Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2704 0 pikir 22 Qarasha, 2010 saghat 22:44

Jandos Maghazbekúly. Abay men Álihannyng tanystyghy...

Abaygha qatysty qazirgi tanda sóz aitqanda eng aldymen oiymyzgha M.Dulatovtyng «Qazaq» gazetining bas maqalasy retinde basylghan «Abay» degen maqalasyndaghy «Abaydyng ólgen kýninen qansha alystasaq ruhyna sonsha jaqyndarmyz»,- degen ataly sózi oralady. Shyndyghynda da uaqyt kóshi qansha alystaghanymen de, Úly aqyn múrasyna, ruhyna sonshalyqty jaqynday bererimiz anyq. Uaqyt kenistigindegi ghasyrlar dengeyi mólsherimen qarasaq Abay jinaghynyng jaryq kórgenine bir ghasyr boldy. Endeshe túnghysh jinaq oqyrman qauym nazaryna úsynylghannan beri úly aqyn múrasyn, onyng dara bolmysyn, azamattyq kelbetin, mol әdeby múrasyn tanu, tanytu dәrejemiz qandaylyq dengeyde, ne istelindi, aldaghy uaqyttardaghy mindetimiz qanday degen súraqtargha jauap izdeuimiz býgingi kýn talaby dep esepteymiz.

Abaygha qatysty qazirgi tanda sóz aitqanda eng aldymen oiymyzgha M.Dulatovtyng «Qazaq» gazetining bas maqalasy retinde basylghan «Abay» degen maqalasyndaghy «Abaydyng ólgen kýninen qansha alystasaq ruhyna sonsha jaqyndarmyz»,- degen ataly sózi oralady. Shyndyghynda da uaqyt kóshi qansha alystaghanymen de, Úly aqyn múrasyna, ruhyna sonshalyqty jaqynday bererimiz anyq. Uaqyt kenistigindegi ghasyrlar dengeyi mólsherimen qarasaq Abay jinaghynyng jaryq kórgenine bir ghasyr boldy. Endeshe túnghysh jinaq oqyrman qauym nazaryna úsynylghannan beri úly aqyn múrasyn, onyng dara bolmysyn, azamattyq kelbetin, mol әdeby múrasyn tanu, tanytu dәrejemiz qandaylyq dengeyde, ne istelindi, aldaghy uaqyttardaghy mindetimiz qanday degen súraqtargha jauap izdeuimiz býgingi kýn talaby dep esepteymiz.

«Qazaqtyng bas aqyny - Abay. Onan asqan búryn-songhy zamanda qazaq balasynda biz biletin aqyn bolghan joq. Aqmola, Semey oblysynda Abaydy bilmeytin adam joq,- dey kele Ahmet Baytúrsynov,- Abaydyng sózderi kitap bolyp basylyp shyqqansha Abaydyng aty da, sózi de Torghay oblysyna estilmeushi edi»,- deydi. Al, Mirjaqyp Dulatov bolsa: «Ne shara! Qazaq әdebiyetining atasy hakiminde altyn әrippen jazylarlyq Abay Shynghys tauynda tuyp, Shynghys tauynda 60 jyldyq ómirin ótkizip, sol Shynghys tauynda óldi. Tughanyn, jasaghanyn, ólgenin óz eli Tobyqtydan basqa qazaqtyng kóp jeri bilmey de qaldy. Osy zamanda ýsh auyz sózding basyn qúray biletinderding jazulary tasqa basylyp, halyqqa tarap, syngha týsip túrghanda, Abay sózi ózi ólgennen bes jyl ótkende basyldy»,- degen edi..

Zer sala qarasaq Alash arystarynyng aitqan sózderinde ýlken mәn jatyr. Abay esimining keng qazaq saharasyna taraluyna, úly aqyn sózderining «kókiregi sezimdi, tili oramdy» «ýlgili jas» pen sóz tanyrlyq adamyna jetuine basty sebep bolghan - túnghysh jinaq ekendigi taghy da aiqyn. Áytpese: «Maqtap otyrghan Abayy bizding Ábubәkir, Seydahmet, Aqmoldalarynmyz syqyldy bireu ghoy dep jýrdim»,- dep basyndaghy Ahmet Baytúrsynúly aitqanynday kózi ashyq Alash azamattary tolyq tany almas qalar ma edi, dәl zamanynda Abay jinaghy jaryq kórmese, aqyn ólenderi qoldaryna tiymese.

