Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Ruhany janghyru 3724 27 pikir 5 Qyrkýiek, 2017 saghat 15:01

Memlekettik tilding birynghay standartty әlipbiyining núsqasy

 

Qay halyqtyng bolsa da ruhany múrasynyng hatqa týsuinin, yaghny sol halyqtyng jazba mәdeniyetining tarihy bar. Qazaq halqy da óz tarihynda osynday jazbalyq mәdeniyetting әr aluan satylarynan ótti. Qazirgi kezen  bizge әlipby mәselesin kýn tәrtibine engizude. Ony Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasynda: «Latynshagha kóshuding tereng logikasy bar. Búl qazirgi zamanghy tehnologiyalyq ortanyn, kommunikasiyanyn, sonday-aq, HHI ghasyrdaghy ghylymy jәne bilim beru prosesining erekshelikterine baylanysty», - dedi [1].

Qazaq әlipbiyining latyn grafikasyndaghy núsqasyn dayyndau boyynsha әrtýrli sala mamandarynan, mekemelerden kóptegen  úsynystar boldy. Memlekettik tilding birynghay standartty әlipbiyining núsqasyn tandauda, eng aldymen, ghylymy prinsipter negizge alyndy. Sonyng nәtiyjesinde qazaq tilining dybystyq jýiesine, jalpy әlipby týzuding teoriyasy men praktikasyna qúrylghan núsqa retinde osy әlipby sizderge úsynylyp otyr. Búl núsqanyng erekshelikteri bayandamada kórinis tabatyn bolady.

Jana jazu núsqasyn qabyldau, әlbette, bir tanbalardy ekinshi tanbalarmen ghana auystyru emes, ol – búrynghy әlipbiylerde jiberilgen emlege qatysty jansaq jazudy dúrystau. Osy retten kelgende, әlipby jasau jәne ony engizumen birge jana jazu erejeleri de qabyldanuy tiyis dep oilaymyz.

Sizderge tanystyrylatyn núsqada latynnyng tól tanbalary ghana alyndy. Onyng lingvistikalyq ta, qoghamdyq ta manyzy erekshe. Sebebi latyn әripterine әrtýrli diakritikalar qoi birinshiden, múnday núsqany latyn әlipbii emes, әrtýrli qospa tanbalardyng núsqasy etedi.

Ekinshiden, eng bastysy diakritikalar tól dybystarymyzdy saqtaugha tolyq mýmkindik pen kepildik bermeydi. Sebebi mobilidi telefondar, smartfondar, planshetter, noutbuktar, kompiuterler býginde jazudyng qúralyna ainalghanda jәne olar bizge әlemning týkpir-týkpirinen keletindikten, olardyng pernetaqtasynda 26 tanbadan túratyn latyn tanbalary ghana ornalastyrylady. Paydalanushylar osy bar tanbalardy ghana qoldanady. Eger biz latyn grafikasyndaghy jana әlipbiyge diakritikaly tanbalardy engizetin bolsaq, onda kópshilik kóp qoldanbaghandyqtan, qazaqtyng tól dybystaryn joghaltyp aluymyz mýmkin. Qazirding ózinde Á-ni  A-men almastyru, Q-ny K-men almastyru, sol siyaqty Gh, N, Ó, Ú, Ý, I dybystaryn jazbau, әsirese, jastardyng arasynda jii bayqalady.

Ýshinshiden, әlipbiyimizdi latyn grafikasyna  negizdeuimizding ýlken sebebi – halyqaralyq aqparattyq jýiege enu, әlemdik tehnologiyany iygeru ekenin Elbasy aitqan bolatyn. Endeshe, eger әlemning jetekshi elderi qoldanatyn klassikalyq latyn әlipbiyining dybystaryna әrtýrli diakritikalar qoyatyn bolsaq, onda biz jogharyda aitqan maqsatqa tolyq jete almaymyz.

Tórtinshiden,  digraftardy qoldanu arqyly biz sol dybystyng tól tabighatyn saqtaymyz. Al keybir әriptester úsynyp jýrgen diakritikalar arqyly ajyratu ol dybystyng tabighatyn emes, ózara úqsas әripting tek shartty tanbalyq suretin ghana beredi.

Besinshiden,  bir dybysty eki tanbamen beretin digraftar latynnyng tól tanbalary bolsa, al noqattar arqyly beriletin diakritikalar –  keyin payda bolghan jasandy tanbalar.

