Júma, 27 Qantar 2023
Aqmyltyq 6061 20 pikir 29 Qantar, 2018 saghat 13:45

Quandyq Shamahayúly: «Últanqúl biylep-tóstese, Alpamys batyrdy kýtesin»

-Quandyq Shamahayúly, siz osydan on jyl búrynghy bir súhbatynyzda bilim beru salasynda bolyp jatqan reformalardy synap, kózboyaushylyqtan arylmayynsha, reformanyng jemis bermeytinin aitqansyz. Býgingi bilim beru jýiesine jýrgizilip jatqan reformalargha ne deysiz? «Múrtqa ókpelep jýrgende, saqal shyqtynyn» keri emes pe?

-Osydan on jyl búrynghy jaghdaydan ózgerip ketken dýnie joqtyng qasy. Abay atamyz aitqanday «bayaghy jartas sol jartas» degenning keri. Bilim men ghylym salasynda enjarlyq en jaylaghan. Bilimdi, daryn-qabileti zor mamandargha qoldau joq. Esesine jaghympazdar men jalqaulardyng aiy onynan tuyp túr.

Ýkimetten qarjylandyrylatyn iri oqu oryndarymyz sapaly bilimnen góri kommersiyalyq tabysqa kóbirek den qoyatyn synayly. Biraq, solay eken deyin desen, qatardaghy professor-oqytushylardyng әleumettik jaghdayy sonshalyqty jaqsaryp ketpegeni angharylady. Tipti, jyl sayyn topyrlatyp qabyldap jatqan studentterine jataqhana da tauyp bere almaydy. Neshe jerden rektorlar aqsha tabudyng sonynan týsse de, manayyna qarjy tabudyng has sheberlerin jinap bar ónerin salsa da, jeke bastarynyng jaghdayyn kóteruden arygha asa almaytyn sekildi.

Aty darday uniyversiytetterding jataqhanasyna bas súghyp kóriniz. Ayaday tar bólmede eki qabat temir tósek ornalasqan  alty student birge túrady. Sol tar bólmede otyryp tamaqtanady, sabaq oqidy. Student jataqhanasynan góri jazasyn óteytinderding abaqtysyna úqsap ketkendey. Biraq, osynday bólmening bir búryshyna qol jetkizuding ózi mún. Adam tózgisiz osynday bólmelerining ózi  mektepti altyn medalimen bitirgen ýzdik týlekterge ghana búiyratyn baq kórinedi.

Ádette bәsekege qabiletti elu eldi basyp ozyp endi, otyz elding qataryna tayap qalghanymyzdy aityp maqtanamyz. Bar iygilikti jastargha, bolashaqqa jasap jatyrmyz dep shalqayamyz. Sondaghy jetken jerimiz osy ma?

Al, kommersiyalyq toptarda oqityn studentterding halderi tipti mýshkil. Alys aimaqtardan kelgen studentter Astananyng qymbat pәterlerin top-tobymen birlesip jaldap túrugha mәjbýr. Oqu aqysyn, pәteraqysyn uaqytynda tóleu ýshin úldar týngi auysymda kýzetshi, qyzdar meyramhanalarda dayashy, baylardyng ýilerinde qyzmetshi, bala kýtushi bolyp jýr. Soghan qaramastan sabaghyna da ýlgeruleri kerek.

Hosh, sol sabaghynyng ózi studentting súranysyna say layyqty bilim berip jatsa, qaneki. Áriyne, JOO-da bilikti ústazdar, kәsibine adal azamattar kóp. Degenmen, qosaq arasynda bos jýretin kózboyaushylar da jetkilikti. Bilim sapasyna qoyylatyn baqylau bizde atýsti әri qaghazbastylyqtan ary asa almaydy. Kadr tandauda, ony súryptauda olqylyqtar óte kóp. Búl salada bәseke joq. Enbekaqy tóleuding layyqty sharttary da dúrys jolgha qoyylmaghan. Sabaqty sapaly ótkizseng de, bos myljynmen 50 minutty esh nәtiyjesiz qúrtsang da, tipti, keybir últtyq uniyversiytettegi әlde bir toghyshar professorlar sekildi ózi dәrishanagha bas súqpastan ornyna doktorant, magistranttaryn «zamenagha» jiberip qoyyp otyrsa da  bәri bir. Oghan «әy deytin, әje, qoy deytin qoja joq». Studentter arasynda qúpiya saualnama ótkizgende eng tómengi ball alyp, JOO-da dәris beruge jaramsyz dep baghalanghan dekannyng ózine rektory «múnyng ne» dep qabaq shytpaydy. Kerisinshe, basynan sipap «men túrghanda saghan eshkim kóz alarta almaydy» dep odan ary esirtip qoyady.

