandau, últtyq modernizasiyanyn, janghyrudyng myzghymas bóligi.

Qazaq latyn qarpine bireuden qashu nemese bireuge jaqyndau ýshin kóship jatqan joq. Búl –  eng aldymen últtyq mýddeden tuyndap otyrghan orasan zor manyzy bar qadam!

Otarlyq, otarlaushylyq sanadan ajyray almaghan toptar ýshin búnday qadam kýtpegen sharua. Onday alypqashpa pikirler men әngimeler alghashqy kezde aityldy da. Alayda, mynany da úghynghan dúrys siyaqty. Reseyding negizgi sayasy kýshteri, resmy biylik organdary qazaq tandauy turaly teris pikir aitqan joq. Qazaq elining shynayy janghyruy kórshi elderding úzaq merzimdi mýddesine qayshy kelmeydi.

Týrki halyqtarynyng birligi mәselesine keletin bolsaq, Qazaqstannyng latyn qarpine ótui týrki birligine qayshy emes. Kerisinshe, týrki halyqtarynyng birligine júmys isteytin, memleketter men halyqtardyng arasyn jaqyndastyratyn ýrdis. Mysaly, býgingi kýni әlemde 6 tәuelsiz týrki memleketi bar: Ázerbayjan, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrkiya jәne Týrikmenstan. Osy alty memleketting tórteui – Ázerbayjan (1992), Ózbekstan (1993), Týrkiya (1928), Týrikmenstan (1993) latyn qarpine ótip ketken. Kirill qarpinde qalghan eki-aq memleket bar: Qazaqstan men Qyrghyzstan.

Demek, týrki halyqtarynyng 75-80 payyzy, yaghny basym kópshiligi latyn qarpinde. Onyng ýstine týrki halyqtarynyng ara-qatynasy býginde tildik negizde emes, mәdeni, tarihi, sayasi, ekonomikalyq negizderde jýzege asyp jatyr. Týrki halyqtaryna ortaq, bәrine birdey týsinikti tilding de, әlipbiyding de joqtyghy aiqyn sezilip otyr. Ózara qarym-qatynasta týrkiler ya týrik, ya orys, ya aghylshyn tilderine jýginuge mәjbýr ekeni de barshagha ayan. Olay bolatyn bolsa, Qazaqstannyng latyn әlipbiyine ótui týrki birligine qayshy degen pikirdi jansaq, qate dep aitugha bolady.

«Latyn qarpine kóshu qazaq diasporasyna ziyanyn tiygizip, qazaq últyna jik salady»

Qazaq etnosy – bólingen etnos. Dilimiz, tilimiz, dinimiz bir desek te, aramyzdy memlekettik shekaralar men shekteuler bólip túrghan jay bar. Búl rette, matrisalyq, yadrolyq qazaq aldaghy uaqytta latyn qarpine óteyin dep jatyr. Osy jaghdaydyng ózi diasporamen belsendi júmysty talap etedi. Erteng qazaq memleketi jana әlipbiyge ótken kezde diaspora anyrap qalmauy mindet. Diaspora ishinde de qajetti júmys jýrgizilip, shettegi qazaqtar ishtegi qazaqtyng janalyghynan ajyrap qalmaghany kerek bizge. Qazaq mektebi bar, qazaq mәdeniyetining oshaqtary saqtalghan barsha jerge jana әlipbiydegi kitap, gazet, jurnaldardy jetkizu, aqparattyq jәne әdistemelik túrghydan qamtamasyz etu osy ýlken júmystyng myzghymas bóligine ainaluy tiyis. Búl turaly jaqynda ótken Dýniyejýzilik qazaq qúryltayynda da aityldy. Qazaq diasporasy qazaq elining latyn qarpine ótuine esh qarsy emes ekendigin aiqyn kórip, sezindik. Endi osyghan oray tabandy, jýieli júmys qajet.

«Latyn qarpine Qazaqstandaghy barsha etnostargha qatysty bolmasa oghan ótuding qajeti joq»

Latyn qarpine ótu tek qana qazaq tiline, Qazaqstannyng memlekettik tiline ghana qatysty dýniye. Onyng elimizde túryp jatqan ózge etnos pen úlys ókilderining tiline esh qatysy joq. Mysaly, bizder elimizde túryp jatqan orys, nemis, kýrd nemese korey etnostarynyng últtyq әlipbiylerin esh ózgerte almaymyz, onyng eshqanday praktikalyq qajeti de joq. Biz tek ózimizge tiyesili qazaq tilining әlipbiyin ghana ózgerte alamyz. Qazaqstanda túryp, óz bolashaghyn Qazaqstanmen baylanystyrghan kez-kelgen etnos ókili memlekettik tildi biludi, ýirenudi borysh jәne mindet sanauy tiyis dep oilaymyz. Búl azamattar memlekettik tildi latyn qarpimen ýirenip, barsha últpen birge jana әlipbiyde oqyp, jazyp-syzatyn bolady.

