Atlant múhitynyng ar jaghynda qantar aiynyng 18-kýni, resmy Vashingtonnyng uaqytymen saghat 11:00-de Qazaqstan tóraghalyq qyzmetine kirisken BÚÚ Qauipsizdik kenesining otyrysy bastaldy.

Birikken Últtar Úiymy dep atalatyn Halyqaralyq mәrtebesi asa zor úiymda Elbasy kezekti ret ana tilinde, yaghny qazaq tilinde sóiledi.

Sóitip, BÚÚ-nyng alty tili bolyp tabylatyn tilderding qatarynda qazaq tili taghy da saltanat qúryp, QR preziydentining jaghymdy qonyr dausymen estildi. Qazaq halqyn sýiindirgen osy bir jaytty habarlay kelip, AQSh-ta jýrgen tilshimiz Elbasynyng el atynan tómendegidey mәlimdeme jasaghanyn jetkizdi:

Qúrmetti Bas hatshy myrza!

Qúrmetti Kenes mýsheleri!

Hanymdar men myrzalar!

Sizdermen osy taqyryptyq brifingte jýzdeskenime quanyshtymyn.

Biz Qazaqstannyng Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýshesi bolyp saylanuyn jәne býgingi tóraghalyq qyzmetimizdi әlemdik qoghamdastyqtyng elimizge jәne onyng beybitshil sayasatyna degen senimi dep bilemiz.

Biz búl mәrtebeli qyzmettegi Ortalyq Aziyanyng birinshi memleketi bolyp otyrmyz. Osyghan oray Dýniyejýzilik úiymnyng búl manyzdy organyndaghy ónir halyqtarynyng «ýnine» ainaldyq.

Qazaqstannyng Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesindegi qyzmetining birinshi jyly ótti.

Biz Kenesting kýn tәrtibindegi ózekti mәselelerdi sheshuge qatysu barysynda barynsha belsendi, konstruktivti jәne әdil bolugha tyrystyq.

Aughanstan/«Taliban», ILIYM/DAIYSh, «әl-Kaida» jәne Somali/Eritreya jónindegi komiytetterdi basqara otyryp, olardyng jemisti qyzmet etuine óz ýlesimizdi qosyp kelemiz.

Kenesting barlyq mýshe-memleketterine berik yntymaqtastyghy ýshin rizashylyghymdy bildiremin.

Qúrmetti hanymdar men myrzalar!

Býgingi jiyn – Qazaqstannyng Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining tóraghalyghy barysyndaghy negizgi shara. Ol jahandyq kýn tәrtibindegi eng ózekti taqyryptardyng birine arnalyp otyr.

Beybitshilik pen qauipsizdikke qol jetkizu jolyndaghy senim sharalary shiyelenisting aldyn alu jәne manyzdy jahandyq problemalardy sheshu kezinde negizgi ról atqarady.

Men Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasynyng 47-shi sessiyasynyng minberinen Aziyadaghy qauipsizdik jәne senim sharalary jónindegi ónirlik qúrylym qúru turaly úsynys aitqan bolatynmyn.

Tynymsyz diplomatiyalyq júmystyng nәtiyjesinde búl mehanizmdi qúrugha qol jetkizildi.

Býginde Aziyadaghy ózara yqpaldastyq jәne senim sharalary kenesi ónirdegi 26 memleketti biriktirip, tabysty júmys isteude.

Mine, shiyrek ghasyrdan keyin taghy da Birikken Últtar Úiymynda Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýshesi retinde Qazaqstannyng atynan sóilep túrmyn.

Alayda, jekelegen elder arasynda da, jahandyq dengeyde de ózara senimdi arttyru mәselesining әli de kýrdeli ekenin  jәne onyng kýnnen-kýnge ózekti bola týskenin aitugha mәjbýrmin.

