Senbi, 20 Tamyz 2022
Aymaq 7643 2 pikir 8 Qyrkýiek, 2017 saghat 11:38

«Qoshqar-Ata» qaldyq qoymasynda qolgha alynyp jatqan iygilikti ister

Bәrimizge belgili, Elbasy "Tughan jer" baghdarlamasyn qolgha aludy úsyndy. Búl bastamasy turaly Núrsúltan Nazarbaev "Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru" atty maqalasynda jazady.

"Patriotizm kindik qanyng tamghan jerine, ósken auylyna, qalang men ónirine, yaghny tughan jerine degen sýiispenshilikten bastalady. Sol sebepti, men "Tughan jer" baghdarlamasyn qolgha aludy úsynamyn. Onyng auqymy izinshe op-onay keneyip, "Tughan elge" úlasady.Mәselen, "Auylym – әnim" atty әndi aitqanda, "Tughan jerin sýie almaghan, sýie alar ma tughan elin" dep shyrqaytyn edik qoy. Bajaylap qarasaq, búl – maghynasy óte tereng sózder", — deydi Memleket basshysy.

Elbasy baghdarlamanyng nelikten "Tughan jer" dep atalatynyna da kenirek toqtalyp ótken bolatyn.

 "Adam balasy – sheksiz zerdening ghana emes, ghajayyp sezimning iyesi. Tughan jer – әrkimning shyr etip jerge týsken, bauyrynda enbektep, qaz basqan qasiyetti mekeni, talay jannyng ómir-baqy túratyn ólkesi. Ony qayda jýrse de jýregining týbinde әldiylep ótpeytin jan balasy bolmaydy. Tughan jerge, onyng mәdeniyeti men salt-dәstýrlerine airyqsha inkәrlikpen atsalysu – shynayy patriotizmning manyzdy kórinisterining biri. Búl kez kelgen halyqty әnsheyin birige salghan qauym emes, shyn mәnindegi últ etetin mәdeni- genetikalyq kodynyng negizi", — deydi Núrsúltan Nazarbaev.

Memleket basshysy jana baghdarlamanyng mәnin sóz etip, birinshi, búl bilim beru salasynda auqymdy ólketanu júmystaryn jýrgizudi, ekologiyany jaqsartugha jәne eldi mekenderdi abattandyrugha basa mәn berudi, jergilikti dengeydegi tarihy eskertkishter men mәdeny nysandardy qalpyna keltirudi kózdeytinin aitty.

"Ekologiyany jaqsartugha jәne eldi mekenderdi abattandyrugha basa mәn beru" degennen shyghady, qorshaghan ortany qorghau mәselesinde keletin bolsaq, Man,ystau oblysynda atqarylyp jatqan júmystar az emes, alayda problemalar da birinen song biri tuyndap otyrghanyn joqqa shygharugha bolmaydy. Sondyqtan búl maqalada men eng ózekti degen ýsh problemagha toqtalghandy jón sanadym.

Ónirding basty ekologiyalyq problemasy retinde «Qoshqar-Ata» qaldyq qoymasyn aitugha bolady. Bir kezderi múnda Kaspiy aimaqtyq tau-ken metallurgiya kombinatynyng ýsh zauytynan barlyghy 105 mln. tonnadan astam qaldyqtary jinalghan. Óz kezeginde búl jiyntyq belsendigi 11,2 myng kury jәne 51,8 mln. tonna әlsiz radioaktivtik qaldyqdyng jinaluyna әkep soqty. Oipattyng ontýstik bóliginde arnauly joba jasaqtalmastan 1994 jylgha deyin himiyalyq-gidrometallurgiyalyq zauyttyng qatty radioaktivti qaldyqtary kómilgen.

 Búl problemany keshendi sheshu maqsatynda «Qoshqar-Ata» qaldyq qoymasyn qalpyna keltiruding tehnikalyq-ekonomikalyq negizdemesi jәne birinshi kezenining júmys jobasynyn  jobalyq smetalyq qújattamasy әzirlenip, memlekettik saraptamanyng ong qorytyndysy alynghan. Nәtiyjesinde, «Qoshqar-Ata» qaldyqtar qoymasyn qalpyna keltiruding I kezenining júmys jobasyn iske asyru ýshin, respublikalyq budjetten tórt kýntizbelik jylgha 17 518,159 mln. tenge bólindi.  Onyng ishinde 2017 jyldyng II jartyjyldyghyna – 3 738,786 mln. tenge; 2018 jyly – 5 168,147 mln. tenge; 2019 jyly – 5 426,304 mln. tenge; 2020 jyly – 3 184,922  mln. tenge qarjylandyru jóninde úsynys ótinim berilgen. Sonymen qatar Múnayly audandyq sotynyng sheshimine sәikes, «Qoshqar-Ata» qaldyq qoymasynda ornalasqan iyesiz qauipti qaldyqtar respublikalyq menshikke berildi. Jasandy kólding súiyq fazasyn túraqtandyru maqsatynda Aqtau qalasyndaghy kәrizdik tazartu ghimaratynan (KOS-1) jyl sayyn tazalanghan 8,4  mln. m3 su qúiylady. Múnayly audanyna qarasty Basqúdyq auylynyng sanitarlyq-gigiyenalyq, ekologiyalyq jaghdayyn jәne mikroklimattyn túraqtandyru ýshin «Qoshqar-Ata» qaldyq qoymasynyng ontýstik bóliginde jalpy aumaghy 8,2 ga tәjiriybelik jasyl qorghanysh aimaghy qúrylyp jatyr. Sonday-aq, osyghan úqsas úzyndyghy 3 km jasyl qorghanysh aimaghyn qúru josparlanuda.

