Aqiqatty aitty eken dep  ash qandaladay talaytyndar talay bersin, biraq eger әlem halyqtary arasynda maqtanshaqtyqtan dýniyejýzilik chempionat ótkizilse býgingining qazaqtary Bas Bәigeni shappay alary haq. Búl jalghanda ne kóp, maqtanam desen  sebep kóp eken. Qazir erkin taqyrypqa shygharma jazghan mektep oqushysy siyaqty oiyna kelgen, auzyna ilikkendi jazyp, oghan piesa, poema, roman dep at qoyghan bireu sheteldegi  әldebir festivaligha qatysyp tósbelgi (znachok) nemese qatysty  degen sertifikat әkelse de qazaqty әlemge tanytyp keldi dep býkil telearna men «Qazaq әdebiyeti» gazeti azan-qazan bolady.  Ánebir joly ózderin býgingi qazaq әdebiyetining tútqasyn ústap túrghanday kóretin bir-ekeu  sonday bir tósbelgi taghyp kelip "Frans Kafka atyndaghy halyqaralyq syilyq» laurety ataghyn aldyq" dep qyryp kete jazdady. Tipti, sonday «znachok» alghan erli-zayypty ekeudi «Qazaq әdebiyeti» gazeti búlar әlem әdebiyetine ýlken ýles qosushylar dep jazdy.

Bir-eki kishkentay úl-qyzymyz shetelge baryp kýisandyq tartsa da, shahmat oinap kelse de olar qazaqty aiday әlemge tanytyp kelgen bolyp shyghady. Tipti, olar sol eldi «baghyndyryp» kelgender atanady.

Qazaqstannyng kileng qazaqtar túratyn aimaghynda tuyp-ósse de qazaqsha eki-ýsh sózding basyn qosyp sóilegenin eshkim kórmegen Iliya Iliin degen ziltemirshi de qazaqty alty qúrlyq, tórt múhiytqa tanytushy atandy. Telearnalar taghy u da shu. Biraq keyin ol da doping degen әldebir dәri-dәrmekpen «әruaq shaqyrushy» ekeni ayan bolyp, abyroyymyz airanday tógildi. Mine, maqtanshaqtyq jemisi! Ánebir jyldary Qazaqstan óz múnayy arqyly Kuveytke ainalayyn dep jatyr degen dýbir shyqty. Telearnalarda úly shu! Áldebir ministrimiz BÚÚ-nyng mәjilisinde aghylshyn tilinde sóilese de, qazaqty әlemge tanytypty. Astanada túratyn bir-eki ólenshining kitaby ispan tiline aqsha tólep tәrjimalanyp ispandardyng auzynan silekeyin shúbyrtypty. Bir әtteni – myna túrghan Reseyding orystarynyng kóbi Abay men M.Áuezovti bilmeydi eken. Bizding úranqaylar ol ekeuin әlem týgel biledi dep soghady. Aytpaqshy, súlulyghy, kórkemdigi jóninen  әlemge әigili nebir shetel shaharlarynan Astanagha kelgen diplomattar Astanany kórgende  onyng súlulyghyna tang qalyp, auzyn ashyp, kózin júmyp toqtap qalady eken. Ánebir joly sýt qatpaghan talqy qara shayday súiqyltym sózdi suday sapyratyn IY.degen  qayratkerimiz qazaqtyng talay ghasyrlarda ómir sýrgen 28 hany atqara almaghan isti Elbasymyz birer jylda bitirip tastady dep qoyyp qaldy. Al kósheler toly úran. Qúrysyn, qaysybirin aityp tauysasyn, Qazaqstan jýz jylda atqarylmaghan nebir ghajayyp isterdi 5-10-aq jylda tap-túinaqtay qylghan eken. Bayaghyda «maqtanshaqtyng k... ashyq» degendi ózi shygharghan qazekem býginde ony aitugha tyiym saldy. Onyng ornyna eldegi qyruar kemshilik pen kelensizdikti aitsang «negativnyy adam» atanasyn.

