(Basy myna siltemede)

UAHHABITTER

Uahhabitter dep Muhammed Ibn ali-Uahhabtyng jolyn qughandardy aitady. (Muhammed Ibn ali-Uahhab at-Tamimy (1703-1792 j.) – Arabiyada Nedj qalasynda dindarlar otbasynda dýniyege kelgen. Bastauysh diny bilimdi Ahmad ibn Hanbal mazhabynan alghan. Alayda salafittik tújyrymdamasyn qabyldap, ghúmyr boyy ústanghan.

Onyng jolyn quushylar ózderin eshqashan «Uahhabitpiz» dep atamaydy, «Birqúdayshyldar» (monoteist) nemese  jay «músylmandarmyz» deydi. «Uahhabiyt» dep Abd ali-uahhabtyng qarsylastary men arab emes últtar atap ketken. Múhammed Ibn ali-Uahhab ýndeulerin sheyh Ahmed ibn Taymiya, onyng shәkirti ibn ali-Kayyima, ertedegi sunnit imamdary, salas as-salihin zamanynyng ghalymdary senimderine negizdep qúrghan. Solar siyaqty Abd ali-Uahhab kózqarastarynda mindetti týrde ayattar men payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) hadisterine sýiengen Qúran Kәrimdegi barlyq allegoriyalyq sóz tirkesterin dәlme-dәl maghynasynda týsinudi dúrys dep ýiretken. Uahhabitter Allanyng Qúran men sunnada jazylghan qasiyetterin tura maghynasynda qabyldaydy. Alla turaly kózqarastarynda olar mushabihitterge jaqyn. Uahhabitter shynynda da Alla taghalanyng eki qoly, eki kózi, jýzi, jilinshigi bar deydi.

Olardyng kózqarasyna qaraghanda, Alla taghala aspannyng jetinshi qabatynda taqtyng ýstinde otyrady.

Múhammed Ibn ali-Uahhab salafit bolghan. Áriyne Islam tarihynda osy baghytty ústanghan sheyhter óte kóp, degenmen Múhammed Ibn ali-Uahhab uaghyzdarynyng kópshilikke keng taraluymen de algha shyqqan. Ol óz jaqtastarymen birge jeke memleket qúrugha jәne Osman halifatyn qúlatugha sebep bolghan.

Múhammed Ibn ali-Uahhabtyng ýndeulerining negizi músylmandardy islamnyng bastapqy formasyna qaytaru, Alla taghalanyng elshisi Múhammed (s.gh.s) uaghyz jasaghan,  seriktesteri qabyldaghan kezge qayta oralugha shaqyrady.

Shartty týrde Múhammed Ibn ali-Uahhabtyng ýndeulerin tórtke bólip qaraugha bolady. Olar:

1. Tauhid – qanday jaghday bolmasyn «birqúdayshylyqty» qatang ústau
2. Barlyq diny janalyqtardan bas tartu (biydghat). Yaghny ata-babalarymyzdan kele jatqan últtyq salt-dәstýrlerden, yrym-isharattan, danalyq sózderden bas tartu. Últty últtyq qasiyetterinen aiyru. Últty qúraushy faktor – tili, dәstýri, dili ekenin eskersek búl qadam últty joigha әkeledi.
3. Sharighatpen otyryp-túru jәne «jihad» jariyalau. Kontekste «jihad» – músylmandardyng dúshpandaryna qarsy jýrgizgen kiyeli soghysy, qorghanu, sharighatty nasihattau maghynasyna sәikes.

Múhammed Ibn ali-Uahhab mazarlargha tabynudan, túmar, boytúmar taghudan, siqyrdan, әuliyelerding basyna barudan, qúran oqytudan, meshit qorshaulary men aghashtargha shýberek, oramal, t.b. baylaudan, ólgen adamgha qyrqyn, asyn beruden bas tartugha shaqyrdy. Qajylyqtan kelgen adamdy «qajy» dep atau islamgha keyin engizilgen janalyq, yaghny biydghat dedi.

Osy әreketterdi Múhammed Ibn ali-Uahhab kópqúdayshyldyqqa jatqyzdy.

Múhammed Ibn ali-Uahhab jәne onyng jaqtaushylary jihadqa ýlken mәn beredi. «Tevhid kitaby» enbeginde jihad turaly: «Meninshe jihad ómir boyy jalghasady. Yaghny Dadjaldy óltirgenshe jalghasady. Patshanyng zandaryna da moyynsúnbastan...» Olar birynghay namazdy oqyp jýrip tastaghandardy: mәselen jalqaulyqpen nemese uaqyt tyghyzdyghyn syltau etkenderdi «kýnәharlar» dep tanyp, bir uaqyt namazyn qaza qylghandardy da ólim jazasyna búiyrady.  Yaghni, Uahhabitter ýshin jihad altynshy paryzben ten. Ol turaly Múhammed Ibn: «Islamda bes baghana bar: birinshi shahada, qalghan tórteui sonymen qatar jýredi. Osylardy oryndamaghandardy biz óltiremiz» –   degen.

ISLAM JÁNE TERROR

Terror – adamzatqa qarsy qylmys. «Din» jәne «terror» – eki bólek úghym, sebebi barlyq dinder terrordy óz aulasynan alastatugha tyrysady. Sonymen qatar terroristke 5-týrli kýnә jýkteledi. Olar: 1. Allanyng aldynda 2. Adamzattyng aldynda 3. Jekelegen adamdardyng aldynda 4. Ózining («Meni») aldynda 5. Ózi ómir sýrip jatqan qoghamnyng aldynda.