«Jana әlipbiyge kóshu kerek bolsa, onda arab qarpine nemese týrkilik runagha kóshu kerek»

Latyn qarpine kóshu qazaqty oqshaulau ýshin emes, kerisinshe, qazaqtyng әlemge ashyqtyghyn qamtamasyz etu ýshin jasalyp jatyr. Arab qarpine nemese tipti, kóne týrki runalaryna kóshu – qazaqty oqshaulau, onyng naryghyn taryltu bolmaq. Latyn qarpine kóshuding basty sebepterining biri – zamanauy ghylym men bilim kóshine ilesu, tilimizdi barynsha tehnika jәne internet tiline jaqyndastyru.

Kóne týrki runalaryna keletin bolsaq, búl әlipbiyde songhy birneshe ghasyr ishinde eshbir qazaq mәtin jazyp kórgen emes. Biren-saran tiltanushylar men ghalymdardy eseptemegende eshbir qazaq óz atyn runa jazuymen jaza da almaydy. Runa jazulary mentaldy túrghyda dýiim qazaqtyng jany men jýreginde esh oryn alyp otyrghan joq. Tarihy shyndyq osy.

Arab qarpining jaghdayy bólek, әriyne. Biz músylman әlemining bir bóligimiz. Ata dinimiz – islam dini. Qasiyetti kitabymyz – Qúran kәrim. Diny senimi berik, ústanymy myqty azamattardyng birazy arab әlipbiyin biledi. Onyng ýstine Altyn Orda zamanynan beri jazylghan ruhany múramyzdyng barlyghy da arab qarpimen jazylyp keldi. Alayda, últ ýshin, onyng bolashaghy ýshin qazaqqa dәl osy latyn qarpi tiyimdi bolady. Sebebi, qalay desek te býgingi arab әlemi tehnikanyn, bilim men ghylymnyng qaynar kózi emes, arab memleketteri de Batys elderi óndirip otyrghan innovasiyalardy tútynushy ghana. Bizding maqsat solardyng kózine dәneker mәdeniyetsiz, dәneker әlipbiysiz tikeley shyghu kerek bolyp otyr. Sondyqtan da arab qarpine ótu jolymyzdy úzartyp, damuymyzdy odan da beter qiyndatyp jiberedi.

«Memlekettik tilding jaghdayyn týbegeyli rettep almay latyn qarpine kóshuge bolmaydy»

Býgingi kýni, shynyn aitu kerek, memlekettik tilding jaghdayy men mәrtbesi jayly mәsele kóp ekeni anyq. Qazaq últynyn, elinin, tilining taghdyryna shyn jany ashyghan azamattardyng ýnemi aityp, jazyp jýrgen uәjderin moyyndau qajet. Eger memlekettik tilding jaghdayy men mәrtebesi esh ózgermese, bolashaqta qazaqtyng jana әlipbiyge ótkeninen ne payda dep jýrgen azamattardyng kýdigi men kýmәni de oryndy ekenin aitu kerek.

Dey túrghanmen mynanday jayttardy da eskergenimiz dúrys siyaqty.

