Senbi, 31 Shilde 2021
Túlgha 6303 30 pikir 12 Qazan, 2017 saghat 08:37

Myrzatay Joldasbekov. Til әrkimning qoljaulyghy emes

– Latyn әlipbiyine kóshu turaly Elbasynyng bastamasyna: «Búl qazaqtyng jarqyn keleshegin aiqyndap bergen strategiyalyq qújat»,- degen bagha berdiniz. Búl bastamagha shyn jýreginizben tilekshi ekeninizdi bilemin. Biraq elding kókeyindegi súraq mynau: Biz latyn әlipbiyine qashan kóshemiz? Qanday núsqany tandaymyz? Parlamentte tanystyrylyp, dýiim júrttyng qarsylyghyna tap bolghan әlipbiyding núsqasy qabyldanyp ketpey me?

– Memleket basshysy 2050 Strategiyasyn jariyalaghan kezde: «2025 jyly Qazaqstan halqy týgel memlekettik tilde sóileydi. Ekinshiden, biz latyn әlipbiyine kóshemiz, ýshinshiden, Qazaqstan Qazaq Eli dep atalady»,- dedi. 2025-inshi jylgha deyin 8 jyl qaldy. Degenmen Preziydent «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda qazaq tilin latyn әlipbiyine kóshiru turaly Ýkimetke tapsyrma berdi. Latyn biz bilmeytin әlipby emes. Búryn qoldandyq. Mysaly, men mektepke barardan eki jyl búryn kirill әlipbii engizildi. Biraq búrynghy enbekterdi tóte jazuda, latynda ózimizshe oqyp jýrdik. Áli esimde, tәuelsizdik alghannan keyin kóp keshikpey Til institutynyng diyrektory Ábduәly Qaydarov aghamyz bastaghan birneshe til mamandary keldi. «Tәuelsizdik aldyq. Qúldyqtan qútylamyz desek, kirillisagha baylanbay, latyngha kóshuimiz kerek»,- desti olar. Jasyratyn nesi bar, әbden shekemizge tiygennen osydan qútylsaq pәleden qútylamyz degendey sol iydeyany jaqtadym. Álippe jasaugha tapsyrma berdim. Arada qansha uaqyt ótkenin bilmedim, bir kýni Ábduәly agha әlipbiydi alyp keldi. Birden Elbasyna kirgizdik. Núrekeng ony qolyna alyp qarap otyryp: «Bәri dúrys! Biraq búghan asyqpandar. Uaqyty keledi»,- dep aitty. Ol 1992 jyl bolatyn. Endi mine, arada shiyrek ghasyr ótkende jariyalap otyr. Aldynghy jyly BÚÚ-nyng biyik minbesinen qazaq tilinde sóz sóiledi. Sonyng bәri dayyndyq eken.

Uaqyty kelgen búl bastamany jan-tәnimmen qabyldaymyn. Biz latyngha kóshuimiz kerek. Búl biraq qazaqtyng keshegi kóktemde jaylaugha kóship, kýzde kiyiz ýiin jinap, qayta qystaugha kóshetindey nәrse emes. Týptep kelgende, búl – últtyng keleshegi. Últymyzdyng taghdyry osynyng ishinde túr. Qazaqta «Asyqqan shaytannyng isi» degen maqal bar. Búghan asyqpauymyz kerek. Álgi digraf degen bar. 8 әripting mәselesine uaqyt qajet. Halyqtyng kýmәndanyp otyrghany da osy nәrse dep oilaymyn. Kóz ýirengenshe qiyn boluy mýmkin. Júrt qazir qabyldasa, jazyp ketedi. Alayda týptep kelgende, búl әlipby dýnie jýzindegi eng bay til – qazaq tilining keleshegine qanday yqpal jasaydy. Osyny oilauymyz kerek. Ana tilimizge núqsan keltirmeuimiz kerek. Til әdebiyet emes. Til matematika siyaqty naqty ghylym. Ózining damu zandylyqtary (aytyluy, jazyluy) bar. Osy zandylyqtardy búzyp, tilimizge qiyanat jasaugha qaqymyz joq. Bizding qoghamda bir jaman әdet qalyptasty. Elbasynyng auzynan bir sóz shyqsa, júrttyng bәri soghan ýn qosyp, danyshpan bola qalady. Deputattar da týgeldey jamyrasyp sóileydi. Kim bolsa sol maqala jazady. Áy, ol júrttyng bәrining óresi jetetin mәsele emes qoy! Búl – biyik últtyq mәsele! Últtyng taghdyryn sheshetin mәselege kelgende asyqpaghan abzal. Shiybórining artynday jan-jaqtan shulaudyng keregi joq. Sayyp kelgende, búl lingvister sheshetin mәsele. Múnyng taghdyryn solargha senip tapsyryp, aryna salghan jón. Óitkeni qazir elding bәri betin qalqyp jatyr, әnsheyin. Terendep bara almaydy. Kóbining oiy – Preziydentke jaghynu. Kózge týsip qalghysy keledi. Biraq shyntuaytyna kelgende bayybyna barmaydy. Týneukýni Parlamentte tanystyrylghan әlipbiyding bir danasy men de bar. Ótkende mysaldar keltirdim. Shynnyng basy degen sózdi jazdym. «Sh»-da eki dybys, «N»-da eki dybys bar, basym auyryp ketti. Kezinde biz kórgen әlipbiyde «Á» әrpi bar bolatyn. Odan nege qashamyz? Osy mәseleni «Núr Otanda» da talqygha saldyq. Álimhan Jýnisbaev degen myqty fonetik mamanymyz bar. Sonday mamandargha senuimiz kerek. Álgi jiynda Álimhan myna jerde otyr dedi. Álipby núsqasymen mysal keltirip: «Áy, Álimhan seni kózim ýirengenshe Áyelimhan dep, Álibekti Áyelibek dep oqimyn. Sening әieling han, onyng әieli bek»,- dep qaljyndap edim, júrt du kýldi. Búl mazmúndama, shygharma emes. Búl – tilding zany. Týsine bilsek, búl әlipby kez-kelgenimizding janymyz, ruhymyz, qúdiretimiz, senerimiz. Osy әlipbiydi dúrystap jazsaq, qazaq tili saqtalyp qalady. Osyny týsinu kerek halyq. Óz basym bosqa laghyp sóilegenderdi jaqtyrmaymyn.