Osy jobany jýzege asyru barysynda, eng aldymen, qazaq tilining dybystyq jýiesi eskerildi. Sonyng nәtiyjesinde 25 tanbadan túratyn әlipby úsynylady:

Latyn tanbasy Kirill tanbasy
1 Aa Aa
2 Bb Bb
3 Cc Ss
4 Dd Dd
5 Ee Ee
6 Ff Ff
7 Gg Gg
8 Hh Hh/Hh
9 Ii Ii / Iiy
10 Jj Yy
11 Kk Kk
12 Ll Ll
13 Mm Mm
14 Nn Nn
15 Oo Oo
16 Pp Pp
17 Qq Qq
18 Rr Rr
19 Ss Ss
20 Tt Tt
21 Uu Úú
22 Vv Vv
23 Ww Uu
24 Yy Yy
25 Zz Zz

 

 

 

Latyn grafikasyna negizdelgen jana qazaq әlipbiyin jasauda «bir әrip – bir dybys, bir әrip – eki dybys jәne bir dybys – digraf jýiesi» prinsiypi negizge alyndy.

Latyn grafikasyna negizdelgen 25 tanbaly әlipbiyge qosymsha qazaq tilining dybystyq jýiesin tolyghymen qamtu ýshin 8 dybysty tanbalaytyn  8 digrafty úsyndyq:

 

Latyn tanbasy Dybystaluy Transkripsiyasy Mysaly
1 Ae / ae Áә [ ә] [æ] aelem
2 Oe / oe Óó [ ó] oerken
3 Ue / ue Ýý [ ý] uekimet

                                                                                        

Qazaqtyng 3 jinishke dauysty ә, ó, ý  fonemalary digraftarmen tanbalanady. E dybysy a, o, ú juan dybystarymen baylanysqanda ә, ó, ý dybystaryn beredi.

- Á dybysy ae digrafymen beriledi. Sebebi a dauysty dybysynyng jinishke synary ә boluyna baylanysty a-gha jinishke e dybysyn qosyp, ae digrafyn úsynamyz. Á dybysyn osylaysha digrafpen beru kóptegen tilderde jәne halyqaralyq fonetikalyq әlipbiyde bar. Sondyqtan e-ni dauysty dybystardy digraftar arqyly beruding prinsiypi retinde aldyq.

- Ó dybysy oe digrafymen beriledi. O dybysynyng jinishke synary ó dybysyn beru ýshin oghan e әrpin jalghaymyz. Búl jogharydaghy prinsip boyynsha jasalghan.

Ý dybysy ue digrafymen beriledi. Ú dybysyna e әrpin qosyp, ú dybysynyng jinishke synary ý dybysyn (ue) shygharamyz. Búl digraftyng jasaluy da sol prinsip negizinde.

- N dybysy ng  (en dji) digrafymen beriledi. Osynday digraf birneshe tilderde bar.

 

Latyn tanbasy Dybystaluy Transkripsiyasy Mysaly
4 Ng / ng Nng [ yn] tangba

 

- Gh dybysy gh (djy ash) digrafymen beriledi.  Gh dybysynyng jinishke synary g ekeni belgili. Onyng osy synaryna h (ash) tanbasyn qosyp, gh (djy ash) digrafyn berdik. Álipbiyding osy núsqasynda dauysty dybystar e dybysynyng qosyndysy arqyly berilse, dauyssyz dybystar h (ash) dybysynyng biriktirilui arqyly úsynylady.

- Ch dybysy sh (sy ash) digrafymen beriledi. Ch týrki tilderindegi bayyrghy dybys. Sózdik qorymyzda ch dybysy qoldanylatyn kirme sózder de barshylyq.

- Sh dybysy sh (es ash) digrafymen beriledi. Búl digraf sh dybysyn beredi. Latynnyng s (es)  jәne h (ash) әripteri arqyly jasalghan. Ol ózderinizge belgili, kóptegen tilderde keninen qoldanylady.

- J dybysy zh (Zet ash) digrafymen beriledi. J dybysyn latyn grafikasynyng z (zet) jәne h (ash) tanbalary arqyly kórsettik. Búl dybys qazaq tilindegi j dybysyna sәikes keledi jәne qoghamdyq sanagha engen tanbalau reti.

