Halida Mamanova Stalinge jazghan hatynda: «Eger Halyq jauy bolsam, endeshe meni shtrafrotagha jiberiniz. Tiri qalsam – menen jәne tuystarymnan barlyq aiyptardy alyp tastauynyzdy súraymyn», – dep jazghan eken...

Maman bay turaly aityp jatudyng ózi artyq. Revolusiyadan song Maman baydyng túqymynan shyqqan on bes adam atu jazasyna kesiledi, otyz alty otbasy jer auady. Halidanyng әkesi Esenqúl 58-shi statiyamen, 1928 jyly mal-mýlki tәrkilenip, ózderi Chkalov qalasyna aidalady. Esenqúl qara júmysqa túrady, әieli fabrikagha tiginshi bolyp ornalasady. Alty balanyng ýlkeni Halida ol kezde on jasta eken. Aydauda jýrip Esenqúl qúrt auruynan kóz júmady, eki kishkene balasy shetineydi. Qalghan otbasy 1932 jyly Almatygha kóship keledi.

Áueli qysqamerzimdi kurstarda, medinstituttyng dayarlyq kursynda oqyghan Halida 1937 jyly osy oqu ornynyng birinshi kursyna týsedi. Alayda «baydyng qyzy» dep qudalanyp, oqudan shygharylady. Halida Esenqúlqyzy bәribir tyrmysyp jýrip, oquyn qayta jalghaugha mýmkindik alady.
Halidanyng anasy bolsa әrkez keshke jaqyn «ayaq asty aidaugha alyp ketse» dep qos shabadangha salynghan kiyimderining bir búryshyna keshegi nandy alyp, jana nanmen almastyryp otyryp, kýn keship jatady. 1958 jylgha deyin sol qauippen jýripti.

1941 jyly Medinstitutty bitirgende soghys bastalady. Medinstitut týlekterine birden leytenant dәrejesi berilse de, Halidagha «baydyng túqymy» bolghany ýshin ol ataq berilmeydi. Tipti, medbiyke bolyp júmys isteuine de rúqsat etpey, qolyna kýrek berip, ólilerdi jerleu júmysyna jegedi. Sol uaqytta Halida Stalinge hat jazyp, shtrafbatqa auysady. Sóitip Halida Mamanova Berlinge deyin tiri jetedi. 1943 jyly medqyzmetting agha leytananty ataghy berilip, 1945 jyldan keyin ýiine kapitan dәrejesinde oralady.

Odan әri Qazaq medisinalyq institutyna qyzmetke túrady. Alayda, ghylymy júmysyn qorghaugha rúqsat bermeydi. Tek Mәskeuge baryp medisina ghylymynyng kandidaty dәrejesin qorghap kelipti. 1959 jyly Aqtóbede medinstitut ashylyp, oghan rektor bolyp barghan bayyrghy kurstasy kafedra mengerushiligine shaqyrady. Osy jerde jiyrma jylday qyzmet etedi, doktorlyghyn qorghaydy.

Aqtóbede jýrgende student jastar arasynda halyq aspaptar ansambilin qúrugha múryndyq bolghany ýshin, obkom partiyada últshyldyqpen aiyptalady.

Meksika men Ortalyq Amerikagha shaqyrtu kelgende KSRO Syrtqy ister ministrligi rúqsat bermey, esesine sosialistik Bolgariyagha shyghuyna rúqsat bergen. Aqtóbe dәrigerlerining delegasiyasynyng qúramynda Bolgariyagha attanghan Halidanyng birneshe kýn demalystan song sugha ketken denesi tabylghan. Submedekspertter onyng keshqúrym sugha ketkenin aitady. Al tuystary, tanystary onyng dәl sol mezgilde sugha týskendi únatpaytynyn tilge tiyek etedi. Marqúmnyng denesinen kógergen ýlken daq bayqalghan. Ony dәrigerler sugha ketkende birdenege úryp aluy mýmkin dep boljam jasaghan. Bәlkim, әldekim úrghan da bolar? Marqúmnyng denesin tek eki apta ótken song ghana tuystaryna bergen...

Halida Mamanova tek 1993 jyldyng 14 sәuirinde aqtalghan.

Býgin júmysqa Igsatova Dina apay kelgen. Sol kisimen úzaq әngimelestik. Halida apamyzdyng jatqan jeri jayly, imany joldas bolsyn.

Qaragóz Smәdil

Facebook-tegi paraqshasynan