Birinshi. Tolyqqandy ruhany jәne sayasy tәuelsizdikke jetu bir kýnning júmysy emes. Búl jolmen kóptegen postotarlyq elder de jýrip ótti, bizder de búdan tys qala almaymyz. Bizdegi sayasiy-әleumettik ýderisterding birazy, anyghyn aitu qajet, eldegi etnodemografiyalyq ýderisterge tikeley baylanysty boldy. Tәuelsizdigin jariyalaghan kezde qazaq etnosynyng óz elinde, memleketinde últtyq azshylyq jaghdayynda bolghanyn de esh ainalyp óte almaymyz. Sondyqtan da kóptegen ýderister kópshilik kýtkendey bola almady, kesheuildep keldi. Biraq eng bastysy kele jatyr, keledi de. Búghan eldegi etnodemografiyalyq ýderister kuә bola alady. Qazaq etnosy – jas etnos. Eldegi qazaqtyng orta jasy – 26-27 jas. Eldegi, tipti Kedendik odaqtaghy halyq ósimining bәri tek qazaqtyng ósimi arqyly jýzege asyp jatyr. Jyl sayyn eldegi qazaq sany 1-1,5 payyzgha artyp keledi. Esesine, eldegi europalyq etnostardyng orta jasy 46-47 jas bolsa, olardyng qatary jyl sayyn janaghy 1-1,5 payyzgha kemip otyr. Osy jyly orta mektepke baratyndardyng ishindegi qazaq balalarynyng ýlesi 80 payyzdan asatyn synayy bar. Bara-bara Qazaqstan biregeylenip, týrki-músylman memleketining birine ainalatynyn ghalymdar aityp ta, jazyp ta jýr. Zaman men zamana qazaqtiki bolmaq.

Ekinshi. Qazaq tilinin, yaghny memlekettik tilding kóptegen mәselesi aghymdaghy sayasatqa ghana tirelip túrghan joq. Biraz mәsele ruhaniy-mentaldy, tanym-payymdyq, filosofiyalyq, tipti psihologiyalyq mәselelerge baryp tireledi. Yaghni, qazaq qoghamynyng etnodemografiyalyq, basqa da mәselelerining tabighy týrde sheshilui tildik mәselelerdi birden ontayly sheship, avtomatty týrde qamtamasyz ete almaydy. Teoriyalyq túrghydan elimizdegi halyqtyng barlyghy derlik jýz payyz qazaq bolghan kýnning ózinde de tildik mәseleler, olardyng artynda túrghan otarlyq sana, zamangha beyimdilik, bilim-ghylymdy qabyldau mәseleleri ózimen-ózi sheshile salmaydy. Tek qana qazaqtardan qúrylghan ortada әlemdik, zamanauy ýrdisterdi, kýrdeli ghylym-bilim mәselelerin talqylaghan kezde belgili bir uaqyttan keyin ya orys, ya aghylshyn tiline jýginuge mәjbýr bolatynymyz da sodan. Búghan aqparattyq ortany, eldegi tildik jaghdaydy qossaq, qazaq tilining útylatyn tústary da az emes. Qazaq tili – bay til, tereng til. Ony sózsiz moyyndaymyz. Alayda, onyng ghylym men biznes tiline ainala almay kele jatqany jalpyúlttyq, barshagha ortaq mәsele ekeni haq! Bizge shyn mәnindegi mәdeny janghyru auaday qajet. Oghan latyn qarpine ótu, simvolikalyq ortanyng týbegeyli ózgerui týrtki, myqty serpin beredi dep senemiz. Simvolikalyq ortanyng kýrt ózgerui, janalanuy qalyptasqan sana iynersiyasyn jenuge, tildik reformalardy nartәuekeldep bastap, jýrgizip ketuge týrtki bolghany kerek. Búl – elimizdegi barsha ziyaly qauym ókilderine, barsha intellektual toptargha, jekelegen azamattargha jýkteletin orasan zor mindet, úrpaqtyq paryz, borysh, jauapkershilik. Búl tek biylikke nemese tek til mamandaryna senip tapsyrylatyn sharua emes. Tildik salada qordalanghan kóptegen mәseleni býginge deyin qalyptasqan aqparattyq, mәdeny ortanyng zandylyqtary men koordinattar jýiesinde jenip shyghu mýmkin bolmay qaldy. Basty mindetting biri – bir jaghynan tildik-aqparattyq orta qalyptastyrghan mentaldy shenberdi jaryp shyghu, bolashaq úrpaq ókilderin jana ortagha shygharu arqyly solardy postkenestik, postotarlyq formattan, qalyptan shyghara beru bolsa, ekinshi jaghynan – jana zamangha, jaghdaygha say tildik reformalardy jýzege asyru bolmaq.

