Jaqynda Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyng ýilestiru-әdistemelik ortalyghy Parlamentte latyn grafikasyna negizdelgen qazaq әlipbiyining jana núsqasyn úsynghany belgili. Latyn grafikasynyng 25 qarpin paydalanatyn búl әlipbiyde qazaq tilining ózine tәn tól dybystar diagrafpen, yaghny qosarlanghan qariptermen tanbalanghan. Yaghni, «ә» әrpin – «ae», «ó» әrpin – «oe», «ý» әrpin «ue» dep jazu kózdelgen. Jalpy qazaq qoghamy, sonyng ishinde әleumettik jelilerdegi kóziqaraqty halyqtyng basym kópshiligi búl jobanyng oqugha da, jazugha da ynghaysyzdyghyn aityp, qarsylyghyn bildirip jatyr. Digraf núsqasymen jazudy qoldaghandar óte az. Biraq, memlekettik aqparat qúraldarynda dәl osy núsqany nasihattaudyng jiyilep ketkenin eskersek, digraf negizindegi әlipbiydi engizuge talpynys bar ekeni bayqalady.
Bizding oiymyzsha, qosarlanghan qaripterdi engizu qazaq tilinin, Qazaqstan qoghamynyng bolashaghy ýshin qauipti. Onyng mynaday sebepteri bar.

Birinshiden, búl qazaqtildi qoghamnyng jappay sauatsyzdanuyna alyp keledi. Qarapayym halyqty, mektep múghalimderi men bilim salasy qyzmetkerlerin bylay qoyghanda, kýndelikti qoghamdyq-sayasy mәselelerdi oqyp, talqylap otyratyn kóziqaraqty qazaqtildi ortanyng ózi ýirenshikti sózderding oqyluyn týsinbey, oqysa, jaza almay, jazsa, oqy almay qinalyp jatyr. Oqyp, jazudy ýirenip ketu onay degenimen, sózderdi qatesiz jazu, qosarlanghan әripti bir dybys etip aitu, buyngha bólip, tasymaldauda ýlken mәseleler tuyndaydy. Búl jazu mektepterde engizilgennen bastap sauatty týrde oqyp, jaza alatyn mamandar tapshy bolady. Digraf tanba ýirenshikti bolmaghandyqtan, halyqtyng sauat ashu prosesi óte bayau jýredi, әri el ishinde sauat ashugha degen ynta tómendep, kitap oqugha, bilim alugha degen qúlshynys azayady.

Ekinshiden, jana jazu emlesi tolyq qalyptaspaghandyqtan, әri mektepterde sauatty múghalim, jaqsy oqulyqtar jetispeytindikten, qazaq mektepterinde bilim sapasy tómendep, olargha degen senim azayady. Orystildiler týgil, qazaqtildilerding óz ishinde balalaryn kóz ýirengen kirillisa әlippesimen oqytatyn orys mektepterine beru ýrdisi qarqyn alady. Búl qazaq tilining is jýzinde memlekettik til mәrtebesin aluyna ýlken kedergi jasaydy.

Ýshinshiden, aqparat qazaq jәne orys tilderinde balama negizde úsynylghanda orystildilerdi bylay qoyyp, qazaqtildilerding ózderi oqugha jenil orys mәtinderin tandaugha kóshedi. Zandardyn, kelisim-sharttardyn, resmy qújattardyng qazaq tilindegi núsqasyna degen qajettilik qazirgiden de azayady. Aqparat qúraldarynyng ishinde orys tilinde jazatyndarynyng oqyrmany әldeqayda artady. Búl qazaqtildi BAQ-tardyng eski kirillisany da qatar paydalanuyna alyp keledi. «Tildi búrap otyrghansha, osy jaqsy» degen qaghida qalyptasady. Búl halyqtyng sanasyn jana grafikagha kóshirudi kesheuildetedi. Mekemeler, aqparat qúraldary aqparatty taratqanda ony eki әlipby núsqasynda da taratugha mәjbýr bolady. Búl olardyng shyghyndaryn eki ese arttyrady.

Tórtinshiden, ýkimet pen halyqtyng arasyndaghy kommunikasiya nasharlaydy. Latyn qarpimen shyghatyn memlekettik basylymdargha degen qyzyghushylyq tómendeydi. Kirillisamen jazylghan qazaq mәtinderi ýkimetke degen narazylyqtyng qúralyna, simvolyna ainalady.

