Endeshe, otyryp qalghan qyzdar nege kóp? Qúy seniniz, qúy senbeniz, Qazaqstanda boyjetkenderge qaraghanda jigitterding sany 58 myngha artyq!

Osy jyly búl mәlimetti Statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov jariya etken bolatyn. «Respublika boyynsha 2010 jyldyng basynda 14-ten 29 jasqa deyingi jastardyng sany - 4 million 616 myng adamdy qúrady. Onyng ishinde 2 million 337 myny - er balalar, 2 million 279 myny - qyzdar. Yaghni, payyzdyq araqatynasty alsaq, onda 14 pen 29 jasqa deyingi jastardyng 50,6 payyzy úldar, 49,4 payyzy qyz balalar. Jastar arasynda boyjetkenderge qaraghanda bozbalalardyng sany kóp. Yaghni, 10 boyjetkenge 10-nan sәl astam bozbaladan keledi» degen Smayylovtyng mәlimdemesin estigende, parlament partasynda ghana emes, «Eki júldyz» jobasynda da erkeligimen este qalatyn Baqyt Syzdyqovanyng «kóp kýieuge tiyemiz» degen emeurini shyndyqqa ainalyp kete me dep, eleng ete qaldyq. Byltyrghy jyly «kóp әiel alushylyq» mәselesi parlamenttegilerdi dýr silkindirgende, Smayylovtyng sanaghy Syzdyqovanyng qolyna týspegen eken. Áytpegende, qalauly hanym biraz er-azamattyng qalpaghyn qayyryp jibergendey eken-au!

Endeshe, otyryp qalghan qyzdar nege kóp? Qúy seniniz, qúy senbeniz, Qazaqstanda boyjetkenderge qaraghanda jigitterding sany 58 myngha artyq!

Osy jyly búl mәlimetti Statistika agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov jariya etken bolatyn. «Respublika boyynsha 2010 jyldyng basynda 14-ten 29 jasqa deyingi jastardyng sany - 4 million 616 myng adamdy qúrady. Onyng ishinde 2 million 337 myny - er balalar, 2 million 279 myny - qyzdar. Yaghni, payyzdyq araqatynasty alsaq, onda 14 pen 29 jasqa deyingi jastardyng 50,6 payyzy úldar, 49,4 payyzy qyz balalar. Jastar arasynda boyjetkenderge qaraghanda bozbalalardyng sany kóp. Yaghni, 10 boyjetkenge 10-nan sәl astam bozbaladan keledi» degen Smayylovtyng mәlimdemesin estigende, parlament partasynda ghana emes, «Eki júldyz» jobasynda da erkeligimen este qalatyn Baqyt Syzdyqovanyng «kóp kýieuge tiyemiz» degen emeurini shyndyqqa ainalyp kete me dep, eleng ete qaldyq. Byltyrghy jyly «kóp әiel alushylyq» mәselesi parlamenttegilerdi dýr silkindirgende, Smayylovtyng sanaghy Syzdyqovanyng qolyna týspegen eken. Áytpegende, qalauly hanym biraz er-azamattyng qalpaghyn qayyryp jibergendey eken-au!

Desek te, ainalamyzda, әsirese, Almatyda jasy kelse de, ýilenuge asyqpaytyn jastar kóp. Qazir elimizdegi jasy jiyrma besten joghary boydaqtardyng sany eki millionnan asyp ketken. Qazaqstandaghy qyzdardyng túrmysqa shyghatyn ortasha jasy - shamamen 24 bolsa, jigitterding jasy - 26-27 jas shamasynda. Endi sol týtin týtetpey jýrgen jastargha: «Nege ýilenbeysiz?» degen saual qoyyp kóriniz: «Qyz joq, jigit joq» - degen jauap alasyz. Basqa-basqa Almatyda ýilenuge qyz jetpey jatyr degenge senbeymiz, tipti, jogharydaghy Smayylovtyng deregin algha tartqannyng ózinde. Kerisinshe, qyz kóp, marqúm Baqytjan Júmәdilovting әnindegidey: «ongha qara, solgha qara, jan-jaghynnyng bәri qyz». Sonda bizge ong jaqta otyryp qalghan qyzdardyng sanyn kóbeytpeu ýshin ne isteu kerek? Kóp әiel alushylyqty zandastyru?.. Al onda 58 myng jigitke qalyndyqty qaydan tauyp beremiz?

