Shygharmashylyq izdenisti jandaryna serik etken daryndy jastardyng ortasyndaghy óner bәsekesine arnalghan halyqaralyq «Shabyt» festivali ayaqtalyp, nәtiyjesinde Abai.kz aqparattyq portalynyng shef-redaktory Qanat Ábilqayyr Gran-pry jýldesin jenip aldy. Ádebiyet әleminde – Qanat Ábilqayyr, jurnalistikada – Qanat Birlikúly bolyp tanylghan búl jigit otyzdyng ordasyna endi kelip jatyr. Osy jasyna deyin ol eki ýsh kitaptyng avtory atanyp ta ýlgerdi. Synshylar, әdebiyettanushy ghalymdar býgingi qazaq prozasy turaly maqalalar jazyp, pikir aitqanda, Ábilqayyrdyng  әngimesine әleyten at basyn búryp, bir soqpay ótken emes. Qanatty aqqaursyn kýiinde qazaq әdebiyetine әkelip salghan ústazy, qazaqtyng әigili jazushylarynyng biri – Didahmet Áshimhan agha. Qanatta sol ayauly Didaghannyng shapshandyghy, shalt qimyly, shalqar shabyty, qiynnan qiystyra qoyatyn tapqyrlyghy, entikpeytin enbekqorlyghy bar. Ústazdyng boyyndaghy jaqsy qasiyetterdi sarqyp alyp qalu da shәkirtting shәkirtining qolynan keledi eken. Áytpese kóp bozókpening tirligi eliktep-solyqtaudan aspay qalyp jatatynyn kózimiz kórip te jýr.

Qanat qazir qaraqanattanyp, tomaghasy týrilip, topshysy bekip, týlep, ósip keledi. Onyng keyingi birer jyldyng bederinde jazghan «Soqyr ýmit», «Jylan kegi», «Bala molda», «Jyndy», «Timiski» atty әngimeleri men hikayattary mazmúny men formasy jaghynan qazaq әdebiyetindegi «men» degen shygharmalardan asyp týsip, janalyqtyng jylgha-bastauyna ainalyp ýlgerdi. Mine, osynday daryndy jas jazushy jurnalistika men kórkem publisistika da ózindik qoltanbasyn aiqyndap, esim-soyy elge mәlim kósemsózshilerding qataryna baryp nyq túrdy. Qanat Ábilqayyr - qoghamdyq oqighalardy qyzmettik bólmening terezesinen baghyp otyryp jaza salatyn, jariyalay salatyn, aita salatyn jalqau, jaltaq jazarmandar men aitarmandardyng auylynan alys jýretin jas. Qanattyng jurnalistikasynda azamattyq belsendilik basym. Ol qany sorghalaghan taqyrypqa bilegin týrip tastap kirisip ketedi de, sonyng sonyna nýktesin qoyghansha tynym tappaydy. Búl rette Qanatty últtyq jurnalistikanyng koriyfeyleri atanghan Nýreddin Muftah, Aldan Ayymbetov, Marat Qabanbay, Kamal Symayyldardyng sanatyna qosugha bolatyn shyghar.

Birer mysal keltireyik. Shittey 8 balasymen (til, kózimiz tasqa, әlgi 8 balanyng bәri – úl) jap-jas otbasy jyldar boyy myna Shelek, Talghar jaqta әrkimning ýiin panalap, jambaspúlyn tólep, túryp jatty. Osy jayt jurnalist Qanattyng janyna qatty batatynyn biz újym bolyp sezetin edik. Bir kýni ol әldy Núrtileuding atynan әkim ata Amandyq Batalovqa hat jazdy. «Áldy Núrtileu» dep otyrghanymyz, janaghy baspanasyz otbasynda ingәlap dýnie esigin ashqan – segizinshi úl. Otaghasy úlyna belgili jurnalist Núrtileu Imanghaliyúlynyng esimin yrymdap qoyghan eken. Sol Núrtileu tili shyqpastan búryn «qolyna qalam alyp», Almaty oblysynyng bildey bir әkimine «hat jazdy» da, ata-anasyn, aghalaryn baspanaly etti. Áriyne, búl jurnalist Qanat Ábilqayyrdyng sheberligi, forma tapqyshtyghy edi. Eger jurnalist balaly-shaghaly týtinning jayyn qatardaghy jylanqy әuenge salyp jazghanda, әkim bastaghan úlyqtar ony eskerusiz qaldyra salar ma edi, qayter edi. Biraq sәby dausymen, sәby jýregimen, sәby tilegimen jazylghan hat Almaty oblysynyng әkim-qaralaryn ghana emes, qarjyly, qaltaly azamattaryn da dýr silkindirip, iyigilikti iske júmyldyrdy.

Taghy bir mysal. Tayauda ghana Jambyl oblysyndaghy Kóshi-qon polisiyasy 250 otbasyn Qytaygha deportasiyalay jazdady. Bolghan jaytty basynan týsip bayandap jatudyng qajeti joq shyghar, Qytaydan oralghan qandastarymyzdyng basyna qara búlt ýiirlgenin bilgen bette biz Qanat erdi atqa qondyrdyq. Atqa qondyrdyq ta, «al, endi osy isti bir jaqty et» dep tapsyrdyq. Qanekeng qatyrma jaghaly polisiya basshylarmen qarjasugha esil uaqytty shyghyn etuding qajetsizdigin bek týsinse kerek, Ýkimet basshysyna bir-aq shyqty. Jәne Premier-ministrdi týnde úiqysynan shoshyp oyatarday súmdyq súraqpen shyqty:  «250 otbasynyng taghdyryn oirandaghaly otyrghan joqpyz ba, Saghyntaev myrza?!» Búnday saual jany qazaqy Ýkimet basshysyn oilandyrmay qoymaydy ghoy, jalyz-aq kýnde jaghday ózgerip, polisiyadaghy sheneunikterding jauar búlttay týnergen qabaghyndaghy múzdy jibitip jiberdi. Sóitip, 250 emes, qazirgi esebimiz boyynsha, 251 jas otbasy Atajúrtynda alansyz ómir sýrip, azamattyq alatyn boldy. Búny da biz Qanattyng qaytpas qaysar minezining jenisi dep bilemiz. Biraq, ony dabyraytugha, úpay-esepke paydalanugha joqpyz. Enbegindi el eskerip, el bilip jatsa, odan artyqtyng ne keregi bar?.. Kýshenip, kýpinip alghan ataq abyroy әpermeydi.

Jә, delik... Sonymen «Shabyttyn» bas jýldesi bizding Qanatymyzdyng qanjyghasynda. «Aluan-aluan jýirik bar, әline qaray shabatyn». «Shabytqa» eshkim shang qauyp qala bereyin, kópting qarasyn kóbeytip qaytayyn dep kelmeydi. Bәigeden, jýldeden dәmetip, ýmitterin ýkilep-shoqtap keledi. Sol ýkilengen ýmitterding arasynan Qanat Ábilqayyr qara ýzip shyqty. Biz oghan әmse jolyng bolsyn, qanatyng talmasyn, shabyttyng shalqaryn kesh dep tilek aitamyz.

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy atynan Dәuren Quat