«Auyl» partiyasy men «Qazkontent» AQ «Ádebiyet portalynyn» úiymdastyruymen ótken auyl taqyrybyna arnalghan qalamgerler arasyndaghy «Auylym – altyn túghyrym» atty әdeby onlayn konkursy mәrege jetti. Proza atalymy boyynsha bas jýlde men  "Altyn túghyr" Gran-Prii Abai.kz aqparattyq portalynyng bas redaktory, jazushy Dәuren Quattyng "Permedegi "pigmalion"  atty әngimesine búiyrdy. 

Biz Abai.kz aqparattyq portal atynan Dәuren Quat myrzany shyn jýrekten qúttyqtaymyz!

Dәuren Quat - sonau toqsanynshy jyldarda qazaqtyng múnyn, qayghysyn, quanyshyn jerine jetkize jazuda aldyna jan salmaghan aqtanger-tilshi.

Dәuren Quat -  qazaq jurnalistikasynyng qara nary Seydiahmet Berdiqúlov, Sherhan Múrtazalardyng redaktorlyq mektebin jalghap, jýzdegen aqmyltyq jurnalisterdi tәrbiyelegen ústaz-redaktor.

Dәuren Quat - "Altyn-Orda", "Jas qazaq" sekildi qazaq basylymdaryn basqaryp, Ahmet Baytúrsynovtar shygharghan "Qazaq" gazetining býgingi ýlgisi qanday boluy kerektigin búqaragha kórsetken alashshyl-redaktor.

Dәuren Quat - eng alghash internet әleminde qazaqtyng sózin sóileytin Abai.kz aqparattyq portalyn ashyp, zamanauy jurnalistikanyng kóshin jolgha salyp bergen azamat.

Ayta berse, atqarghan isi shash etekten. Qazaq kóshining jayynan bastap, býkil qazaq ruhaniyaty ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey enbek etip keledi.

Songhy on jyl bederinde Dәuren qalamgerlik, jazushylyq qyrymen de oqyrmanyn baurap aldy. Qazaqtyng qúnarly tilin boyyna sinire bilgen Dәurenning әr әngimesin oqyghanda qazirgi qazaq prozasynyng baghyt-baghdary qalay boluy kerektigin angharasyz. Ishtey "jaza týsse eken, qalamyn suytpasa eken" degen tilek tileysiz!

Qosh! Abai.kz aqparattyq portalynyng qyzmetkeri taghy da Gran-Prii jenip aldy. Taghy da deuimizding sebebi, ótken aida portaldyng shef-redaktory Qanat Ábilqayyrgha halyqaralyq "Shabyt" festivaliinin Gran-Prii búiyrghan edi.

Búl jenisting bәrin - bizding újymnyng jenisi dep bilemiz!

Abai.kz, algha bas! Oz! Oza ber!

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy

Dәuren Quattyng jýlde alghan shygharmasyn myna siltemeden oqularynyzgha bolady. Al, biz osy jenisting qúrmetine búryn esh jerde jariyalanbaghan "Kәri soldat" atty siyasy keppegen hikayatty oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. 

Kәri soldat

Hikayat

Kәri soldat qatty qorlandy. Kerzi etigin sýiretip keshken ghúmyrynda tap osynday kepke úshyrap kýiregen, ketilgen kezi bolmaghan shyghar...

Nemeresin kýndegidey balabaqshadan әkele jatqan. Beli úzyn avtobustyng ishinen búl ekeui belgilep alghan oryn: aldynghy qatardan sanaghanda – on ekinshi oryndyq. Oryndyqtyng tereze túsyna nemeresi, qaptalyna ózi qonjiyady. Jolaushy bitkendi jolda qaldyrugha qimaytyn jomart kólikting auzy-múrnynan shyqqan adamyn ortasynan kiyip-jaryp, qart pen sәby qashanda menshikti oryndarynan tabylatyn. Iyghyna polkovnik shenining ýsh júldyzyn qondyrghan kónetoz shiyneliding súlbasy kóringende-aq júrt yghysyp, ayaq tartyp, ense týzep, ókpesine jútargha aua jetpey túrghan kisi keptelisten jinishke dәliz jasaytyn da, jetektesken ekeudi ótkizip jiberuge asyghatyn. Búl tәrtipke bәri ýirengen. Býginge deyin bir pende betke úryp: «Shal bolsan, nemere ertseng qayteyik, endi bes-alty ayaldamadan song kólikting jýrginshilerden jýgi jenildey bastaydy, sol kezde baryp tize býgersing menshikti mekenine» degendi aitpapty. Nemese, «Joldas polkovniyk-au, jaghdaydy kórip túrsyz ghoy, ortamyz it túmsyghy ótpeytin nu orman siyaqty, on ekinshi oryndyq, tap osy, taghynyz emes shyghar, myna bir jaqyn jerge jayghasa salynyzshy» demepti. Óitkeni, on ekinshi oryndyq qarshaday bala men qartty kýtip qay kezde de bos túratyn. Ilkide, onyng ózinde bilmegendikten be, әlde boyyna bitken sharanany bayqaghan kópting jany ashyp, jaghdayymdy týsiner dedi me eken, әlgi oryngha ishi shenbirek atqan jýkti әielding sylq etip otyra ketkeni bar emes pe? Naq sol kezde kәri soldat ta nemeresin jetelep, nәn qalanyng basy men ayaghyna 32-shi baghyt boyynsha qatynaytyn saryala avtobusqa sart-súrt basyp kirip kelgen-di. Bir tanqalarlyghy, júrt әdettegidey qozghalyp, jol asha qoymaghan. Sonda olar «bәlkim, polkovnik býgin bolashaq anagha qúrmet kórsetip, djentlimendik meziret jasaytyn bolar» dep oilady ma eken... Áyteuir, bir-birine jalt-jalt qarasqan da, syzday qalghan. Ánsheyinde qatuly qabaghynan yghyp túratyn jolaushylardyng minezinen kýtpegen merezdik angharghan ol búiryq berip ýirengen әmirli ýnimen: «Vstati!» dep aqyryp jiberdi. Shaldyng shanq etken ashy dauysy kәri sýiek avtobustyng qalyng әinekterine soghylyp, kenetten aua shynyltyrlanyp tútyldy da, jarghaq qúlaqtardyng sanlauyn jaryp ótken. «Vstati!» Jýkti әielding qúrsaghyndaghy qúlyny da myna búiryqtan zәre-qúty qashyp qoryqsa kerek; shoshyna ýrikkenin bayqatqanday anasynyng kindik túsyna kelip, týiilip qaldy. Bayqús әielding endi bolmaghanda júqa palitosynyng týimeleri byrt-byrt ýzilip týserin manayyndaghylardyng bәri kórdi. Bәri ayady, bәri ýnsiz tómen qarady. Biraq, amal kem, soldat – qúrmetti adam. Ásirese, A. qalasynyng túrghyndary әskery adamgha bek qúrmetpen, jasyratyny joq, qorqynysh pen ýreyden tughan qúrmetpen qaraytyn. Al, kәri soldat sol sheksiz qúrmetke bógeusiz bólengen esil erding ózi edi. Kórmeysiz be, sonday qadirli kisini  itting ghana balasynyng qorlap ketkenin.

Qarttyng otbasynda tildesetin jalghyz adamy – nemeresi men әuletting bir mýshesi derlik orny bar  jan iyesi – tik qúlaq tórt kóz ovcharkasy edi. Nemeresining tili shyqqan, sóiley biledi.  Atasynyn, әkesinin, anasynyng tilinde sóileydi.

– Sen býgin ne jedin? – deydi atasy kýndelikti súraghyn qaytalap.

– Botqa, – deydi nemeresi kýndelikti jauabyn qaytalap.

– Atang da botqa jep ósken, – deydi atasy, – soldat botqasyn.

– Sodan keyin sen soldat boldyng ba? – deydi nemeresi.

– Sen de soldat bolasyn, – deydi atasy.

– Men soldat emes, bankir bolamyn.

– Men sening әskery shendi adam bolghanyndy qalaymyn.

– Mama aitqan, «shiyneli sasyq» dep, mening shiyneli kiyip jýrgim kelmeydi.

– Ha-ha-ha-ha!

