Seysenbi, 19 Qazan 2021
Anyq 10238 58 pikir 30 Qazan, 2017 saghat 09:14

Týbi «Bailatyn» núsqasyn qabyldaugha mәjbýr bolamyz

Osy uaqytqa deyin latyn alfaviytining jýzdegen núsqasy jasaldy. Basym kópshiligin әuesqoylar, birshamasyn til mamandary, qalghanyn resmy instituttar úsyndy. Bir jaghynan búl jaqsy tendensiya. Azamattyq qoghamnyng shaghyn bir kórinisi. Alayda alfavit núsqalarynyng kóp boluy sapagha әser etken joq. Tipti búl ispen kәnigi filologtardyng ainalysuy da keremet nәtiyje kórsetpedi. Meyli búl mening subektivti kózqarasym bolsyn, biraq osy uaqytqa deyin úsynylghan alfavitterding denin shala der edim. Qay núsqany qarasang da avtorlar mәselege tar fokuspen qaraghan. Biri tek grafikalyq túrghydan kelse, ekinshisi syrtqy kórkemdigine ghana mәn beredi. Ýshinshisi ózining sayasy kózqarasyna say, tórtinshisi ózining mamandyghyna ghana ynghayly alfavit jasaydy. Endi biri mýlde jeke basynyng abyroyyn kýittep ketken. Arasynda tipti diny kózqarasymen arab tilining tәjiriybesine salyp, keybir dauysty dybystardy mýlde alyp tastaytyn jobalar boldy. Qysqasy, til tabighatyna iykemdi, uaqyt talabyna say, ekonomikalyq súranysqa layyq, tehnologiyalyq qajettilikterin ótey alatyn keshendi jobany kóre almadyq. Kóbi alfavit qúraumen emes, transliyterasiyamen ainalysty.

Negizi múnday qisynsyz, josyqsyz alfavitting qabyldanuyna biylikti ghana kinәlaudyng qajeti joq. Sebebi alghashynda ýkimet búl sharuany naghyz til mamandaryna tapsyrghan bolatyn. Biraq olardyn, «shymshyqty qasapshygha soydyramyn» degen ýmiti aqtalghan joq. Alfavit tandau mindeti jýktelgen  mamandar búl tapsyrmanyng jauapkershiligin tolyq sezine almady.
Latyn grafikasyn qúrastyru aldymen Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutyna tapsyryldy. Olar biraz jyl boyy júmys jasap, sonynda azdy-kópti ózgeristermen Týrkiyanyng alfaviytin úsynady. Negizgi aitatyn uәjderi, «bizge týrki birligi kerek»,-deydi. Týrki birligi, әriyne, kerek. Biraq bizding odan da basqa qajettilikterimiz bar emes pe? Alfavit mәdeny týleumen qatar, ekonomikalyq damugha da tikeley әser etedi. Álemdik tehnologiyalyq jetistikterdi paydalanu, IT tehnologiyany iygeru, sauatty jazyp, sauatty sóileu, shet tilderin onay iygeru, odan da basqa kóptegen qajettilikterimiz bar.

Týrkiyanyng latyngha qay ghasyrda ótkenin úmytpau kerek. Olardyng qanday sayasy jaghdayda, qanday merzimde, qanday talaptarmen ótkenin bilemiz. Atatýrikting kezinde býgingi tehnologiyanyng qaysysy boldy? Onyng ýstine latynnyng klassikalyq ýlgisin qabyldasaq týrki birligi ornamay qoyady dep kim aitty? Kerisinshe, bәrine ortaq platforma bolar edi. Týrikting de, ózbektin, tatardyng jastary  klassikalyq latynmen onay týsinisedi. Tipti sol Týrkiyada alfavitti qayta reformalap, 26 әripke ótkizu mәselesi auyq-auyq kóterilip túrady. Erteng olar 26-gha ótip ketse bizge ilespe reforma jasaugha tura kele me?

Q men K-ning teke-tiresi

Eng qyzyghy, sol Atatýriging alfaviytin bir ghasyr búryn jasasa da, keybir mәselede tiyimdi sheshim jasay bilgen. Q әripining jaghymsyz qalyptasqan immidjdin sol kezde sezip, odan bas alyp qashqan. Sebebi sol kezderi músylman elderi Q-di «Q» dybysy retinde jappay ainalymgha engizip jatty. Áytpese ejelgi latynda onday tanba bolghan emes, keyinnen kelip qosylghan. Alghashynda onyng naqty qanday dybysty bergeni belgisiz, әiteuir k-ge jaqyn kómekeyli laringal dauyssyz bolghany ghana belgili. Al ony q-gha arab elderi beyimdedi. Qazir әlemde atauy Q qaldyq әrpimen keletin elder birden «músylmandyq memleket» degen úghymmen assosasiyalanady. Iraq, Qatar, Al-Qaeda. Yaghny sharighatpen basqarylatyn el dep týsinedi. Al bizge «zayyrly memleket» dep qabyldaghany kerek. "Stan"-nan qalay qútylamyz dep jýrgende memleketting atauyn qaldyq әrippen beru sayasy túrghydan qatelik bolady. Ol ózi "stan" bolsa, eshe ony battyityp Q-men berip qoysang osy uaqytqa deyingi milliardtardardy shyghyndap jinaghan azghantay imidjinnen ne qalady?

