Júma, 1 Shilde 2022
Ádebiyet 6027 14 pikir 20 Qyrkýiek, 2017 saghat 08:36

Myrzan Kenjebay. Biz  kýtken baqyt basqa edi

Bilmegesin baqyt degen ne ekenin 

                              

“Kónil qaldy jaqynnan da, jattan da,

Kónil qaldy kәriden de, jastan da.

Bir týkirip, keteyikshi dýniyeden”, –

Dep jýregim attan salyp jatqanda,

 

Seni berdi Jarylqaushym – bir Alla,

(Tútqyn edim tastay qalyng túmangha)

Alla berdi

Nәjim degen atyng da,

Jazuly túr qasiyetti Qúranda.

 

Aytpasam da eshkimde esem ketti dep,

Taghdyr meni tastaghan ghoy tepkilep,

Sәl auyrsan, zәre-qútym qalmaydy,

Jaryghymdy aman qylshy dep tilep.

 

Jaryghym-au, jaryghym-au, jaryghym!

Búl әkene bәri qayghy,bәri mún.

Ishkizip ap, taghy otyram týnerip,

Zalaly men zәrin oilap dәrinin.

 

Qaydan ghana kórsetip em, shiyenin

Jútyp qoyyp jýrmese eken sýiegin.

Oryndyqtan qúlap ketse qaytemin,

Alamyn dep dombyranyng tiyegin?

 

Júrt aitatyn meni batyl, albyrt dep,

It ómirden qorqaq bolyp qaldym tek.

Anana da senbey, ózim tekserem

Ayranyndy jyly, әlde salqyn dep.

 

Oynamady búl bala dep erteli,

Qyzuyndy eki-ýsh ólshep eng kemi,

Úiyqtatqan song anana da bayqatpay,

Jabam әkep taghy da bir kórpeni.

 

Meyli búl júrt senbese de, sense de.

Shoshyp ketem arqang shyp-shyp terlese.

Týnimenen kirpik ilmey, tórt ret

Kóilegindi almastyrdym men keshe.

 

Shanyraghyma sen kelgesin, jaryghym,

Búl ómirding tәtti ekenin tanydym.

Shemishkening arshyp qoyam әr dәnin,

Jútyp qoyyp jýrmegey dep qabyghyn.

 

Shayyr Qúljan, Núrmaghanbet, Núrtughan

Atang Sahy baylyq emes, jyr qughan.

Tekti úrpaqsyn,

Sәikes bolghay solargha

Aqyl-oyyn, parasatyn, týr-túlghan.

 

Bilmegen song baqyt degen ne ekenin,

Deushi edim-au: “Sony izdep ne etemin?!”.

Sen tughan kýn sol baqyttyng ózi kep,

Bizding ýiden tapty túraq-mekenin.

 

Kózi – oily, ajary – Ay, jýzi – Kýn,

Birde juas, birde tentek búzyghym,

Alla sening aman qylsyn janyndy,

Sonda mening tausylmaydy qyzyghym.

 

 

Diuananyn  «fәlsafasy»

 

Áy, faqyrlar! Áy, pendeler, jarandar!

Áy, bay-myrza! Jomarttar men sarandar»

Talqy shaydy talmap jútqan jarlylar!

Biring qalmay, kәne, maghan qarandar!

 

Biring jylap «aqsha jetpey jatyr» - dep,

Biring kýiip «patsha ketpey otyr» - dep,

Aqymaq júrt! Bәrinning de basynda

Qarap túrsam, midan góri qoqym kóp!

 

Qara maghan! Kiyim de joq, ýy de joq,

Kónilim, nәpsim osy jadau kýige toq

Qobyzymnyng bir qylyna tatymas

Sender jighan mal-mýkәmmal, dýnie boq!

 

Bile túra súm jalghannyng sayqalyn

Nege kerek shalabyndy shayqauyn?!

Aldap, jaldap, jyldap jighan-tergenin

Boq ekenin qiyn boldy-au bayqauyn.

 

Janyndy jep, jigerindi jebelep,

Malyng ólse mandayyndy tóbelep

«Enbek-rahat» dep aldaysyng balandy

Ensendi ezer enbek, mehnat ne kerek?

 

Enbek emes, aqsha jinau – eng týpki oi,

Búl aldamshy ailandy da bildik qoy,

Diuanany dym bilmes dep oilama–

Bile bilsen, enbek degen qúldyq qoy!

 

Kep qalghanday bir alapat dauyl shyn

Bayimyn dep bәrin satqan qauymsyn

Kórgensizdi kósem qylghan qasqalar,

Aldynda әli eng qiyn, eng auyr syn!

 

Kýnәndi de «tirshilikting qamy» - dep,

Ádiletti izdeysinder taghy kep.

Sondyqtanda eshqashanda búl elde

Gýldemeydi Ádiletting baghy tek!

 

Aldynda túr búldyr qogham, búldyr el,

Biraq sony kim týsiner, kim biler?

Oyyn qoyyp, oigha alghanyn istep jýr

Kileng qoyan, kileng tazy, týlkiler!

 

Bilmeysinder kimde Namys-Ar baryn,

Al men jeti júrtty jayau sharladym!

Sharladym da oigha qaldym «jeter" dep

Áuretimdi jauyp túrsa dambalym!»

 

 

Ózime aqyl aitu

 

Túlaboyyng qyryq jamau, jýz ketik

Qanghy qiyal noqtasy joq qúr attay,

Ótti ómir,

Beymәlimnen iz kesip,

Saharadan su tabatyn múraptay.

 

Ómirdi әli sýiesin-au, jarqynym,

Jýregine tyrnap jazghan jazuyn,

Dóngelenip batqan sayyn әr kýnin.