– Osydan eki jyl búryn tamyz aiynda Ózbekstan astanasy Tashkent shaharynda boldym, – deydi  bir dosym. Búl Orta Aziya respublikalaryndaghy eng ýlken de shyrayly shahar. Halqynyng sany bes jarym million shamasy. Bizding Almatydan 4 ese ýlken, al Astanadan? Qúday biledi. Kóshelerinde bizdegidey «Keleshegimiz kemel», «Bolashaghymyz baqytty», «Qazaqstan algha» t.b. siyaqty úrandy sóz kórmedim, – deydi ol. – Ol kezde Ózbekstan preziydenti, imandy bolghyr Islam Karimovtyng kózi tiri. Biraq onyng ne sureti, ne úran tastaghan sózderi iluli túrghan birde-bir kóshe ne maydan (alan) kórmedim.  Eki tәulik meymanhanada jatyp telearnalaryn kórgenimde bir auyz maqtanshaqtyq bayqay almadym. Býkil telearna tek ózbek tilinde. Kóshede orystardyng ózi ózbekshe sóilep jýrgenin kórdim. Qazaqtar 26 jyl ishinde 1-1,5 million ghana kóbeydi. Reseyden azattyq alghanda bar-joghy 16 million ózbek býginde 34 milliongha jaqyndap qapty. Au, jaghdayy nashar bolsa, qalay sonshama  kóbeyip ketken deysin, ishtey. Biraq olar bizge úqsap maqtanbaydy. E-e, Qúdaydyng bergeni de dep qoyady. Biraq ózbek últynyng kóbengine basty-basty eki sebep bar: Birinshiden, ózbek qatyndary ólip bara jatsa da abort jasatyp, qoldan týsik týsirmeydi. óitkeni, olar qoldan týsik týsiru – adam óltirumen birdey degen Qúran sózin qúrmetteydi. Qúdaydan qorqady. Ekinshiden, olarda ýilenip otbasyn qúrghannan song airylysu degen joq. Mine, olardyng kóbengining syry osynda. Endi osy eki jaghdayatty qazekemdermen salystyrayyq. Astanadaghy belgili bir ataqty uniyversiytetting jataqhanasynda qyz-jigit aralas túrady. Kýieuge tiyip abort jasatatyndardy aitpaghanda osyndaghy shәkirt (student) qyzdardyng ózi jýkti bolyp abort jasatuy ýirenshikti iske ainalyp ketken kórinedi. Ekinshiden, qazaq qyzdary býgin kýieuge tiyip (olar qazir kýieuin «joldasym» deudi «modagha» ainaldyrdy) arada ay ótpey airylysyp jatady. Jәne oghan esh qysylyp-qymtyrylu degendi bilmeydi. Óitkeni, olardyng Kenestik teng pravoly bolyp qútyrynghan sheshelerining ózi oiyna kelgenin istep, auzyna kelgenin aityp, erkekti betten alyp, tóske shauyp ýirengender. Olar endi gendernaya politika, feminizm, siyaqty әiel jynystyny alasúrtyp qoi sayasatyn jýrgizetin Qazaqstannyng azamatshalary. Olar kýieuining kózine shóp salghany ýshin saldaqy atanyp qara esekke teris mingizilip qarabet boludyng ornyna Qazaqstannyng býkil qatyn-qalashyna, qyzdaryna telearnadan aqyl aitady. Kitap jazady. Al kýieui ar-namysy taptalghany az bolghanday 9 jylgha týrmege tyghylady. Qazaq qyzdary osylardan ýlgi alyp, telearnadan Asha Matay degenning «Qalaulymyn» kóredi. Ózbek qatyndary «kýieuim», «qojayynym» dese qazaq qatyndary «joldasym» degendi oilap tapty. Áyel jynystysy búlaysha qútyrghan últ azghyndap, aqyry joyylyp bitetini talay dәleldengen.

Saqal qyratyn ústaram ótpey qapty, - deydi sol dosym. – Sodan jaqyn jerdegi Ámbebap dýkenge bardym. Auzymnan qalay shyghyp ketkenin bilmeymin, qatar-qatar jatqan ústaranyng bireuin kórsetip satushygha: «Vot etu, vot pokajiy»» dep orysshalap jiberippin. Satushy ózbek kisi betime ajyraya qarap: «aynanay, qazaqcha týshinәmiz, qazaqcha aitauәrin» demesi bar ma?!». «Oy, keshiriniz, keshiriniz!» - dep ústarany alyp ketip bara jatqanymda әlgi satushy ózbekting janyndaghy ekinshi ózbekke qarap: «O, ananny... Bú qazaqlarnyng hammasy rus bop ketken, ananny» degenin estip qaldym. Ishimnen «dúrys aitasyn, dúrys aitasyn» dedim ketip bara jatyp.

Aytpaqshy, olardyng telearnalarynda da bizding «Janalyqtar» siyaqty habarlar bar. Olar «oqborot» deydi eken. Sol «janalyqtaryn» «әlim jetkenshe» týsinuge tyrysyp tyndadym. Sonyng birde-birinde «óltirip ketti», «sәby qyzdy zorlapty», «balasy әjesine pyshaq salyp óltiripti», «óz sәbiyin ózi óltiripti», «asylyp ólipti», «ýstine benzin qúiyp órtenip ólipti» degen siyaqty bizdegidey jantýrshigerlikter aitylghanyn kórmedim.