 

Filologtar túiyq shenberge týsip qaldy

Sonymen, Til bilimi instituty zamanauy alfavit qúray alghan joq. Eriktiler úsynghan ózge alfavitterdi de zerttep qarastyrghan joq. Álemdegi tehnologiyalyq ózgeristen beyhabar bolyp shyqty. Tym bolmasa, gadjet paydalanatyn mektep oqushysynyng dengeyindey týsinigi bolsa "Til tehnologiyagha emes, tehnologiya tilge beyimdelu kerek" degen synarjaq týsinikke baylanyp qalmas edi. Tehnologiya degeniniz «qaytsem qazaq tilining qútyn qashyramyn» dep toruyldap jýrgendey dýley kýsh emes. Álemdegi tehnologiyalyq progresti tilime baghyndarymyn deu diyirmenmen kýresken rysarding tirligine kóp úqsaydy. Mening týsingenim, búl joly til mamandary dogmagha úryndy. Bylayghy kezde «Til –damushy organizm» degen әdemi sózdi jii qoldanatyn ghalymdar sol organizmdi túnshyqtyrmaq bolyp jatqanyn týsinbeydi. Jaraydy, tehnologiyasyn da, basqasyn da bylay qoya túrayyq, tym bolmasa ózderi úran etip jýrgendey qazaq tilining tabighatyn saqtap qalugha qolayly alfavit jasay alsa da týsinistikpen qarar edik. Ony da kórmeysin.

Kóne týrki dәuirinde bizding býgingi tól dauys dep jýrgen jinishke dauystylardyng bolmaghanyn aitsam, taghy bir daudyng sheti shyghyp, syn-pikirding astynda qalarmyn. Mәselen, «ә» «i» dybystary bizge arap-parsy tilderining yqpaly arqyly kelgen. Jaraydy, boyauy singen búl mәseleni jauyp qoyayyq. Búl dybystar tilimizding tabighatyna birjola sinip ketkendikten ony saqtap qalu da biz ýshin manyzdy. Alayda oghan bir әripine reforma jasaugha bolmaytyn qúran sekildi qaraugha taghy bolmaydy. «Tanbany tilge emes, tildi tanbagha iykemdeu kerek» degendi aitqan Baytúrsynov 28 dybysty 24-ke syidyrghanyn da úmytpayyq. (Qalay dogmagha úrynbay, erkin oilaghan deymin) Ol «qazaq tilinde 5 dauysty dybys bar, a, o, ú, u, y. Qalghan tórteui (ә, ó, ý, i) synar dybystar»,- deydi. Tipti onyng praktikasy da bar. Qytaydaghy qandastar ghasyrgha juyq uaqyt tóte jazuyn qoldanyp keledi. Onda bizding tól dybysymyz dep jýrgen ә, ó, ý, i allofondarynyng jeke dara tanbasy joq. Biraq qytaydaghy qazaqtardyng sózderdi dybystauynda gәp bar dep kim aita alady? Artyq bolmasa, kem jeri joq. Eshqanday dybystan aiyrylyp qalghan emes. Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi instituty osy әlipbiydi ary qaray damytyp әketse, ólimiz de tirimiz de birdey yrza bolmas pa edik?

 

Bailatyn jobasy turaly

Osydan bes-alty jylday búryn Arman Bayqadam bastaghan bir top jigit maghan ózderi qúrap jatqan «Bailatyn» qazaq alfaviytining núsqasymen tanystyrdy. Únady, pikir almastyq, oy qostyq, talqyladyq, jastar arasynda aprobasiyadan ótkizdik. Biraq men ol kezde latyn alfaviyti mәselesine jenil qaradym. Qazaqstanda ne kóp, til mamany, professorlar kóp. Irgeli instituttar, uniyversiytetter bar. Solar jan-jaqty zerttep, bir tәuir joba úsynar dep oiladym. Biraq birese bir dybys bir tanba prinsipinen shygha almay, birese digraf, birese apostrafqa úrynyp, múnday púshayman kýige týserimizdi kim bilgen?