«Latyn qarpine ótu Qazaqstangha kelip jatqan aqparattar aghynyn shekteui yqtimal»

Latyn qarpine ótu Qazaqstangha kelip jatqan aqparattyng auqymyn, kólemin esh shektemeydi. Shynyn aitu qajet, býgingi kýni qazaq auditoriyasynyng basym kópshiligi ózine qajetti aqparatty orys tili arqyly alyp, tútynyp keledi. Esesine orys әlemining ózi kóptegen jaghdayda aghylshyn tilinde jasaqtalyp jatqan aqparattyng tútynushysy. Latyn qarpine ótu qazaq balalaryn aghylshyn, jalpy europalyq tilderdi ýirenuge, týsinip-týisinuge jeteleydi, sol tilderdi ýirenuin jenildetedi dep sanaymyz. Yaghni, qolgha alynyp jatqan reformalardyng basty maqsatynyng biri – Qazaqstangha kelip jatqan aqparattar aghynyn әrtaraptandyru, tikeley aghylshyn tilinen keletin aqparatty týsinetin, tútynatyn azamattardyng sanyn arttyru bolady. Esesine Qazaqstandaghy orys tiline de eshkim tyiym salayyn dep jatqan joq. Bizge únasyn-únamasyn, biraq orys tili әlemdik dәrejedegi tilding biri. Jәne de mynany da aiqyn týsinuimiz qajet: Resey orys tilining jeke-dara menshik iyesi emes. Orys tili – әlemdik órkeniyetting bir bólshegi, әlem mәdeniyeti men ruhaniyatynyng qúramdas bir bóligi.

«Latyn qarpine ótkende qazirgi aghylshyn әlipbiyining ayasynda bar әripterden aspau qajet»

Latyn әlipbiyine kóshuge qatysty ýlken mәselening biri әlipby núsqasyn tandaugha qatysty bolyp otyr. Bayqauymyzsha býgingi qoghamda ekiúday pikir qalyptasyp keledi. Bir top – eger latyngha kóshsek tek aghylshyn tilinde bar әripter ayasynan shyqpaghanymyz abzal, eger olay bolmasa osy reformalardyng qajeti joq degen pikirdi ústanuda. Búl topta negizinen jastar jaghy, tehnokrattar, internet-tehnologiyalardy jaqsy mengergen mamandar basym. Ekinshi top – reformalar qazaq tilining tabighaty men bolmysyn búzbauy kerek, әrbir әrip pen dybys әlipbiyde bólek tanbalanuy qajet degen pikirde. Búl topta negizinen til mamandary, ziyaly qauym ókilderi basym. Eki jaqtyng da qisyndy pikirleri, payymdary jetkilikti.

Alayda mynany úmytpaghanymyz dúrys. Qazaq tili aghylshyn tiline auysyp jatqan joq. Tilimiz qazaq tili bolyp qala bermek. Al ony tanbalaugha keletin bolsaq, onyng tehnikalyq tetikterin jasaqtaugha kelsek, búl jerde ýlken últtyq mәmile qajet ekeni anyq. Qalay bolghanda da tandau osy eki ýrdis arasynda jýzege asady. Eki jaqtyng da radikalizmine, voluntarizmine jol beruge bolmaytyn siyaqty. Sebebi til – tek әrip pen dybysty tanbalau, teru ghana emes, ony oqyp birden qabyldau, oqyghandy birden sezinip, tereninen týsinip-týisinu.

Oqyrmandar men jazarmandardyng ortaq konsensusyn tabu mindet. Sebebi latyn qarpine ótu internet-tehnologiyalardy jasaqtau nemese iygeru ýshin, internet-baghdarlamalardy jazudy jenildetu ýshin ghana jasalyp jatqan joq. Búl sharuamen, ainalyp kelgende halyqtyng 1-2 payyzy ghana tikeley ainalysady, esesine qalghan 98-99 payyz halyq sol ónimdi tútynushy bolyp tabylady. Aghylshyn tili latyn qarpin ýzdik paydalanyp, kәdesine jarata bilgen, kóptegen salada monopoliyaly ýstemdik jýrgizip kele jatqan til. Alayda biz aghylshyn bola almaymyz, óz ústynymyzdy, tabighatymyzdy, últtyq erekshelikterimizdi barynsha saqtap, qorghay biluimiz úrpaq aldyndaghy mindet. Jahandanu zamanyndaghy kez-kelgen últtyn, әsirese qazaq siyaqty shaghyn últtyng bәsekege qabilettiligi tek shetten kelip jatqan yqpaldy, janalyqtardy sol kýii qabylday beruge emes, solargha qarsylasa alatyn immuniytetining bar boluyna tikeley baylanysty. Búl últ retinde joyylyp ketpeuding alghysharttarynyng biri. Kez-kelgen últtyng myqtylyghy osy keraghar dihotomiyalyq trendterdi óz aghzasy men ruhaniyatynda tabystyra biluinde.