«Islam» «silim» yaghny «bitim, kelisim, beybit ómir, әngime, anyz» jәne «tynyshtyq» degen maghynaly sózden shyqqan.  Islam – tauhidke (birqúdayshyldyq) negizdeledi. Islamda adamdardy qinap sendiru úghymy joq.

Diny ekstremizm men terrorizmdi islammen qatar qoldanatyn baspasóz oryndary eki sózdi ózara tyghyz úghymdar dep, júrtshylyqty shatastyryp jýr. Jihad pen terrorlyq eki basqa úghym. Fethullah Gulen: «Músylman adam – terrorist emes, terrorist – músylman emes» – degen. Sonymen «islam» jәne «terror» sózderine qatysty bylaysha baylam jasaugha bolady:

1. Islam terrordy nasihattamaydy.

2. Islam tek beybitshilik jaghynda.

3. Qúran Kәrimde adam ómiri joghary baghalanady.

4. Islamda kisi óltiru eng auyr kýnә.

5.Islamda soghysqa qatysty erejeler bar. Ol qatigezdikke negizdelmegen.

Islamda vahhabbizmdegidey «Jihad» úghymy adam óltiru degendi bildirmeydi.

Qúdiretti Alla taghala zorlyq-zombylyq pen qatigezdikke qatang tiym salghan, onyng aitqandaryn oryndamaghandar músylmandardan emes. Alla taghalagha terrorlyq turaly ýgit jýrgizgenderdi, yaghny «jihad» turaly jalghan mәlimet taratqandardy, jihad dep óz-ózin jaryp jibergenderdi keshirmeydi. Olar músylman emes, Alladan qoryqpaghandyqtan da, ózderin, ózgelerdi ólimge qiyady, olardyng orny tozaqta ekeni aitpasa da týsinikti. Sebebi, adamgha ómirdi Alla beredi, Alla alady.

«JIHAD» ÚGhYMYNYNG TERIS TÝSINIGI

Keybir terrorlyq baghyttaghy úiymdar óz әreketterin islamdaghy «jihad» úghymymen baylanystyryp jatady. Shyntuaytyna kelgende Allanyng meyirimine bólenu jolynda músylmannyng ishtey tyrysuyn «jihad» dep ataydy. Búl aqyretke deyin sozylatyn qúlshylyq. Sonymen qatar, «jihad» músylmannyng ar-namysyn qorghau, nәpsini tii degendi bildiredi. Qazirgi órkeniyet zamanynda medisinalyq qyzmetting damuy, nauqastargha sau adamdardyng qaraylauy, qaltaly baylardyng kedey-kepshikke jәrdem berui  siyaqty әreketter jatady. Al, uahabshylardyng istegenderi: beybit halyqqa oq atu, әielderdi, jas balalardy, qarttardy sebepsiz óltiru, mektep audanyn, avtobustaghy beybit jolaushylardy avtomat asynghan alapezerlerding qorshap, jarylghysh zattardy qongy, qalyng toppen ózderin de qosa jaruy nemese kepildikke adamdardy aluy ózderi ataghanday «jihad» emes, naghyz qylmystyng kókesi. Adamzattyng aldyndaghy qylmys, Alla taghalanyng esh keshirmeytin kýnәsi.

Batys baspasóz betterinde «músylmandardyng kóbi soghysty kiyeli dep tanidy, «ózge dindegilerdi óz dinine kirgizudi – jihadty tikeley maqsat etip qoyady. Yaghny sayasy pikir boyynsha «jihad» – terror men zorlyq-zombylyq kórinisine» ainaldy.

Islamda býtkil әlemdi «músylmandandyru» degen úghym joq. Qúran Kәrimde: «Barlyq adamdar músylman bolmaq emes» (12/106) dep ashyq aitylady. Adamnyng dúrys joldy tabuy tek Allanyng qalauymen bolatyn nәrse, alayda talpynys kerek-aq. Demek, zorlyqpen adam jýregine iman úyalatu әste mýmkin emes.

«Jihad» – «djahd» týbirinen payda bolghan. Búl onymen týbirles «idjtihad» sózimen tuystyghyn dәleldeydi. «Idjtihad» – Qúran men sunna kriyteriylerine sýienu, barynsha talpynu. «Djahd» týbirinen taraytyn «mudjahada» – «ruhany izdenis» (ishki egony jenu, t.b.) nemese ishki jan dýniyene baylanysty talpynys, ruhany damu, tazaru. Eger «idjtihad» ghylymi-intellektualdy jol, qúqyqtyq aspekt (fikh) bolsa, «mudjahadany» sufizm joly dep tanugha bolady.

Adam eki týrli qabattan: әlemdik jәne ruhanidan (qúdaylyq tynystan) túrady. «Qúdaylyq tynystyn» túraghy – jýrek; әlemdik qabatty qimyl-qozghalys, qúmarlyq, nәpsi qúraydy. Adamdy jaratudaghy maqsat – ruhany qabatty әlemdik qabattan joghary qoy, algha shygharu, «Djahd» jәne «mudjahad» arqyly ruhany әlemdi ýnemi qalpyna keltirip otyru, yaghny Allagha qúlshylyq jasap, «Egony» jenumen ainalysu eken.  Búl ishtey kýresti «mudjahad» yaghny «jihad» dep ataydy. Óz nәpsinmen kýres ol – eng ýlken «jihad».

Mayra ALDABERGENOVA

(jalghasy bar)

Abai.kz