Senim sharalary jahandyq qauipsizdikti qoldaudyn, býkil planeta kóleminde beybitshilikti nyghaytudyng asa manyzdy elementi retinde kýn tәrtibinen týspeuge tiyis.

Nelikten?

Birinshiden, senim sharalary býkil adamzatqa jana joyqyn soghys qateri tóngen HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda jappay joyylu qaupining aldyn alu kezinde ózin-ózi aqtady.

Birikken Últtar Úiymynyng Jarghysynda «Bizding basty mindetimiz – keler úrpaqty soghys órtinen qútqaru» dep jazylghan.

Birikken Últtar Úiymy jýiesindegi shiyrek ghasyr ishinde mening elim qarqyndy damu jolynan ótti.

Dýnie jýzindegi eng iri Semey yadrolyq poligonyn jauyp, yadrolyq arsenal boyynsha әlemdegi tórtinshi elden qarudy taratpau jónindegi jahandyq qozghalystyng kóshbasshyna  ainaldyq.

Yadrolyq qaru men yadrolyq derjava mәrtebesinen bas tartu bizding sanaly әri shynayy tandauymyz boldy. Búl Qazaqstannyng barsha halqy qoldap, әlemdik qoghamdastyq layyqty baghasyn bergen erikti qadamy edi.

Býginde elimiz yadrolyq qauipsizdik salasyndaghy barlyq irgeli halyqaralyq kelisimderding qatysushysy bolyp otyr.

Biz yadrolyq qaruy joq memleket retindegi mәrtebemizdi zandy týrde bekittik.

Ekinshiden, ózara senim jaghdayy halyqaralyq yntymaqtastyqtyng jana modelin qalyptastyrugha septigin tiygizedi.

MAGATE-ning tómen bayytylghan uran bankining ashyluy – osy yntymaqtastyqtyng jarqyn mysaly әri onyng jýzege asuynyng kórinisi.

Qazaqstan yadrolyq qarudy taratpau rejimin nyghaytugha osylaysha kezekti ýles qosty.

Ýshinshiden, Qazaqstannyng yadrolyq qarusyz joly ózge elderge ýlgi әri tәjiriybe túrghysynan kómek bolar edi.

Biz tәuelsiz el bolyp, memlekettigimizdi nyghayttyq jәne yadrolyq qarudan bas tarttyq. Sol arqyly halyqaralyq bedelimizdi arttyryp, yadrolyq derjavalardan shabuyl jasamau kepildigin aldyq.

Osy rette, Soltýstik Koreya basshylyghyn bizding jolymyzben jýruge shaqyramyz.

Tórtinshiden, ghylymiy-tehnologiyalyq progresting qazirgi mýmkindikteri jәne jahandanudyng shynayy bolmysy jappay qyryp-joyatyn qarudy taratpau mindetin adamzattyng aman saqtalyp qalu mәselesine ainaldyryp otyr.

Jappay qyryp-joyatyn qaruy bar elderding kóbengi yadrolyq, himiyalyq, biologiyalyq jәne radiologiyalyq qarudyng destruktivti kýshterding qolyna týsu qaupin tudyrady.

Yadrolyq qauipsizdikti qamtamasyz etu jónindegi býgingi qúqyqtyq baza HH ghasyr sonynda «yadrolyq derjavalar klubynyn» kenenine tosqauyl bola almady.

Yadrolyq qarudy taratpau turaly shartqa negizdelgen asa manyzdy taratpau rejimin nyghaytu ýshin tereng mentalidi ózgerister men kópjaqty jana sayasy sheshimder qajet dep oilaymyn.

Yadrolyq qarudy taratpau salasyndaghy senimdi nyghayta týsu ýshin mynaday sharalar atqarudy úsynamyn.

Birinshi. Yadrolyq qarudy taratpau turaly sharttan shyghu prosesin qiyndatu qajet dep sanaymyn.

Korey Halyq Demokratiyalyq Respublikasynyng әreketi yadrolyq qarudy iyelensem degen ambisiyasy bar basqa elderdi osynday qadamgha iytermeleui mýmkin.