«1903 jyly qolyma Abay sózderi jazylghan dәpter týsti. Oqyp qarasam, basqa aqyndardyng sózindey emes. Olar sózinen basqalyghy sonsha, әuelgi kezde jatyrqap, kópke deyin tosansyp otyrasyn. Sózi az, maghynasy kóp, teren»,- deydi Abay ólenderimen alghash tanysqan kezderi turaly taghy da A.Baytúrsynúly.

«1905 jyly «Semipalatinskiy listok» gazetasynda hәm onan keyin Semeydegi geograficheskiy obshestvonyng shygharghan bir kitabynda Ghalihan Bókeyhanov Abaydyng tәrjima halin jazdy, hәm keshikpey kitaby basylatynyn bildirip edi. Biraq tez shyqpady. 1909 jyly Abaydyng balalary, hәm inilerining rizalyghy, hәm Ghalihannyng yjdahatymen Abay kitaby Peterburgta Buraganskiy baspasynda basylyp shyqty. Búl bizding qolymyzdaghy kitap sol birinshi basylym»,- degen edi Mirjaqyp Dulatov.

Mine úlylar men alyptar ýndestigi! Bas bayandamada ústazym Arap Slәmúly aityp ótkendey Álihan Bókeyhanovtyng zor yqpal әserimen, Mýrseyit Bikeúlynyng marjanday әdemi jazuymen kóshirilip, Turaghúl men Kәkitaydyng qúrastyruymen jaryq kórgen túnghysh jinaq turaly pikir aitqan Ahmet, Mirjaqyptardyng Abaymen taghy da bir ruhany ýndestigi, ortaq sabaqtastyq - olardyng shygharmalarynyng qalyng kópshilikke bir jylda taraluy edi. 1909 jyly, yaghny búdan jýz jyl búryn Abay jinaghy jaryq kórgen kezde Ahmet Baytúrsynovtyng «Qyryq mysaly» Sankt-Peterburgte, M.Dulatovtyng «Oyan qazaghy» Ufa qalasynda baspadan jeke-jeke basylyp shyqqan edi.

Búl halqymyzdyng ruhany ómirindegi, mәdeny tarihyndaghy, әdebiyet aidynyndaghy erekshe bir baghaly oqigha ekendigin eshkim de joqqa shyghara almas. Qazirgi zamanda Abay úlylyghyn, hakimdigi men kemengerligin barsha adamzat tanyp bilgen shaqta, onyng 1909 jyly shyqqan túnghysh jinaghynyng qazaq halqy mәdeniyetining tarihyndaghy sarqylmas ghajayyp bastau búlaghy bolghandyghyn tereng de aiqyn sezinemiz.

Abay jinaghynyng jaryq kóruine qaltqysyz qamqorlyq jasaghan ýlken ekonomist - ghalym, әdebiyetshi-tarihshy, jalyndy publisist, sheber audarmashy, alash arysy Álihan Bókeyhanov basty nazaryn qazaq halqynyng tarihy men mәdeniyetine arnaghan. 1903 jyly Peterburgta belgili ghalym Semenov-Tyani-Shanskiy men akademik V.IY.Lamanskiyding redaksiyasymen jaryq kórip kele jatqan «Rossiya. Polnoe geograficheskoe opisanie nashego Otechestva» atty kóp tomdy enbekting 18 tomy «Kirgizskiy kray» degen ataumen qazaq tarihyna arnalyp shyghady. Mine osy kitaptyng «Naseleniye» dep atalghan ekinshi bólimin Álihan Bókeyhanov jazugha qatysqan. Onda qazaq halqynyng ózindik ereksheligi, ótken tarihy men tanymy, mәdeniyeti turaly, mol auyz әdebiyeti jauharlaryn, jekelegen aqyndardy aita kele Abaygha airyqsha toqtalady. Abaydy jana әdebiyetting kóshbasshysy retinde baghalaydy. Belgili abaytanushy ghalym Qayym Múhamedhanovtyng sózimen aitsaq: «Abaydyng kózi tirisinde ony orystyng oqyrman qauymyna túnghysh ret tanystyrghan adam - Álihan Bókeyhanov»

«Semipalatinskiy oblastnye vedomosti» gazetining 1904 jylghy 8 sanynda ótken jylghy, yaghny 1903 jylghy Semey oblysynyng statistika komiytetining atqarghan isteri turaly esebi jariyalanghan. Mine, osy esepte Komiytetting tolyq mýshelerining ishinde Abay men Álihannyng esimderi qatar atalady. Sonymen qatar 1914 jyly Mihaelis qaytys bolghandaghy qazanamada «Qazaqtyng jalghyzy, aqyny Abaydy tura jolgha salghan osy Mihaelis edi. Abay óle-ólgenshe «mening kózimdi ashqan, maghan jany ashyrlyq qylghan Mihaelis edi» dep aityp otyratyn edi»,-deui Abay men Álihannyng jaqyn tanys bolghandyghynyng aiqyn dәleli.