Qart qarqylday kýlgen jastyng jýzine kәrin tógip, adamnyng ónmeninen ótetin suyq kózderin qadaghan. Búnday qarastan kim-kimning de jalyny qaytyp, jasyp sala beretin. Tipti býgejektep kirerge tesik tappay ketushi edi. Mynau naghyz betsiz, beybaqtyng ózi eken. Qymsynghan joq. Qymsynghanyng ne, kýlkisin tiya almay shashalyp: «Sasyq shiyneli, sasyq-sasyq, ha-ha-ha-ha, sasyq shiyneli», – dey berdi.

– Ei, naysap! – dedi búl qalshyldap, – osy sasyq shiynelimen men sening beybit ómirindi qorghap, tynyshtyghyndy kýzetip kelgenmin.

– Berekendi qashyryp, beybit ómirindi besiginde túnshyqtyryp kelgenmin de!

Avtobustyng ishi gu ete týsti. Shalmen sharpysqan bozbalanyng bozbastyghyn bazbireuler jaqtyrmay jazghyryp, kýstanalay jónelgen.

– Zaman ne bop barady ózi?

– Aytpanyz, búzyldy, búzyldy ghoy zaman!

– Myna sayrap túrghan sarmanqa ýshin qayran polkovnik sanaly ghúmyryn sarp etti emes pe?

– Jelkesin ýzer me edi ózinin?

– Osynday búzaqylar qazir qalamyzda qaptap barady.

– Búlar – vandaldar! Qalamyzdaghy әskery qolbasshylardyng tas mýsinderine tas atyp, qiratqaly jýr. Qúrtu kerek kózderin.

– Shirkin, solar, sayypqyran qolbasshylardy aitamyn, bir sәtke tirilip kelse bar ma, osynday әumeserlerding kózine kók shybyn ýimeletip, it jekkenge aidar edi.

– Men búiyramyn, – dedi osy kezde polkovnik yshqynyp, – vandaldy, úly kósemderimizdi túghyrynan taydyrmaqqa әreket etip jýrgen kýshikti, ústandar, qayyryndar qolyn! Ózim-aq búny әskery tribuna jasap, sottaymyn da, sýiegin týrmede shiritemin. Ústandar, qane, jabylyndar!

Kәri soldattyng kәri jyny qozyp, elire aiqaylaghan. Biraq «vandaldy» bas salugha ynghaylanghan birli-jarym belsendining әreketin qaydan tap bolghany belgisiz bir dýley kýsh tyiyp tastady. Polkovnik sonda bildi: búnyng namysyn jyrtyp әlginde búrq-búrq sóilegender az, tym az eken. Olardyng búlqynyp, búlqan-talqan bolghanyn avtobus toly kóp bútyna da qystyrmay búghan tóne qapty. Shal ishinen qatty tiksindi: mynalar qaytedi-ey! Tapap, tópep óte me, ne isteydi? Búny bit syqqan qúrly kórmey saryala avtobustyng qabyrghasyna japsyra salatyn synayda ghoy... Qoy, qúrsyn, ayaldamagha da jetipti, endi dymyndy shygharmay týsip qalghan jón. Átten, nagan... nagandy ala shyqanda qayter edi ýiden? Nagandy kórgende keudesine nan piskenning talayy talyp jyghylushy edi. Mynalardy da sóitip bir qorqytyp qoi kerek-au...

Kәri soldat avtobus toly jýrginshige súr shiynelining syrtyn berip, nemeresin qolynan qysa jetektegen qalpy ýirenshikti ayaldamdan týsken bette kórdi: әlgi neme jyrtaqtap bir top ýrpekbastyng arasynda ketip barady eken.

– Áy, malghún! – dedi polkovnik әskery adamdarda qalyptasqan búiryq rayly ýnimen zildene jekip. – Múnda kel!

Bozbala eki aitqyzbady, kózi jaynap jetip keldi.

– Beri jaqynda!

Bozbala taghy da eki aitqyzbady. Osy kezde kәri soldattyng sabauday sausaqtary jas jigitting jaghasyn syghymday saumalap,  qauyp týsken. Boyyndaghy bar qayraty jiylyp kep kәri shengelge shapsa kerek, shal qalsh-qalsh etip bozókpe jasty baghana ózi keketip kýlgen «sasyq shiynelidin» omyrauyna basyp, túnshyqtyrugha ynghaylanghan. Mine, osylay, endi jәne 5-10 minut syghymday qyssa, ýirenshikti qolgha ilikken pendening tynysy tarylyp typyrylaghan kýii esinen tanyp qaluy, tipti, til tartpay ketui mýmkin. Moyyndy boylap aghatyn tamyrlardan qan tasqany bir sәtke tyiylyp, alqymnyng tynysy óshken kezde adam adamnyng qolynda túryp-aq buynyp ólgendey bolady. Búnday tәsilge tóselgen kәri soldattyng qúmardan shyghugha qúlqyny birjola ausa kerek, shengeline ilikken sorlynyng ókpe túsynan ayamay eki-ýsh soqqyny sinirip te ýlgergen. Qyrym et bitpegen tas sýiek shekesin qayqayta tastap, bozbalanyng qabaghyna kómip-kómip te jiberdi. Terisi qara qayystay qatqan tas sheke tastyng ózin tas-talqan eterdey edi: bozbalanyng qabaghynan syrtqa lyp etip qan tepti. Qan, o, pәle, qan! Shirkin, qan! Kәri soldat qan kórmegeli qashan?..

Osy kezde búnyng sausaqtaryna ghana ilinip túrghan silimtiktin: «Bolghan shygharsyn?..» dep sybyrlaghany. Soldat soldat basymen búryn-sondy búndaydy estimepti. «Ne deysin?» dep qúlaghyn onyng auzyna tosugha shaq qalghan. «Bolghan shygharsyn?..» Sybyr qayta estildi. Sybyr qayta estildi de, polkovnikting jaghagha jarmasqan qolyn syrtynan búrap әketken әleuetti kýsh kәri tóbetting belin ýzgen arlannyng ekpinimen saq etkizip jerge alyp úrdy. «Jarty jambas әdisimen ýiirip әkelip jerge soghudy myna pәle qaydan ýirengen?» Polkovnik qas-qaghym sәtte osyny oilap ýlgerdi me, joq pa, biraq «Túr ornynnan!» degen qaharly dauystan qaltyray týregeldi. Tәltirektep túrghan beti sol edi, bútynyng ashasynan onbaghannyng dәldep túryp tepkeni-ay! Ashadan ala tepkende adamnyng quyghy jarylyp, býiregi týsip kete jazdaytynyn polkovnik sonda ghana bilgen. Sonda ghana alghash ret súmdyq qorlanghan...

