Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimdigindegi kezdesu. "Oblys әkimi bizdi jyly qarsy aldy", - deydi Ge Djenson myrza.  

«EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylghan kórmesi óz dengeyinde ótip, abyroymen ayaqtaldy.  2 million turist tamashalaydy dep topshylaghan jәrmenkege 4 million turist kelipti. Búl әuelgi mejelengen jospardan eki esege kóp kórsetkish. Qysqasy, «EKSPO-2017» kórmesi әlem aldynda elimizding mýmkindikterin pash etken aituly shara boldy. Elding de, Elbasynyng da mereyin ýstem etti.

Endi elimizge sheteldik investorlar topyrlap kele bastauy, jasyl energiyadan quat alatyn jobalar bir-birlep iske asuy kerek. Mine, sonyng alghashqy qarlyghashy  - «Djan Su Niu Enerdjy Tehnolodji» kompaniyasynyng (http://www.jssunhui.com/about.php) dýbiri qazynaly Ontýstikten estildi. «Ontýstik Qazaqstan oblysynda qytaylyq kәsipkerler quattylyghy 100 mvt bolatyn kýn elektr stansasyn salmaq»-degen jaghymdy janalyq tarauda. Sol jaghymdy janalyqty jalpy júrtqa keninen taratyp jetkizu maqsatynda saytymyzdyng tilshsi «Djan Su Niu Enerdjy Tehnolodji» kompaniyasynyng ókili Ge Djenson myrzamen (surette) kezdesip, súhbat qúrdy.

Ge Djenson

- Ge Djenson myrza, Sizding Ontýstik Qazaqstan oblysyna kelip, quattylyghy 100 MVt bolatyn kýn elektr stansasyn salugha niyet bildirip jatqanynyzdy estidik. Áriyne, Qazaqstan Respublikasyna kelip, qarjy salyp, birlesken kәsiporyn qúryp jatqan shetel kәsipkerleri az emes. Sonyng ishinde Siz sekildi Qytay qarjygerlerining de qarasy mol. Bizdi qyzyqtyryp otyrghany, «Djan Su Niu Enerdjy Tehnolodji» kompaniyasynyng dәl «EKSPO-2017» kórmesi kótergen taqyrypqa say júmys isteytindigi. Sóz bastamas búryn óziniz jәne kompaniyanyz turaly qysqasha aityp ótseniz. 

- Men - Qytaydyng Djan Su ólkecning tumasymyn. Nanjing uniyversiytetin bitirgem. Mamandyghym – kәsiporyn basqaru. 2004-2007 jyldary «Panasonic» kompaniyasynda óndiris bólimining basshysy bolyp júmys atqardym. 2007 jyly AQSh-tyng Aeronavtika jәne gharysh kenistigin zertteu jónindegi últtyq ortalyghynyng («NASA»)  Kýn sәulesin zertteu bólimshesinde ekologiyalyq taza kabelidik taqtalardy óndiru turaly birlesken zertteu júmysy jýrgizildi. Men arnayy úsynyspen baryp, sonyng sheteldik zertteushiler tobyn basqardym.

2009 jyldan beri Qytaydaghy «Jiangsu sunhui new energy technology co ltd» kompaniyasynda qyzmet atqaram. Qazirgi tanda atalghan kompaniyanyng Qazaqstangha baghyttalghan investisiyalyq jobalaryn iske asyru jolynda jýrmin.

Al, «Djan Su Niu Enerdjy Tehnolodjiy» kompaniyasy 2009 jyly qúryldy. Jiyansu ólkesi, Yanju qalasyndaghy inovatsiyalyq aimaghynda ornalasqan. Búl – osy ólkedegi túnghysh jәne eng ýzdik kompaniya. Kompaniyanyng basty ónimi – kýnnúry kabelidik taqtalary (banner) bolyp tabylady. Kәsiporyn qúrylghan kýnnen bastap kýnnúrynan, jel kýshinen jәne sudan  aqyldy, tiyimdi, foliyarlyq sapaly elektr quatyn óndiretin stansalardy  zertteu, jobalau, óndeu jәne qúru júmysymen ainalysyp keledi. Ónim shygharuda NASA-da zerttelgen tәjiriybeni qoldanady. Sol sebepti, kompaniya tehnikalyq mandandyrylghan újymymen, joghary dengeydegi jabdyqtarymen bәsekelestikke tótep beredi jәne senimdi júmys atqara alady. Qysqasy, bizding kompaniya ERS (Engineering Procurement Construction) bas merdigerligimen ainalysugha tolyq quatty.

- Sóz – investisiya turaly bolyp otyr. Dau joq, әlemdik qauymdastyqta  Qytay ekonomikalyq әleueti eng joghary elderding qatarynda túrady. Aynalasy otyz jyldyng ishinde qarataban kedeylikten qútylyp, dýniyening aldynghy qataryna ótude, Qytay eli de, әriyne, shetel investisiyanyng róli zor bolghanyn joqqa shygharmasa kerek?