«Bailatyn» núsqasynyng avtorlary Til bilimi institutyna talay mәrte tikeley baylanysqa shyqty. Biraq olar qyryq syltau aityp, búl núsqany ózderinen joghary instansiyalargha jibermeuding amalyn jasap baqty. «Bailatyn» toby til institutyn ainalyp ótpek bolyp, Til komiytetine hat jazghan bolatyn. Biraq til komiyteti alfavit tandau mindeti tolyqtay Til bilimi institutyna jýktelgenin aityp, qaytadan sol jaqqa silteydi. Yaghny biylik búl institutqa sendi.
Aqyr sonynda Institut jasaghan alfavit ýkimet qoyghan talaptardyng eshbirine say kelmey, olar búl mәseleden shettetildi. Sóitip búl sharua Shayahmetov atyndaghy Tilderdi damytu ortalyghyna tapsyrylady. Al «baylanyttyn» jigitter әitip-býitip atalghan mekemege baylanysqa shyghyp, alfavit núsqasyn tanystyrady. Sol kezde ortalyq diyrektory Erbol Tileshov «osy uaqytqa deyin múnday alfavitti úsynbay qayda jýrdinder, erterek kórgenimizde, úsynylugha әbden layyq núsqa edi» deydi. Qysqasy, búl alfavit ýkimetke kesh tanystyryldy. Sayasy sheshim qabyldanyp qoyghan.

 

Bailatyn qazaq latyn alfaviytining erekshelikteri

Birinshiden, әripterding sany 26 tanbadan aspaydy. Búl talap býgingi IT tehnologiyanyng súranysynan shyqqan talap. Ýkimetting alfavit avtorlaryna qoyatyn basty sharty da osy boldy. Sóite túra, búl alfavit digraf pen apostrafqa úrynbaydy. Sebebi singarmonizmge zandylyghyna negizdelgen.

Qazaq tilinde sózding alghashqy buyny juan bolsa, kelesi buyndary da juan bolady, nemese kerisinshe. Mysaly, «qa-la-lar» degen sózdi «ka-la-lar» dep jazsang júrt shatasyp «qә-la-lәr» dep oqymaydy. Sol siyaqty jinishke dauystymen keletin «әn-shi-ler», «tý-bir-tekti» de shatastyruy mýmkin emes. Sózding juan nemese jinishke ekeni alghashqy buyndaghy dauystydan nemese ekinshi buynda keletin ezulikten-aq belgili bolady. «Urpak» degendi eshkim «urpaq» dep oqyp, shataspaydy. Al shatasuy mýmkin sózder tabylyp jatsa, qazaq tilining tabighy erejesine baghynbaytyn sózder bolyp jatsa ony kontekspen-aq týsine beredi.
Ekinshiden, kópshilik uayymdap jýrgendey tól әripter joghalmau ýshin aghylshyn tilining tәjiriybesimen sózderge transkripsiya beru jýiesi úsynylady. Tóte jazu tól әripter joghalyp ketpeytinin anyq kórsetse, transkripsiya jýiesi ony ary qaray shegelep, qosymsha saqtandyru qyzmetin atqarady.