Qazaqstannyng qos birdey bas demograftary - Maqash Tәtimov pen Ázimbay Ghaly tabighat zandylyghy boyynsha qyzdardan úldardyng sany artyq tuylatyndyghyn aitady. Tәtimov myrza «Demografiya salasy jayynda maqala jazylu barysynda jurnalist joldastar «biraq ta» degen sózdi aitugha erinedi. Demografiyanyng bar shyndyghy osy «biraq ta-nyn» astynda jasyruly jatyr», - dep ózining derekterimen bylaysha bólisti: «Qyz baladan úldyng sany 6-7 payyzgha artyq tuylady. Biraq ta, er balalardyng ólim-jitim kórsetkishi әldeqayda joghary. Dәl ýilenetin jasta jigitter júmys isteydi, әskerde bolady, týrmege týsedi. Qazaqstan TMD elderi boyynsha týrmedegi azamattar sanymen birinshi orynda túr. Sondyqtan qyzdar túrmysqa shyghatyn jasta óz tenderin tappay, kәri qyzdar sanyn eseley týsedi. Onyng ýstine qazirgi kezde elimizde sanda bar, sanatta joq jigitter kóp, yaghni, er-azamattarymyzdyng 30 payyzy bala tughyzugha qabiletsiz», - degen ashy derekterdi algha tartty.

Sonday-aq, Maqash myrza otyryp qalghan qyzdardyng sanyn azaytu ýshin azamattyq nekening bolghanyn dúrys dep sanaydy. «Óitkeni, kóp әiel alushylyqty zandastyrugha bizding halqymyzdyng da, parlamenttegilerding de intellektualdy dengeyi jetpeydi. Ekinshiden, qaghazda túrghan ne bar? Baqyttyng bәri bir japyraq qaghazda emes qoy, azamattyq nekemen de bala sýiip, baqytty bolyp jatqan qanshama tanystarymyz bar. Zandy týrde eki әiel alu - er-azamatqa qiyngha týsedi. Sebebi, onyng jauapkershiligi bar. Biz órkeniyetti qoghamda ómir sýrip otyrghandyqtan, órkeniyetti, mәdeniyetti azamattarsha azamattyq nekeni de qabylday aluymyz kerek. Azamattyq qoghamnyng zandylyghy osy. Kýsh-quaty tasyp bara jatqan erkekke búdan basqa jol joq. Álgi moldalardyng aityp jýrgenderi de maghan bes tiyn», - dep Tәtimov bizding búdan keyingi saualdarymyzgha jauap beruden bas tartty. Sonda ol kisining múnysy jauapkershilikting auylynan jigitterdi alystatqysy kelgeni me?! Er-azamattargha qiyn bolady dep, qyzdy qúrbandyqqa shaludy qay ata-baba saltynan estipti? Álde halyqtyng sanyn kóbeytemiz dep, adamgershilikten attap, salt-dәstýrimizden, dinimizden jiyrenu kerekpiz be? Maqash myrzanyng azamattyq nekeni qoldau arqyly neni kókseytinin týsinbedik. Álde otyrghan qyzdyng bәri namysy joq, quys keude dep oilay ma eken ol kisi?

Al, demograf-sayasattanushy Ázimbay Ghali: «Eger, biz kóp әiel alushylyqty zandastyrsaq, Batys bizdi týsinbeydi. Búl mәselede qazirgi jaghdayymyz jap-jaqsy. Ekinshi әiel alsan, ózinning bәibisheng bolmasa, memleket bizdi qudalamaydy. Mysal retinde, anam ekeumizding jýrgizgen әleumettik saualnama nәtiyjesinen mynaday derek aitayyn. Kenes ýkimeti túsynda: «Men nekedemin» dep sanaytyn әielderding sany er- azamattardan artyq bolghan. Sebebi, ol kezdegi әielder ózderining údayy jynystyq qatynasta bolghan erkegin kýieuim dep sanaghan. Yaghni, ol kezde 10 erkekke 11-12 әielden kelgen», - dep saraptaydy.