- Ótken ghasyrdyng songhy jartysyndaghy Qytay tarihynda Qytaygha investor tartushy basshylardyng basynda Den Syaopiyn (邓小平) túrady.

Óziniz aityp otyrghan әlemdik qauymdastyqtan bólinip, esik-terezeni túmshalap, tomagha-túiyq ómir sýruge әbden bekip, kónip qalghan jýieni ózgertu,  «Shetel», «Kapitalizm», «Kapitalist» dese tóbe shashy tik túratyn kýige týsken milliard halyqty naryqtyq ekonomikagha búru Den aqsaqal ýshin onaygha týsken joq.  Ol júmysty aldymen «IYdeyany azat etuden», «Syrtqa esikti ashyq ústaudan» bastady. «Kapitalizm qorqynyshty nәrse emes. Kerek bolsa, ony jýrektilikpen paydalanu kerek!» degen úran tastady.       20 jyl boyy sayasy kýrespen әbden bylyqqan elge shetel kәsipkerlerining senip kele qongy da qiyn sharua edi.

Qytaygha aldynghy kezekte kelip, kәsiporyn ashqan etnikalyq qytay kәsipkerleri boldy. Memleket olargha barynsha qolayly jaghaday jasap baqty. Teniz jaghalauyndaghy qalalardy arnayy investisiyalyq aimaq etip belgilep berdi. Sóitip, tútynushysy kóp, enbekkýshi arzan ortagha ózge de sheteldik investorlar birtindep kele bastady. Investisiya qúyamyn dep top-tobymen kelgen shetel kәsipkerlerin kýn qúrghatpay Den Syaopin ózi qabyldap, kenesip, kepildik berip otyrghanyn basa aityp ótkim keledi. Den ólke, qala, tipti audan basshylarynyng enbegin ózi basqaratyn ónirlerge tartqan investisiyasynyng kólemine qaray baghalap, syiaqy beru tәrtibin jolgha qoydy. Sóitip, shenunikter arasynda bәseke jýrip, qyzmet isteu belsendiligi artty.

Sonyng arqasynda, óziniz de jaqsy bilesiz dep oilaymyn, býginde Qytay óz ónimin shetelderge eksporttaushy elge ainaldy. Qytay kәsipkerleri bes qúrlyqty týgel kezip jýr. Qytay birlesken kәsiporyndary әlemning barlyq elderinde qúryldy deuge bolady.

-AQSh-ta júmys istep keldim dep, Óziniz aityp otyrsyz. Salystyrmaly týrde aitqanda, Qazaqstan Respublikasy investorlar ýshin qolayly ma? Qazaq kәsipkerlerimen júmys isteu Sizge qiyn emes pe?

- Investorlar ýshin ýshin keregi – tútynushy men arzan enbekkýsh. Odan da manyzdy taghy bir faktor bar. Ol – sol elding sayasy túraqtylyghy.

Qazaqstanda osy faktorlardyng bәri bar. Men jaqsy bilem, Reseyden jana bólinip shyqqan Qazaqstan ýshin de shetelden investisiya tartu onaygha soqqan joq. Biraq preziydentteriniz ýlken erlikke bardy, esikti birden AQSh-qa ashty. Men bilgende, Qazaqstangha eng alghash kelgen sheteldik kompaniya – Tenizshevroyl. Solay emes pe? Janylmasam, 1993 jyly  Núrsúltan Nazarbaev pen Kennet Derr Almaty qalasynda «Tenizshevroyl» birlesken kәsipornyn qúru turaly 40 jyldyq kelisimge qol qoydy. Qazaqstan-Amerika múnay kelisim-shartynyng jasaluy – Býkil dýniyejýzi ýshin ekonomikalyq qana emes, sayasy da manyzy zor bastama boldy. Sóitip, Qazaqstan Orta Aziyada birinshi bolyp, әlem nazaryn ózine jalt qaratty.

Demek, jas memleket boluyna qaramastan, býginde Qazaqstan  – investisiya tartuda, investorlarmen júmys isteude mol tәjiriybege ie elderding aldynghy qatarynda túr.  Áytpese, elderiniz az ghana jyldyng ishinde osynshalyq nәtiyjege qol jetkize almas edi. Dәlel kerek bolsa, bir ghana «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesin aitsaq, jetkilikti bolmaq.