Búl, әriyne, onay sharua emes. Osy sebepti de memlekettik komissiya men júmys tobyna asa ýlken manyzy bar missiya jýktelip jatyr. Latyn qarpine ótu birjolata jasalatyn últtyq nartәuekel. Tandau jasaghan song úzaq uaqytqa deyin sol jolmen jýrip ótu qajet. Kýni erteng jasaytyn tandauymyz úzaq merzimdi, fundamentaldy tandau bolghany kerek. Eger bolashaqta tandauymyzdy qayta-qayta qarastyryp, jamay beretin bolsaq, reformanyng berekesin qashyramyz, halyqtyng senimin, yqylasyn azaytamyz.

«Osynday qiyn qystau-kezende latyn qarpine ótuding ne qajeti bar? Ekonomikalyq jaghdaydy týzep baryp kóshu qajet»

Tariyhqa ýniletin bolsaq, eshbir elde, eshbir memlekette taghdyrly sheshimder men reformalar jaybaraqat, mamyrajay jaghdayda jýzege asyp kórgen emes. Kerisinshe, reformalar kóbine-kóp ótkir qajettilikten, sharasyzdyqtan tuyndaydy. Mysaly, týrki halyqtary latyn qarpine eng qiyn, eng auyr kezende ótip ketken bolatyn. Onyng óz qisyny da bar. Sebebi tildik reformalar basqa da kýrdeli ýderistermen,  ekonomikalyq nemese basqa da qiynshylyqtarmen birge jýrip otyrdy.

Jalpy, eger әlemdegi modernizasiya ýderisterine myqtap nazar audarsaq, terenine barsaq, iske asqan modernizasiyalyq jobalardyng barlyghy da óz jolyn simvolikalyq ortadan bastaghan. Kenester ýkimeti de osyny iske asyrghan. Patsha zamanynda qalyptasqan, jasaqtalghan jazu jýiesin ózgertken. Patshalyq Reseyde «yati», «ijisa», «fita», «er» degen әripter bolghan. Bolishevikter biylikke kelgen boyda qolgha alghan reformalarynyng biri tildik reforma bolghany da osydan. Soghysta jenu, qiraghan ekonomikany ornyna keltiru, qoghamdyq sanany ózgertu asa qiyn ghana emes, asa úzaq sharua. Búl ýshin úzaq uaqyt enbek etu qajet edi. Sonymen qatar «jana zaman adamyn» dýniyege әkelu qajet boldy. Eski dәstýrden ajyrau qajet boldy. «Biz búrynghy Resey emespiz, biz jana, janarghan Reseymiz, bólek elmiz!» degen qaghidatty qalay bolghanda da qoghamgha, әlemge jetkizu qajet boldy. Al ony qalay jasaugha bolady? Eng ozyghy – tildik, әlipbiylik reforma.

Bayqasanyzdar, 1917 jyldan keyin bolishevikter orys tilin mýldem týrlendirip jiberdi, tipti jana orys tilin jasap shyghardy dep aitsaq, artyq ketpeymiz. Oghan barsha mәtinderding janarghan әlipbiymen jazylyp, oqytylghanyn qossanyz, birneshe jyldyng ishinde, bas-ayaghy 6-7 jyldyng ishinde bir simvolikalyq qoghamnyng ornyna ekinshi bir, mýldem bólek qogham ornady.

«Latyn qarpine kóshu qyruar qarjyny talap etedi, sonday-aq jemqorlyq pen malshashpaqqa aparuy yqtimal»

Búl da kýrdeli mәselening biri. Qazaq әlipbii ózgeredi degen әngime shyqqaly beri negizinen orystildi baspasózde kóptegen alypqashpa, kereghar maqalalar basyla bastady. Latyn qarpine qarsylyq tudyru maqsatynda ol maqalalarda «búl qyruar qarjyny qajet etedi», tipti «30-40 milliard dollardy qúrauy yqtimal» degenge deyingi jantýrshilgerlik pikirler aityla bastady. Shyny solay ma? Joq, әriyne. Mysaly, Qazaqstannyng jyldyq budjeti shamamen sol 30 milliard dollardy qúraydy. Onday aqshanyng latyn qarpine ótuge bólinui mýldem mýmkin emes dýniye!