 

TUGhAN JERINE TUYNDY TIK

– «Árkimning tughan jeri Mysyrshәri» deydi qazaq. Tәuelsizdik jyldarynda Preziydent auzynan tastamay aityp kele jatqan júrttyng kókeyindegi iydeyanyng biri – Tughan jer. Sizding oiynyzsha, búl iydeyany jas úrpaqqa qalay týsindiruimiz kerek? Shynayy patriottyq sezimi bar әrbir qazaq balasy osy bastamany iske asyrugha qalay ýles qosa alady?

–  Mektepte oqyp jýrgende biz sonau Afrikadaghy ózenderding atyn bildik. Bangladesh degen memleketting atauyn oqydyq. Alty qúrlyqtyng bәrining atyn jattadyq. Al ýiding irgesindegi tóbening atyn bilmedik. Búl – últtyq qasiyetimizdi, bolmysymyzdy jadymyzdan týgel óshirip, joq qyludyng amaly edi. Imperiya zamanynda tughan jerden, ata tarihymyzdan, salt-dәstýrimizden, mәdeniyetimizden, tilimizden, dinimizden, dilimizden júrday bola jazdadyq. Ótkende bir jolyqqanymda Iliya Jaqanov maghan: «Myrzeke, sening auylyng túnyp túrghan tarih qoy, Sony nege jazbaysyn?»,- degen saual qoydy. Sol sóz qamshy bolyp, birden oiyma Múhtar Áuezov sap ete qaldy. Múhang «Abay jolynda» ózining tughan jeri – Bórilini peyishting tórindey etip suretteydi. Bórilige barsan, bóri úlyp túrghan, jylan jalaghanday taqyr jer. «Kýnderimning kuәsi» degen kitabymda tughan auylymnyng tóniregindegi jer ataularyn, olarda qanday qasiyet baryn týgel jazdym. Tughan jerge jer jetpeydi. Tughan jerding qadirin syrtta jýrgende bilesin. Tughan jer turaly búrynnan beri babalarymyz, kósemderimiz, sheshenderimiz, aqyn-jyraularymyz jaghy talghansha jyrlady. Biraq osynyng qadirine jetpedik.

Uniyversiytet bitirgen kezimdegi bir oqigha esimnen ketpeydi. Bizding auyldyng (alaqanday Aqtóbe degen auylda tudym) tóniregi attyly adam týsip ketse kórinbeytin qalyng shy bolatyn. Shiyding týbine kóktemde qaulap jua ósetin edi. Ol uaqytta nan joq, biz sol juany jinap alyp, airangha turap jeushi edik. Kóktemde auyldyng maly óriske shyghady. Keshkilik óristen qaytqan maldyng auzynan juanyng iysi anqyp túratyn-dy. Bayaghyda sovhozgha diyrektor bolyp kelgen bireu jer jetpegendey «egis egemin» dep sol shiyding tas-talqanyn shyghardy. Otalghan shy 50-100 jyl ótpey qalpyna kelmeydi eken. Qysta әr shiyding týbi bir-bir malgha pana edi. Bir kýnde-aq jylan jalaghanday azynap shygha keldi. Jerding qadirin baghalamaghannyng bir mysaly osynday.

Árkimning óz auyly bar. Sol auylda ata-babalarymyzdyng tuyp-ósken jeri jatyr. Sol jerding әrqaysynyng tarihy bar. Qazaq Elining tarihy Úly Dalanyng tósindegi әrbir tastan, shópten, jusannan, sekseuilden, tóbeden, taudan, ózennen qúralady. Tughan jerdi jan-jýregimizben sýngimiz kerek. Qolynnan kelse, tughan jerine tuyndy tik. Qolynnan kelmese, sol jerdi qasterleuge mindettisin. Qyzghyshtay qorghaugha tiyissin. Qúdaygha tәubә, bizde dәulettiler jetedi. Men bireuding qaltasyndaghy baylyghyn qyzghanbaymyn. Biraq jayshylyqta taltandap, bolmas jerge mal-dýniyesin shashyp jýrgen keybireulerding auyly jaryp otyr dey almaymyn. Elbasynyng myna sózinen keyin solar attyng basyn elge búruy kerek. Jappay meshit, mazar salu da múrat emes. Sol meshitterding kóbi qanyrap bos túr. Keyde bir auylda birneshe meshit salyp, tynysh otyrghan qazaqty ru-rugha, ata-atagha bólip jiberude. Búl jaghynan óte saq bolu kerekpiz dep oilaymyn.