***

Aybarly Alataudyng bókterindegi say-saladan sylqyp esetin saumal jeldi nәn qalagha jetkizbey sarqyp alyp, sap týzegen saltanatty saraylar túr. Saltanatty saraylar mekenin qalanyng qara jataq túrghyndary «Ghajayyptar alany» atap ketken. «Ghajayyptar alanyndaghy» saraylar sәn men symbat jarystyryp qana emes, eki ayaqty pende balasyn mensinbeuding mәresine moyyn sozghanday bir-birinen asyp týsip, Alataumen boy tenestiruge bet alghan. Sol «Ghajayyptar alanyndaghy» ghajayyp saraydyng biri jas myrza Marat Baratovichtiki desedi biletinder. Marat Baratovichting qanday kәsippen shúghyldanatyny beymәlim. Onyng ýstine «Ghajayyptar alanyndaghy» júrt qonsy-qolang retinde aralasugha qúlyqsyz bolghandyqtan da eshkim eshkimning esigin ashyp, tabaldyryghynan attaugha talap qylyp kórmepti. Syrtynan núsqap, qúpiya qyzmet oryndaryna  ústatyp jiberetin jansyzdar sekildi birinen biri qashyp jýrgen bir qyzyq qauym «Ghajayyptar alanynda» ómir sýrude. Áytse de, olar polkovnikti jaqsy biletin. Polkovnikting zeynet jasyna shyqqanyn da, Marat myrzanyng әkesi ekenin de, qarttyng osy kýndegi bar qyzmeti nemeresin balabaqshagha aparyp, әkelumen shekteletinin de, ony aitasyz, audany at shaptyrym saraydyng eleusizdeu bir bólmesinde tórt kóz ovcharkasymen birge túratynyn da әbden bilip alghan. Keshqúrym, «Ghajayyptar alanyndaghy» gýlzar baqty qydyrystap, hauyzdardan atqalaqtaghan su búrqaqtargha qarap otyryp júlyn-jýikelerin tarqatyp tynys tabatyn jengeyler kәri soldattyng úly men kelininen әlgi bir qyzmetti – nemeresin baqshagha aparyp, әkeludi jalynyp jýrip súrap alghanyn da әredik sóz etisip qoyatyn. «Ah, polkovnik kezinde qanday boldy eken, – desetin jengeyler toq myqyndaryna qoldaryn tayanyp túryp, – qartayghanda symbaty mynanday: iyqtary tip-tik, týp-týzu, jauyryny jarty kósh, jas kezinde, saytan alghyr, qyz-qyrqyngha qyrghiday tiygen shyghar? Jazghannyn, biraq, qazirgi hali kisi ayarlyq. Kәrip qoy, naghyz kәrip jan». Ayaqtaryn sәnmen tastap, bókselerin búltyng oinatyp, búrala basqansyp tәlimsigen qatyn-qalashtyng ortasyn qaq jaryp nemeresin jetelep bara jatatyn polkovnik bolsa ózin eshqashan qor sanap, kәriptik kýy keshtim dep oilamaydy. Ol – soldat. Al, soldat qanday jaghdaygha bolsyn tózimdilik tanytuy kerek. Bylayynsha, tóze almastay shetin jayt polkovnikting býgingi túrmysynda joqqa tәn. IYә, tórt kóz ovcharkamen terezesi túmshalanghan alakólenke bólmede birge túrady. Bólmege ittin, sosyn búnyng kerzi etiginin, kenep shúlghauynyn, qayys belbeuining iyisi sinip-aq qalghan. Sonyng ózi ghajap. «Ghajayyptar alanyndaghy» polkovnik ýshin eng ghajap dýnie – osy. Tәiir-ay, ómirin kazarmada ótkizgen adamgha soldat etigining qonyshynan qolqany qauyp shyghatyn qolansany jútpay jatyp úiyqtau, qolansany jútpay jatyp oyanu – azaptyng azaby emes pe? Mine, sol naghyz qorlyq. Al, hauyz jaghalaghan qatyndar ne bilsin? Olargha sýirendesuge sóz tabylsa, jetedi.

– Marat Baratovich, – desetin olar, – ýiine jaqsy-jaysandardy shaqyryp, meyman qylghanda bayqús polkovnikti jelkelep syrtqa shygharyp jiberedi eken.

– O, nesi-ay? – deydi sonda bir qatyn janynan ýrkip shoshynghanday qaltyrap.

– Nesi dering bar ma? Áskery tәrtip pen әsker ómirinen basqa aitary kem shaldy әkem dep bek qúrmetti meymandaryna tanystyrugha namystanatyn bolsa kerek myrzamyz!

– Marat Baratovichting ainalasy mәlim ghoy: tәrtipsizder ónkey. Tәrtipsizder tәrtip turasyndaghy әngimeni ne qylsyn?

Qatyndardyng qayqy erinderin týrip sóilegen sózderin qagha beriste qúlaghy shalyp qalatyn polkovnik sonda olargha ishtey jauap qayyryp kýnkildeytin: «Kisi ayaghy basylghansha syrtta seruen qúryp jýre túru polkovnikti qúr attay qylmay ma? Ásirese, qystyng kýni, saqyldaghan sary ayazda soldat soldat shiynelining buyna kómilip dalada túruy kerek!»

– Marat Baratovich ýiinde ýielmenimen birge asqa qol jayghanda әkesin dastarhan basyna keltirmeytin kórinedi.

Onday sypsyng sózge de polkovnikting jauaby әzir: «Áskery adamnyng azamattyq qogham mýshelerimen beybit qatar tize býgip, tamaqtanugha uaqyty sәikespeydi. Soldat tang qylang bere soldat botqasyna qasyq batyrsa, jetip jatyr. Odan keyingisi әskery núsqaulyqtyng qatang tәrtibine baghynuy tiyis».

Polkovnik nemeresin jetelep, bosaghadan attaghan bette enkeyetin de, eppen etigin sheshetin. Búl joly da әdettegidey qonyshyna qolyn súgha bergende kózining sýrinip ketkeni: sonou tór bólmede kelini aq baltyrlaryn jarqyrata qayshylap, oinaqtap túr eken, tayqaraday tórt kóz it jataqjayynan sumang etip shyqty da, timiskilenip baryp iyiskelep, silemeyley bastady: aq baltyrlardy. Sosyn ynsapsyz neme túmsyghyn shalt kóterip, maqpal myqyndy әntek qana jauyp,ýlbirgen júqa shyt kóilekti emin-erkin týrdi de, eng bir úyatty túsqa, eng bir nәzik nýktege jayynday tilin japsyryp jalap-jalap jiberdi.

– Dozor, ko mne!

Itting atyn atap shaqyruyn shaqyrghanymen, shal qatty qysyldy: әskery adamgha qyraghylyq qajet-aq, alayda, ol kórgenin kórmegenge balap, kózjúmbaylyqtan tanbauy kerek qoy.

***

«Ay, iytim-ay, iytim-ay, «iyt» dese «itsin» ghoy!». Kәri soldat iytine iyesi bolyp túnghysh ret «itsin» dedi. Sodan song «Ay, iyt-ay, itting ghana balasy-ay!» dep kýnirengen. Baghanaghy oqigha oiyna oralghan-dy. Ashasynan alyp, quyghyn dәl kózdep tepkenimen qoymay, polkovnikke «Túr!» dep búiyrdy ghoy. Túrghyzyp qoyyp: «Nemerenmen qazaqsha sóilese almasan, nesine atasyn?» dep ketti. Endi baqsa, sýiegine tayaq, janyna sóz batypty. Tayaq pen sózdi polkovnik ózgege ghana júmsap ýirengen kisi edi. Sol tayaq, sol sóz kýnderding bir kýni óz qasynan tabylar dep, tabylyp qana qoymay, búrynghy búldyr kýnderdi esine salyp, tabalar dep oilady ma eken desenizshi...

Kenet shaldyng kózine qabyrghadaghy kilemshege qadalghan sólkebaylar ilingen. Ordender, medalidar, znachoktar. Árqaysysy menmúndalap jymyn-jymyng etkendey boldy da, kәri soldat esin jiyp, ensesin tiktedi. «Men, – dedi sodan song ol ishtey kýbirlep, – Otanyma adal qyzmet ettim. Áskery búiryqty qaltqysyz oryndadym. Jaulardyng janyn jahanamgha attandyrdym. Men – anyz adammyn! Men jayynda zamanynda anau sarghayghan gazet betterinde ne aitylmady, ne jazylmady?!».

Osylardy aityp jalqy sәtte-aq jadyrap sala bergen jetim shal aiqara beti qankýreng tartqan gazetting birin qolyna aldy. «Búnda ne bar eken? Á-ә, Aughan soghysynan oralghan agha leytenant». Polkovnik qolyna tiygen gazetting betindegi ocherkting әr әrpin ýtir, nýktesine deyin jatqa soghatyn. Óitkeni, ocherktegi oqighany jalbaq shash jurnalistke bayandap bergen ózi emes pe edi. Áuelde әskery adamdar ústanatyn qúpiyalylyq pen qatandyqty saqtaghansyp, jalbaq shashty jalbandatyp izine ertken de qoyghan. Anau da bir qiyaly naqúrys eken, búl uaqytynyng joqtyghyn, auyz eki taraghan erligin eshkimge jariya etkisi kelmeytindigin, jasaghany eren erlik emes, Otan tapsyrmasyn oryndau barysyndaghy jauyngerding jay әnsheyingi әreketine jatatyndyghyn anghartyp, súhbattan basyn ala qashqan sayyn taqymdap qoymady. Taqymdap qoymaghan song amalsyz kelisken synay bayqatqan da, Qandaghardaghy qandy oqighany bayandap bergen.

Polkovnik ocherkting ortan beline kóz jýgirtti. Azat jol «Agha leytenant auyr jaralanyp týpsiz tereng shatqalda qaldy» dep bastalatyn.

