Qazaq әdebiytiende soghys ardageri bolghan aqyn-jazushylar kóp. Solardyng qatarynda qaharman Bauyrjan Momyshúlydan bastap, Syrbay Mәulenov, Hamit Erghali, Qasym Qaysenov, Júmaghaly Saiyn, Ády Shәripov, Ázilhan Núrshayyhov. Búl ardager aqyndardyng shoqjúldyzynyng jaryq júldyzy Múzafar Álimbaev edi. Jaqynda soghys ardageri, abyz aqsaqal, aqyn Múzafar Álimbaev dýniyeden ozdy. Aqyn búl ómirden ketse de, artynda sózi qalar. Múz-atanyng da aty elimizde jaryq júldyz bolyp jarqyray beredi.

Aqyn әigili әnshi Estay jyrlaghan Maraldyda tughan. Búl – Ertisting ar jaghynda ornalasqan Pavlodar oblysyna qaraytyn qaraghayly Sharbaqty audany. Al aqynnyng arghy atalarynyng qonysy – Bayanauyldyng Qyzyltauy, Jýsipbek Aymauytovtyng tughan jeri, naqty aitqanda Josaly, Qaratóbe degen mekender. Onyng bala kezi elimizding qiyn zamanynda ótken –  asharshylyq, túrmystyng ózgerui uaqyty edi. Ertisting óniri aqyndargha, әnshilerge qashanda bay edi. Keshegi Isa Bayzaqov, Sәbit Dónentaev, Estay
aqyn, Mayra Uәliqyzy, Bayghabyl Jylqybayúly, olardyng zamandastary,
shәkirtteri, al Bayannan shyqqan Alashtyng serkeleri Súltanmahmút, Jýsipbek, sal- seri Jayau Músa – bir bólek әngime. Sharbaqty, Maraldy ónirinning ózinde de aqyn-әnshileri az emes edi. Osynday qorshaghan ortada ósken Múzafar Álimbaev qarshaday kezinen sóz marjanyn, tәtti kýiin qúlaghyna qúiyp er jetken. Bes jasynda hat tanyp, altynshy synypta auyldyng kitaphanasynda
bar kitabin basynan ayaghyna deyin oqyp, oqugha qúmar bala edi. Jetimdikti de erte kórgen jan edi.

Ádebiyetke Múzafar Álimbaev on alty jasynda, 1939 jylynda keldi.

Búl kezde sayasy qughyn-sýrginder әdbiyetimizding klassikterin jappay qyryp tastaghan. Alayda sózimiz óshirmedi. Sheyit bolyp ketken bozdaqtardyng ornyn jas órken basty.

Súrapyl soghys jastardy jinap, qan maydangha aidady. Múzafar Álimbaev ta minomet divizionyna qatardaghy jauynger bolyp soghysqa attandy. Keyin әskery sayasy qyzmetkeri bolyp, zampolitruk bolghan. 1942 – 1943 jyldary
ataqty qandy josa – Rjev shayqasynda (qúrbandary sonsha kóp bolghan song Rjev ettartqyshy dep atanghan) qatysqan. Jauynger komandirlerin dayyndaytyn tank batareyasynyng komandiyrin qyzmetin atqarghan. Soghysta birneshe әskery gazetter shyqqan, solardyng arasynda qazaq tilinde shyghatyn «Jaugha qarsy attan» degen gazet te boldy. Búl gazette Múzafar Álimbaev qaharman Mәlik Ghabdullinge arnalghan ólenderi shyqty. «Tu tikken» atty dastany Reyhstagqa tu tikken Raqymjan Qoshqarbaev bastaghan erler tobyna arnalghan. Al «Jýrek lýpili» degen kitabynda aqyn soghys kezindegi jas jauyngerlerding erligi, jalyndy jigeri, qayraty jyrlady.

Jenisti ardager aqyn Shyghys Germaniyanyng jerinde qarsy alyp, sol jerde әskery qyzmetin jalghastyrdy.

Eline oralyp Múzafar Álimbaev aqyndyq, әdeby jolyn jalghastyrdy.