Latyngha kóshuding ekonomikasy jayyndaghy shynayy, shyndyqqa janasatyn ekonomikalyq zertteuler endi ghana jasalyp jatyr. Eger últymyzdyng tәni men janyn, bolmysyn ózgertemiz degenimiz shyn bolatyn bolsa, búl shyghyndar ózining nәtiyjesin, jemisin beretin shyghyndar dep týsinemiz. Búl, ainalyp kelgende, elde jýzege asqan keybir sharalar men ghimarattardy salugha ketken shyghynnan az shyghyn.

Biz latyngha amalsyzdyqtan, sharasyzdyqtan kóship otyrmyz. Bir qalyptan ekinshi qalypqa ótkimiz kelse, otarlyq qalyptan shyqqymyz kelse, biz osyny atqarugha mindettimiz. Basqa lajymyz joq. Jәne de búl ýrdis ózining naqty nәtiyjesin býgin emes, erteng ghana beredi. Biz búny ózimiz ýshin jasap jatqan joqpyz, keleshek úrpaq ýshin jasap jatyrmyz. Mektep tabaldyryghyn endi ghana attaghan baladan «ól-tal, ay sayyn myng dollar ailyq әkel!» dep talap etpeymiz ghoy! Jana ghana egilgen aghashtan «Maghan jyl sayyn on qap jemis ber!» dep talap ete almaysyn. Aylyqty da, jemisti de kóru ýshin, zeynetin kóru ýshin әrqaysymyz әli talay-talay enbek etip, ayanbay ter tóguimiz qajet. Sol siyaqty da latyn grafikasyna kóshu óz jemisin bolashaqta bere bastaydy. Otarsyzdanu degenimiz, ainalyp kelgende, úiyqtap túru nemese toyyp tamaq ishu emes. Búl – asa kýrdeli ýderis. Úzaq merzimdi júmysty talap etetin ýderis. Latyn qarpine kóshu, auysu, ótu – osy otarsyzdanu ýderisining altyn tәji. Últ jýrip ótuge tiyisti ýlken joldyng simvolikalyq belesi, nyshany.

Al jemqorlyq mәselesine keletin bolsaq, búl da tikeley qoghamnyng belsendiligi men sapasyna qatysty әngime. Áriyne, ýlken qarajat jýrgen jerde ony jymqyrudyng ailasyn, jolyn izdeytin azamattar tabylatyny anyq. Búl bizding ghana elge tәn dýnie emes, barsha elge derlik qatysty әngime. Biraq talabymyz ong bolsa, belsendiligimiz joghary bolsa, әrbir mәselening bayybyna baryp, terenine ýnilsek, latyn qarpine qatysty shyghyndardy qoghamdyq baqylauda ústasaq, osy teris ýderisting betin qaytaryp, jene alamyz. Basqa joly joq. Al eger barsha istelip jatqan sharuagha tarihy pessimizm túrghysynan qarap, últtyq nigilizm tanyta beretin bolsaq, onda mýldem eshtene istemey otyra beruge de bolatyn shyghar. Biraq osy arada altynnan da qymbat tarihy uaqytymyzdy sarp etemiz. Al bizding barlyghyn kezek-kezek, ret-retimen jasaugha tarihy uaqytymyzdyng joq ekeni barshagha ayan.

«Latyn qarpine ótu ýshin úzaq uaqyt boyy myndaghan mamandar dayyndau qajet»

Latyn qarpine ótu – basqa tildi, basqa ghylymdy ne mamandyqty mengeru emes. Qazaq tili – qazaq tili bolyp qala beredi. Tek sony tanbalau tәrtibi ózgeredi. Belgili bir uaqyt ishinde barsha últ, barsha memlekettik tilding tútynushylary partagha otyrugha mindetti bolatyny anyq. Alayda búl ýshin arnayylap, bes jyl boyy uniyversiytette maman dayyndaudyng qajeti joq.