Múnday jaghdayda ne istemek kerek? Memlekettik sayasatty jýzege asyru ýshin sifrlyq (didjital) jýieni JOO salasyna jedel týrde iske qosu kerek. Onyng esh qiyndyghy da joq. Tehnikalyq bazasy myqty últtyq uniyversiytetterding әr dәrishanasyna beynejazba qúrylghylaryn ornatyp, oqu bólimderi men prorektorlary audio-vidosymen tyndap, kórip baqylap otyru kerek. Semestr sayyn esep bergen kezinde de әr professor sol beynejazbasyn ortagha salyp óz júmysyn qorghauy qajet. Bilim sapasyn arttyrudyn, oghan jasaytyn baqylaudy shynayy etuding  eng tiyimdi joly osy.

Sonymen qatar studentterdi sabaq kezinde әrtýrli sayasy nauqandargha «massovka» ýshin jinap әketetin soraqylyqty dogharghan jón.

-Siz BAQ qyzmetkerlerin, naqtyraq aitqanda jurnalisterdi jii synaysyz. Álbette, kәsiby kemshin tústaryn kórgen son. Alayda, praktikadaghy әriptesteriniz de BAQ salasynda týk tyndyra almaghandar joghary oqu oryndarynda dәris berip jýr degendi jii aitady. Jalpy býgingi jurnalisterdi kimder, qalay dayyndap jatyr?

-Jurnalisting әr júmysy kópting aldynda jariyaly bolghandyqtan qogham tarapynan jii syngha úshyrap jatady. Biraq, synnyng da syny bar. Bireuler eshtenening bayybyna barmay min taghyp jatady. Al, men meylinshe kәsiby qatelikterdi ghana kórsetip, eskertuge tyrysamyn. Óz basym әriptesterden әlde bir ilik izdeuden aulaqpyn. Synasam da oghan izgi niyetpen, jaqsaryp jetilse eken, dengeyi artsa eken degen túrghydan baramyn. Jurnalister arasynda da beykәsibiyler, ózge saladan kelgen kirmeler jyrtylyp aiyrylady. Qazir «myrqymbaylar» da teleefir arqyly jýrgizushi bolyp tanylugha tym әues.

JOO salasyndaghy jurnalistika fakulitetterine BAQ oryndaryndaghy әriptester syn aityp, kónilderi tolmay jatady. Búl qalypty jaghday. Biraq, búl jerde bir mәselege nazar audaryluy kerek. Teoriyasyz praktika, praktikasyz teoriya joq. Búl medalidyng eki jaghy sekildi. Kóp jaghdayda BAQ qyzmetkerleri janadan oqu bitirgen týlekterdi orynsyz kinәlap jatady. Teoriyalyq bilimdi synaqtan ótkizu ýshin jas jurnaliske keminde ýsh jyl kerek. Osy merzimde jas maman jazu-syzugha mashyqtanady, ortagha beyimdeledi. Diplom alyp kele salyp, bәrin tyndyryp tastauy mýmkin emes. Jurnalist degen ómir boyy oqyp ýirenudi talap etetin mamandyq. Ony 4 jylmen ghana shekteu orynsyz.

AQSh-tyng «Vashington post» gazeti men SNN telekompaniyasy janynda oqu ortalyqtary túraqty júmys isteydi. Olar konkurs arqyly qyzmetke qabyldanghan jurnalisterdi 6 ailyq oqytu seminarynan ótkizip baryp júmysqa qabyldaydy. Jas mamandargha bizdegi sekildi bas salyp orynsyz talap qoymaydy, kótere almaytyn jýkti arqalatpaydy. Jastargha mine, osynday qamqorlyq kerek.

Al, «BAQ salasynda týk tyndyra almaghandar dәris berip jýr» degen mәselege kelsek, múnymen ishinara ghana kelisuge bolady. Ras, jurfak kafedralarynda da beykәsibiyler men kezdeysoq tandalghan mamandar bar. Tipti, bir redaksiyanyng esigin ashyp kórmegender de dәris berip jýrse oghan da tandanudyng qajeti joq. Sebebi, konkurstar әdil ótpeydi, kadrlar dúrys tandalmaydy. Eger salany Últanqúl basqaryp, Badamsha saqaular biylep-tóstep jýrse, Alpamys batyrdy kýtkennen ózge amal bar ma?!

-Býgingi jurnalistikanyng damymay jatqan tústarynyng biri –jurnalistik zertteu turaly kóp jazypsyz. Ony damytu ýshin BAQ- ty qorghaytyn qúqyqtyq orta qalyptasuy qajet. Aqparat alu mýmkindigin keneytu kerek. Oghan qazirgi BAQ turaly zang kómektese almaydy, kerisinshe kedergi jasaytynyn aitypsyz. «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine aqparat jәne kommunikasiyalar mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» QR Zang jobasymen tolyq tanystynyz ba? 250-den astam ózgeris... Qay tústary kónilge qonymdy? Ne nәrse kónilinizdi kónshitpedi?