«Agha leytenat auyr jaralanyp týpsiz tereng shatqalda qaldy. Joldastary jaughan oqtyng astynda sheginip kete barghan. Alystan pulemetterding saqyldaghan dauysy men zenbirekterding ynyrana dop atqan ýni estiledi. Jauynger ishinen jalyn ata kýrsindi: qaydaghy bir qúrdym sayda sýiegim it pen qúsqa jem bolghansha, maydan dalasynda arapalysyp ólsemshi. Solay kóz júmsamshy. Átten, dýniye-ay! «Ómir týgesilerinde ólimning aldynda esep beredi» deushi edi kópti kórgen saqa jauyngerler. Sol ras sekildi. Barattyng bar ghúmyry kóz aldynan tizbektelip óte shyqty: mine, ol qoldy-ayaqqa túrmaytyn qara bala, belgisiz bir jaqqa qaray qústay úshyp zytyp barady. Qayda? Bilmeydi. Mine, eseyip er jetipti. Taghy da belgisiz bir jaqty betke ústap, arshynday basyp ketip barady. Qayda? Bilmeydi. Sonda búnyng býginge deyingi әreket-tirligi beymәlim tarapqa tartyp otyru ghana bolghany ma? Jo-joq, jauynger endi týsindi: ony Otan-Anasy әrkez ózine qol búlghap shaqyryp túrghan eken ghoy. Otanymyzdyng astanasy – Moskva, jýregi – Kremli! Bala Baratty jeteley jónelip, jigittikke jetkizgen, buynyn bekitip, qabyrghasyn qataytyp, qayda salsa da jaryp shyghatyn qayynqaptal, apaytós azamat etip shygharghan – Otan ruhy, endeshe ol ólmeui kerek! Ólimmen kýresui kerek.

Jauynger talyqsyp ketken. Qansha uaqyt talqysyp jatqanyn bilmeydi, kózin ashqanda, barqyt shúghyla japqan aspan zengirinen júldyzdar jamyrap qoya bergen-di. Dýnie uyz qalpyn qayta tapqanday tamyljyp túr. Jauynger boyyna sarqylmas quat qúiylghanyn sezinip, sergek oilandy: qaytkende rotagha qosylyp, qanqúmar dushmandardyng sazayyn tarttyru qajet. Osy oiymen ol janyn kózine kórsetip solqyldaghan iyghyna qolyn apardy. Oq búghanagha tiymey qalyng etti tesip ótkenge úqsaydy. «Tfu, shaytan, eshtene etpeydi». Aldymen qaltasyn sipalanyp, ottyghyn tauyp aldy. Sóitti de, manayyndaghy synghan bútalardyng kepken qabyghyn sypyryp, ýidi. Jylt etkizip ot tútatty. Otty soldat beshpetimen kólegeylep qoyyp, janghan qabyqtardyng ýstine birer iri búta men qol basynday tasty da tastap jiberdi. Ot tóniregine qyzuyn shashyp, mazday janghan. Soldat beluaryna deyin sheshindi de, ong qolymen oq tiygen iyghynyng ainalasyn bayqastyrdy. Oq shyqqan jerindegi etti syrtqa aqtaryp, terisin jalbyrata jyrtyp jiberipti. Mine, sol túsqa, jaranyng qandy auyzyna, qyzyp jatqan tasty ayamay basu kerek. Soldat jalanash qolyn ot ishine jýgirtti de, uysyn qaryp týsken tasty jotasy men jaraly iyghynyng ýstine ayamay basyp-basyp qalghanda múrnyna kýigen etting iyisi kelgen edi.

Búdan әri búl jerde jata beruge bolmaydy. Dushmandar iyisshil itterden beter, qazir-aq jylanbauyrlap jetip kelui mýmkin. Soldat ottyng jaryghyn ainalasyna jaymay, jalp etkizip óshirgen song iyghyn tistene otyryp tanyp tastady».

Kýni býginge deyin san qaytara oqylghan ocherk dәl osy túsqa kelgende polkovnikting oiyna qaydaghy-jaydaghyny salyp, esine alghysy kelmeytin qúpiya bir súmdyqty jadynda janghyrtqan-dy... Áriyne, ocherk minsiz jazylghan. Búl jazbadan qanday da bir qisynsyz әngimeni angharu aqylgha syimaydy. Mine, qaranyz: jarasyn tanyp, esin jighan jauynger bas baghyp jýrip, ne bir qiyn asulardan ótip, rotany izdep tabady. Qiyan-keski soghysqa qayta kirisedi. Dushmandardan ese qayyrady. Sonday súrapyl kýnderding birinde qasyndaghy qarulas dostarynyng bәrinen  airylyp, rotada jalghyz ózi tiri qalady. Tiri qalghan ol tabandasa atysqan modjahedterdi tegis jusatyp salady da, qaharmandyq erlik jasap, Otanyna oralady. IYә, ocherk osylay ayaqtalatyn. Eski tanys, jalbyr shash jurnalisting jazghanyn sonyna deyin mәnsiz sholyp shyqqan kәri soldat odan da zor mәnsizdikting shetsiz-sheksiz sheginde úshyp ólgendey kepke úshyraghanyn sezinip, kenet týrshigip ketken. Apyr-au, bú qaytkeni?.. El kózindegi beynesi kisi qyzygharlyqtay emes pe edi? Qylshyldaghan jap-jas agha leytenanttyng Aughan soghysyndaghy erligin ortalyqtaghy gazetterden bastap bәri jarysa jazdy. El auzynda anyz tarady. Aqyndar jyr arnady. Búnyng qabaghyn sәl týiip týsken sureti mәrtebeli jiyndardyng tórinde túrdy. Aspan astyn toltyryp uralaghan úrandy saltanattarda búl symday tartylyp sheru bastap jýrdi. Áskery sheni de ósip, jaraly iyghyna qonghan júldyzdardyng shoghyry kóbeyip, irilene týsti. Polkovnik dәrejesine kóterildi. Degende...endigisi ne hal? Kәri jadynan óshpey qalghan jayttyng qayta janghyrghany qaytkeni?

Shaldyng ishinde bireu «shynyndy ait!» dep shynghyrghanday boldy. «Berekendi qashyryp, beybit ómirindi besiginde túnshyqtyryp kelgenmin de!».

Polkovnik shókelep otyrghan ornynan qalt-qúlt etip túrdy da, kereuetine jantayghan. Kózderi tars júmuly. Júmuly kózderding úyashyghynda qap-qara týnek payda boldy da, qartty ýiirip ala jóneldi.

***

...Kózin ashqanda, barqyt shúghyla japqan aspan zengirinen júldyzdar jamyrap qoya bergen-di. Sonda onyng ózine ózi shoshyna qoyghan alghashqy saualy: «qayda jatyrmyn» boldy. «Qayda jatyrmyn?», «Dostarym qayda?». Eptep qimyldaugha әreket etpekke talpynghan edi, jýregi suyldap tabanynan bir-aq shyqty. Qol-ayaghy qúndaqtala baylanypty. Qyl arqan óne boyyn әbjylanday orap, buyp barady. Jauynger jau qolyna týskenin qapsyz úqty. Jau qolynda jatqanyn bildirip jaqynnan týsiniksiz dauystar da estilgen. Dushmandar! Qaysybir sózderi tanys ta siyaqty. Biraq dabyrlasa jónelgende tilderin aiyryp úghu mýmkin emes. «Allahu akbar!» dep alqymnan jalandaghan ótkir selebemen esip jiberedi degendi estiytin. Búny da sóitetin shyghar. Laqsha bauyzday salatyn boldy jauyzdar. Qalay ghana qapyda qaldy eken. Sol jaq iyghyn yp-ystyq ot shym etkizgen sekundta qara jer tik kóterilip kep mandayyna sart ete qalghan siyaqty edi, sodan keyingisi búlynghyr. Sirә, esten tana qúlasa kerek. Jauynger taghy da talyqsyp ketken. Oyanghanda qasynda qaba saqal bir qart otyrdy. «Músylmansyng ba?» dedi ol. «Ne deydi? Ne dedi mynau?», «Qazaqsha súrap otyr ghoy?».

– Qazaqpyn, – dedi búl әbden isip-keuip auzynan aqtaryla jazdaghan tilin әreng iykemge keltirip.

– Ózim de bilgem, qaraghym.

– Men qayda jatyrmyn?

– Tozaqta. Jer betindegi tozaqta jatyrsyn, jaryghym.