 

Latyn tanbasy Dybystaluy Transkripsiyasy Mysaly
5   Gh / gh Ghgh [ ghy] ghylym
6   Ch / ch Chch [ chy] chempion
7   Sh / sh Shsh [ shy] shyndyq
8   Zh / zh Jj [ jy] zhazw

 

Jalpy әlipbiyde digraftar beru jazudyng kólemin arttyryp jiberedi jәne búl tiyimsiz deytin pikirler de bar. Osy digraftardyng qoldanylu jiyiligine kelsek, olardyng sonday ýlken mәsele emes ekenin bayqar edik. Mysaly olardyng әr stilidegi mәtinderde qoldanyluyn alsaq, onda  ә (ae) – nól býtin jýzden seksen segiz payyz;  ó (oe) – nól býtin jýzden seksen toghyz payyz; ý (ue) nól býtin jýzden alpys toghyz payyz; n (ng) – bir býtin jýzden elu bes payyz; gh (gh) – bir býtin jýzden elu tórt payyz;
ch (ch) – nól býtin jýzden ýsh payyz; sh (sh) – bir býtin jýzden jiyrma bes payyz;  j (zh) – bir býtin jýzden seksen bir payyz ghana eken. Olardyng jalpy qoldanuynyng ortasha mólsheri: bir býtin jýzden segiz payyz ghana [2].

Álipbiyding osy núsqasyna baylanysty tuyndaytyn jәne bir mәsele, bizding oiymyzsha, s, f, v siyaqty qazaq tilining dybystyq jýiesinde joq  dybystardyng әlipbiyden oryn aluyna baylanysty. Búlar bizding tól dybystarymyz bolmaghanymen, osy dybystar kezdesetin sózder qazirgi qazaq tilining qorynan oryn alghan. 1920 jyldary Qazaqstanda әlipby taqyryby kóterilgende, jat dybystar jóninde de pikirtalastar bolghan. Ahmet Baytúrsynúlynyng әlipbiyge baylanysty enbekterin múqiyat oqysaq, biz Alash ziyalylarynyng keybir kirme dybystardyng qazaq әlipbiyinen oryn aluyn jaqtaghanyn da kóremiz. Mysaly, Bilimpazdar siyezinde Ahmet Baytúrsynúly: «...qazaq tilinde saqtalugha az da bolsa aqysy bar «h» ; óitkeni «h» dybysymen aitylatyn qazaqtyng óz tilinde az da bolsa, sózder bar» – deydi [3]. Yaghny ol әlipby prinsiypinde sol kezdegi tildik qordaghy sózderding de manyzyna mәn bergen. Osynday ghylymi  prinsipten shyghyp, biz  әlipby núsqasynda onday dybystargha da oryn berdik. Al qazirgi ghylym men tehnologiyanyng dәuirinde biz osy dybystar kezdesetin myndaghan sózderdi alyp tastay almaymyz nemese olardy óz әripterimizge auystyrsaq, ony qoldanatyn milliondaghan halyqtyng qarsylyghy men týsinispeushiligine kezigemiz.

Endi osy dybystardyng qoldanuyna keleyik. V әrpi kezdesetin sózder sany – 755, f әrpi kezdesetin sózder sany – 1098, qúramynda s әrpi kezdesetin sózder – 520. Orfografiyalyq sózdiktegi v, f, s dybystary kezdesetin sózderding jalpy sany – 2373.  Búl tek atalghan sózdik boyynsha ghana. Eger 30  tomdyq salalyq sózdikti saraptar bolsaq, osy әripter kezdesetin sózder eselene týseri sózsiz.

Osy jana әlipby núsqasy negizinde Sh. Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyng respublikalyq ýilestiru-әdistemelik ortalyq  qyzmetkerleri jәne syrttan shaqyrylghan túrghyndar arasynda birneshe ret aprobasiya jýrgizildi.  Oghan qatysushylardyng kópshiligi osy núsqagha qoldau bildirdi. Latyn әlipbiyine elimizdegi kóptegen azamattardyn, әsirese, jastardyng kózderi ýirengen, yaghny belgili bir dengeyde kóbimizding kózdaghdymyz qalyptasqan. Al jazu daghdysynyng qalyptasuy uaqyttyng enshisinde. Memlekettik tilding birynghay standartty әlipbiyining engizilui  kezen-kezenimen jýzege asyrylady, demek Qazaqstan azamattarynyng jana әlipbiyin iygerip keterine senim mol.

 

  1. Nazarbaev N. Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru// «Egemen Qazaqstan» gazeti. 12 sәuir, 2017.
  2. Shәripbay A. Qazaq jazuyn latyn әlipbiyine auystyru mәselesi. – Astana, 2017.
  3. Qazaq bilimpazdarynyng túnghysh siyezi. Qúrastyrghan Sh.Qúrmanbayúly. – Almaty, 2005.

Erbol Tileshov, Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi

Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmys komiyteti

Sh.Shayahmetov atyndaghy tilderdi damytudyn

respublikalyq ýilestiru-әdistemelik

ortalyghynyng diyrektory,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

 

Abai.kz

 

27 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1488
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1568
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1733