- Ázimbay myrza, kóp әiel alushylyqqa әiel zatynyng basym kópshiligi qarsy. Parlamenttegi Syzdyqovanyng ne aitqanyn bәrimiz jaqsy bilemiz...

- IYә-iyә, ol eki kýieu kerek degen. Ol kisining basynda ne oiy bar ekenin kim bilsin? Onday oiyna ózi, ony tәrbiyelegen ata-anasy, eri bolsa eri jauap bersin. Biraq meninshe, zandy nekemen qatar, azamattyq-diny nekemen ekinshi әiel alghan da dúrys. Ol ýshin bizde sot joq. Fransiyanyng eks-preziydenti Jak Shiraktyng zansyz tuylghan qyzy bolghan. Ony BAQ bilip qoyghan. Jak Shirak: «Osydan song mening sayasattaghy imidjime núqsan kelip, sayasy túlgha retindegi dәurenim bitti», - dep oilaghan. «Zansyz qyzynyz bar ekeni ras pa?» - degen súraqqa, Jak Shirak: «Ras!» - dep bir-aq auyz sózben jauap beripti. Sonda Shiraktyng sayasy túlgha retindegi reytingi birden kóterilipti, moyyndaghany ýshin. Áldekimder sekildi qashyp-pyspay, adam retinde ózining sezimin, ózining pende ekenin moyyndaghan.

- Bizding qazaqtyng sheneunikteri moyyndamaytyn shyghar...

- Búl jaghynan kelgende Maqash Tәtimov - naghyz er. Ol 1950 jyldan bergi jýrgen әielderi men olardan tughan balalarynyng sanyn jariyalaghan orystildi bir gazetke. Onday erlikti, moyynsynudy men biletin, tanityn birde-bir qazaq, birde-bir orys jasamaghan. Kóp jigitter moyyndamaq týgili, bar auyrtpalyqty әielge artyp, kerisinshe, әieldi qaralap, qashady ghoy. Naghyz azamat bolsan, istegen isindi osylay moyynda. Jalpy bizding diny basqarma eki pәtua shygharsa deymin.

- Ol qanday pәtua?

- Birinshi pәtua - týsik jasatugha tyiym salu. Týsik jasatudan bólek, býginde bizding elimizde tuylatyn balanyng 12 payyzy zansyz nekede tuylady eken. Sondyqtan, birinshi- týsik jasatyp adam óltiruge bolmaydy dep tyiym salu kerek moralidyq túrghydan. Mysaly, katolikter osynday pәtua shyghardy. Olarda әielding ómirine qauip tóngen jaghdayda nemese bala jarymjan bolyp tuylatyn jaghday kezdesse ghana, týsik jasatuyna bolady eken. Ekinshi pәtua - әkelerding óz balalarynan qashuyn zinaqorlyq dep esepteu. Onday jaghdayda olargha moralidyq túrghydan soqqy beruimiz kerek. Nege erkekter әiel zatynyng sezimin qorlap, odan tuylghan balany moyyndamaugha tiyis?! Búl degen - әielderdi, qyzdardy tiridey jerleu ghoy. Diny túrghyda ekinshi әiel alugha er-azamattargha bolady. Sony er-azamattarymyz da qazirgi kezde týsinip keledi. Bizding elimizde azamattyq-diny nekening bolghanyn qoldaymyn. Áyelder qalasyn, qalamasyn qoghamymyz osyghan ynghaylanuda.

- Sizdinshe, nege jastar kesh túrmys qúratyn bolyp ketti?