Ajal qúrdas aqsitady azuyn

 

Saldauyry sugha ketken kemeshe

Tappasang da aidynnyng bir túraghyn

IYt-ómirge qúryp sonsha emeshen,

Nege ghashyq boldyng Myrzan shyraghym?

 

Myna júrtyng azghynyn da asyl dep,

Ayyrmasa aghymenen qarasyn,

Jer betinde ne dosyn, ne qasyng joq

Endi kimmen tabam deysin, jarasym

 

Bar minimning tabamyn deu kýnde emin

Qate eken ghoy, (keshteu boldy-au bilgenim!)

Adamdargha ortaq aqymaqtyqty

Oylappyn au, minim ghoy dep bir menin.

 

Kesh te bolsa óz qúnyndy bil endi,

Qan qústyrghan kóp qatendi týsin de,

Jýrmin dep bil qisaby joq kileng bir

Shuyldaghan bayghústardyng ishinde.

 

Qosh aitysty әldeqashan balang jyr,

(Saghan bauyr basqan múngha ne dersin?!)

Býkil pende sinip ketken sonau bir,

Kók týnekke sen de bir kýn ketersin.

 

Bir halyq bar

 

Biligi joq bireui taqqa minse,

Taypalasy týgeldey atqa mingen,

Qarashasy qayyrshy kýy keshse de

Bir halyq bar qaramas bapqa mýldem.

 

Es qalar ma esirse ondayda adam –

Eng erjýrek shyghady sol taypadan.

Sol taypadan shyqqan er aman bolsa,

Arqa, Aqtau, Atyrau, Altay da aman.

 

Su súrasa sýt berip sýigen jatty

Talghamaydy búl halyq Kýy men Bapty

Ólenshiler jyr jazady baydy maqtap,

Jýlde qylyp alghansha Qy men Qapty.

 

Ónbes daudy daulaumen qúr jyrlaghan

Osyny oilap otyrsa qúrghyr balan,

«Bismillahny» bilmeytin beysharasy

Aghylshynsha, oryssha byldyrlaghan.

 

Arna joldan aiyrmay soqpaqtaryn

Últym degen úl-qyzdyng boqtap bәrin,

Ýlestiredi úrpaqtyng qazynasyn

Mystan elmen maqtan qyp dostasqanyn.

 

Dey berinder desender: «Otta, bala!»

Jaghylghasyn jar salam aqqa qara,

Ayqay salam «Aqiy-qa-a-at qaydasyn?»-dep,

"Qaydasyn", - dep "Ádi-le-et sot-tóragha?".

 

BIZ KÝTKEN BAQYT BÚL EMES

 

Azattyq tany atqanda,

Aldymnan shyghyp kil eges,

Alaqan jayyp aspangha,

Biz kýtken baqyt búl emes.

 

Esti alyp erge qondyrghan,

Erkindik degen bir eles,

Qoldaghy bardy qor qylghan,

Biz kýtken baqyt búl emes.

 

Jyrlap edi erkin boldym dep,

Qúm qauyp qaldy-au kómeyim,

Júrqany kiydim torghyn dep,

Qatemdi kimnen kóreyin?!

 

Jaba alman jangha jalamdy,

(Qasqa da aitam, dosqa aitam)

Ájualap әulie babamdy,

Basyma shyqty-au kóp shaytan.

 

Júlyghy jyrtyq qúlynym,

Ertenin izdep shet elden,

Súmyray boldy súluym

Kórpesin әrkim kótergen.

 

Sóilesem ata tilimen,

Sózimdi shonjar úqpaydy.

“Kolagha” tolghan kýbiden

Shúbattyng iyisi shyqpaydy.

 

Aruanam qayyp aiyrdan,

Mayyma toyyp mas bóri,

Jaylauyma donyz jayylghan,

Biz  kýtken baqyt basqa edi.

 

Qaraymyn ongha, solgha da:

Búl ma, – dep,– býkil keleshek.

Biz kýtken baqyt, sonda da,

Dәl myna baqyt emes ed.

 

AZA

Jalauyn jelkildetip maydandaghan,

Talaydyng tarpandyghyn tayrandaghan.

Ótkizip bir basynnan qinaldyn-au,

Azaby arylmaghan qayran dalam!

 

«Kýn joq, - dep, shanyraghym shayqalmaghan»,

Azamat ashu-yza aita almaghan,

túghyrlar túlpar bolyp bәigi alyp

basynan baq-búlbúly tayghan dalam.

 

Túrghanda jer de aman, aspan da aman,

Jylasa janarynda jas qalmaghan,

Laylap aryndy da, baryndy da,

Árkim kep zorlap tósin ashqan dalam.

 

Qúya almay kólge búlaq jýgendeldi,

(ýzdik qoy Araldan da kýderdi endi)

Tarylyp keng órising tulaqtay bop,

Taghdyry túlparynnyng shiderlendi.

 

Toqtatyp búlbúlyng da tókken ýnin,

Kýngirtteu jyltyrasa kókte kýnin,

Arqada aq seleuing solghannan son

Ne qylam eserlikting ekpe gýlin!

 

Tap bolyp kóp bórining tyrnaghyna,

Zar bolyp ótkeninning júrnaghyna,

Telmirip, til baylanyp kókke qarap,

Nalisyng namysy joq úldaryna.

 

Bireuge «jeli azbanday azynaghan»,

Jer jetpes mening sendey qazynama

Jaradan irip túrghan myna tәnin,

Bilmeymin, endi qaytyp jazyla ma?!

Abai.kz

 

14 pikir

Ýzdik materialdar