Yadrolyq qarudy taratpau turaly shartqa kýmәn keltirmey, Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining arnayy rezolusiyasyn әzirleu mýmkindigin qarastyrudy úsynamyn. Búl qújat Shartty búzatyn elder ýshin osynyng naqty saldaryn, sonyng ishinde sanksiya sharalary men mәjbýrleu sharalaryn aiqyndaytyn bolady.

Ekinshi. Jappay qyryp-joyatyn qarudy iyemdenuge jәne taratugha qatysty qatang shara qoldanudyng naqty júmys isteytin mehanizmin әzirleu kerek. Múnday kópjaqty kelisimderdi Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining jekelegen rezolusiyalarymen bekitu qajet.

Jappay qyryp-joyatyn qarudy iyemdenu niyetine jol bermeuding basty sharasy retinde yadrolyq derjavalardyng kepildigin zang jýzinde mindetteytin jýieni damytu qajet dep sanaymyn. Búl atom qaruyn iyelenuden erikti týrde bas tartqan jәne yadrolyq qaruy joq memleketter ýshin kerek.

Ýshinshi. Jahandyq qauipsizdik jýiesin janghyrtu prosesining sәtti nemese sәtsiz boluy әlemdik qoghamdastyqtyng militaristik anahronizmdi enseru qabiletine tikeley baylanysty.

Esh maghynasy joq әri arandatushylyq tughyzatyn әskery bloktargha bólinudi ótkenning ýlesine qaldyru kerek. Dәl osy tústa memleketter arasyndaghy senim asa qajet.

Men soghysqa qarsy jalpyәlemdik sharalar turaly kózqarasymdy «Álem. HHI ghasyr» atty maniyfesimde bildirdim. Búl qújatta Birikken Últtar úiymynyng 100 jyldyghy qarsanynda yadrolyq qarudan azat әlem qúrugha jaghday jasaytyn is-qimyldar kórinis tapqan edi. Álemdik qoghamdastyq qoldasa, búl maqsatqa qol jetkizuge bolady.

Tórtinshi. Halyqaralyq qarym-qatynasqa sayasy senim men jýieli dialogty mindetti týrde qaytaru kerek.

Is-qimyldy tolyqtay qamtityn birlesken jospar sonyng jarqyn mysaly bolmaq.

Irannyng yadrolyq baghdarlamasyna qatysty mәmile qarudy taratpau salasyndaghy kóp jaqty diplomatiyanyng tabysty bolatynyn kórsetti.

Ol kýrdeli mәselelerdi kelissózder arqyly sheshuding tәjiriybe jýzindegi mysalyna ainaldy.

Qazaqstan da óz ýlesin qosqan senim ahualynyng arqasynda osy kelisim jýzege asty.

Keybir qatysushylar tarapynan óz mindettemelerin jýzege asyruda tuyndaghan qiyndyqtargha qaramastan Is-qimyldy tolyqtay qamtityn birlesken jospar odan әri tabysty iske asady dep senemin. Búl mәseleni biz AQSh Preziydentimen birge talqyladyq.

Osynday konstruktivti tәsildi Soltýstik Koreyagha qatysty yadrolyq problemany retteude de qoldanugha bolady dep oilaymyz.

Korey týbegindegi qazirgi oqighalar tereng qarama-qayshylyqtyng bar ekenin bildiredi.

Osyghan oray, mýddeli taraptardy Soltýstik Koreya mәselesin jyldam әri konstruktivti jolmen sheshuge shaqyramyz.

Senim ahualyn qalyptastyrudyng manyzdy talaby retinde «yadrolyq bestiktin» Korey Halyq Demokratiyalyq Respublikasynyng qauipsizdigine kepildik beruin jәne Pheniyannyng kelissóz ýsteline oraluyn jaqtaymyz.