Búl sabaqtastyqtyng tamyryn búdan erte jyldardan izdesek, 1889 jyly «Dala ualayatynyng gazetinde» shyqqan maqalasynda: «...Qazaq halqynyng óz aldyna ólenderi bar. Kim bilmeydi: qazaqtyng aqyndary Shortanbaydy, Shójeni, Orynbaydy, Nayman balany, Sherniyazdy... Qúnanbaydy hәm hayrilaryn Qazaqtargha osy aqyndardyng qaysysynyng sózi kýshti ekenin bildiruge jón bar ma!?»,- deydi. Búl rette gazet redaksiyasy Abaydy jazarda әkesining esimin keltirip jibergeni aiqyn.

Qayym Múhamedhanúly Bókeyhanovtyng Abaymen, onyng Túraghúl, Kәkitay, Shәkәrim siyaqty tuystarymen, Kókbay, Múqa syndy shәkirtterimen tanystyghyn 1899 jyly onyng Sherbina ekspedisiyasynyng bir mýshesi bolyp qazaq dalasyn zertteuge shyqqan kezinen bastaydy.

Olardyng tanystyghy naqty qay jyldan bastalghany, neshe ret kezdeskeni anyq bolmasa da Álihannyng Abaydy sýiip oqyghandyghy aiqyn. Ol Abay ólenderin auzynan tastamay aityp, kóptegen әdeby zertteulerinde aqyn sózderin mysalgha alyp otyratyn bolghan.

Úly aqyn dýniyeden ozghan song «Abay (Ibrahiym) Qúnanbaev» degen aidarmen 1905 jyly «Semipalatinskiy listok», 1906 jyly «Semipalatinskie oblastnye vedomosti» gazetterinde jәne 1907 jyly «Zapisky Semipalatinskogo Podotdela Zapadno-Sibirskogo Otdela imperatorskogo russkogo geograficheskogo Obshestva» atty kitapta da Abay turaly bergen alghashqy qúndy mәlimetteri qansha uaqyt ótse de óz ghylymy mәnin esh joyghan joq.

Á.Bókeyhanovtyng basty armany - Abay jinaghyn jaryqqa shygharu, aqyn múrasyn qalyng el arasyna taratu edi. «1906 jyldyng 9 qantarynda jazyqsyzdan-jazyqsyz tútqyndap, Pavlodar týrmesine japqan kezde, Álihannyng portfelinen Abay Qúnanbayúly ólenderi men qara sózderining qoljazbasy tabylghan. Abaqtygha jabyghannan keyin, kelesi kýni jazghan aryzynda ol óleng qoljazbalarynyng qúny 5000 som bolghandyghyn jәne ony saqtaugha sharalar jasauyn ótingen»,- [5,18] deydi Súltanhan Aqqúlyúly.

Qorytyndylay kele, Álihan Bókeyhanov - qazaq әdebiyettanu ghylymyndaghy túnghysh abaytanushy desek esh artyq aitqandyq emes.

Paydalanghan әdebiyetter tizimi:

1. Dulatov M. Abay // Qazaq. -1914.-№67

2. Baytúrsynúly A. Aq jol: Ólender men tәrjimeler, publ. Maqalalar jәne әdeby zertteu / Qúrast. R.Núrghaliyev.-Almaty: Jalyn, 1991.-464 b.

3. Dulatov M. Shygharmalary: Ólender, qara sózder, kósemsózder /Qúrast. M.Ábsemetov, G.Dulatova.-Almaty.-Jazushy.-1991.-384 b.

4. Múhamedhanov Q. Abay múragerleri. - Almaty: Atamúra, 1995.-208 b.

5. Bókeyhanov Á. Tandamaly.-Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy».-1995.-478 b.

6. «Dala ualayatynyng gazeti», 1889

Jandos Maghazbekúly Áubәkir, Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiyteti, Shәkәrimtanu ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Úlylyqtyng ónegesi»

«AQIQAT» JURNALY

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636