- Oghan әleumettik jaghday kinәli. Mysaly, baydyn, әkimnin, sheneunikting bala-shaghasy kedeyding bala-shaghasyna qaraghanda erterek otbasyn qúrady. Áleumettik jaghdayy jaqsy adammen qúda, tuys bolghysy keletinder kóp. Erterekte balama student kezinde: «Balam, otbasylyq jaghdayy dúrystau qyzgha ýilenesing ghoy», - desem: «Oy, әke, bizde mers merspen, jiguly jiguliymen, jayau jayaumen jýredi»,- dep kýletin. Áli búl qasang zandylyq ýdemese, joyylghan joq. Qazaqta sóz bar ghoy: «Bay baygha, say saygha qúyady» degen. Al kedey nemese ortalau túratyn otbasynyng balalary jaghdayyn jasap alyp baryp, shanyraq kóteruge úmtylady.

P.S: Mamandar kesh ýilengenderding elu payyzdan astamy bir jylgha jetpey ajyrasyp ketetinin algha tartady. Mәselen, byltyrghy jyly Almatyda toghyz myngha juyq jas otbasy shanyraq kóterse, sonyng bes myngha juyghy jylgha jetpey ajyrasyp ketken. Búl bizding qoghamnyng jahandanugha entelep enip bara jatqanynyng da dәleli emes pe?! Qansha dauryqqanymyzben, shetelden kelip jatqan aqparattyq tasqyn jastardyng sanasyn ulamay qoymaydy. Maqash Tәtimovting «azamattyq neke» jayyndaghy tújyrymdamasyn týsinbesek te, tipti, oghan qarsylyq tanytsaq ta, azamattyq nekede birge túryp jatqan jastar az emes. Biraq Ázekenning «azamattyq-diny nekesi» Tәtimovting tújyrymyna qaraghanda, bizding últtyq ereksheligimizge әldeqayda jaqyn ghoy.

Aytpaqshy, 2008 jyly irgemizdegi Iran parlamentining Zandylyq jәne Ádilet isteri jónindegi komiyteti «Otbasy turaly» zanyna ózgeris engizip, «bәibishening kelisimin súramay-aq, ekinshi әiel alugha múrsat beretin» bapty maqúldapty. Tek onda nazar audaratyn basty jayt - «eger dәuletiniz jetse» delingen. Sonday-aq halqynyng sany jaghynan әlemde 18-shi orynda (71 million 208 myn), jer kólemi jóninen 17-shi orynda (1648 000 sharshy shaqyrym) túrghan Iran halqynyng sanyn ósiru ýshin eki әiel alushylyqty zandastyryp qana qoyghan joq, janadan dýniyege kelgen әr balagha 780 euro syiaqy taghayyndap otyr, osy jyldan bastap. Iran preziydenti Mahmúd Ahmadiynejad: «Biz halqymyzdyng sanyn 120 milliongha jetkizsek, eng bedeldi әri yqpaldy elderding biri bolamyz», - dep tabandap otyr.

Elbasy men ýkimetin qolday ketken parsynyng kelinshekteri ne degen últshyl edi?! Bizdegidey dәstýrinen janylysyp, «eki kýieu kerek» dep ózeureytin әielderi joq Iranyng baghy bar el eken ghoy...

MEN SAGhAN QALAY ÚNAYMYN?

Aqylyna kórki say, tәp-tәuir qyzmette isteytin qúrbym bar. Jasy... jasy -jiyrma besten asyp barady. Dәl jar qúshyp, ana atanatyn kezi. Biraq, biraq... túrmysqa shyghayyn dese, jibi týzu jigit joq, ózining aituynsha. Ótkende jengeleri ózi siyaqty oqyghan, qyzmeti, ýii bar jigitpen tanystyrdy. Únamady. Sebebi, jigit qyry bar shalbarmen ayaghyna sýiretpe ayaqkiyim kiyip alypty. Bizde osy jigit únaydy-au dep, bir jigitti kórsettik. Basynda baspanasy, astynda temir túlpary, jayly júmysy, symbatty dene bitimi bar, bilimdi edi, «Shanshardaghy» Jýsip aitpaqshy, rezumesi qatqan jigit. Taghy da únamady. Sebebi, ayaghyn qyzdyng ayaghynday tym týzu basady-mys. Áy, adamdar-ay, kýn ótken sayyn kinәmshil bolyp ketedi eken ghoy. Mine, Qayrat Núrtas ta әldebir telearnadan: «Aq perishtesi armannyn, Men saghan qalay únaymyn?» - dep әuelete ketti. Qúrbymnyng qylyghy esime týsip, myrs kýldim. Án joldaryn ishtey qaytalap qoyam: «Men saghan qalay únaymyn?». Búl - múrty endi qylang bere bastaghan bozbalanyng da, túlymy jelbiregen qyz balanyn, jalpy boydaqtardyng kókeyinen ketpeytin saual. Álgi qúrbymnyng da qiyaldaghy hanzadasy da bir jerde: «Aq perishtesi armannyn, men saghan qalay únaymyn?» - dep jýrgen shyghar.