Osy jyldyng ishinde latyn qarpining núsqasy bekitilui tiyis dep kórsetilgen. Eger sol núsqa qabyldansa, ony jýzege asyrudyng memlekettik jospary jasalyp, ony qarjylandyru kózderi bekitiledi. Osy aralyqta til ghalymdary qazaq tilining jana zandylyqtaryn, orfografiya men orfoepiya sózdikterin, emle erejelerin jasaqtaydy. Búl da onay júmys emes, biraz uaqyt alady. Búny dayyndyq kezeni dep úqqanymyz dúrys bolar. Búl arada ýkimet barlyq qajettilikti eseptep, latyn qarpine ótuding budjetin anyqtap, qarjylandyru joldaryn, tetikterin jasap shygharuy tiyis. Búny iske asyru ýshin respublikalyq dәrejede jәne barlyq aimaqta memlekettik shtabtarmen qatar latyn qarpin engizu jónindegi jalpyúlttyq qoghamdyq qozghalys qúrylghany abzal. Osy úiymdar birlese otyryp latyn qarpin halyqqa úghyndyru, týsindiru, ýiretu júmystarynyng josparyn jasap, asqan belsendilik tanytuy tiyis. Olar osynau orasan júmysty jýrgizetin, ýilestiretin, әdistemelik basqarudy qolyna alatyn belsendiler men volonterler legin, korpusyn qalyptastyryp, әr aimaqqa qajetti ýilestirushiler men komissarlar qatary men sanatyn anyqtauy tiyis. Búl júmys, әri ketkende, eki-ýsh jylgha sozylyp, qoghamnyng basym kópshiligi jazyp-syzyp ketkenge deyin jalghasuy yqtimal. Kóptegen mәsele budjetting qarajatyn emes, qoghamnyng erikti, jankeshti belsendiligin qajet etetini anyq. Eger osylay júmyla bilsek,  júmystyng barlyghy 2024-2025 jyldargha deyin tolyq ayaqtalady deuge bolady.

«Latyn qarpine ótu kirill әlipbiyinde jasaqtalghan ruhany múradan aiyrady»

Latyn qarpine kóshuge kýmәn bildiretinderding birazynyng aitatyn uәji – jana әlipbiyge ótu bolashaq úrpaqty kenes zamany kezinde jasaqtalghan mәdeni, tarihi, әdeby múradan aiyrady, ajyratady degenge sayady.

Búghan jauap beru ýshin eng aldymen qay ghasyrda, qay zamanda ghúmyr keship jatqanymyzdy eske alu qajet shyghar. Býgingi latyn qarpine kóshi osydan bir ghasyr búrynghy latyn qarpine kóshuden mýldem erekshe, basqasha. Biz aqparattyq zamanda ómir keship jatyrmyz. Ádebiy-tarihy múranyng sandyq tehnologiyalargha kóshirilip, jana túrghydan tanbalanyp zatqan kezeninde jýrmiz. Osy kezge deyin kirill qarpinde shygharylghan, jariyalanghan múradan airylyp qalmaudyng birden-bir joly – olardy sifrlau, sandyq tehnologiyagha kóshiru. Eger kitaphanalarymyz, basylymdarymyz jaqsy formatta internetten oryn alsa, olardyng latyn qarpine kóshirilui pernetaqtadaghy bir shýrippeni basu arqyly sheshiledi. Mysaly, býgingining ózinde kirill qarpinde jazylyp jatqan aqparattardy birden tótege nemese latyn qarpine audaratyn tehnikalyq baghdarlamalar barshylyq. Qazaq ruhaniyatyn skanerden ótkizip, kompiuter nemese smartofondar arqyly oqugha, tútynugha layyqtap jatqan úiymdar da joq emes. Eger latyngha kóshu júmystary ayasynda arnayy sheshimder qabyldanyp, tiyisti qarjy kózderi anyqtalsa, osy júmysty óndiristik sipatqa ainaldyryp, birneshe jyldyng ishinde atqaryp tastaugha bolady. Sonda Kenes dәuiri kezinde qalyptasyp, jasaqtalghan әdebiyetterding birde-biri joghalmaydy dep aitugha әbden bolady.

Mәselening ekinshi jaghy da bar. Kenes zamanynda jasaghan, jazylghan barsha aqparat pen mәtinderdi kópshilik júrt tútynady deu de qiyanat. Mysaly, býgingining ózinde arab qarpinde, latyn qarpinde jasaqtalghan mәtinder korpusyn tútynushylar sany qansha? Biz bilsek, býgingining ózinde kenes zamanynyng gazetteri men kitaptaryn ghalymdar men mamandar ghana tútynyp, zerttep jýr. Olardyng sany jýzge jetse jaqsy. Eger júmystar dúrys baghytta atqarylar bolsa, Kenes zamanynyng mәtinderi joyylyp, joghalyp ketpeydi, kerisinshe, ainalymgha týsip,olargha jan bitedi dep boljaugha bolady.