Qazaq kәsipkerlerge kelsek, olarmen júmys isteu qiyn emes. Óitkeni bizding aramyzgha dәneker bolyp jýrgen bilikti azamat bar. Ol – mening otandasym Múhametkóksegen Hamiytúly. Sizderding tilmen aitqanda, «Oralman» qazaq. Múhametkóksegen kәsiby energetiyk, tórt patent tapqyrlaghan ghalym, diplomat adam. Mening qazaqstandyq kәsipkerlermen tanysuyma, qoryqpay investisiya saluyma sebepker bolghan sol kisi.

Al, qazaqstandyq әriptesterim turaly aitsam, «Djan Su Niu Enerdjy Tehnolodjiy» kompaniyasy atalghan jobalardy iske asyru ýshin shymkenttik «Atameken-Quat» JShS-men kelisim jasap otyr.

Kelisim jasamas búryn, әriyne, bolashaq әriptsinning jaghdayyn jaqsy biluing shart. Qazaqstandyq «Atameken-Quat» JShS Kýn energiyasy stansasyn salumen  ainalysady eken. 2013 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sayram audany, Aqbay auylyna «Aksuenergo» JShS-nyng úsynysymen quattylygy 1 MVt kýn núry elektrstansasyn iske kosyp beripti. Sonday-aq, 2016 jyly «Kazatomprom-Sauran» mekemesining Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sozaq audany, Taukent auylyna salghan quattylyghy 225 KVt energiya óndiretin  elektrstansasynyng da iske qosu júmystaryn da (injiniring jumystary) osy seriktestik jýrgizip beripti. 2017 jyly «Sautsoyl» kompaniyasyna Ontýstik Qazaqstan oblysy, Tóleby audany, Birkólik demalys aimaghyndaghy quattylygy 150 KVt kýn elektrstansasyn ornatyp beru júmysy da osy JShS-nyng qolymen istelipti.

Biz baryp, sonyng bәrin  óz kózimizben kórip qayttyq. Atalghan stansalar týgeldey joghary dengeyde ornatylghan jәne aqausyz jýmys istep túr.

Al, «Atameken-Quat» JShS jasaghan 1 MVt/sagh quattaghy kýn elektr stansiyasynyng jobasy  Astanada ótken «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesine Ontýstik Qazaqstan oblysy atynan úsynylyp, Qazaqstan pavilionyna qoyylypty...

- Birigip atqaratyn jobalaranyzgha Qytay jaghynan da mamandar kele me?

- Eki-ýsh maman ghana uaqytsha kelui mýmkin. «Atameken-Quat» JShS-nyng ózining de bilikti, kәsiby mamandary bar. Olar ózderi de búl júmysty atqara aldy.

- Sonymen júmyty bastadynyzdar ghoy?

- IYә, alghashqy birbólim jobalar iske asa bastady.

14 qyrkýiekte Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Janseyit Týimebaevtyn qabyldauynda boldyq. Oblys әkimi bizdi óte jyly qabyldady. Qabyldauda menimen birge Múhametkóksegen Hamiytúly, «Atameken-Quat» JShS-nyng diyrektorlar kenesining mýshesi Baqyt Álimqúlov, «Núr Otan» partiyasynan Ómirúzaq Meldahanov, Oblystyq Investisiya, damu jәne turizm basqarmasynyng basshysy Batyrhan Qúrmanseyitov birge boldy.

Kezdesude Janseyit Qanseyitúly «Jobalarynyz kónilge qonymdy. Óitkeni, bizding ónirding tabighaty kýn sәulesinen elektr jaryghyn óndiruge óte qolayly. Sondyqtan eki tarapqa da tiyimdi jobany tezdetip iske asyru qajet. Qajetti jer telimin bólip berip, qajetti qoldaulardy kórsetuge әzirmiz», – dedi aghynan jarylyp.

Biz toqpen jýretin motosiklderding qúral-jabdyqtaryn alyp kelip, Shymkentte qajetti qújattaryn rәsimdep jatyrmyz. Ákim aitqanyn oryndap, «Atameken-Quat» JShS-ne zauat qúratyn oryndy birden sheship berdi. Endi atalghan motosiklderdi sol zauatta qúrastyryp, bazargha shygharamyz. Onyng qúny 30 million AQSh dollaryn qúraydy.

Eger josparymyz sәtti iske asyp jatsa, toqpen jýretin jenil kólik pen qoghamdyq kólikterdi de osynda qúrastyru oiymyzda bar.

Qúny 20 million AQSh dollaryn qúraytyn taghy bir joba – Kýn núrymen isteytin fotoelektr paneliderin shygharatyn zauytty osynda iske qosu. Onyng da júmystary jýrip jatyr. Janseyit Qanseyitúly oghan qajetti jer mәselesin de sheshuge tapsyrma berdi. Sharua sheshilu aldynda túr.