Internet jelisindegi orystildi oqyrmangha qyzygham. Kóbisi ózin tolghandyrghan osynday súraqtargha psiholog-mamandardan op-onay kenes ala salady. Osy orayda, biz de últtyq ereksheligimizge say psiholog-mamandardyng kenesterin yqshamdap berip kórsek deymiz. Olay bolsa, iske sәt, bozbala men boyjetken!

Jigitterding jýregine jebe qadap jýrgen әlemning eng sylqym súlularynyng qúpiya syrlaryn ashugha úmtylghan sheteldik basylymdar «Jigitke únau ýshin ne isteu kerek?» degen súraqtar qoyypty. Sóitse, bәrining er-azamattyng jýrekterin jaulaudaghy aila-amaldary úqsas bolyp shyghypty. «Qyz qulyghy qyryq atangha jýk», - deydi qazaq. Qane, qyz qúpiyalarynan syr úrlap kórelik.

JIGIT QYZGhA QÚMAR-AY,

QYZDAR MOYNYN BÚRADY-AY...

Osy әn esinizde me? Serilerding qiyaldaghy aq qúsyn qolyna týsirudegi amal-tәsili aitylatyn osy әnde. Búl әnnen bólek, siz de bir qyzben eng alghashqy kezdesuinizdi eske týsirip kórinizshi. Qyz jýregine qalay da jol tapqynyz keldi, ә?! Áyteuir kezdesuge qyzdyng da kelisimin aldynyz. Endi ne isteu kerek?

«Jigit kózimen, qyz qúlaghymen jaqsy kóredi» degen sóz bar. Boyjetkenderge tek әdemi sóz aityp qana únaymyz deu - qate pikir. Sondyqtan birinshi, syrt kelbetinizge nazar audarynyz. Eshqashan alghashqy kezdesuge sporttyq kiyim kiyip shyqpanyz. Sportshy bolsanyz da, kezdesu - jattyghu zaly emes. Meyilinshe klassikalyq ýlgidegi kiyim kiige tyrysynyz. Biraq kostum-shalbar, galstuk taghyp ózinizdi tym resmy ústap jýrmeniz. Dúrysy - tap-taza jeyde men bir týsti shalbar kiyseniz jetkilikti. Djinsy da jaman emes. Alayda, kiyiminizde kir daqtary túrmasyn. Sosyn beldiginiz ben saghatynyz, ayaqkiyiminiz bir-birimen ýilesimin tauyp, sәikes bolsyn. Eger kózge úryp kórinip túratynday ashyq týsti kiyim kiyseniz, ol qyzdardyng kóbine únamauy mýmkin. Jigit degen salmaqty kórinui tiyis. Qara, qara kók, qonyr týster adamdy saliqaly kórsetetinin esten shygharmanyz. Ayaq kiyiminizden jaghymsyz iyis shyqpasyn. Mýmkin, ayaqty kósile sozyp otyratyn jerge baryp qalsanyz, iyis shyghyp túrsa - ynghaysyz. Auyz quysynyzdan da, denenizden de jaghymsyz iyis shyqpauyn qadaghalanyz. Azdap iyissu sebiniz. Eger qyz sizdi únatyp qalsa, ol iyis boyjetkenge júmaqtaghy júparday kórinip ketedi.