-Turasyn aitsam, kónilge qonarlyq eshtene kórip túrghan joqpyn. Qogham BAQ turaly zansyz ómir sýre alady, al, aqparatsyz tirshilik etui mýlde mýmkin emes. Qazir sybaylas jemqorlyqpen kýresting óte ózektiligin biylik te, qogham da aitudan sharmaydy ghoy. Onymen tegeurindi kýresting eng útymy qúraly – BAQ jәne «jurnalistik zertteu» dep atalatyn janr. Al, myna zang oghan eleuli tosqauyl qoyatyndyghymen erekshelenedi.

Bizde «jurnalistik zertteu», al, Batys әleminde múnday janrmen shúghyldanghan jurnalister halyq aldynda óte  abyroyly. Europada iz kesu jurnalistikasynyng kórnekti ókilderin halyq maqtan tútady. Sebebi, olar óz qoghamynyng irip-shiruine negiz bolghan zansyzdyqtardy, azamattardyng bostandyghyna keltirilgen núqsandardy ashyq aiqyn kórsetip, iz kesu jurnalistikagha tәn kóptegen tandauly tuyndylarymen ataqqa shyqqan has talanttar.

Sóz bostandyghynyng qay dengeyde ekendigi, erkin oidyn, pikir aluandyghynyng kórinis tabu mýmkindigi BAQ-tyng manyzdy aqparatty, yaghni, qogham ómirindegi shyndyqty halyqqa jetkizu dengeyimen ólshenedi. Jurnalisterding kәsiby sheberligi, qúqyqtyq-ekonomikalyq biliktiligi, BAQ úiymdarynyng sayasy jәne qarjylyq derbestigi týgeldey qoghamdyq ózge instituttardyng is-әreketine tәueldi. Mysaly, resmy organdardyng qyzmeti qoghamgha ashyq, barlyq aqparaty qoljetimdi bolmasa, jurnalist qogham aldyndaghy mindetin tolyq atqara almaydy.

Sol sekildi әdil sot bolmayynsha jurnalist ózin qúqyqtyq túrghydan qorghaugha dәrmensiz. Búl túrghydan kelgende Qazaqstandaghy baspasóz bostandyghynyng dengeyin tolyqqandy nemese joghary deuge kelmeydi. Balama aqparat taratatyn oppozisiyalyq basylymdargha týrli tәsilmen qysym jasalady. Al, myna zang BAQ qyzmetkerlerine qorghan bola ala ma?

-Meninshe, jurnalister BAQ turaly zansyz da qyzmet ete alady. Eger jurnalist baspasóz arqyly bireuge til tiygizse, Qylmystyq Kodeks arqyly jazalanady. Azamattardyng abyroyyn tógip, namysyna tiyse, iskerlik bedeline núqsan keltirse, Azamattyq Kodeks arqyly aiyptalady. Osynday zandyq normalar jetip jatyr ghoy.  Sonda BAQ turaly derbes zannyng ózining qajeti qansha?

-Álemning aldynghy qatarly joghary damyghan elderining eshbirinde BAQ turaly zang joq, mysaly, AQSh tarihynda múnday zang atymen bolghan emes. 1999 jyly Japoniya «Sóz bostandyghyn qorghau turaly» arnayy zang qabyldaghan. Áriyne, búl jerde biz ókimetti jurnalisten qorghauymyz kerek pe, әlde, kerisinshe me degen saual tuady.

«Jurnalister jemqorlyq, kedeylik, qorqynysh pen ýrey jaylaghan qoghamda ómir sýrse, onda ol jerde baspasóz bostandyghy joq» degen halyqaralyq jurnalistikada keng taraghan tújyrym bar. Eger ishki senzura ýreyden tusa, onday jurnalisten erkin oily maqala shyqpaydy. Jazyqsyz qughyn-sýrginge úshyraudy, týrli jalamen isti boludy aitpaghannyng ózinde jurnalister ýshin júmyssyz qalu qaupi kýshti. Biraq BAQ-taghy eng ýlken senzura – bas redaktorlar. «Qyzmetimnen aiyrylyp qaluym mýmkin» deytin ýrey redaktorlardyng ózine de, redaksiyagha da shygharmashylyq erkindik bermeydi.

Osynday qarapayym dýniyege óresi jetpegen «jurnalistikanyng bilgiri» atalyp jýrgen bir professordyng byltyr telearna arqyly «BAQ turaly zang bolmasa, anarhiya ornaydy» deui – naghyz kórsoqyrlyqtan jәne resmy organgha degen sheksiz jaghympazdyqtan tughan dalbasalyq.

-Jalpy býgingi BAQ-tyng basty problemasy nede?

-Qazaqstandyq BAQ-targha beytaraptyq – emosiyadan aulaq bolu, naqty faktini úsynu, aqparatqa, belgili bir derek pen oqighagha óz bilermendigimen kommentariy jasamau, bardy bar, joqty joq deu jetispeydi. Ne birjaqty jamandaydy, ne birjaqty madaqtaydy. Sol bayaghy sovettik ýgit-nasihat dәuirinen ajyray almaushylyq әli de bar.

-Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Zarina Ádilbek

Abai.kz

 

20 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3051
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2055
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872