Úly Dala tósinde halqymyzdyng san ghasyrlardan beri qaster tútyp kele jatqan kiyeli oryndary jeterlik. Memleket basshysynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda «Biz halyqtyng sanasyna odan da manyzdyraq – jalpyúlttyq qasiyetti oryndar úghymyn siniruimiz kerek. Ol ýshin «Qazaqstanyng qasiyetti ruhany qúndylyqtary» nemese «Qazaqstannyng kiyeli jerlerining geografiyasy» jobasy kerek. Árbir halyqtyn, әrbir órkeniyetting barshagha ortaq qasiyetti jerleri bolady, ony sol halyqtyng әrbir azamaty biledi. Búl – ruhany dәstýrding basty negizderining biri» degen bolatyn. 

Jaqynda Qazaqstannyng kiyeli jerlerining kartasy jasalyp, oghan 100 makrosakralidy oryn turaly mәlimetter endi. Jýzdikting ishinde Syr boyyndaghy Syghanaq, Jankent, Shirik Rabat, Jent qalashyqtary, Qorqyt ata eskertkish kesheni, Oqshy ata, Tólegetay-Qylyshty ata, Qorasan ata keseneleri, Begim ana múnarasy jәne Qyzylorda qalasyndaghy Hristos spasiyteli shirkeui bar. 

Biz tughan jerimizdegi kiyeli oryndar turaly maqalalar toptamasyn Shirik Rabat turaly anyzdar men derekter toghysqan materialmen jalghastyramyz.

Sayyn dalany mekendegen qazaq halqynyng tarihynan syr shertetin mәdeny qúndylyqtardyng biri – ejelgi qalalar. Qúm astyndaghy kóne jәdigerlerde dәuirler tynysy, tanym men tirshilik bar. Shógip qalghan shaharlar – este joq eski zamannyng esteligi. Al sol tarihy múrany ghylym tarazysyna salu, tәlimin alu – býgingi úrpaqtyng enshisindegi is.

«Ózen jaghalaghannyng ózegi talmas» degen tәmsil bar halyqta. Qay zamanda bolmasyn ózen boyy órkeniyet pen tirshilikting túraghy bolghan. Sauda joly men qala mәdeniyeti de su saghasynda qalyptasqan. Syr ónirindegi tóbe sayyn kezigetin tarihy qalalardyng kóptigin dariya boyynda ornalasqandyghymen baylanystyrsa bolghanday. Ótken ghasyrdyng orta sheninde Horezm arheologiyalyq-etnografiyalyq ekspedisiyasy qazaq dalasynda zertteu júmystaryn jýrgizedi. Ghylymy top Shirik Rabat, Bәbish-Mola, Búlandy, Úigharaq, Týgisken sekildi ejelgi órkeniyet eskertkishterine jasaghan qazba júmystary nәtiyjesinde qúndy derekterge qol jetkizedi. Búl keyinnen jalpylama «Jetiasar alqaby» degen ataumen belgili boldy. Osy bir en alqapty jaylaghan qalalar tizbeginen qazaq mәdeniyetining qaynaryn kóruge bolady.  Ejelden jetken osynday túraqtardyng biri – Shirik Rabat kesheni. Saq dәuirinen qalghan sarqytymyz býginde basqasha payymdalyp, ózgeshe zerdelenude.

Shirik Rabat kesheni Qyzylorda qalasynan ontýstik-batysqa qaray – 300, Qarmaqshy audanyndaghy T.Kómekbaev auylynan ontýstikke qaray 100 shaqyrym jerde ornalasqan. Jetiasar alqabyndaghy ejelgi órkeniyet jauhary Janadariyanyng eski arnasynyng sol qaptalynda oryn tepken. Shirik Rabat – qúrylymy erekshe qúrylys. Zertteushiler pikirinshe, qamal-qabyrghalardyng syrty ainala su toltyrylghan orlarmen qorshalghan. Bir qyzyghy býginge deyin ghalymdar Shirik-Rabatty saqtardyng astanasy dep payymdap keldi. Odan bólek massagetterding apasiak taypasynyng ortalyghy degen pikir de kezigedi. Alayda, songhy derekterding saryny ózgeshe bolyp otyr. Qorqyt ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik uniyversiytetining arheologiya jәne etnografiya ghylymiy-zertteu ortalyghynyng jetekshisi, tarih ghylymdarynyng kandidaty Ázilhan Tәjekeev qazir jana kózqarastyng qalyptasyp otyrghanyn aitady. Ghalymnyng ózinen arheologiyadaghy janalyqpen bólisuin súraghan edik. Osyghan deyin taypalar ortalyghy sanalyp kelgen keshenning qala orny bolmay shyqqanyn estidik.