Mine, saqaday say bolyp, kiyinip aldynyz. Endi kezdesuge keshikpey barynyz! Jauapkershiligi mol jigitti qyzdar da jaqsy kóredi. Kezdesetin oryngha qúryghanda, 10 minut erte keliniz. Qyzdyng qay jerge barghysy keletinin súranyz. Eger qyz «maghan bәribir» degendey, iyghyn qiqandatsa, óziniz qydyratyn jerlerding tizimin úsynynyz (3 tizimnen kóp bolmasyn, biraq qyzgha únaytynday jerler bolsyn). Sonday-aq, óziniz jaqsy bilmeytin jerge alghashqy kezde qyzdy qydyrtpanyz. Óitkeni, onday jerde siz ózinizdi senimsiz ústauynyz mýmkin. Qyzdar ózine senimsiz jigitke eshqashan da qaramaydy.

Taghy este saqtaytyn jayt - qyzdar bәdik jigitke de, tym tymyrayyp qalghan jigitke de moyyn búrmaydy. Onyng әrbir sózin zeyinmen tyndap, arasynda ózinizdi qyzyqqanday etip kórsetip, súraqtar qoyyp otyrynyz.

Ádette jigitter ózining jetistigin, maqsatyn aitudy únata bermeydi. Biraq qyzdar ony bilgisi keledi. Sondyqtan әngime arasynda ózinizding arman-maqsatynyzdy eptep kirgizip qoyynyz. Qyzdar aiqyn maqsaty bar jigitterding janynda ózderin jayly sezinedi. Aytpaqshy, qyzdy-qyzdymen maqtanyp ketip jýrmeniz. Áyel zaty - óte sezimtal. Olar ayalaghandy, erkeletkendi, ózine kóp nazar audarghandy qalap túrady. Olargha maqtau (kompliyment) aitudan qashpanyz. Jogharyda aitqanymyzday, «әiel qúlaghymen jaqsy kóredi».

Uaqyt kesh bolyp bara jatsa, seriginizden «tondyng ba?» dep súranyz da, arqa túsynan kelip aqyryn qúshaghynyzgha alynyz. Búl qyzdargha únaydy. Alayda qyzdar múny bildirmeuge tyrysady. Biraq artyq qylyq jasamanyz. Kerisinshe, syrt kiyiminiz bolsa, boyjetkenning iyghyna әkep jaba qoyynyz. Óitkeni, onyng da yntyzarlyq sezimin oyatugha tiyissiz.

Birinshi kezdesude mynaday әngimeler aitudan aulaq bolynyz: tósek qatynasy turasynda (óitkeni, qyz menen tek sony ghana kerek etedi dep oilap qaluy mýmkin); ózinizding kemshilikterinizdi jәne únamaytyn nәrselerinizdi aita kórmeniz, әsirese, adamdardyng jaghymsyz әreketterine bagha berip, jamandaudan aulaq bolynyz. Múnday úsaqtyqtar jigitke jaraspaydy.

Alghashqy kezdesuge qyzgha dosynyzben kelushi bolmanyz. Birinshiden, oghan sizding dosynyz emes, siz qyzyqtyraqsyz. Ekinshiden, dosynyz ben qyzynyz birin-biri únatyp qalsa, siz «oyynnan» shyghyp qalasyz. Al tanystarynyz kýtpegen jerde kezdese qalsa, onymen qyzynyzdy mindetti týrde tanystyrynyz. Óitkeni, qyz ózin sizding ómirinizde róli bar adam ekenin sezinui tiyis.

Songhy kezde qalalyq jigitter qyzdardy ýiine deyin jetkizip saludy moyynsynbay, kólik ústap, aqshasyn tólep qoshtasa salatyn boldy. Naghyz jigit bolsan, qyz únamasa da, ony esigining aldyna deyin shygharyp sal. Al qyz únap jatsa, býgingi keshting jaqsy ótkenin jәne taghy da juyq arada osynday keshting bolghanyn qalaytynynyzdy aitynyz.