 

TÁUELSIZDIK – TÁNIRDING BERGEN TÁTTI SYIY

– Óz zamanynyng zanghar túlghasy, qazaq halqynyng kemenger jazushysy marqúm Ábish Kekilbayúly aghamyzdyn: «Tәuelsizdikke jetkenge deyingi ghúmyr ony kókseumen ótse, tәuelsizdikten keyingi ghúmyr ony bayandy etudi múrat etedi»,- degen sózi bar. Sizding oiynyzsha, Tәuelsizdigimiz bayandy boluy ýshin ony qalay qadirleymiz?

– Mysaly Qazaq Elining biylghy eng ýlken jetistikterining biri – EKSPO kórmesi. Ol adam aitsa nanghysyz úly oqigha boldy. Tәuelsizdigimizding jylnamasyna, EKSPO kórmeler tarihyna jazyldy. EKSPO-nyng aldynda: «Kórmeni ótkize alamyz ba? El jalang bút qalmay ma? «It qoryghan jerge ósh» degendey osynday jerge býlikshiler kóp kelushi edi, el ishine býlik salyp, osy baqytymyzdan airylyp qalmaymyz ba?»,- degen qorqynysh bolghany ras. Qúdaygha shýkir, Allanyng jazuymen, Núrekenning arqasynda úly oqighany abyroymen ótkizdik. Búl kórme Qazaqstangha endi qashan qaytyp oralatynyn bir Alla ghana biledi. Býginge deyin jetistikterding bәrine Tәuelsizdikting arqasynda jetip otyrmyz. Alshang basyp jýrgenimiz de, jýzimizding jarqyn bolyp jýrgeni de, mereyimizding tasyp, anqyldap ashyq sóilep jýrgenimiz de, ózge kórshilerimizden shoqtyghymyzdyng biyik boluy da Tәuelsizdikting arqasy. Jambyl degen balany ózim qolynan jetektep alyp shyghyp edim. Sol balam: «Tәuelsizdik – Tәnirding bergen tәtti syiy»,- deydi. Áli esimde, Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda TÁUELSIZDIK degen sózding ózine, úghymyna, ruhyna degen kózqaras, pighyl, peyil basqasha bolatyn. Biz býgin TÁUELSIZDIKKE kishkene suysa bastaghan siyaqtymyz. Eshqashan búl úghymnyng qadir-qasiyetin úmytugha bolmaydy. Mening úghymymda TÁUELSIZDIKTI biz jyl sayyn, ay sayyn, apta sayyn, kýn sayyn, saghat sayyn qadirley beruge tiyispiz. Tәuelsizdikting qadirine jetpesek, kәrine úshyraymyz. Óitkeni, ol bizge qan tógusiz, taban astynda kelgen joq. Azattyqtyng jolynda myndaghan jyldar boyy qazaqtyng nebir handarynyn, batyrlarynyng basy ketti. Nebir danalarymyz bostandyqtyng jolyna basyn tikti. Búl az ba? Sondyqtan jas úrpaq Tәuelsizdikke degen sýiispenshiligin arttyra berui kerek. Tәuelsizdik turaly jaza beruimiz kerek. Úly úghymdy jas úrpaqtyng sanasyna sinire bergen abzal. Tәuelsizdik keleshek úrpaqtyng qanyna, sýiegine singende ghana bayandy bolady.

Bir tang qalatynym, ertede ne úshaq, ne poyyz, ne mәshiyne joq kezde úlanghayyr Úly Dalanyng shetine jau tiyse, últaraqtay jerdi qorghaugha qazaq týgel jinalyp otyrdy. Úlytauda ýsh ret bas qosty. Abylay alanynda da ýsh ret jiyldy. Qazaq ózi bóri siyaqty. Bóriler bir tóbening ýstinde túryp, kelesi bir tóbege úlidy eken. Marqúm Aqseleu aitatyn edi: «Bóriler jerding belbeui arqyly ózining aqparatyn 15 minutta jetkizedi eken»,- dep… Bizding bórili bayraq, bóri tekti el bolyp jýrgenimiz tegin emes. Mening oiymsha, osynday úlan-ghayyr dalasy bar; aqylmandarynyng sony – Bәidibektey babasy bar; keshegi Farabi, Qoja Ahmet Yassauiydey danasy bar; Núrsúltanday panasy bar; Mәngilik El bolam deytin shamasy bar memleketting baqyty zor bolady!

Súhbattasqan Tólen TILEUBAY, Astana.

 

Abai.kz

30 pikir