Búl endi bayqady, qarttyng kýn ystaghan núrly jýzin jas juyp, saqalyna saulay qúiylyp túr eken.

– Nyspyng kim?

– Ne deysiz?

– Atyng kim deymin senin?

– Barat.

– Barat emes, Baraq shyghar. Baraq degen batyr súltan bolghan qazaqta.

– Joq, Barat.

– Á-ә, meyli. Al, Baraq batyr, esindi jyi. Men sening músylman balasy ekenindi bilip, әsker basydan janyna saugha súrap alghanmyn. Endi sen mening myrzaqamaq tútqynymsyn. Qasyndaghy kәpirlerdi keshe týnde-aq ana dýniyege attandyryp qoya bergenbiz.

– Meni qaytpeksinder?

– Ony tәleyinnen kóresin. Ázirge janyng – olja, qane, týregel.

Úly denesin әbjylanday bughan qyl shylbyrdyng qiylyp, qoly ghana artqa qayrylyp baylanghanyn ol jana bildi. Belgisiz jarylqaushysy «Baraq batyr», «Baraq batyr» dep jýrip búnyng jaraly iyghyna kiyiz kýidirip basty, jarasyn tandy. «Eshtene etpeydi, oq búghanana tiymey, qalyng etten ótip ketipti, kóretin jaryghyng bar eken» dep óbektey jýrip jeteley jóneldi.

Biri artta, biri alda, elbesip-selbesip, kesh qaraya búlar bir taudyng quysyna kelip kirgen. Taudyng auyz quysy tar kóringenimen ar jaghy alaqanday jazyq eken. Sol jazyqqa jappa qostar men kәdimgi qonyrqay kiyiz ýiler tigile qalypty. Ár-әr jerde qazan asylyp, jer oshaqtardyng manynda jaulyqtary agharandap әielder jýr. Jelilerde qúlyndar kisinep, biyeshiler songhy sauyngha ayaqtaryn jebey basyp barady. Sonau betkeyden shoqtay ýiirilip, qoy-eshkisi aralas aqtyly otar týsip keledi. Shybyqtardy at qyp minip shúrqyraghan bala dauystary kógennen bosap, jamyray órgen qozy-laqtyng u-shuyna qosylyp, ózinshe mәre-sәre. «Men ózi qayda keldim? – dep kýbirledi sovet soldaty. – Mynau mening tughan auylymnan aumaydy ghoy?».

– Kәpirlerding oghy tóbemizde nayzaghayday oinap túrsa da, sәn-saltanatymyzdy búza almaymyz, – dedi tútqyndy shetkeri ýige әkelip kirgizgen qart jýzine zorlana shyray shaqyryp. – Az-kem shaqqa Alla tynyshtyghyn berse boldy, osylay ata qonysymyzdaghy bәz-bayaghy tirligimizben qayta tabysamyz. Kәne, Baraq batyr, tórlet.

– Qazaq baylap-matap auylyna qonaq әkelmeytin edi, – dedi sodan son. –  Salttan janyldyq, aiyp etpe.

Qart iyek qaghyp edi, kiyiz ýiden suyrylyp bir jigit shygha keldi de, shiyelep baylanghan qyl shylbyrdan Barattyng qolyn bosatty.

– Al, tórle, batyr!

Kýn batyp, kóz baylana tútqyn týsken ýy qapsaghay boyly, baluan jotaly, janarlarynan jasyn atqan jas jigitter men egde kisilerge tolyp ketti. Bәri búghan iship-jep qaraydy. Bәri – qazaq, aidaladaghy Aughan jerindegi qazaqtar. Búlar qanday qazaqtar? Qazaq degen osylay kóship-qonyp, qiyr jaylap, shet qonyp jýre bere me? Álde ghayyptan tayyp, qús qanatyn taldyrar dýniyening alys týkpirinen osynda salyp úryp jetip kelgen be? Bәlkim, búl eles shyghar? Qiyal-ghajayypqa bergisiz týs pe eken kórip otyrghany?.. Jýzderi qanday tanys... Anau shoqsha saqaldar men qylysh múrttardy shimay-shatpaq shekaralardyng ar jaghynda qalghan auylynan kórip ósken edi ghoy. Soldattyng jan jýiesi bosap, ýnsiz egildi. Jaqynyna sýiengen, jaqynyn jan tartqan, jaqynynan meyirim kýtken pendening basyndaghy hal Baratty da bauyryna basyp Qandaghardan Qaraghashqa alyp úshqan. Qaraghash – soldattyng kindik kesken jeri. Endi qaytyp ol jerdi kóre me, joq pa? Bәlkim, Barat batyrdyng qalghan ómiri mynau týr-týsi tanys bolghanymen, tirligi bóten ortada óter me eken? Kim bilsin, jan alqymgha tirelgende búl da Allagha salauat aityp, sәjdege bas qoyyp, búrynghysynyng bәrine qol búlghap kete barar?.. IYә, estigen, dushmandar tútqyndaryn sýndetke otyrghyzyp, dinsizden aqkóz dindar jasap alady dep. Barattyng da barar jeri sol bolmasyn...

– Kәmónessing be?

– IYә, kommunistpin!

– Pәruardiyger, qayda qashsaq ta aldymyzdan kóktep kәmónester shygha berdi-au?..

Baghanadan ýnsiz jiynnyng kóbesi sógilip, әr-әr tústan myrs-myrs kýlki estildi.

– Biz, – dedi sovet soldatynyng janyna saugha súrap alghan qart kómeyinen kýmbir-kýmbir ýn tógip, – kәmónesterden qashyp, júmyr jerding betinde tentirep jýrgen júrtpyz. Qúlaq sap tyndaghyn, jayymyzdy aitayyq. Jer jәnnәty Jetisudyng tóri Shúbaraghash, Oijaylau, tómeni Qaraghash pen Qarghaly deytin ólkeni en jaylaghan el edik. Jayymyzgha, tynysh jatqan momyn ghana qauym ek. Zamananyng qara dauyly túrdy da, mýkәmmal-mýlkimizdi qyzyl shúnaq kedeylerdi qútyrtqan qyzyldar tartyp aldy. Tartyp alyp, tabanyna salyp qúl qylsa da qúldyq der edik, itjekkenge aidaymyz dep esirdi. Ótkende – sonysy ótti. Au, Qúdaygha qylghanymyz bolmasa, adamgha qylghan qiyanaty kem әulet edik qoy. Sóitkende auzyn aranday ashqan ashtyqtyng әbilettey basyp, әlekedey jalanyp jetip kelmesi bar ma? Altay qystan aq sónke bolyp shyqtyq. Aghayyn-tumanyng jartysyn ashtyq jalmady. Kók ózek shaqqa túyaq iline jaryqtyq Hakim, әkemdi aitamyn, «arghy betke auayyq» dep kenes qyldy. Hakimning auzyna qaraghan jamaghatta basqa sóz bolsyn ba, «ausaq aualyq, kóshsek kóshelik» desti. Kóshtik. Sәbet kәmónesterimen qasha soghysyp shekara búzdyq ta, Ilening boyynda emingen elimizdi taptyq. Az ghana uaqyt dәuren sýrdik. Auzymyz aqqa, taqymymyz atqa tolyp, es jiya bergenimizde Ýsh aimaq býlindi. Qytaydyng Janqayshy deytin qontayshysymen soghystyq. Artynan jylmiyp qytay kәmónesteri jetti. Kәmónesterding qasynda Janqayshy jat ishindegi jaqynymday eken, kóresini kәmónesterden kórdik. Birimizdi birimizge aidap saldy, asty, atty, shapty. Kózimizden tizip, kógendegen qoyday qylyp temir torgha toghytty. Nebir arda tughan asyl azamat abaqtyda shiridi. «Sәbette de kәmónes, qytayda da kәmónes, kәmónessiz jer bar shyghar mynau júmyr jerding betinde? Ketelik, búl qarghys atqyr kәmónesterding kózinen tasa meken tauyp, qaramyzdy batyrayyq» dep bir kýni Hakim taghy da kenes qyldy. Hakimning sózine qarsylyq tanytqandar qaldy, qoshtaghandar bizding kóshke ilesti. Taghy da týn jamylyp týley týzge tarta jóneldik. Sonymyzdan qytay sherikteri týsip bergen. Olarmen de sәbet kәmónesterimen qasha soghysqanday soghysyp, Taklamakan shólin kesip, Kәshimirge at basyn tiredik. Kәshimir kәmónessiz kóringenimen oghan túyaq ilindirer tústaghy Gimalay asulary ólim sebilgen ónir eken, ys tiyip shiyettey bala-shaghamyz, kәri-qúrtanymyz bauday týsti. «Ys» degen – sen oilaghanday týtin, ia, shala, kýiik emes, boyy búlttan biyik taulardyng basyndaghy qysymy kýshti aua. Ajaldy aua. Hakimning ajaly ystan boldy. Kóshting búidasy mening qolyma tiygen. On eki ata bayúly, alty ata әlim men jeti rudyng baghylan úldary Aughan, Iran, Ghiraq júrtyn, keng púshpaq kerey tuysym Pәkstan, Týrkiyeni iygerip, qonys tauypty degendi qúlaghym shalatyn. Qúlaghym shalghan sózge qúryq tastay jýrip el-elden habar aldym. Aughanda, ózbek, tat bauyrlardyng kóptigin jәne bilip, әri taghdyr aidap kelgen song osynda kóshti toqtatyp edim, mine, kórmeysing be, top etip tozaqtyng ýstinen týsippin. Áuelde búl el búlghaqsyz el edi. Han әuleti bizdi jaman qarsy alghan joq. Qyzymyzdy alyp, qyz berip qúdandalasyp, qút qoynauyna engendey bolghanbyz. Sonyng ózin kóp kórip, kәmónesim, sen kelding de lang saldyn. Barar jer, basar tau qaldyrmadyndar ghoy, Qúday qarghaghyrlar! Izimizge óksheley týsip, indete izdep, indet bop tiyerdey ne qyldyq biz senderge so qúrly?.. Al, sóile? Kimsin? Kimsing sen? Ne qylyp jýrsing búnda? Álde sen de bizdey sorly, beybaqsyng ba? Kim júmsady seni? Júmsaldyng ghoy sen?!. Basynda erking joq, erge berer serting joq miskinning biri bolarsyng kim bolsang da? Sóile!

Qart qonyr ýidegi qonyrqay júrttyng qily taghdyryn qisyny qiyn zamananyng ishinen aqtaryp alyp shyqty da, sózining sonyn súraqpen bitirip, búnyng jýzine tike qaraghan. Kózining qarashyghynda qasyretting kólenkesi men qayrattyng oty kezek almasqan qartty sol kezde tútqyn da tany ketti. «IYә, búl sol. Solar!», «Qaraghashtaghy alghashqy bolishevik Eserdi, Barattyng atasy Eser kommunisti oqqa baylap, tayyp túrghan jendetter osylar». «Shaldyng «Hakim» degeni kәdimgi «Hakim bandy» ghoy», «Mynau sonyng úly eken ghoy!», «Kezdesken jerimizdi qarashy?».

– Syr boyynyng tumasymyn, – dey saldy Barat, – sovet soldatymyn. Al, soldat tek búiryqty oryndaydy. Men – búiryqtyng tútqynymyn.

– Tura aitasyn. Sen – tútqynsyn. Búidasyz tútqynsyn, búiryqtyng qúlysyn. Biz – bosqynbyz. Azattyq ansaghan bosqynbyz. Syr boyynyng tumasymyn deysin-au. Biraq sening týrindi osy otyrghan bәrimiz әldekimge úqsatqandaymyz. Kórgendeymiz bir jerden. Áy, әitse de, qargha tamyrly qazaq qanyna tartyp tua beredi ghoy. IYegine saqal japsyryp, tanauynnyng astynan tanqityp múrt qoysang birer kýnde sen shyraq myna bizden aiyrghysyz jangha ainalarsyn. – Qart ezu tartty. – Men Salqara degen aghang bolamyn. Bir zamanda Salqara myrza edim, endi Salyq jýzbasy atanyp, kәpirlerge qarsy jihadta jýrmin. Qazaq qonaghyn tergemeydi, jón súraydy. Jón súraghan týrimiz osy boldy, aiypqa búiyrma. Qazir as keledi, qolyndy shay, tizendi býgip shoshaymay, maldasyndy qúryp, keng otyr. – Salyq jýzbasy alaqanyn jayyp edi, ýige buy búrqyraghan astaular kire bastady.

Erteninde Barat dauryqqan dauystardan oyanyp ketti. Keshegi mamyrajay auyl ishi ala topang shangha bógip, at túyaghynyng dýbirine kómilipti. Tútqyn týrilgen jabudan anyq kórdi: dushmandar! Oinaqtaghan aqalteke attardyng belinen týspey qamshy ýiirip, myltyq kezep, jalan-jalang etedi. Ýiirilgen toptyng ortasynda Salyq jýzbasy әldebir týsi suyq dushmanmen qolyn sermey sóilep, daulasyp túr. Anau ónmendey kep tónip, әldeneni aitqanda, jýzbasy da jauaptan qaytpay jandasyp baghuda. Barat óz basyna qarttyng taghy da saugha súrap túrghanyn týsindi. Sóitkenshe bolghan joq, búny ýiden eki dushman jendeti sýirep shyqty da, moynyna qyl shylbyrdy tastay salyp, taqymdap tarta jóneldi. Qúlaghynan ýrikken aqaltekeler ytyrylyp bergende kózi shalyp qaldy: keshe keshqúrym qolyn baylaudan bosatqan jigit qynynan suyrghan qylyshyn jalghyz sermep, qyl shylbyrdy qiyp týsken. Aqalteke at mingender qiqulap kete bardy. Búl býktetilip, jazylyp jer qauyp jatqanda shulap-shúrqyrap kep әielder basty. Anyrap, zarlap, jylap jýr beysharalar. Dauys sala bozdap jýr beybaqtar. Búny ainalyp, tolghanyp, bauyryna basa solyqtaydy sorly jazghandar. Bir kәri sheshe basyn sýiep: «Balam-au, bauyr etim-au, úlym-ou, qúlynym-ou», – dep úzaq tolghandy. «Kóretin jaryghym әli alda eken, – dedi tútqyn mingirlep, – kóretin jaryghym әli alda eken».

***

Barat bosqyn auyldyng boztaylaghy bolugha amalsyz kóngen. Kýndiz bos, erkinshe jýrip túrady. Keshke dәret syndyryp, ishin bosatqan song әkeledi de, qolyn artqa qayyryp baylap  tastaydy. Boldy. Tútqyn osy kýnderi tútqynda emes, myrzaqamaqta ekenin әbden týsinip qaldy. Myrzaqamaqtaghy pende auyldan úzap shyqpauy kerek, qolyna qaru ústamauy kerek. Basqasynyng bәri – erkinde. Qatar qúrbylarymen teng sóilesip, key ortada әzil qashyryp otyratyn jaghdaygha jetken.

– Orystyng marjalary qanday bolady? – dep súraydy bosqyn auyldyng jigitteri qyljaqtap.

– Balday bolady.

– Nesi bal?

– Silekeyi.

– Ói, qúrdas-au, sonda sen orys marjasynyng silekeyin jútyp kórding be?

– E-e, kórmegende she?

– O, mine, jigit!

Birer kýnning ishinde balalar da búghan ýiirsek bop alghan. Qart analar dәm-túzyn aldyna tosyp, qaysybir ójet jengeler jenil-jelpi sharuagha júmsaytyn da әdet tapty. Barattyng auyl júrtymen emen-jarqyn aralasyp, jatsynbay tabysqanyna sengeni me, әlde syr tartqany ma, birde Salyq jýzbasy shaqyrghan.

– Seni osy auyldan qashyryp jibersem qaytesin? – dedi ol.

– Maydandas, qarulas dostarymdy tabamyn.

– Tabasyng da, bizge qarsy tap beresin. Solay ma?

– Men sizding jaqsylyghynyzdy úmytpaymyn.

– Endeshe, sen bizge sәbet әskerlerining qúpiya bekinisin kórsetesin.

– Meyliniz.

– Býgin týnde attanamyz.

–  Siz ekeumiz be?

– Joq, qasymyzgha saylauly ýsh jigit ertemiz.

– Kelistik.

Ekeui osyghan uaghdalasyp, qol alysqan.

***

Týn tónirekti qymtap, ainalany menireu qaranghylyq basqanda, bes adam jolgha shyqty. Barat, jýzbasy Salyq jәne ýsh jigit. Ýsh jigitting biri Baratty sýiretpeden qútqaryp qalghan Mýsәpir batyr.