Qajet bolghan jaghdayda, Qazaqstan mýddeli taraptar ýshin kelissóz alanyn úsynugha dayyn.

Senim sharalary býginde qantógis  bolyp jatqan Tayau Shyghys ýshin de óte ózekti bolyp otyr.

Siriyadaghy shiyelenis alys jatqan ónirlerge de ziyanyn tiygizude.

Ózara senim Astana alanyndaghy dialogqa negiz bolghanyn erekshe atap ótken jón.

Astana prosesi Jeneva kelissózderin tolyqtyryp, Siriyadaghy shiyelenisti beybit jolmen retteuge qoldan kelgenshe ýles qosyp keledi. Astanada osynday 7 kelissóz ótti.

Besinshi. Jappay qyryp-joyatyn qarudyng taraluymen kýres jýrgizudegi birden-bir tiyimdi qúral – yadrolyq qarudan azat aimaqtar qúru.

Sonday-aq, búl újymdyq senim bildiruding ýlgisi bolyp sanalady.

Tayau Shyghysta yadrolyq qarudan azat aimaq qúru júmystaryn kýsheyte týsudi manyzdy dep sanaymyn.

Mýddeli taraptardy osyghan shaqyramyn jәne keybir elder arasyndaghy týsinispeushilikter jaqyn arada sheshimin tabady dep ýmittenemin.

Altynshy. Býginde ghylymy jetistikterdi paydalanyp, jantalasa qarulanudyng jana tolqynynyng tuyndau qaupi bar.

Osyghan oray halyqaralyq qoghamdastyq jana әskery jәne aqparattyq tehnologiyalardyng jasaluy men taraluyna baqylaudy kýsheytuge tiyis.

Senim sharalary gharysh kenistigin militarizasiyalaudyng aldyn alugha qatysty ortaq ústanymdy qalyptastyru barysynda da kerek bolady.

Búl mәseleler Birikken Últtar Úiymynyng arnayy otyrysynda qaralugha layyq dep oilaymyn.

Qúrmetti hanymdar men myrzalar!

Álemdik yadrolyq derjavalar arasyndaghy ózara týsinistik pen ózara senim jaghdayynda ghana kóptegen qaqtyghystyng aldyn alyp, tiyimdi retteuge bolatyny býgingi kýnning shyndyghyna ainaldy.

Yadrolyq apatty boldyrmau ýshin olargha adamzat aldyndaghy zor jauapkershilik jýktelgen.

Ásirese, iri yadrolyq derjavalar yadrosyz qarudan azat әlem qúru ýshin kýresting aldynghy shebinde bolyp, jappay qyryp-joyatyn qarudy qysqartudyng ýlgisin kórsetui qajet.

Biraq búl basqa elder syrt qalugha tiyis, olar eshtenege yqpal ete almaydy degendi bildirmeydi.

Álemdik qoghamdastyq – aluan týrli jәne kóp qyrly sipaty arqyly kýsheye týsken birtútas organizm. Ol jer betindegi últtar men halyqtar arasynda tengerim men ýilesim bolghan kezde ghana algha basyp, damy alady.

Sol sebepti, biz halyqaralyq qúqyq ýstemdigine negizdelgen qauipsiz әlem men әdiletti әlemdik tәrtipke birlese qol jetkizuimiz kerek.

Búl iste Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining róli zor jәne oghan  tarihy missiya jýkteletini de sózsiz.

Adamzat HHI ghasyrda jappay qyryp-joyatyn qarudan azat әlem qúru ýshin layyqty joldan óte alady dep senemin.

Újymdyq is-qimyldan quat alghan әlemdik qoghamdastyqtyng senimi, erik-jigeri men aqyl-parasaty planetamyzdyng jahandyq apatqa úshyrauyna jol bermeydi dep senemin.

Nazarlarynyzgha rahmet!

Amerika Qúrama Shtattary, Niu-York qalasy

Abai.kz