Besinshiden, qazaqsha ghylymy enbekter jazugha, olardy oqugha qúlshynys azayady. Qazaqsha ghylymy til, terminder tolyq qalyptasyp bitpegeni belgili. Onsyz da sanagha sinbegen terminderding digrafpen jazyluy mәtindi odan sayyn qiyndatyp, oqyrmandy shatastyrady. Búl qazaq tilindegi sapaly ghylymy enbekterding sanyn tómendetip, olargha degen súranysty azaytady.

Altynshydan, halyqtyng sauatsyzdyghyn paydalanyp, qylmys jasaushylar, eldi aldap-arbaushylar kóbeyedi. Latyn qarpimen jazylghan týsiniksiz kelisim-sharttargha qol qoyamyn dep, adamdar jii aldanady.

Jetinshiden, qazaq tilindegi jer-su, kisi attarynyng halyqaralyq dengeyde dybystaluy ózgeredi. «Kókshetau» – «Koekshetaugha», «Ábdijәmil» – «Aebdijaemilge», «Núr әlem» – «Núr aelemge» ainalady. Tek sheteldikter ghana emes, qazaq tilin bilmeytin Qazaqstandaghy basqa halyqtyng ózi geografiyalyq ataulardy oqyluy boyynsha atay bastaydy. Búl eldegi últaralyq qarym-qatynasqa, qazaqstandyqtardyng sheteldiktermen kommunikasiyasyna óte ýlken kedergi keltiredi.

Segizinshiden, orystildilerdin, sheteldikterding qazaq tilin oqyp, ýirenuge degen jalpy qúlshynysy tómendeydi. Digraf negizindegi әlipby qazaq tilin, mәdeniyetin, әdebiyetin zerttep jýrgen sheteldegi ghylymiy-zertteu instituttarynyng júmysyn әldeqayda auyrlatady. Búl qazaq mәdeniyetin nasihattaugha birshama kedergi keltiredi.

Toghyzynshydan, digraf negizindegi әlipby bizdi týrki halyqtaryna jaqyndatudyng ornyna búrynghydan da alshaqtatyp jiberedi. Latyn qarpine kóshken kórshilerding eshqaysysy digrafty paydalanbaytyndyqtan, olardyng bizding mәtinderi týsinui qiyndaydy, búghan deyin birdey ne úqsas dybystalyp kelgen sózderding dybystaluy ózgeredi. Olar bizdegi «ýidi» «uey» dep, «kóldi» «koel» dep oqidy. Búl týrki halyqtarynyng arasyndaghy integrasiyany bayaulatady. Úzaq merzimdik túrghydan qaraghanda búl jalpy qazaq tili fonetikasynyng ózgeriske úshyrauyna, tól dybystardyng joyyluyna alyp keledi.

Qazaq tilin latyn qarpine kóshiru – Qazaqstannyng ruhany janghyruynyng manyzdy bóligi ekeni shýbәsiz. Biraq, biz týrki halyqtary paydalanyp otyrghan, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng ghalymdary qoldaghan diakritikalyq negizdegi әlipbiyding engiziluin qoldaymyz. Búl әlipby jogharydaghy problemalardyng aldyn alugha, qazaq tilining latyn qarpine onay ótuine mýmkindik beredi.

Preziydent N.Nazarbaevtyng ózi «Qazaqstannyng bolashaghy – qazaq tilinde» degen bolatyn. Kópshilikting qoldauyna ie bola almaghan әlipby núsqasy qazaq tilining jenil de zamanauy til bolyp qalyptasuyna kedergi keltiredi. Búl – saylau, zang qabyldau siyaqty belgili bir sayasy nauqannyng ayasyndaghy ótkinshi nәrse emes, tildin, últtyng bolashaghyn aiqyndaytyn tarihy oqigha. Búl – Qazaqstan halqynyng birligi, tútastyghy, yaghni, últtyq qauipsizdik mәselesi, Sondyqtan, osy jauapty sәtte nauqanshyldyqqa, úranshyldyqqa, jaghympazdyqqa boy aldyrmay, dúrys tandau jasayyq.

Múhtar Sengirbay

Abai.kz