Sonymen qatar latyn qarpine kóshu jana talghamdy, últtyq ruhaniyatty syny kózben qayta qarap, reviziyalaudy talap etetinin basa aita ketu qajet. Sebebi jana әlipbiyge kóshu belgili bir әdebiyetter legin qalyptastyryp, olardy ýlken taralymmen jana qarippen basudy talap etedi. Olay bolatyn bolsa, әrbir qazaqtyng ýiinde jana qarippen basylghan qanday kitaptar túruy kerek degen zandy súraq tuyndaydy. Búl, óz kezeginde, barsha ziyaly qauymnyng asqan belsendiligin talap etetin ýlken ruhany júmys. Osy kezden bastap qoghamda «Qazaq oqugha mindetti 100, 200 kitap», «Árbir mektep oqushysy oqugha mindetti 100, 200 kitap», «Árbir qazaqtyng kitaphanasynda túrugha mindetti 100, 200 kitap» degen siyaqty talqylar qyzuy qajet. Búl reytingterdi tek memlekettik organdar ghana emes, kәsiby odaqtar, baspasóz qúraldary, kitapsýier azamattar men belsendiler jasaqtauy tiyis. Osynday reytingterding sany ondap, jýzdep jasala berui abzal. Osynyng negizinde bolashaqta arnayy memlekettik tapsyrys jasalyp, atalmysh kitaptar asa ýlken taralymmen basyluyn qamtamasyz etetin bolamyz. Búnyng barlyghy da ruhaniyat, mәdeniyet salasyna qyruar investisiya alyp keledi. Búghan preziydentting baghdarlamalyq maqalasynan keyin qolgha alynghan audarma isin qosa aitu mindet. Búnyng ózi ýlken nauqangha, kitap-әdebiyetke degen jana ynta-yqylasty qalyptastyruy kerek.

«Býgingi kýni Qazaqstan latyn qarpine ótuge tehnikalyq túrghydan dayyn emes»

Búl jansaq pikir. Býginde latyngha kóshudi qamtamasyz etetin barlyq sala men óndiris kózderi jasaqtalghan. Bir ghana latyn qarpine ótu nauqany barsha grafikalyq dizayn, kórkemdeu salasyna kóptegen investisiya tartatyn bolady. Sebebi ýy men ghimarattaghy mandayshadan bastap, baspa, jarnama, aqparat salasyna orasan ózgeris alyp keledi. Osy salanyng mamandaryna degen súranys artady. Qalalarymyz ben auyldarymyzdaghy kirill qarpinde jazylghan dýniyelerdi jýieli týrde jana әlipbiyge kóshiru týbi birneshe jylgha sozylady. Búl óz kezeginde, memleket pen biznesting ózara yntymaghyn, auyzbirshiligin, memlekettik-jekemenshik әriptestikti qajet etetin kýrdeli ýrdis.

«Latyn qarpine ótken kezde agha buyn ókilderi ruhany ortadan tys qalady»

Búnday qauip bar. Biraq, mynany da týsinu kerek. Jana әlipbiyge kóshu asa kýrdeli ýderis jәne barshagha birdey ýlken psihologiyalyq, tanymdyq salmaq. Árbir kýrdeli ýderiste jenetinder men jeniletinder boluy zandy. Árbir shynayy, ýlken ózgeristing qúny men baghasy bar. Eger qarttarymyzdyng belgili bir bóligi zaman kóshine ilese almaydy desek, búl da osy tyng ózgeristerdi jýzege asyru ýshin tólenetin qún.

Eng bastysy, taghy da qaytalap óteyik, qazaq tili ózgerissiz qalady. Radio, teledidar qazaq tilindegi júmysyn jýrgize beredi. Alghashqy kezde gazet-jurnaldar qoghamdy ýiretu ýshin qos grafikada qatar jasalyp, birte-birte tolyqtay latyn qarpine kóshui de yqtimal. Alayda búl ýrdister qarttarymyzdy mýldem oqshaulap, izolyasiyagha aparady degenimiz qisyngha kelmeydi. Bizding latyn qarpimen oqyghan ata-әjelerimiz kirill qarpin tolyqtay mengermese de qalagha kelip adasyp ketken emes. Qarym-qatynas, kommunikasiya qúraldary damyp, órkendegen internet zamanynda jana grafikagha, jana simvolikalyq ortagha beyimdelu әldeqayda tez, auyrtpalyqsyz jýredi dep oilaymyz.

egemen.kz

23 pikir