Gazet-jurnaldarda júmys istep, qazaq jurnalistikasyna, baspasózine
zor ýlesin qosqan. Basynda «Qazaq әdbiyeti» gazetinin, «Pioner» jurnalynyn
redaksiyasynda júmys istep, keyin 1958 jylynan bastap shiyrek ghasyr  «Baldyrghan» balalar jurnalynyng bas redaktory bolyp júmys istegen.
Múzafar Álimbaev aqyn bolghanymen, onyng aty qazaq әdebiyetinde eng birinshi kezekte balalar aqyny retinde qalady. Qazaq zamanauy balalar әdebiyetinin
negizin qalaghan Saparghaly Begalinnyng jolyn quyp, isin jalghastyrghan Múzafar Álimbaev qazaq balalar әdebiyetining nar túlghasy sanalady. Ásirese, balalargha, jas oqyrmandargha arnalghan aqyndyq shygharmalary, poeziya, taqpaqtar, ólender – Múz-atanyng ómirlik kәsibi, erekshe daryny, elimizge miras bolyp qaldyrghan izi, dýniyege ketigip salghan kirpishi edi.
Olardyng tәrbiyelik manyzy óte zor, sonymen qatar poeziyalyq qúndylyghy
joghary dengeyde túr, әri balalargha qyzyq kórinip, onay oqylyp, týsinikti tilinde jazylghan. Qazaq balalar әdebiyetinde, poeziyasynda Múzafar Álimbaevtyng aty Qadyr Myrza Álinin, Ánuarbek Dýisenbiyevtin, Qastek
Bayanabevtyng attarymen qatar túrady. Olardyng shygharmalaryn kóbisin orys tiline Vladimir Krasner audardy. Múzafar Álimbaev te әlem aqyndardy
qazaqsha sóiletip, shygharmalaryn qazaqsha audardy. Orystyng Pushkiyn, Lermontov, Isakovskiy, Shyghystyng Saadi, Firdousi, Latviyalyq Rayniys,
qyrghyzdyng Toqtoghúly, Chehiyalyq Fuchiyk, Vengriyalyq Petefi, Múzafar Álimbaev jasaghan audarmalary arqyly qazaq tildi oqyrmandaryna jaqyn bolyp, kitaptary qazaqsha sóilep ketti. Aq qalpaqty aghayyn qyrghyzdyng maqtanyshy «Manas» jyrynyng audaruyna da ýlesin qosqandarynyng biri Múzafar Álimbaev edi.

Al tәulsizdikting aq tany atqanda, memlekettik rәmizderi qabyldanghan sәtte,
Múzafar Álimbaev, Qadyr Myrza Áli, Túmanbay Moldaghaliyev, Jadyra Dәribaeva bar aqyndar újymy búrynghy sovet kezinde bolghan әnúrannyn
Múqan Tólebaev, Latif Hamidi, Evgeniy Brusilovskiy jazghan muzykasyna jana, tәuelsiz eline say sózderin jazghan (búrynghy sózderining avtorlary - Qayym Múhamethanov, Ghabit Mýsirepov, Ábdilda Tәjibaev).

«Jaralghan namystan qaharman halyqpyz..» degen sózder kezindegi Qazybek biyding «Biz qazaq degen mal baqqan elimiz...», Alashtyng Jýsipbek Aymauytovtyng «Arghy atam er týrik, biz qazaq elimiz...», Qayym, Ghabit pen Ábdildanyng «Biz qazaq ejelden erkindik ansaghan...» siyaqty tarihy sózder,
qazaq halyqtyng ózindi әlemge tanytuy, demonstrasiyasy, prezentasiyasy retinde qalady.

Qazaq halqy aqsaqal danalaryn, shejire qariyalaryn, dalanyng qarttaryn abyz deushi edi. Múz-ata da últymyzdyng abyzymyz edi. Toqsannan asyp, asaryn asap, jasaryn jasap, búl jalghannan ozsa-daghy, tastaghan sóz marjandary elimizding ruhany baylyghy bolyp qalady, aty elimiz barda әdebiyetimizding tórinde bolady, jaralghan namystan aqynnyng esimi júldyzday jarqyray beredi

Qosh bolynyz, aqyn ata, Múz-ata,
Óleni – biyik shyn, tereng qúz ata,
Ádebiyettin, aqyndardyng tórinde
Júldyz bop aty sónbeydi eshqashan da,

Jetimdikti, qan josany da kórgen,
Tughan jerin jyrlap, danqyn kótergen,
Dýniyening aqyndardyng ólenin,
Audardy da tilimizde sóiletken

Maydan keshken, soghys kórgen er edi,
Sózi – marjan, namysy – ór sher edi,
Balalargha ónegeli jyr jazyp,
Dana abyz, aqyn ardager edi

Asqar Dayyrbek

Abai.kz