Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasy qazaqstandyqtardy eleng etkizdi. Onda jana ghasyrda ómir sýru ýshin ózgere bilu, jana dәuirding jaghymdy jaqtaryn boygha siniru kerektigi, oghan kónbegenderding kósh sonynda qalatyndyghy aitylghan. Elbasynyng kózqarasy shyndyghynda búqaralyq sanany ózgertuge yqpal etetini sózsiz. Maqala HHI ghasyrdaghy últtyq sana men onyng mәselelerin jәne tayau jyldardaghy elimizding aldyndaghy mindetterdi aiqyndap berdi. Maqalada bәsekege qabilettilik, pragmatizm, últtyq biregeylikti saqtau, bilimning saltanat qúruy, Qazaqstannyng revolusiyalyq emes, evolusiyalyq damuy, sananyng ashyqtyghy siyaqty mәselelerdi kýn tәrtibine qoyyp, onyng naqty mәni men maghynasyna ýnile otyryp taldau jasaydy. «Maqsatqa jetu ýshin sanamyz isimizden ozyp jýrui, yaghny odan búryn janghyryp otyruy tiyis. Búl sayasy jәne ekonomikalyq janghyrudy tolyqtyryp qana qoymay, olardyng ózegine ainalady» dep atap kórsetti Elbasy. Ruhany janghyrudyng negizgi sipaty – ótken men bolashaqty ýilestire otyryp jýzege asyru.

Bәsekege qabilettilikti arttyrugha tikeley yqpal etetin «Sifrly Qazaqstan», «Ýsh tilde bilim beru», «Mәdeny jәne konfessiyaaralyq kelisim» atty baghdarlamalar býgingi tanda elimizde keninen júmys jasauda. Bәsekege qabiletti bolu ýshin qazaqstandyqtargha bilim shynyn baghyndyru – eng basty alghyshart.

Elbasynyng maqsaty – últtyng úly múratyn saqtay otyryp, bolashaqtan óz ornyn aiqyndau. Onda pragmatizmning orny men róli óte joghary. Pragmatizm qazirgi jastar ýshin asa qajet. Osy arada ziyaly qauymgha HIH ghasyrdaghy amerikalyq filosof Charliz Pirsting ústanymyn basshylyqqa alu óte qajet. Ol – AQSh-ta erekshe yqpalgha ie bolghan túlgha. Charliz Pirs «aqiqatty tiyimdilik túrghysynan moyyndau, naqty tәjiriybe bәrinen manyzdy», «adam maqsat ýshin ómir sýredi, bir nәrsege qol jetkizu ýshin salystyrmaly bilim de jetkilikti», «aqiqattyng ólshemi – praktika, is-әrekette jetistikke jetu ýshin kýmәndi enserip, senimge ie bolu, adam aqiqattan búryn senimge úmtyluy kerek» degen qaghidalardy úsynady. Búdan AQSh qoghamy tabystylyghynyng basty kilti – qoghamdyq ómirding әrbir kezenine qaray ómir sýru ýshin ózgere biluinde әri soghan sәikes әreket etip, ony últtyng ozyq tәjiriybesimen úshtastyra biluinde degen tújyrym jasaugha bolady.

Osy túrghydan alghanda últtyq pragmatizm sanauly jyldyng ishinde ózgerip, ysyrapshyldyqqa úlasqanyna Elbasy qatty qynjylady. Kerisinshe, pragmatizm ózinning últtyq jәne jeke baylyghyndy naqty bilu, ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, danghoylyq pen kerdendikke jol bermeu degen sóz. Ol – úly dala elining boyynda belgili tarihy sebeptermen qalghyp ketken pragmatizmdi oyatu arqyly últtyq, qoghamdyq oigha, iske silkinis әkelu, tәuelsiz elding sanasy men aghzasyn jaylaghan otarshyldyq, kembaghaldyq, boykýiezdik kompleksterinen tútastay aryltu ekenin basa aitady. Shynayy mәdeniyetting belgisi orynsyz sәn-saltanat emes, ústamdylyq, qanaghatshyldyq, qarapayymdylyq, ýnemshildik pen resurstardy oryndy paydalanu.

Ruhany janghyru degenimiz – últtyq salt-sana, әdet-ghúryp, mәdeny dәstýrlerdi berik saqtay otyryp, ony jana zaman jetistikterimen, jalpyadamzattyq qúndylyqtarmen bayytu dep týsinu kerek. Jana túrpattaghy janghyrudyng eng basty sharty – últtyq kodty saqtau ekeni maqalada anyq atap kórsetilgen. Sondyqtan da Elbasynyng «Últtyq salt-dәstýrlerimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda, últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis» degeni býgingi men ertenning jәne bolashaqtyn, jalpy «Mәngilik el» iydeyasynyng basty sharty boluy tiyis.

Elimizde últtyq biregeylikti saqtay otyryp, ýshinshi janghyrudy jýzege asyratyn últtyq iydeologiyanyng basty qaghidasy osy bir tarihy qújatta kórsetilgen. Elbasy jastardyng sanasynda tughan jer men tughan elge degen erekshe sezimdi, iltipatty oyatyp, ony dәripteu arqyly el birligin saqtaudyng jana zandylyghyn úsyndy.

Bilimning saltanat qúruy degende elimizde «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha jastarymyz әlemning tandauly uniyversiytetterinde oqyp, bәsekege qabiletti bilim alyp jatqanyn basa aituymyz qajet. Degenmen elimizde bilimning saltanat qúruyna keri yqpalyn tiygizetin problemalar da barshylyq. Osynday mәselelerdi sheshude әlemdegi damyghan elderding tәjiriybesi bizge ýlgi boluy kerek. AQSh mektepterinde zertteu nәtiyjesi kórsetip otyrghanday, er balalar men qyz balalardyng oqu ýlgerimin salystyrghanda úldar qyzdardan әldeqayda artta eken. Olar búl mәseleni ekonomikalyq jaghynan qyzyqtyru arqyly sheshken. Bizder býgingi tanda jastar tәrbiyesi men mekteptegi múghalimderding ishinde er azamattar ýlesining azdyghyn osynday tәjiriybeni paydalanu arqyly sheshuge bolatynyn eskeruimiz kerek. AQSh-ta er múghalimderding ailyq jalaqysyn 25-30 payyzgha kóterip, olardyng mektepterge kóbirek keluine naryqtyq qatynas zan­dylyghymen yqpal etken.

Bizding elde bilim – jalpygha ortaq. Songhy jyldary ekonomikalyq damudyng kәsiptik sipaty búryn-sondy eshbir uaqytta osylaysha jedel ózgermegen bolatyn. Tehnologiyanyng qarqyndy revolusiyasy bizge tayau onjyldyqta qazirgi kәsipterding birazy joyylyp ketetinin kórsetedi. Elbasynyng sózimen aitqanda: «Jastarymyz basymdyq beretin mejelerding qatarynda bilim әrdayym birinshi orynda túruy shart. Sebebi, qúndylyqtar jýiesinde bilimdi bәrinen biyik qoyatyn últ qana tabysqa jetedi». Ghalamdanu jaghdayynyng zandylyghyna sýiensek, sananyng ashyqtyghy adamzat balasyn ýlken jetistikterge jetkizedi. Úly daladaghy qalyptasqan sananyng ashyqtyghy men oy erkindigi nәtiyjeli týrde dala demokratiyasyna әkeledi. HH ghasyrda egemendikke qol jetkizsek, ruhany janghyru arqyly HHI ghasyrda «Mәngilik el» baghytynda kóshimizdi týzedik. Endeshe, ghalamdanudaghy bәsekelestikte últtyq kodymyzdy saqtay otyryp janghyru bizding eng basty qúndylyghymyz ekenin esten shygharmayyq. HHI ghasyrdaghy últtyq sana turaly aitqanda, Úly dala elining ruhany qayta týlep, janghyruyna tómendegidey tarihy faktorlar әser etetinin eskergenimiz abzal.

Alghashqy ruhany faktor – senim. Ol – jeke túlghalar men azamattardyng elding bolashaghyna senimmen qarauy degen sóz. Qazaqstannyng 2050 jylgha deyingi damu strategiyasy bolashaqqa degen senimdilikti, týsinushilikti arttyratyn qújatqa ainalyp, qoghamymyzdyng qarqyndy týrde damuyn algha jeteleuding boljamdy josparyn úsynady. Strategiyada aitylghan josparlardy satylay jýzege asyru el azamattarynyng әleuetin keninen paydalanugha zor mýmkindikter beredi. Yaghni, búl – Últ jospary «Bes institusionaldyq reforma: 100 naqty qadam», «Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik» atty Joldau siyaqty sayasy mәni bar qújattar.

Ekinshi faktor – qazaqy minez elimizding jýrip ótken tarihymen baylanysty. Halqymyz keng baytaq en dalasyna kóz alartqan syrtqy dúshpangha últaraqtay da jerin bermey, jauymen qasyq qany qalghansha shayqasatyn qaharly qazaq bolsa, endi birde tabaldyryghyn attaghan qonaghyn qúdayday kýtip, oghan dastarqan bop jayylugha dayyn darqan qazaq ekenin úmytpayyq. Búl osy býgingi tandaghy toleranttylyq sózining bir sinoniymi retindegi qalyptasqan «qazaqy minez» boluy әbden mýmkin.

Ýshinshi faktor – dalalyq demokratiya. Memleket qúrushy últ retinde jergilikti halyqtyng ózindik ereksheligi bar. Qazaqtar – myndaghan jyldar boyy syrtqy jaghdaylardyng ózgerip túruyna ózindik beyimdelu mýmkin­dikterin kórsete alghan úly kóshpendiler mәdeniyetining múragerleri. Qazaq jeri arqyly ótken Úly Jibek joly Batys pen Shyghys órkeniyetin baylanystyrushy altyn kópir ispettes qyzmet atqaryp, keruen joldary mәdeniyet jәne bilimmen eki baghytty da susyndatty. Kóne qazaq jerine ózindik zor yqpalyn tiygizdi. Jalpy Jibek jolynyng qazaq jerinen ótuining ózi mәdeniyetting әrtýrliligin, basqalardyng mәdeniyetine, tiline jәne diny kózqarasyna degen týsinushiligin qalyptastyrghany belgili.

Tórtinshi faktor – beybitshilik sýigishtik. Qazaq últynda ózining úrpaghyn kek saqtamaytynday etip tәrbiyeley biletin qasiyeti bar. Qazaq basynan taghdyrdyng talay qatal synyn keshirdi. Beriden qayyrghannyng ózinde, HVI-HVIII ghasyrlardaghy Jonghar shapqynshylyghyn, Resey imperiyasynyng ezgisi men keshegi Kenes ókimeti zamanyndaghy zobalang ashtyqty basynan keshirip, sayasy qughyn-sýrginning de qúrbany bolghan halyq. Alayda qylyshynan qan tamghan zamandarda tandary azappen atsa da, basqadan kek alu maqsatynda qylyshyn qayramaghan, taghdyrdyng auyrtpalyghyna qaysarlyq tanytqan halyq. Ótkenge boy úsynbay, keleshekti ansap, el birligi men molshylyghyn bata tilegine qosyp, úrpaghyna amanat retinde qaldyryp otyrghan halyq. Tarihy bar halyq qana – úly halyq.

Besinshiden, otanshyldyq, tughan jerge, elge degen sýiispenshilik. Jazba әdebiyeti keshirek damyghanmen, ghasyrlar boyy úrpaqtan-úrpaqqa amanat retinde jetken. Sarqylmas mol qazynasy bar auyz әdebiyeti, batyrlar jyrlary, Qaztughan, Shalkiyiz tolghaulary men Dospambet, Búqar, Dulat, Mahambet syndy jalyndy aqyn-jyraulardyng otanshyl shygharmashylyghy arqyly býgingi úrpaghyna Otangha degen sýiispenshilikti dәriptep, qazaq bolyp tughanyn maqtanyshpen auyz toltyra aitugha mýmkindik berip otyr.

Altynshydan, ana tilining boluy. Halyqtyng úlylyghyn tanytatyn taghy bir belgi – onyng tili. Sonau HIH ghasyrda qazaq mәdeniyeti men tilin zerttegen Europa ghalymdary týrkitanushylar V. Radlov, P. Melioranskiyler «týrki tilderining ishinde eng taza til – qazaq tili» ekenin atap aitqan-dy. Qazaq til bilimining negizin qalaushy A. Baytúrsynov qazaq tilin bylay dep baghalaydy: «týrki tilin HH ghasyrgha deyin azdyrmay, qaz-qalpynda saqtap kelgen alghys pen abyroy qazaqqa tiyis». Tilge degen búdan asqan bagha bolmasa kerek. Qanday qiyn kezenderdi bastan keshirse de, qiynnan qiystyra alatyn tilining baylyghyn, onyng tazalyghyn keyingi úrpaghyna jetkize alghan halyq úly halyq emes pe?!

Jetinshiden, bolashaqqa degen ýmit pen senimning jogharylyghy. Jaugershilik zamandardy basynan keshirip, halyq retinde joyyludyng az-aq aldynda bolghan qazaq «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» zamandy ansap, beybit ómirdi qalaghan halyq ekenin tanytyp, bauyryna san últtyng balasyn basyp, dastarqanyn bólisip, talaygha baspana berip otyr. Býgingi kópetnosty Qazaqstandaghy tatulyq pen kelisimning boluy da, eng aldymen, qazaqtyng úlylyghyn tanytsa kerek. Memleket qúraushy halyq retinde qazaq halqy eldegi etnosaralyq birlik pen kelisimning saqtaluyna qalay jauapty bolsa, basqa etnostar da memleketting aldynda óz jauapkershiligin sonshalyqty sezinui qajet. Osyghan oray tәuelsizdikke qol jetkizgen kezendegi ruhany týrde qayta týlep janghyruymyzgha әser etetin eng manyzdy faktorlar әri jetistigimiz desek artyq aitqandyq bolmas edi.

N. Núrpeyisov,

QR ÚQK qyzmetkeri

Abai.kz