– Al, jaqsy, bekinisting ýstinen týsireyin, sodan song meni qaytesinder? Shekeme jalghyz oqty qadap, sheyit qyla salasyndar ma? – dep súrady Barat jolgha attanardyng aldynda jýzbasydan.

– Bekinisti kórsetseng boldy, – dedi Salyq uәdesinen taymaytyn adamdardyng sabyrly pishinimen. – Áskerbasygha habar jetkizemiz. Oghan deyin sen bizge tútqyn bolasyn. Din qaryndas bauyrlar bekinisti tas-talqan etken son, óz erking – ózinde. Qalasang – qasyndamyz, qalamasang amalyn tap ta, Sәbetine qaytyp bar. Bizden múrsat saghan.

«Olay bola qoymas». Barattyng oiy osy «olay bola qoymasqa» bekigen. Sol oimen ol úrymtal sәtti kýtip, ilgeri basa bergen.

Jýzbasy qart kisi siyaqty kóringenimen, qarjasqanda qayraty qabyndap shygha keletin qaytpas qaysardyng soyyna úqsaydy. Mýsәpirding qylsha moyyndy talsha qiyatyn qylyshy qynynan suyrylmasyn de. Ana ekeuining dushmandardan alghan jalghyz oghy zaya ketpeytin zar eniregen mergender ekeni beseneden belgili. Qaytpek kerek? Qaytkende senimnen shyqpau kerek. Sәl kýdik sezdirdi me, bitti, basy domalap bir sayda qalady. Biraq sovet soldatyn búl qashqyndardyng sonshalyqty jan tartqandary nesi? Modjahedterding әskerbasynan janyna saugha súrap, jalynghandary qaytkeni? Álde búny osynday bir iske paydalanudy dittegenderi me? Al, bekinisting basyna búlardy búlang qúiryqqa salyp ertip barsyn. Bekinisting kýlin dushmandar kókke úshyrsyn. Sodan keyin ne bolady? «Jaraysyn, azamat ekensin» dep arqagha qaghyp shygharyp sala ma? Meyli, shygharyp-aq salsyn. Búl qayda barady? Barghanda «osylay da, osylay, modjahedterding tútqynynan bosap, qashyp shyqtym» dey me? Oghan, sirә, kim senedi? Senbeydi. Sengening ne, tergelip, tekserilip, әskery jazagha tartylady. Sottalady. Áuel deseng «әu» deuge keltirmey, әskery tribuna jasap, atyp tastauy da mýmkin. Jo-joq, qaytkende mynalardan qútyludyng ailasyn tapqany abzal.

Baratty aldyna sap jýzbasygha ilesken suyq jýristi top tang qylang bere beytanys biyik taudyng úshpa shynyna ayaq iliktirgen. Jan-jaghyna jiti kóz tastap alyp, ayaldaghan Salyq qoynynan jaynamazyn shyghardy. Ózgeleri de namazgha ynghaylanypty. Bosqyn auyldyng kәri-jasy namazgha túrghanda ajal oghyn atyp, alasúrghan dýniyeni mýlde úmytyp, mýlgip, úiyp qalatynyn talay kórgen tútqyn qashugha ynghayly sәt qaytkende osy sәt bolar dep kóniline kópten týiip jýretin. Sonyng orayy qazir kelgendey. Biraq: «Bolmaydy, – dedi bir dauys. – Barat batyr, asyqpa, bosqyndar lagerinen alystay týs». Qashudyng qamyna qúlaghan oiyn janaghy dauys tiyp tastaghan song tinte qaraghan: jýzbasy bir qadam ilgeri, ýsheui sonynda Qúdaygha qúlshylyq etuge kirisipti. Júldyzdary әli siyrey qoymaghan kók jýzinde dóngelene jýzip Ay barady. Ay astynda jelbegeylerining etek-jenin espe jel terbegen tórt mýmin sәjdege bas úryp, Jaratqan Haqqa jalbarynuda. Mýminder mýlgigen kýiinde mynau otqa ýiitilgen qara qojyr taular men týtin jútyp túnshyqqan dalany tәrk etip, júldyzdar shoghyryna sinip ketetin sekildi, tútqynnyng bar-joghyn da qapersiz qaldyrghan. Boylaryndaghy bes qaruyn da sheship, sonaday jerge tastapty.

Barlaushylar týs aua taghy da namazgha ayal jasaghan. Namaz aldynda Mýsәpir Baratty baylap tastamaq bolyp edi, jýzbasy qabaghymen qajet emes degendi anghartty. Jýzbasynyng qabaghyn tanyghan mýsәpir tútqyn da mýlәiim halge enip, Qúdaygha qúlshylyq qylghandar qozghalyp jýrip ketkenshe, basyn jerden kótermey jabysyp jatyp alghan. Osylaysha bir kýnning sýrgini men bes uaqyt oqylatyn namazdyng biri de qaza bolmay ayaqtaldy. Týnde sovet soldaty әdettegidey baylauly jatady. Kýndiz bos. Beybit zaman bolsa, búl beseudi kórgender boy jazyp seruendep nemese ang qaghyp, sayat qúryp jýrgen jaybyraqat jandargha úqsatar edi. Sóitip, arada ýsh kýn ótken. Tórtinshi tәulikting tany sibirlep atqanda tórt taqua jaynamazdaryn jazyp, «qúlquallalap» qúbylagha bet týzegen. Al, tútqyn qyry pyshaqtyng jýzindey tasqa egep jatyp bilegindegi qyl shylbyrdy týnimen týtelep, ýzip tastaghan-dy. Mine, jylan qúrttay jyljyp jýzbasy men jýzbasynyng jigitteri itarqa siyaqty etip bastaryn týiistirip qoya salghan avtomattyng birin sybdyrsyz qolyna aldy ol. Oghyn tekserdi, asyqpay qúlaghyn qayyrdy. Sosyn jýregining dýrsilin toqtatyp, sәl tejeldi de, shimirikpesten shýrppeni kózdemey-aq basyp-basyp saldy. Endi tórteui tórt jaqqa tyrapay asuy kerek. Joq, o, ghajap, olar alaqandaryn kókke jaya tenselip, jaynamazdyng ýstinde әli otyr! Sebelep ótken oq bireuine darymaghan siyaqty. Shynynda darymady ma eken? Bú pәleketterding oqtyng betin qaytaryp, oq qaghatyn siqyrlary bar shyghar? Onda bittin, Barat! Qúrydyng Aughan soghysynyng jannan keshken jauyngeri! Mýsәpirding qylyshy tәnindi qidalap qana qoymay, terinnen taspa tiledi endi. Degenshe bolmady, ýsh jigit sәjdege bas úrghanday býgilip baryp býk týsken. Tek Salyq jýzbasy ghana qúlamady. Búl asyqpay adymdap baryp, jýzbasynyng jaynamazyn taptap ótti de, taltayyp túra qaldy. Jýzin qan jughan qart kýbirlep әli minәjat aityp otyr eken. Minәjatyn ýzbedi. Eng songhy demin alarda Baratqa qarap bayau til qatqan: «Men seni kórgende-aq tanyp edim, Eser!».

***

...Tórt dushmannyng basyn kesip alyp, bekiniske әkelgen agha leytenanttyng erligi jauyngerlerding arasynda auyzdan auyzgha tarap, kýsheyip, kýshenip kóshe bergen. Maydan dalasy anyzdardy aqiqatqa ainaldyratyn akademiyanyng ózi emes pe: eki-ýsh kýnde modjahedterding qalyng qolymen alysqan rotanyng erligi, rotadaghy on eki jauyngerden agha leytenanttyng ghana tiri qalghany qattalyp, rәsimdelip te ýlgerdi. «Agha leytenant auyr jaraly, sonda da ol qaytpas qaysarlyqtyng ýlgisin kórsetip, ózi óltirgen dushmandardyng basyn kesip әkeldi. Agha leytenant Barat Eserov Aughan soghysynyng batyry ataghyna úsynylsyn».

Aughan soghysynyng batyry ataghyna úsynylghan Barat búl kezde әskery lazaretting oqshau bólimine alynyp, asa qúpiya qyzmet ornynyng ókilderine jauap berip jatqan edi. «Kórgeninning bәrin ait» degen qúpiya adamdar oghan tesireygen kózderining súghyn qadap. Búl bәrin aitqan. «Basty әkelinder!» dedi qúpiya adamdardyng bastyghy.