Aytpaqshy, Ózbekstanda qarttar ýii degen bәleket joq, – deydi dosym. – Al Tashkent týbindegi Chilanzardaghy jalghyz qarttar ýiinde ózbek shalyn ne ózbek kempirin kórmeysin. Ózbekstan meshitterinde Qazaqstan meshitterindegidey «sobludayte chistotu» degen oryssha jazu joq. Olardyng meshitterinde júrt bizdegidey biri kirip, biri shyghyp sapyrylysyp jatqan joq. Bәri bir mezgilde birge kirip, birge shyghyp jatady. Al Qazaqstan qalalarynda qaptap túrghan «Bukmekerskaya kontora», «Olimp», kazino, lombard degenderdi ashugha rúqsat joq. Myna qyzyqty qaranyz: osy kýni Tashkentte túratyn orys qyzdarynyng ishinde esimi Nigara, Nargiza, Dilibar, Gýlbahar degender kóp eken. Al qazekemning qyzdarynyng esimi Anelya, Alibina, Aselya, Janelya bolsa, Áygerimder – Aygera, Aysha – Ai-iy-sha, Aydana – Ayda-a-a-n boldy.

Ótken jyly iysi qazaqqa belgili bir qalamger Londongha baryp qalanyng qaq ortasynda «Samarqand» degen ózbek meyramhanasynan dәm tatypty. Ishinde ózbek muzykasy sayrap túr, ózbekting últtyq taghamynyng týr-týri túr deydi. Al qazir Qazaqstannyng qarapayym ashanasynan qazaqsha as ishuding ornyna amlet, kótlet, qottoq jep qaytasyn. Qayran ata-babamyz «Qúdaydan qoryqpaytyn adamnan qoryq» deydi eken Solar aitqanday, býginde ózin-ózi óltiru, ata-anasyn óltiru, tughan balasyn óltiru, búryn adam estimegen suisiyd, pedafil degenderding shyghuy, bala-shaghasymen basqa tilde sóilesu, óz últynyng salt-dәstýrin saqtamau siyaqty tolyp jatqan kesapattardyn, әsirese qazaq arasynda kóbeni Qúdaydan qoryqpaudan bolyp jatqan siyaqty. Aytpaqshy, ashanada as pisiretin, kәuap pisiretin ózbekter arasynda mynaday da ýrdis bar kórinedi. Olar sol taghamdardy pisirer aldynda qolyn jayyp «Ia, Alla! Mening osy pisirgen auqatymdy jegen músylmangha kýsh-quat kirip, maghan olardyng sauaby tiygey!» dep dúgha oqyp, shyn pighylymen kirisedi eken. Sirә, olardyng ashanalaryndaghy as-su bitkenning dәmi ózgeshe tatymdy bolatyny da sodan ba, kim bilgen?!

Ángimemizdi  ózimizding maqtanshaq ekenimizden bastadyq qoy, endi sonymen ayaqtayyq. Ánebir kezde bir-eki qazaq bayy qatyndaryn biri Kiprde, biri Malitada, biri Yamaykada bosandyrdym dep maqtanghanyn oqydym. Osydan biraz búryn janynda joldas-joralary, olardyng kónildes ashynalary bar bir qazaq Londongha baryp 3 million funt sterlingke  «tughan kýn» jasapty. Sonda bolghan bir bóserbay Astanagha kelip bir otyrysta «oy, nesin aitasyz, Tiymekeng sóitip qazaqty Angliyagha tanytty ghoy» dep maqtanypty. Bir danyshpannan bireu «bizding keler úrpaghymyz qanday bolar eken» dep súrapty. Sonda danyshpan «biz keler úrpaqqa ne qaldyratynymyzdy tekserip, qarap kóreyik, sonda olardyng kimder bolatynyn bilemiz»  degen eken. Al býgingi Qazaqstan qazaqtyng ertengi úrpaghyna qanday til, qanday jer, qanday baylyq, qanday tәrbie qaldyryp barady? Sony oilap otyrghan bireu bar ma eken? Myna maqtanshaqtyqpen, myna úranshyldyqpen qayda baryp toqtar ekenbiz dep óz oiyna ózing maltyghyp otyryp:

Qúr saghymdy qughanday qúryq alyp,

Atanbaqshy úly últ, úly halyq

Dinsiz, tilsiz «júmaqqa» qazaq jeter

Eskegi joq qayyqqa minip alyp.

Ghajap ta bar ómirde azap ta bar,

Joq «júmaqty» ózine qazaq tabar

Últsyzdyqty, tilsizdik, dinsizdikti

Ýirengisi kelgen júrt, qazaqqa bar! – deging keledi eken.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz