Senbi, 20 Shilde 2024
Endi qayttik?.. 4383 2 pikir 22 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:05

«Onaydyn» jyry onay bolmay túr, Bauke!

 

- Áy, mening kartochkamdy qayda qúrtyp jiberdin? – dep ayaq astynan shanq ete qalghan dauysqa jalt qarasaq, alasa boyly taqyrbas qazaq eken. Avtobus ishinde syghylysyp túrghan kóp jolaushynyng birine bedireye qarap qapty.

- Men qaydan bilem, jana ghana bir kisige berdim ghoy, - dep ol da taqyrbasqa sazara qarady.

- Bergen bolsan, alsanshy sol kisiden, - dep taqyrbas taghy ejireydi.

Búl joly anau kisi aiqaylaghangha aiqaylay jauap qaytarghan joq. Tek apalaqtap ainalasyna qarady da:

- Jana ghana myna jerde túrghan bir kisige berip-em. Joq qoy. Shyghyp ketken-au deymin, - dep antarylyp qaldy. Taqyrbas ta qoymaydy eken:

- Bergen bolsan, al da, tauyp ber kartochkamdy. Ishinde baqanday on bes ret jol jýru aqshasy bar! – dep dikindedi.

Avtobus ishindegi aiqay «joghalyp ketken» kartochkadan bastaldy. Tipti taqyrbas pen onyng kartochkasyn «joghaltyp jibergen» kók jeydeli jigit tóbelesermenge bara jazdady. Salonda adam kóp edi. II-qii bastaldy da ketti. Kólikti ýlken joldyng qaq ortasyna qantaryp tastap, ekeuding «jekpe-jegine» avtobus jýrgizushisi aralasty. «Mal ashuy – jan ashuy», kartochkasynyng ishinde baqanday bes jýz tengelik jol jýru aqysy salynghan taqyrbastyng jyndanatynday jóni bar endi.

«Baqsaq, baqa eken» degendey, osy «Onay» degen jol jýru kartochkasynyng jyry byltyrdan beri әli bitpey keledi. Almatygha әkim bop kele sala tirligining «bissimillәsin» tramvay deposynan bastaghan Bauyrjan Baybek byltyr qala ishindegi qoghamdyq kólikpen jýretinder ýshin «Onay» kartochkasy degen janalyq ashqan-túghyn. Jasyratyny joq, «Onaygha» halyq jaylap-jaylap ýirenip te qalyp edi. Endi osy Baukeng jaqynda taghy bir janalyq ashqan. Onysy – qoghamdyq kóliktegi jol jýru aqysynyng kýrt qymbattauy.

Qymbattaghanda da, qyzyq endi. Mәselen, siz «Onay» kartochkasymen avtobusqa minseniz, 80 tenge tóleysiz de, «Onayynyz» bolmasa, 150 tenge tóleysiz. Múnyng әriyne, jaqsy jaghy bar: qala budjetine týsetin qarjy kólemi dúrystalyp, «ongha-solgha»  jytyrylyp ketetin tenge túraqtalady. Jaqsy emes jaghy әlbette, jәne bar: Europagha eliktegenimizben, ol jaqtaghy siyaqty emes, bizdegi qyzmet kórsetu dengeyi mýlde basqasha: otyz adamdyq avtobusta jýz adam syghylysyp túrghan kezde avtobus salonyndaghy ainaldyrghan eki qúrylghygha qolynyz birde jetse, birde jetpey jatady. Bireu arqyly qúrylghygha qaray «qol jalghap» jiberseniz, kartochkanyzdy qaytyp tappay qaluynyz da әbden mýmkin. Eger qazir otyryp, eki ayaldamadan keyin qayta týsetin bolsanyz, qolynyzdaghy kartochkanyzben qúrylghyny «týrtip» ýlgermey qaluynyz da ghajap emes.

Sosyn: qalada terminaldar jetispeydi. Barynyng ózi isten shyghyp qala beredi. Avtobus ishindegi arnayy qúrylghy da birde istep, birde istemey jatady. Onyng ýstine, kartochkadaghy qarjynyz da anda-sanda joghalyp ketudi «әdetke ainaldyrady». Ony tergep, tekserip jatqan jәne eshkim joq.

«Jas kelse iske...» demey me, Bauyrjan Baybek Almatygha әkim bop kelgen kezde kóp adam: «Osy qalay bolar eken? Partiyalyq qyzmette tәjiriybeli bolghanmen, sharuashylyq jaghyn jýrgize alar ma eken?», - degendey әri-sәri kýy keshken edi. Joq, Baukeng Almaty siyaqty alyp megapolistigi janarugha tiyis eski-qúsqyny kәdimgidey-aq janalap jatyr. Endi osynau «Onay» kartochkasy degenning de ózekti mәselelerin tastay qylyp, jolgha qoysa, halyqtyng alghystan basqa aitary bolmas edi. Al әzirge ayaq astynan «ómirge kele qalghan» «Onaydyn» sharuasy shaujaygha oralyp jatyr.

Marat Madalimov

Abai.kz

 

 

 

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1305
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2047
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090