Júma, 1 Shilde 2022
Ózine sen 5727 36 pikir 26 Qyrkýiek, 2017 saghat 08:17

Túnghysh «әlippege» nazar audarayyq...

Ruhany janghyru jappay qolgha alynghan qazirgi tanda búdan 105 jyl ilgeride,  1912 jyly, últymyzdyng ar-ojdany, úly ghalym jәne ústaz Ahmet Baytúrsynovtyng «Oqu qúralymen» bir uaqytta jaryqqa shyqqan myna «Álippeni» de airyqsha eske týsirip qoyghan abzal. Ol patshalyq dәuirdegi aghartu júmystary auqymynda múqiyat qarastyrylyp, jan-jaqty taldaugha alynuy tiyis.

Álippe múqabasynda  oryssha:  «Bukvari dlya kirgizskih shkol v Turkestanskom krae. Sostavil zaveduishiy russko-tuzemnym uchiliyshem Kongr Hodja Hodjikov» («Týrkistan ólkesindegi qazaq mektepteri ýshin әlippe. Qúrastyrghan Qarnaq orys-tuzem uchiliyshesining mengerushisi Qonyrqoja Qojyqov») dep jazylyp, «birinshi basylym» ekeni, «Týrkistan oqu basshylyghynyng rúqsatymen basylyp otyrghany» atap kórsetilgen. «Álippe» («Álifbә») Orynborda «Karimov, Husainov jәne baspa»  seriktestigining tipo-litografiyasynan basylyp shyqqan. Osy kitap Týrkistan ólkesindegi oqu isinde qalay paydalanyldy, onyng júrtty sauattandyrudaghy róli, jalpy, sol shaqtaghy jәdidtik qozghalysta alghan oryny qanday boldy, mine, búlardyng bәri әli de zertteushisin tosyp túr.

Atalmysh alghashqy «Álippe» kitabyn Týrkistan múghalimder seminariyasynyng týlegi, ústaz әri qogham qayratkeri, Alash qozghalysyna belsene qatysushy, Qoqanda jariyalanghan  Týrkistan avtonomiyasy Halyq Kenesining jauapty hatshysy Qonyrqoja Qojyqov HH ghasyr basynda ústazdyq qúryp jýrgeninde ruhany saladaghy múqtajdyqty tereng týisingendikten jazghan.

Ol  oqulyqqa bergen kirispe sózinde qúran men onyng úghymdaryn oqytatyn moldalardyng (múghalimderdin) nazaryn balalardyn, mektepte eki-ýsh jyl oqysa da, hat tanularynyng nasharlyghyna audarady. Múnyng sebebi qazaq tilinde sauat ashu kitabynyng joqtyghynda jatqanyn aitady. Sóitip, ózining «Álippesinde» qazaqy bir dybysty araby bir әrippen belgileu әdisterin jýielep kórsetedi. Múghalimder әjetine  úsynyp otyrghan osy  «qazaq әlippesinen song qúran әlippesin» oqysa, balalardyng «basylymdar jazuyn tanu» mýmkindigi artatynyn aitady. «Álippenin» hrestomatiyalyq bólimine әrkim biluge tiyis maghlúmattardy toptap, olargha shaghyn әngime, ólenderdi qosyp beredi. Ózining jazghan әlippesin «tәjiriybe-dýr» dep atap, sol sebepti, múghalimderding oqulyqty «jatsynatyn jerleri» bolsa, sol jayyndaghy eskertpelerin tyndaugha әzir ekenin eskertedi. Uaqyt talabyna oray «...alashqa úsynghan jәdiydimizding ne artyq, ne jetpegen jerleri bolsa, oi-pikirlerin tikeley, ne hat arqyly bildirgenderge kópten kóp alghys aitamyz»  deydi.

Jәdidtik qozghalysqa túsau sala otyryp, orys-tuzem mektepterin kóptep ashyp jatqan zamanda Týrkistan ólkesi oqu basqarmasynyng qazaq әlippesin jasaugha hәm qoldanugha resmy púrsat berui, imperiya iydeologtarynyng «búratanalardy kәdimgi orys mújyghyna ainaldyru» sayasaty túrghysynan qaraghanda,  tanghaldyrady. Sondyqtan da búl alghashqy «Álippenin» ólkedegi aghartushylyq taghdyryn terenirek zertteu jón bolmaq.

Suretterde: Qonyrqoja Qojyqov «Álippesinin» oryssha jәne qazaqsha múqaba betteri.

Beybit QOYShYBAEV

25 qyrkýiek 2017 j.

Abai.kz

36 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 446
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 354