Eger qyzdyng da sizdi únatqanyn bayqasanyz, qoshtasarda aqyryn ghana sýiip alynyz, ol sýiis dóreki bolmasyn! Sosyn qyz ýiine kirip ketkenshe, onyng beynesin jadynyzgha mәngi saqtap qalarday, kóz almay qarap túrynyz. 5-10 minut ótkesin, úyaly telefonyna jaghymdy sózdermen «hat» jazyp jiberiniz. Tanertengisin taghy da ózinizding әdemi «hatynyzben» ony oyatynyz. Qyz sizding ózin úmytpaghanyna 100 payyz senimdi boluy kerek.

Al ekinshi kezdesude qyzgha gýl alyp berudi úmytpanyz. Búdan keyingi kezdesulerde batyldau bolugha úmtylynyz. Sebebi, qyzdar jigitting aqshasyna, týrine qaramaydy. Olar әrqashan batyr da, batyl jigitti únatady. Ynjyq jigit kimge kerek deysiz?!

Jigitter qyzdardyng boyyndaghy qanday qasiyetterdi baghalaydy?

1. Ýnemi jymiyp jýriniz. Múny jigitter ózining boyynda únaytyn erekshelik bar dep týsinedi.

2. Jýrisiniz biylep túrghanday siqyrly bolsyn. Qazaqtyng búrynghy qyzdarynyng jýris-túrysynan sholpysynyng synghyry estilip, onyng minezining qanday ekenin angharghan. Qazirgi kezde sholpy taqpasaq ta, qyzdyng jýrisine jigitter zor mәn beredi.

3. Ayghaylap, dóreki sóileushi bolmanyz.

4. Erkelegen qyzdy jigitter únatady. Biraq erkeliginiz tәlpishtikke úlasyp ketpesin.

5. Eger sizge jigit shynymen únap qalsa, oghan qanday qyzdar únaytynyn mindetti týrde bilip alynyz. Búl maghlúmat sizge bolashaqta óte manyzdy bolady.

6. Ózinizding jigitke degen kózqarasynyzdyng shynayy ekenin kórsetetin mýmkinshilikti qalt jibermeniz.

7. Áyel zaty - әrqashanda júmbaq boluy tiyis. Bar shyndyghynyzdy jayyp salmanyz.

8. Tek ózinizding jigitinizding ghana qúshaqtauyna rúqsat beriniz. Árkimmen bir qúshaqtasa berseniz, jigitter sizdi dúrys týsinbey qaluy mýmkin. Onyng ýstine dúshpankóz degen bar.

9. Qyz nәzik boluy kerek. Búl er-azamattardyng әrqashanda sizge qamqor bolu kerektigin bildiredi.

10. Jigitting sonynan qyz basynyzben jýgire ketpeniz. Ózinizdi qol jetpesting naghyz ózi ekeninizdi sezindirip qoyynyz.

11. Jigitti tyndap ýireniniz, onyng әrbir sózine qyzyghushylyghynyzdy bildirip otyrynyz. Biraq ol dóreki sózder aityp bara jatsa, oghan tyiym salynyz.

12. Ózinizding bolashaqta naghyz qamqor әiel bolatynynyzdy sezindiriniz. Biraq jigitting de senimin aqtap, sheber aspazshy bolugha ózinizdi dayyndanyz. Orystar «jigitting jýregine asqazan arqyly jol tabasyn», - deydi ghoy.

Jigitterge únamaytyn jaghdaylar:

1. Terlegende jәne auyz quysynan shyghatyn jaghymsyz iyister.

2. Taralmaghan shash, kýtimi joq bet-jýz.

3. Artyq salmaq.

4. Ne bolsa soghan qyzyghushylyq.

5. Sharshanqy kózqaras.

6. Ýnemi densaulyqqa shaghym aitu.

7.Ártistik qabiletin ondy, soldy kórsetu. Múny jigitter tez bayqap qoyady.

8. Qyzdyng ózge jigitterge kóz saluy.

9. Ashulanshaqtyq.

10. Tym ashyq-shashyq kiyim.

11. Kónilsizdik.

12. Ózi turaly joghary pikirdegi qyzdar únamaydy.

13. Tym salmaqtylyqty da jigitter qosh kórmeydi.

«Aq jelken» jurnaly», 24-28-better, №11, 2010