– Búl sol ma? Salyq pa?

– Tap sonyng ózi!

– Shyn aty kim?

– Salqara.

– Sen kimning qolynda tútqynda boldyn?

– Aughanda bosyp jýrgen qazaq jasaqtarynyng jýzbasy Salyqtyng qolynda.

– Qatelesesin! Aughanda bosyp jýrgen qazaq joq, dushmandar ghana bar! Esinnen shygharma, әskery adamgha qyraghylyq qajet-aq, alayda, ol kórgenin kórmegenge balap, kózjúmbaylyqtan tanbauy kerek.

– Úqtym.

– Úqsan, әlgindey sózdi basynnyng amandyghy men jarqyn bolashaghyng ýshin tisinnen shygharma!

Qúpiya adam bas sýiekti sartyldatyp suretke tartty. Úzaq-úzaq qarady. Sonynan qasyndaghylargha bylay dedi:

– Myna jigitti elge qaytaru kerek, búl – Otanyna paydaly qyzmet etetin azamat!

***

Gazetting aiqara betinde aitylmaghan sóz, jazylmaghan sóilem jadynda qayta janghyryp, janyna tynyshtyq bermegen týndi kózimen atyrghan kәri soldat erteninde ovcharkasyn jetelep, «Ghajayyptar alanynan» qalagha bet aldy. Appaq zәulim saraydyng qaqpasynan shygha bergende úlymen úshyrasyp qalghan.

– Papa, qayda jinaldyn? – dep súrady úly.

– Maydangha.

– Qanday maydangha? – Úlynyng súp-suyq, súp-súr jýzinde tandanys nyshany bayqaldy.

– Maydangha, kәdimgi maydangha. Soghysqa!

– Soghys bitken, pap!

– Mening soghysym bitken joq.

– Kimmen soghyspaqsyn? Qayda baryp soghyspaqsyn?

– Menimen soghysatyn bireu qalada payda bolypty. Sonyng kózin qúrtyp, týbine jetuim kerek. Búl mening eng songhy soghysym, eng songhy joryghym, bógeme jolymdy.

– Sen osydan on jyl búryn aljyp edin, endi jyndanghan ekensin! – dedi úly.

Kәri soldat túmyldyryqsyz ovcharkasynnyng tilin salaqtatyp A. qalasyndaghy oqu oryndaryn shetinen adaqtay bastady. Ázirge әlgi súmyraydyng tabylar týri joq. Biraq, tabylady, tabylmay qayda barady? Polkovnik saltanatty sheruler men jiyndar ótetin bas alandy sholghan: jastar sol alangha kóp jinalushy edi. Sol alanda búl kezekti ret keremet erlik  jasaghan bolatyn. Búryn qara tobyrdyng qarsylyghyna kezdespegen jauyngerleri alandy taptap, sayran salghan maskýnemder men nashaqorlardyng qarasyn kórip, bógelip qalghanda úran tastaghany esinde: «Ayamay úryp, soghyndar! Múzgha jalanash otyrghyzyp, shattan tebinder! Elimizding tynyshtyghyn qashyryp, beybit túrmysy men berekesin kópsinip jýrgender kóbeyip ketpesin, úrpaq taramasyn olardan!».

Polkovnik oqu oryndaryn aralap, kóp sendelip jýrip, eng sonynda ómir-ghúmyrynda estip kórmegen bir uniyversiytetting aldyna toqtaghan. Biraq, kýmәndi edi. Jetpey jelkesi qiylghyr býgingining jastary birinen biri aumaydy. Áytse de, әlgi nemening jýzi birtýrli tanys. Bir jerden kórgen sekildi. Kәri soldat ghimarat ishindegi ýzdik studentter taqtasyna kóz sýzgeni sol edi, tanys beyne jarq ete týsti: mynau – sol, sonyng ózi! Miyghyna kýlki ýiirip, mәz bolyp túr. «Mәz bolghandy kórseteyin men saghan!» Polkovnik kesek adymdap rektordyng bólmesine kirip bardy. Rektor mólt qara shashy iyghyn japqan, súnghaq boyly, kelisti jigit eken, polkovnikti qúrmet kórsete qarsy aldy.

– Siz suretinen tanyghan studentti men jaqsy bilemin, – dedi ol sәl qabaghyn shytyp. – Bahadýr Salqara – uniyversiytetimizding eng ýzdik shәkirtterining biri. Siz aitqanday oghash minezi joq siyaqty edi, aqsaqal. Bәlkim, bireumen shatastyryp otyrghan shygharsyz?

Polkovnik studentting aty-jónin estigende qalshyldap ketti:

– Joq, sol, tap sonyng ózi! Biz, әskery adamdar, jaudyng týsin jazbay tanimyz.

Rektor kýlip jibergen:

– Búnda jau joq, qariya.

– «Joldas polkovniyk» deuinizdi súraymyn.

– Bizde jau joq, joldas polkovniyk!

– Bar, sender ony bilmeysinder de, sezbeysinder!

– Sezbegende bylay... búl bala – oralman. Alystan Atajúrtyna oralghan jetkinshek.

– Jetkinshek dep jelkildetpey-aq qoy ony. Ol – jaudyng balasy. Áskery tribuna qúryp sottaymyn súmpayyny.

– Sen әskery tribuna qúryp sottaytynday ol әskery adam emes, – dedi baghanadan «siz» dep sypayy sylyq otyrghan rektor qatulanyp. – Sensiz de taghdyrdyng teperishin kórip ósken bala. Mazalama, jayyna qaldyr. Atasy Aughan jerinde ólip, әkesi tozaq keship Týrkiya, odan әri Almaniya barghan eken. Myna bala alman elinde tughan. Ákesinen erte airylyp, jetimdik pen kemdikting zar-zapyranyn jútyp ósken beybaq. Endi Atajúrtyn, tughan elin panalap kelgende, biz ony jendetting qolyna berip qoyyp, qarap otyra almaymyz. Mening sózim osymen tәmam, qayda barsang – sonda bar. Jolyng ashyq.

Kәri soldat sýlderin sýiretip syrtqa shygha bergende miyna myng san iyne tasqyndar qúiylyp qadalghanday boldy. Ásirese, ong kózi týbinen suyryp, әketip barady. Jaryq sәulening jandy osynsha azapqa salar qatygezdigin kim bilgen. Polkovnik ong kózin júma qoydy, sóitkende bәri qalpyna kelgen. Sol kózi kórip túr, biraq ainalasy súryqsyzdanyp, kýngirt tarta berdi. Sol kýngirt kórinis kәri soldattyng janyn jay taptyrghan. Endi tek osylay, tek osylay jýrgeni jón siyaqty. Jap-jaryq әlemning ótkir sәuleleri saulap kep sinetin ong kózdi aghyzyp jiberse de bolady.

Jalqy ret auruhanada jatyp, dәriger ataulynyng sausaq úshyn tәnine tiygizbegen polkovnik rasynda solay istedi. Balasynyng zәulim sarayynda eshkim joq kezde kógildir otqa istik temirdi balqytyp, әbden qyzdyryp aldy da, ashsa bitti sәule tasqyndy miyna әkep qúyatyn ong kózining úyashyghyna súghyp jiberdi. Búny da «Ghajayyptar alanyndaghy» qatyndar әngime qylatyn. Eng qorqynyshty sóz studentter arasynda tarady.

– «Tyn» kinoteatrynyng artyndaghy eskertkishter qoryghynda jalghyz-jarym jýrgen jasty ústap alyp jep qoyatyn eles-adam payda bolypty, – deushi edi  olar. Al, «Ghajayyptar alanyndaghy» hanymdar: «Polkovnik ózi jatatyn bólmege tabyt kirigizip, tabyttyng ishine shiynelin qaldyrypty da, úshty-kýili joghalypty. Qayda ketkeni belgisiz, sirә, tausylyp bitpeytin bir soghysqa attanghan shyghar», – desetin.

Dәuren Quat

07.06. 2017 jyl. Saghat – 20:23.

Almaty, Áygerim-1 yqsham audany, Stroiytelider kóshesindegi (11 A) ýide jazylyp bitti.

Abai.kz