Jospargha sәikes, qomaqty jobamyz – Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Otyrar audany aumaghynda quattylyghy 100 mvt bolatyn  kýn elektr stansasyn salu. Búl ónirdi tandaghan sebebimiz, Ontýstikte bir jyldyng 300 kýninde Kýn sәulesi tógilip túrady. Oghan 150 mln. AQSh dollaryn qúnggha dayynbyz. Oblys әkimi qajetti jerdi belgilep, qújatyn berdi. Osy qazan aiynda qúrylys júmystaryn bastaudy josparlap qoyghamyz. Biraq keshiginkirep jatyrmyz. Sebebi, búl jobagha memleketting kepildigi kerek. Naqtylap aitsam, atalghan jobany iske asyru ýshin, elektrstansa iske qosylghan son, odan óndirilgen elektr quatyn Ýkimetke satyp alu turaly Qazaqstan Respublikasy  Energetika ministirligining kepildigi kerek.

Eger, Energetika ministirligi elektr quatyn satyp alu turaly kepildik berse, bizding «Djan Su Niu Enerdjy Tehnolodji» kompaniyasy Qytay Halyq Respublikasynyng «Bir jol bir belbeu» qyzmet tobyna kiredi de Qazaqstangha qarjy birden audarylady.

- Sonda bizding Energetika ministirligi «elektr quatyn satyp alamyz» dep, kepildik bermey otyr ma?

- Joq, olay dep ýzildi kesildi aita almaymyn. Qazaqstan Basshysynyng elge investorlar shaqyru, investisiya tartu turaly Ýkimet mýshelerining dúrystap sóilesui kerektigi jayly ýnemi aityp otyratynyn men jaqsy bilem. Memlekettik saparmen barghan elderinde de kәsipkerlermen kezdesip, Qazaqstangha shaqyryp jatady. Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ótken jyly qyrkýiek aiynda Qytaydaghy elektrondy sauda salasynyng kóshbasshysy bolyp sanalatyn jәne sol baghytta zor jetistikke jetken «Alibaba Group» diyrektorlar kenesining tóraghasy Djek Mamen (Ma Yunmen) arnayy kezdesui sonyng dәleli. Preziydentterinizding investor tartudaghy talghamy óte joghary. Shynyn aitu kerek, songhy otyz jylgha tayau uaqyttyng ishinde Qazaqstan TMD elderining ishinde investisiya tartuda aldyna eshkimdi ozdyra qoyghan joq. Endigi jerde Qazaq Elimen búl salada bәsekege týsetin bir-aq el bar dep oilaymyn. Ol – Ózbekstan. Óziniz bilesiz, Ózbekstan  Orta Aziyada jabyq el boldy. Qazir Ózbekting jana basshysy Shavkat Mirziyeevtyng tebini kýsheyip barady. Tipti, «Kәsipkerlikti jedeldetip damytudy, jeke menshikti janjaqty qorghau men iskerlik ahualdy sapaly jaqsartudy qamtamasyz etu jónindegi qosymsha jenildikter turaly» arnayy Jarlyq shyghardy. Onyng ýstine, tútynushynyng kóptigi, enbekkýshting arzandyghymen birge, Ózbekstannyng klimaty Kýn elektr stansasyn salugha tipti de qolayly. Eger, Ózbekstan osy betalysynan taymasa, TMD elderi «Investisiyalar turaly» zandaryn qayta qaraugha mәjbýr boluy mýmkin.

-Qysqasy, «EKSPO»-ny Qazaqstan ótkizip, qyzyghyn Ózbekstan kórmese boldy  deysiz ghoy?

- Kәsipkerler ýshin qay elde de joghary dәrejeli basshylarmen kezdesu onaygha týspeydi. «Atameken-Quat» JShS-nyn jigitteri bir jyldan beri baryn salyp, jýgirip jatyr. QR Investisiyalar jәne damu viyse-ministri T. Toqtabaevta bolypty. Oblys әkimi qabyldauynan keyin, 6 qazanda «Núr Otan» partiyasynyn qoghamdyq qabyldau bólmesinde QR Energetika ministrligining sol kezdegi viyse-ministri Áset Maghauov myrzamen jolyghyp qayttyq. Áriptesterim QR Energetika ministrining atyna jazylghan ótinishterin tapsyrdy. Ókinishke oray, Áset Maratúly qyzmetten bosatylyp ketti. «Atameken-Quat» JShS ózimen әriptes «Dala Solar» JShS-ning atynan endi QR Energetika ministri Qanat Bozymbaev myrzagha hat jazyp, qabyldauyn súrap jatyr. Biz de sonyng nәtiyjesin kýtudemiz. Ministr bizdi qabyldap qalar degen oidamyz.

- Ge Djenson myrza, uaqyt bólip, súhbat bergeninizge rahmet!

Súhbattasqan Dәuren Qasenúly

Tilmәshtyq qyzmet jasaghan M. Hamiytúly

Abai.kz