Ýshinshiden, transkripsiya beru arqyly biz qazaq tilining eng bir aqsap túrghan salasy, orfoepiyany tolyq retke keltire alamyz. Bayqasanyz, qazaq tilining qazirgi jas tútynushylary erin ýndestigin mýlde saqtamaytyn bolghan. Olar ýnestik zany men akkomodasiyalyq qúbylystardan habarsyz. Ómir - ómýr, jýrek - jýrók, ómildirik - ómýldýrik, ýirenu - ýirónýu, sipat – syipat, siyr – syiyr, shiyki – shiyki, bolyp aitylatynyn  bilmeydi. Bolmasa, proteza prinsiypinen habarsyz. Lay - ylay, laqtyru - ylaqtyru, rәsuә - irәsuә, ret - iret, rúqsat - úrúqsat, Rýstóm - Ýrýstóm bop aitylady. Til mamandary múnyng bәrin jaqsy biledi. Biraq sony bilim beru jýiesine, qoldanysqa engizuding tiyimdi mehanizmin úsyna almady. Aghylshyn tili osy transkripsiyanyng arqasynda 44 dybysyn 26 tanbamen berip, ghasyr emes, myng jyldyqta eshbir dybystyq shyghynsyz damyp keledi. Aghylshyndar bir ghana «a» әripimen tórt dybysty beredi: «ey», «ә», «α», «æ». Nege shataspaydy, nege dybystarynan aiyrylyp qalmaydy?
Tórtinshiden, «Bailatyn» terminologiya men abreviaturany retteuding sәtti jolyn úsynady. Qazirgi qazaq tilindegi әlemdik terminderding bәri orys tilining artikulisiyalyq sharttarymen qoldanylady. Búl mәselege kózqarasymyzdy ózgertpesek terminderdi ary qaray da orys tili arqyly ghana ala beretin bolamyz. Mysaly, informasiyany – informeyshn dep, innovasiyany – innoveyshn, modernizasiyany – moderniyzeyshn dep tikeley tartugha ne kedergi? Álemdik keng qoldanysta «tion», «sion»-men keletin qanshama termin bar. Sonyng bәrine qazaqsha shapan jauyp, «shyn», «jyn» júrnaqtary arqyly sәtti qabyldaugha bolady. Mysal jetedi: qúlaqshyn, qorjyn,buyrshyn, qúnajyn.Búdan bólek orys tilinen kóri qazaq tiline jaqyn keletin qanshama terminder bar. Orys tiline erip әlemdik dengeydegi qanshama brend ataulardy qate aityp jýrmiz. «Á» dybysymen keletin brendter qansha. Mysaly Canon-dy oryssha kenon nemese kenon demey, kәnәn dep aitugha qazaq tili mýmkindik berip túr. Biz tipti dybystaluyn da orys tilining zandylyghymen alyp jýrmiz. Oryssha «pAlisiya» demey-aq, әlemdik standartpen «pOliys» (Police) dey beru kerek. Aqyry atamyzdan qalghan sóz emes. Jalpy orys tilinde alghashqy buynda kezdesken o dybysynyng a-gha ainalyp ketui bizge qatysy joq ereje ekenin týsinip, batyl týrde qoldanystan shygharatyn uaqyt jetti.

Besinshiden, «Bailatyn» núsqasyndaghy tanbalar aghylshyn alfaviytine jaqyn keletindikten әlemdegi halyqaralyq terminderdi, brend ataularyn dúrys aitatyn bolamyz.  Keltire bersek, uәj kóp. «Bailatyn» núsqasynyng avtorlarynyng maqsaty tanba auystyru ghana emes, qazaq tilining barlyq qajettilikterine jauap beretin keshendi dýnie úsynu boldy. Belgili bir dengeyde sol talabyn oryndap túr. Ol grafika auystyrumen qatar qazaq tilindegi barlyq ózekti problemalardy qatar sheshu kerek deydi. Leksikalyq normalar men grammatikalyq normalardyng bәrin qayta qarau qajet.

Al osy bastamany memlecettyc dengeide kabyldaw ushyn az qana turtcy cerec. Sebeby, bilyc jony tuzw reforma jasawqa sayasi eryc tanytyp otyr. Shala alfavit mangylyc bola almaidy. El yshynde kos standart paida bolyp, jastar jaqy ozyne yngqaily juiemen jaza bastaidy. Sonyng saldarynan sawatsyzdyk dengeiy artyp cetedy. Sosyn taqy reforma jasawqa majbur bolamyz. Kyskasy, tuptyng tubynde majburly turde «bailatyn» printsipteryne celemyz, byrak ol cezde shyqynymyz cop bolady.

Latyn Kirill Aytyluy Transkripsiyasy     Terminderde
1 Aa A, Á A [ʌ], [ә]
2 Bb B By [b]
3 Cc K Ki [k], [s]
4 Dd D Dy [d]
5 Ee E E [e]
6 Ff F Fy [f]
7 Gg G Gi [g] [ʤ]
8 Hh H Hy [h]
9 Ii IY iy [i], [i:]
10 Jj J Jy [ʒ], [ʤ]
11 Kk Q Qy [k:],[k]
12 Ll L Ly [l]
13 Mm M My [m]
14 Nn N Ny [n]
15 Oo O O [ɔ], [ɔ:],  [ou]
16 Pp P Py [p]
17 Qq Gh Ghy  [gh], [kw]
18 Rr R Ry [r]
19 Ss S Sy [s]
20 Tt T Ty [t]
21 Uu Ú, Ý Ú [ɛ], [ɛ:], [ju:], [ʌ]
22 Vv V Vy [v]
23 Ww U U [ɜu], [ɜː u], [u]
24 Xx - iks [ks]
25 Yy Y, I Y [ı], [ı:], [ai]
26 Zz Z Zy [z]
Digraftar nemese eki әrippen belgilenetin dybystar:

 

1 sh Sh Shy [ʃ]
2 ch Ch Chy [tʃ]
3 ng N N [ŋ]

Sәken Núrqabekúly

Abai.kz

 

58 pikir