– Songhy arheologiyalyq júmystardan keyin búl jerding halyq qonystanghan oryn emes ekenin anyqtadyq. Kerisinshe, qorym bolghan. Yaghni, saqtardyng diniy-ruhani, ghúryptyq ortalyghy desek bolady. Qala emes deuimizding sebebi búl aranyng barlyghy jerleu oryndary. Onda biyiktigi 10 metrge jetetin ýlken obalar, ghibadathanalar bar, – deydi arheolog-ghalym.

Sonymen qatar, qaytys bolghan adamdardy juyndyratyn, oraytyn, salttaryn oryndaytyn arnayy bólmeleri de bolghan eken. Al ghalymdardyng qazirge deyin qala dep keluining sebebi basqada. Birneshe qaytara qamalmen qorshalghandyqtan, zertteushiler múny erte zamandaghy shahar dep esepteydi. Degenmen, olay bolmay shyqty. Ádette, qala qorghanystarynyng osylay myqty etip salynatyny belgili. Sonda qorymgha múnday biyik bekinister ne ýshin qajet bolghan?

Qazaq halqynyng ejelden aruaqty qadirlep, babasyna qúrmetpen qaraghanyn bilemiz. Kóshpeli júrt alamangha týskende «Aruaq» dep kýsh shaqyryp, dúgha-tileginde jeti atasyna deyin tizip týgendeydi. Beyit janynan ótken qazaq eshqashan bet sipamay ótpeydi. Osyghan deyin ýzilmey jetken osy dәstýrding qaynary qayda jatqany endi angharylghanday. Álgi biyik bekinisterding salynuynyng birinshi sebebi en dalany jaylaghan júrt sonau este joq eski zamanda-aq ólige qúrmet kórsetip, qasterlegen. Baba ruhyn kie tútqan.

Qorymdy qorshau ishinde saqtaudyng kelesi sebebi jaularynyng beyitti qiratuynan qoryqqan. Babalarymyz ýshin aruaq beyitin dúshpandarynyng taptauy qorlyqtyng shynymen para-par.

– Sondyqtan bekinisterdi kýsheytip, arnayy sadaq atatyn, әsker túratyn oryndar jasaghan. Biz qala dep kelgen keshenning qorghandary da osynday. Bir qyzyghy, sol orynnyng janyndaghy adam túrghan auyldar kerisinshe bekinissiz. Yaghni, ózderi túratyn jerdi saqtandyrmasa da, jerleu oryndarynyng qorghanysyna mәn bergen, – deydi arheolog Ázilhan Tәjekeev.

Jergilikti arheolog endi búl tújyrymdy Shirik Rabat ekspidisiyasynyng jetekshisi, belgili ghalym Joldasbek Qúrmanqúlovpen birlesip ghylymy ainalymgha engizudi kózdep otyr.

Osy derekterdi oqy otyryp, babagha degen qúrmetting yqylym zamannan jalghasyp kele jatqanyn kóruge bolady. Búl ruhany ýndestik, tarihy tizbek san myndaghan uaqyt synynan ótip býginge jetti. Qazaq halqy basynan ótken tauqymetti, bәlkim, osynday baba ruhynyng kýshimen jengen de bolar. Endigi múrat qúndylyqtardyng qadirin ketirmeu.

M.JASÚLANÚLY

Abai.kz