Shóleyttenuge qarsy atqarylghan júmystardy da aityp ótu qajet. Manghystau oblysyndaghy kóshpeli qúmdarmen kýres júmystary qalay jýrip jatyrghandy, әrbir túrghyndy mazalaytyndyghy sózsiz. Ayta ketu kerek, ótken ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap ónirimizding qarqyndy iygerilui qorshaghan ortagha týsetin antropogendik faktordyng salmaghyn eseley týskendigi belgili. Biologiyalyq aluan-týrlilikting kemui sonyng bir kórinisi. Oblysymyzdyng iri qúm massivterining jer asty su kózderining iygerilui, qúm massivterining qysy-jazy jayylym retinde paydalanyluy, jәne de jergilikti  túrghyndardyng orman resurstaryn otyn retinde paydalanuy qúm silimderining kóshuine әkeldi. Múnday jaghday Qaraqiya audanyndaghy «Týiesu», Manghystau audanyndaghy «Bostanqúm» jәne «Qyzylqúm» qúm massivterinde kórinis aldy. Atalghan qúm massivterining irgesinde ornalasqan Senek, Úshtaghan, Túshyqúdyq jәne Shebir auyldarynyng túrghyndary tabighattyng tepe-tendigining búzyluynyng saldarlarynyng kuәsi boldy.

2004 jyldan bastap Senek, 2007 jyldan Úshtaghan, 2012 jyldan Túshyqúdyq jәne de 2016 jyldan bastap Shebir auylyn kóshpeli qúmnan qorghau júmystary jýrgizilip keledi. Búl uaqyt arasynda 2910 gektar aumaqty alyp jatqan territoriya qorshalyp, fitomeliorasiya-mehanikalyq júmystar jýrgizildi. Nәtiyjesinde qorshalghan aumaqtyng ósimdik jamylghysy tolyqtay qalpyna keldi dep qorytyndylaugha bolady.

Eldi mekenderdi kóshpeli qúmdardan qorghau júmystary aldymen «Týiesu» qúm massiyvinde (Senek auyly) 2004 jyldary bastaldy. 2008 jylgha deyin jýrgizilgen júmystardy Almaty qalasynyng geografiya instituty atqardy. Aumaqtaghy 440 gektar jerdegi qúm qozghalysy toqtatyldy. 2009-2013 jyldary aumaqta 300 gektar qúm toqtatu is sharalaryn iske asyrdy. «Bostanqúm» qúm sileminde (Úshtaghan auyly) 2007-2010 jyldar aralyghynda auqymdy qúm toqtatu sharalary iske asyryldy. Nәtiyjesinde túrghylyqty jer manayyndaghy 530 gektar aumaqtyq qúm massiyvi túraqtandy. 2011-2013 jyldar aralyghynda 300 gektar aumaqtyng qúm toqtatu is sharalary iske asyryldy. 2011 jyldyng ayaghynda Qyzylqúmda (Túshyqúdyq auyly) qúm toqtatu jobasy bastaldy. Joba 640 gektar jer aumaghynyn qamtidy. 2011-2013 jyldar aralyghynda 300 gektar aumaqta Túshyqúdyq eldi mekenin kóshpeli qúmnan qorghau júmystaryn iske asyrdy. 2016 jyly qúm toqtatu júmystary Manghystau audanynyng Shebir auylynda bastalyp jalghasyn tabuda.

Taghy bir ózekti mәsele, Kaspiy tenizining ekologiyasyn qorghau boyynsha atqarylghan júmystar jayy. Tenizde múnaydyng tógiluining aldyn alu jәne ony jong jónindegi ónirlik jospary әzirlenip oblys әkimdigining 09.08.2016 jylyghy № 249 qaulysymen bekitildi. Sonymen qatar, jer ýsti ózen sulary oblys boyynsha joq ekeni belgili. Al oblys aumaghy jer asty su resurstarymen jәne de Kaspiy tenizi aidynymen qamtylghan.

Manghystau oblysynyng tabighy resurstar jәne tabighat resurstardy paydalanudy retteu basqarmasy Kaspiy tenizining Manghystau bóligin qorghau ayasynda birshama júmystar atqardy. Atap aitqanda, 1399,5 qashyqtyqty qúraytyn Týrikmenstan shekarysynan Atyrau oblysynyng shekarasyna deyin su qorghau aimaqtary men beldeuleri ornalastyryldy. Jyl sayyn Ekologiyalyq zertteu zerthanasy Manghystau oblysynyng teniz portynyng jәne de múnay ken oryndarynyng Kaspiy tenizining jaghalaularyna tehnogendi әserlerin keshendi zertteu júmystaryn jýrgizedi. Osy jyl ayasynda Ekologiyalyq zertteu zerthanasy Gidrobiologiya bólimimen tolysyp Kaspiy tenizining gidroflora jәne gidrofauna jaghdayyn zertteuge mýmkindik aldy. Zertteu júmystarynyng qorytyndy esebi ekologiya departamenti, geologiya jәne jer qoynauyn paydalanu inspeksiyasy jәne de mamandyrylghan tabighatty qorghau prokuraturasyna anyqtalghan ekologiyalyq búzushylyqtardy joigha shara qoldanugha jiberilip otyrady.

Jylda halyqaralyq Kaspiy kýni qarsanyna oblysta merekelik is-sharalar úiymdastyrylady, sonymen qatar Kaspiy tenizi jaghalauyndaghy memleketterding ókilderimen  jәne de halyqaralyq bedeldi úiymdarmen Kaspiy tenizining bioresurstaryn qorghau mәselesining ayasynda týrli sharalar ótkizilip keledi.

 

Dayyndaghan Núrbol Oquov,

QR Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2953
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2160
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1819
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2920