Jaqynda bir janalyq korporativtik sektordy dýr silkindirdi: «Samúryq-Qazyna» qoryn alty jyl basqarghan Ómirzaq Shókeev premier-ministrding orynbasary bolyp taghayyndaldy. Búl últtyq kompaniyalardyng basshylyghyna qalay әser etetindigin biz әzirge tek boljay alamyz. Al qazir Últtyq әl-auqat qorynyng búrynghy basshysy qanday ózgeristermen este qalghandyghyn oiymyzgha týsireyik.

«Ol qorgha alty jyl búryn premier-ministrding orynbasary lauazymynan keldi — osy uaqyt ishinde ol ózi de ózgerdi, qordy da ózgertti: alty jyl búrynghy qor men qazirgi qor mýldem ózge eki kompaniya! Alty jyl búrynghy Shókeev pen qazirgi Shókeev mýldem basqa adamdar! Osy jyldarda kóp is atqaryldy — búl turaly óte kóp aityldy, aityla beretindigine de senimdimin», - dep Ómirzaq Shókeevting taghayyndaluynan keyin «Samúryq-Qazyna» basqarushy diyrektory Núrlan Rahmetov óz blogynda jazdy.

Shyndyghynda da, basshylyq jyldarynda Ómirzaq Shókeev  memlekettik basqarushydan halyqaralyq dengeydegi qor menedjeri jolyn jýrip ótti. Al «Samúryq-Qazyna» eng iri egemen qorlar — Singapurlyq Temasek pen Malayziyanyng Khazanah qorlaryn ózine baghyt - baghdar retinde tandady.

Ómirzaq Shókeevting «Samúryq-Qazyna» basshylyghyna kelui, qordyng strategiyalyq qyzmetining qayta baghdarlanuymen túspa-tús keldi. Sol kezde birinshi kezekte kompaniyalar men qor ózderining beyindi emes aktivterinen — ekinshi dengeyli bankterinen qútylyp, olardy bәsekelestik ortagha qaytardy.

Alghashqy jetistikterin sandarmen aitsaq, 2012 jyly Qorda jәne portfelidik kompaniyalarda bastalghan ýsh jyldyq shyghyndardy azaytu baghdarlamasy. Nәtiyjesinde, toptyng shyghyndary 150 mlrd. tengege qysqartyldy, sodan keyin 180 mlrd. tenge ýnemdeuge jetkizgen satyp aludyng avtomattandyrylghan jýiesi engizildi. Korporativtik qazynashylyqtyng jobasy 90 mlrd. tenge ekonomikalyq tiyimdilik berdi. Osynyng bәri Shókeev basshylyghynyng alghashqy jyldaryndaghy bastamalar, al endi aldyda — jana basshy jalghastyratyn transformasiya.

Songhy jyldary qordyng syrtqy boryshy 2 esege, al top qúrylymyndaghy kompaniyalardyng sany 600-den 315-ke deyin qysqardy. Qordyng ózi 2016 jyly eleuli ózgeristerge úshyrady: basqarma tóraghalarynyng orynbasarlary qyzmetteri qysqartyldy, qúrylymy ózgerdi, jana adamdar keldi.

Korporativtik basqaru kodeksi EYDÚ qaghidattary negizinde әzirlendi jәne engizildi. Qordaghy basty qúndylyq retinde meritokratiya — bәrine teng mýmkindikter tanyldy.

«Áriyne, әli de bolsa atqarar is kóp — dәl osynday qorlardyng tereng ózgerui ondaghan jyldargha sozylatyn! Al transformasiya qordyng barlyq kompaniyalarynyng jogharghy basshylyghynyng mentaliyteti men mәdeniyeti shynayy ózgergenshe jalghasa beredi. Endi keri qaytudyng mәni joq — búl da qor qyzmetining Shókeevtik kezenning jetistikterining biri», - dep týiindedi óz blogynda Núrlan Rahmetov.