Senbi, 23 Qarasha 2024
Tura jol 5023 4 pikir 14 Tamyz, 2017 saghat 11:42

Qajylyqqa barghandar kýnәsinen arylyp orala ma?

 

Qajylyq islamdaghy basty 5 paryzdyng birine jatady. Qajylyq sózi arab tilinen alghanda, «qúrmet tútylghan qasiyetti jerdi ziyarat etu» maghynasyn beredi.  Qajylyq paryzdy Alla Taghala barlyq músylmangha sonyng ishinde qarajaty jetetin adamdargha ghana mindet etken.

Alla Taghala Qúran Kәrimde «Hajy» sýresining 26-ayat : «Ibrahimdi (gh.s.) Qaghbanyng ornyna ornalastyrdyq» dep, Qaghbanyng manyzdylyghyn aitqan.

Úly Abay atamyz óz óleninde: «...Oraza, qajy, zeket, talassyz is...» dep qajylyqtyng basty búljymas paryz   ekendigine toqtalghan. Abay atamyz ózi qasiyetti Mekkege barugha kezinde uaqyty men  densaulyghyna baylanysty mýmkindigi bolmaghandyqtan baryp tәu etip qaytudy inisi Shәkәrimge jýktegeni belgili. Shәkirim ghúlama qajylyqtan mol bilim jinap oralghandyghyn óz enbekterinde jazyp ketken.

Qazaq halqy qajylyqty erekshe baghalap, qajygha barghan adamgha qúrmet kórsetip, atyn atamay «qajy» dep syilaydy. Tarihtan belgili Qúnanbay qajy, Aqyt qajy, Zuqa qajylar jol azabyn tartyp, Mekkege kóp qiyndyq shegip baryp qaytqandyghy aitylady.

Qajylyq jayly islam ghúlamalary da kóptegen tyng oilar aitqan.

«Qajylyq – sudyng lastyqtardy tazalaghanynday kýnәlardy tazalaydy» (Tabarani) degen. Jәne de «Arafatta uaqfagha túryp kýnәlarynyng keshirilmegenin oilaghan adam ýlken kýnәgha kirgen bolady» dep búiyryldy (Hatiyb) delinip, qajylyq qúlshylyqtyng manyzdylyghyn  zerdeledi.

«Qabyl bolghan qajylyq ótken kýnәlardy joyady» (Bayhakiy). «Qajylyghyn oryndap jaman sóz aitpaghan jәne dúrystyqtan airylmaghan adam anasynan tughan kýngidey kýnәsiz bolady» (Búhari) dep, búl amaldyng ózektiligin aitqan.

Qajylyq paryzyn óteudi niyet etken músylman myna  5 shartty tolyq oryndau qajet:

  1. Qajylyq paryzyn óteudi niyet etken músylman Islam dininde boluy kerek, yaghny Alla Taghala tyighan isterden saqtanushy jәne búiyrghan nәrselerin oryndaushy – namazhan, salauatty músylman bolmaghy lәzim.
  2. Balighat jasyna jetui qajet;
  3. Aqyl-esi dúrys boluy kerek;
  4. Erkindikte, bas bostandyghy boluy tiyis;
  5. Qajylyqqa barugha kýshi keletin, qajylyqqa baryp kelgenshe jeterlik qarjysy jәne ol aqshasy adal kәsibimen tabylghan boluy kerek.

Mine, osy sharttar qajylyqtyng negizgi sharttary bolyp tabylady.

Ardaqty Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) qajylyqtyn  paryzynyng jauapty, sauaby mol ekendigin  óz hadisterinde aityp ótken. Adamdy anadan jana tughanday pәk, kýnәsiz  keyipke әkeletin qajylyqtyng ghalamaty osynda bolsa kerek.

Qajylyqtyng mynanday paryzdary bar.

Ihramgha kiru;

Arafatta túru;

Tauap etu.

Osylaysha barsha músylmannyng aramany qajylyqqa barudyng sauaby men artyqshylyghy sheksiz ekendigin osynday taghylymdardan bilemiz.

Qajylyq turistik sapar emes, qúlshylyq paryz ekendigin esten shygharmayyq.

  Miras Kókebaev,

Shyghys Qazaqstan oblysy,

Zyryan audanynyng bas imamy

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5499